Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku
Eiffeli torn Chris Anderson 11e Eiffeli torn Ehitatud 1889 324 m 7300 t Kolm korrust Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps
alustada otsast peale, kuid kardeti naabrite pilge alla sattuda. Arupidamine kestis enam kui 40 aastat, enne kui Innsbruckist pärit meister Wilhelm kutsuti 1233. aastal ehitust jätkama. Wilhelm jõudis vaid ehitada neljanda galerii, kui töö taas katkestati , sest vajumist ei pidurdanud ka see, et edasi ehitamisel hakati korrigeerima müüritise massi, kallutamaks torni põhja suunas tagasi. Alles 1260. aastal jätkus ehitamine Giovanni di Somone juhtimisel. Võib-olla arvati, et kui torn pole siiani ümber kukkunud, püsib ta ka edaspidi . Lootes vähendada torni kaldumise ohtu ja parandada välimust, ehitati nüüd iga galerii põrand rõhtsalt, arvestamata kallet. Nii pole torn tänapäeval mitte üksnes kaldu, vaid ka kõveralt ehitatud. Giovanni sai valmis viienda ja kuuenda galerii, aga ehitust lõpetada tal ei õnnestunud. Seda tegi 90 astat hiljem Tommaso di Andrea, kelle 1350. aastal valminud kellaruumi karniis on 54,5 meetri kõrgusel maapinnast
EIFFELI TORN Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Sellel pildil on esimene plaan Eiffeli torni joonistanud 1884 aastal. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav. Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee
371 mil, maa torni all on väärt 270 mil ja materjalid on väärt 2,7 mil Värvimine 4 mil, värvitakse üle iga 7 aasta tagant Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammutada 1909 Hitler käskis kindralil Dietrich von Choltitzil, Pariisi sõjaväe kuberneril Eiffeli torni koos linnaga ära lammutada, Choltitz ei täitnud käsku Poppkultuuris Eiffeli torn on olnud paljudes filmides, lauludes, telesarjades Erika Eiffel abiellus Eiffeli torniga Turism Prantsusmaa tuntuim ehitis Maailma kõige külastatud monument Avamisest on külastanud üle 200 miljoni inimese U. 7 mil aastas Turism 2 Tornis on kaks restorani, Gustave Eiffeli tuba ja kontor Talvel on esimesel korrusel avatud liuväli Teenib 22,5 mil aastas Võrdlus 1889-1930 maailma kõrgeim ehitis Praegult maailma kõrgeim ehitis Burj Khalifa (829.84 m) Pariisi kõrgeim ehitis
Gustav Adolfi Gümnaasium Hattorpe-tagune torn Karl Reispass 7.B Tallinn 2011 Sisukord 1. Lk 1 Sissejuhatus 2. Lk 2 Kõik Hattorpe-tagusest tornist 3. Lk 3-4 Pildid Tornist 4. Lk 5 Kasutatud allikad Sissejuhatus Linnamüürist - Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad, kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud
Prantsusmaa mitteametlikud sümbolid Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (18891930). Prantsusmaa vein Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad Kõige populaarseim vein - Bozole Baguett Pikk, peenike Prantsusmaa pagaritoode, on pehme seespool. Baguetti pikkus 65cm Baguetti laius 3-4 cm Kaal 250 grammi Juust Prantsusmaal on umbes 400 juustuliiki Populaarsemad on : Parma juust
Mesopotaamia 5. skeem Mesopotaamia riikide valitsemiskorralduse kohta · Märksa muutlikum süsteem, kui egiptuses · Kuningas- sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja (piiramatu võim) · Ka oli kuningas riigi ülempreester · Asevalitseja- alistatud kuningad. Nad lootsid oma endist sõltuvust taastada. · Suurmaavaldajad-ehk ülikud. Kuningas nimetas nemad asevalitsejaks. Nad pidid kuningat sõjasalkadega teenima · Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usun...
astutaks, üleastujaid ootas surmanuhtlus. · Nebukadnetsar II- alistas Mesopotaamia, Süüria ja Palestiinia. Nebukadnetsari juhtimisel taastati niisutuskanalid, mis olid Assüürlaste vallutuste ajal kannatada saanud. Nebukadnetsar'i valitsemis ajal olid suurejoonelised ehitustööd. Ehitati linna piiramiseks kahekordsed müürid, koos vahitornidega. Rajati Paabeli torn ja kuninga loss, rippuvate aedadega. Babülooniast sai uhkeim linn. Nebukadnetsar II valitses Uus Babülooniat aastatel 605561 ekr. Sumerid on rahvas Mesopotaamia lõunaosas, Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Sumerite keelt tänapäeval kusagil ei räägita. Sumerid rajasid tihedaid niisutuskanalite võrke. Sumerid kasvatasid otra, juurvilja ja datlipalme. Sumerid võtsid kasutusele ratta ja vankri. Vankri ette rakendati eeslid.
Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast välja (kanalisatsioon, gaas, elekter jne) Ameerika linnade tormiline arend nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid USA linnade kõige silueti kõige
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste ka...
aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes viissada. Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild, Pisa torn, Pompei ja palju muud. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume ehk Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud Freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii)
Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis on Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on: · Eesti draamateater · Ammende villa Pärnus · Vanemuise teatri väike maja · Taagepera mõis Ammende villa Pärnus Eesti draamateater Vanemuise teatri väike maja Taagepera mõis
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Aleksandria tuletorn Kus see ASUS? Tuletorn asus Egiptuses Pharose saarel Aleksandria linna lähedal. Millal OLI ehitatud Aleksandria tuletorn? 299. aasta paiku eKr alustati tuletorni ehitust. Ehitustööd kestsid 20 aastat. Millest OLI tehtud? Tehtud on marmortolmuga kaetud lubjakrohvist Kes OLI ehitaja? Aleksander Suur lasi teha tuletorni, aga järglane oli Ptolemaios. Mille poolest OLI tähelepaneväärne? maailma esimene tuletorn ja ilus oli vaadata laevadel, kuidas torn põles lahtise tulega
kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga
Robert Kasela 10A 2009/2010 The bridge takes its name from its location, not its design. Designed by Sir Horace Jones and engineered by Sir John Wolfe-Barry. Employed 432 construction workers. The total cost of construction was £1,184,000. Sir H.Jones Sir Total length 244 meters (801 ft) Hight 63 meters Opened 30 June 1894 Clearance below 8.6 meters (28 ft) 70,000 tons of concrete were sunk into the riverbed to support the construction. Over 11,000 tons of steel provided the framework for the towers and walkways. Tower Bridge is also simply one of the most unique venues in London for weddings, private and corporate events. The lifting of Tower Bridge has become a must see event for visitors to London. Six people were injured on May 2009, when a lift in Tower Bridge, central London, fell 3m . Robbie Maddisons bac...
· Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid). Kiek in de Kök kõrgeim, Paks Margareeta kõige massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi. Mujal säilinud halvemini Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid). Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn. Tallinnas säilinud arvukalt kodanike maju, ühiskondlikke hooneid: · Hästi säilinud gooti stiilis vanalinn (ONESCO kaitse all) · Raekoda- teravkaarsed ja täisnurksed aknad, valmis 15. saj alguses. · Suurgildi hoone valmis 15.saj. alguses. · Kolm õde 1 tuntumaid kodanike maju, 3 maja üksteise küljes, kodanikemajale tüüpilised petikud (seintele tehtud süvendid kaunistuseks), praegu luksushotell. Tuntuimad ruumid linnakodanike majas
Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel
Paluküla ala puhul on tegemist ühe kõrgeima alaga Ida-Hiiumaal, mille alla jääb ka Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kõige kõrgem osa. Paluküla põllumaastik seljandiku kagunõlval pakub avarust, säilinud on vanemaid taluhooneid. Küla läheduses metsas asub vana paemurd. Kõrgendiku harjal kasvavad tõenäoliselt pika järjepidevusega lookuusikud ja männikud. Omamoodi vaatamisväärsus on hiljuti taastatud katusega väike Paluküla kirik, mille torn kunagi toimis meremärgina. Kuri-Hellamaa-Hagaste rannikumaastiku puhul on tegemist väga atraktiivse avatud rannikumaastikuga, kust piki rannikuäärset kõrgemat seljandikku kulgevalt maanteelt avaneb kaunis merevaade, selliseid kohti Hiiumaal eriti rohkem polegi. Mingil määral on säilinud rannaniidud suhteliselt tihedate kadastike näol, kuid kuna siin pole juba ammu loomi karjatatud, toimub kiire kinnikasvamine. Alal leidub ka mitmeid puisniite ja -karjamaid ning
Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid
kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keelde. 16. sajand oli Lutheri reformatsioon ja trükikunst leiutati. Tema tõlkis piibli saksa keelde 1534. 1739 tõlkis Anton Thor Helle piibli põhja-eesti keelde ja määras sellega eesti kirjakeele. 2. pilet - Maailma loomine, veeuputus, Paabeli torn Jumal loob ja õnnistab maailma Alguses lõi Jumal taeva ja maa, mis oli tühi ja paljas. Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ta ütles: ,,Saagu valgus!" ja valgus sai. Ta lahutas valguse pimedusest ning nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. - esimene päev. Ta tegi laotuse ja lahutas veed laotuse all ja laotuse peal ning nimetas laotuse taevaks. - teine päev. Ta lahutas vee ja kuiva maa, kuiva pinna nimetas ta maaks ja vee mereks. Ta pani maale kasvama taimed. kolmas päev. Ta tegi
docstxt/14258444196488.txt
LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn,
aastatel 14481453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 14531456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena
............................... ..4-5 · Viru värava eesvärav..................................................................................... . 5-6 1.1Viru värava eesväravate ehitus.......................................................................6 12Viru värava eesväravate lammutamine............................................................6 1.3Viru värava eesväravad tänapäeval................................................................6 · Seegitagune torn...............................................................................................6-7 · Kuldjala torn........................................................................................................7 · Köismäe torn........................................................................................................7 2.1 Ajalugu........................................................................................................7-8 · Plate torn...............
Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn
ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhjaplaaniga. 16. Sajandi alguseks oli 2,35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni. Tornid oli põhiliselt kolmekorruselised ning kuni 24 meetri kõrgused. Tornidele ei olnud algul katuseid, kuid viimane korrus oli ehitatud veekindlaks, tornides paiknesid tuleasemed ja algelised käimlad. Selleaegsed tornidele pandud nimed on küllaltki huvitavad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi nt. Tallitorn, Köisimäe torn, Sauna torn jne. Mõningad nimed tunduvad olevat narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. 1.2.1 Näited mõningatest tornidest Pikk Hermann Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal 1500 ehitati ta 10 m kõrgemaks ja ta saavutas kõrguse 50,2 meetrit. Torn on üheksakorruseline ja tema läbimõõt on 9,5 meetrit. Alumistel korrustel olid
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti
[5] 14. sajandil ehitati poolringi või hobuseraua kujulisi torne. Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala
Itaalia ja Vatikan Vaatamisväärsused Colosseum · Rooma amfiteater Colosseum · Konstruktsioon Ovaalne 188 korda 156 m 48 m kõrge Colosseum · Ehitusmaterjal betoon tellis lubjakivi marmor Pisa torn · La Torre di Pisa · Pisa linnas Pisa torn · Kellatorn · Pisa Katedraali väljakul Pisa torn · Ehitus 9. august 1173 1178 vajus viltu 1272 jätkati töid 1284 seiskusid tööd 1319 valmis viimane korrus 1372 valmis torn täielikult Pisa torn · Kellad 7 nimelist kella Iga heliredeli noodi jaoks üks kell Pisa torn · Kõrgus madalaim: 55,86m Kõrgeim 56,70 m 296 astet. Santa Croce kirik · Ehitus 1294 a 1443 pühitses paast Eugene IV Santa Croce kirik
Durhami katedraal Inglismaal. o Ristvõlvid, mis olid ebaühtlase paksusega. Ristroidvõlvi algus. Piisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn o Itaalias o 1052-1272 o Kiriku nelitist ja ristimiskabelit katab kuppel, väliskaunistuseks on ümarkaarsed galeriid. o Väga tuntud! o Kiriku kuppel oli nelitise kohal, kiriku juurde rajati eraldi kuppelhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldiseisev kellatorn, nn. viltune torn. Püha Markuse kirik o Veneetsias o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus
Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse.
Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma "Liivimaa kroonika". Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama. Teise jutu järgi olla toosama Orina parun vaadanud oma mõisa trepilt pooleliolevat torni ja saatnud toapoisi meistrile ütlema, et torn on viltu. Ehitusmeister käskis aga parunile ütelda, et sinu ... on viltu, aga mitte kiriku torn. Pildid
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931
Paks Margareta Algselt oli torni nimeks Roosikrantsi, et aga torn oli linna kõige kogukam, hakkas rahvas seda kutsuma nimega ,,Paks Margareeta". Linnamüüriga samaaegselt ehitatud Suur Rannavärava asub vanalinna põhjaosas sadama läheduses. Värav oli linna merepoolse külje kaitseks ja ka üle mere Tallinnasse saabuvatele külalistele mulje avaldamiseks.16. sajandi algul värava rekonstrueerimise käigus ehitati lähedusse suurtükitorn Paks Margareeta. 155 laskeavaga ümar torn, mille
Neitsitorn Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. 1980. Aastal avati seal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa
Suurlinnad ja nende vaatamisväärsused Timo Reelo 7.Klass India-Tj Mahal · Põhja-India Agra linnas · Ehitus algas 1632 ja lõppes 1653 · Seda ehitas 20 000 inimest · Ta on 73 m kõrgune Pisa torn · Asub Itaalias · Seda hakati ehitama 1173a ,9.augustil · See torn sai 1319a valmis · Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit · Kokku on tornis 296 trepiastet. Eiffeli torn · Asub Pariis,Prantsusmaal · Seda hakati 1887a ehitamaja see sai 1889a valmis. · Torn on 324 meetrit kõrge. · Kaalub 7300 tonni. · Avati 31,märtsil 1889. Berliini müür · Asub Berliin,Saksamaa · Müür oli 13km pikk · Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989a.
Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Töö sisu 4-13 Kokkuvõtte 14 Kasutatud kirjandus 15 2 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland, Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn. Linn asub Pariisi basseini keskel, umbes 65 meetrit vee pinnal
Oleviste kirik 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kiriku ehitus 3. Sajandid 12-17, 19 ja 20 sajand 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oleviste kirik on suurim keskaegne ehitis Tallinnas. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esimine mainimine 1267. Pühendatud on Norra kuningale Püha Olevile II Haraldsonile. Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise
3. kodutöö Esitlus: 5 vaatamisväärsust Euroopas Ivar Juhkam Vaatamisväärsused Euroopas Euroopat peetakse lääne kultuuri hälliks. 16.-20. sajandil kontrollis Euroopa enamust maailmast. Tänu Euroopa võimsusele on ajaloo jooksul rajatud siia suurejoonelisi ja kauneid ehitisi, millest paljudest on saanud armastatud vaatamisväärsused. Käesoleva esitluse käigus tutvustangi 5 nende hulgast. 5 vaatamisväärsust 1.) Colosseum 2.) Eiffeli torn 3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat Oli kasutusel kuni 526.a, vahepeal hüljati ja kasutati kivimurruna Tänapäeval kasutuses kontserdipaigana Autor: neharai5 https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks
aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul on ehitist kasutatud vanglana, laskemoonalaona ja kohvikuna. Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule
sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal praegusest kõrgem: ta oli varustatud külgviiludega, mis tänaseks on lammutatud. 1436
ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid
Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Prantsusmaa nii tuntuim kui ka suurim ehitis on Eiffeli torn. Samuti on see ka kõige suurem turismiatraktsioon. v Eiffeli torni peetaks prantsusmaa sümboliks v Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi
laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait- kuivati, mis on säilinud. 7.00 Pooletunnine jalutuskäik läbi Viljandi vanalinna Jaani kiriku suunas. 7.30 Tutvumine Viljandi Jaani kirikuga Viljandi Jaani kiriku ajalugu ulatub frantsisklaste kloostrini 15. sajandi II poolel. Kooriruum on vanim, pikihoone ja torn hiljem juurde ehitatud. Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik. Linnarahva tarbeks mõeldud jumalakojaks ehitati evangelist Johannesele pühendatud kirik 17. sajandi esimestel kümnendeil, ümberehitusi on tehtud hiljemgi. Baroksena näiv tornikiiver valmis tulekahjujärgselt 1815. Viiskümmend aastat tagasi sunniti kogudust oma kirikut maha jätma ning pühakojast sai aastakümneteks kaubaladu. Laokil hoone renoveerimist kontsertsaaliks alustati 1986
Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik. Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult tegutsenud apteegi, kust peale tänapäevaste rohtude on au sees ka keskaegsed retseptid. Toompeal jalutades tutvu praeguse luterliku peakiriku ja sajandeid Põhja-Eesti peakirikuna tegutsenud
Usu roll Katolik usk- Kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Tavad Kirikus käimine pühadel Sünnipäevad Arhitektuuriväärtused-ehitised London Tower Bridge- Londonis Big Ben- Londonis Tallinna vanalinn- Eestis Preiklestolen'i kalju- Norras Eiffeli torn- Prantsusmaal Amfiteater- Horvaatias Pisa torn- Itaalias Carrowmore on suurim surnuaed Iirimaal ning üks vanimaid kogu Euroopas. Illustreerivad pildid Pisa torn Preiklestolen'i kalju Tower Bridge Carrowmore Amfiteater Kasutatud materjal http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d2/P tbnh=94&tbnw=125&zoom=1&usg http://archive.is/ugbZk http://et.wikipedia.org/wiki/Tsivilisatsioon TÄNAME KUULAMAST !
Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma kuulstast surma asub kunsti kogu, milles tantsust on 130 eset Märtsipommitamin Tulekahj e • 1944.aasta Märtsipommitamises sai kirik tõsiselt viga • u 1982. aastal Niguliste kiriku torn põles kuu aega enne • Tules hävisid katused ja torn restaureerimise lõppu ning • Maha põles ka enamik sisustust kiriku tornikiiver ja koos hinnaliste kunstiväärtustega. -konstruktsioon hävisid tules • Mõne aasta pärast varises kokku täielikult. Torn vajus viltu ning ka enamik pikihoone kõrgseinu tuli maha võtta. koos võlvidega. Tänan tähelepanu eest! Kasusatud allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
