Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega. Inimesed, kellega ma koos töötasin olid kõik tegelikult väga sõbralikud. Praktikal õpetati mulle, kuidas tehakse parimaid kondiitri tooteid ja ka palju teisi huvitavaid ja põnevaid toitude valmistamise võimalusi
Paavol on ka kaks last eelmisest abielust viiulimängija Tatiana Bermaniga. Kristjan oli 7-aastane, kui ta pere emigreerus USA'sse. Ta kasvas üles New Yorki linnas ja õppis klaverit Nina Svetlanova käe all Manhattani muusikakoolis. Hiljem läks ta dirigeerimist õppima Michigani Ülikooli Kenneth Kiesleri käe alla. Kristjanil on kokku neli last: üks poisslaps eelmisest abielust ning kolm last praeguse abikaasaga. Ta elab oma perega Floridas. Maarika Järvi on flööditar, kes sündis Tallinnas ning kolis perega 1980. aastal USA'sse. Kuni 1980. aastani õppis ta Tallinna Muusikakoolis ning USA's õppis ta edasi New Englandi muusikakonservatooriumis Doriot A. Dwyer ja Lois Schaeferi käe all. Viimane on ka Bostoni sümfooniaorkestris. 6 2. Diskograafia Neeme Järvi on 417 salvestusega üks maailmas enim plaadistanud dirigente.
- Inimesed ei julge pärast lapse kaotust, õnnetust vms enam lapsi muretseda, kuid ometi sooviksid last (lapsi) väga. - On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks. - On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur. NÄIDE PÄRISELUST: ,,Eelmisel aastal kaotasin lapse kümme päeva pärast sünnitust," kirjeldas 40-aastane Maarika (nimi muudetud). ,,Laps suri südamepuudulikkuse tagajärjel miks täpselt, seda arstid öelda ei osanudki." Kohe pärast lapse surma tekkis Maarikal ja tema elukaaslasel soov saada uut last, ent naist valdas hirm uuesti rasestuda. Seetõttu soovibki Maarika kasutada asendusema abi. ,,Minul ei jätku julgust enam proovida, sest kardan, et kui ma ise sünnitan, võib sama uuesti korduda." Naine on juba ühendust võtnud Ukraina ja Venemaa asendusemasid vahendava
h?v=R04t4GiVE5o Paavo Järvi o Neeme Järvi ja Liilia Järvi poeg o Sündinud 1962.aastal o Juhatanud üle 10 orkestri, peadirigent 3 orkestris. o Eesti Riikliku Sünfooniaorkestri kunstiline nõustaja. o Järvide perekonnas ainus, kes on võitnud Grammy auhinna. o 2012. aastal nimetatud Aasta muusikuks. o 2013. aastal saanud Valgetähe III klassi teenetemärgi. Maarika Järvi o Neeme Järvi ja Lilia Järvi tütar o Sündinud 1964. aastal o Õppinud Tallinna Muusikakoolis flööti. o Pärast emigreerumist jätkas õpinguid Bostoni ja New Englandi konservatooriumis, muusikamagristri kraadi sai Carnegie Melloni ülikoolis. o Maarika on töötanud esiflötistina kolmes Hispaania orkestris. Kristjan Järvi o Neeme Järvi ja Lilia Järvi poeg o Sündinud 1972. aastal o Õppinud Manhattani
Maarika Mägi Teie 06.12.2013 nr 2- 7/ 56 Rakvere mnt 37 44332 Jõgeva Meie 07.12.2013 nr 6- 3/ 48 Kauba asendamine Lugupeetud juhataja Täname Teid informatsiooni eest. Palume asendada transportimisel kahjustada saanud kaup uue kaubaga Kahjustatud kaup saata tagasi. Austusega Tiit Rätsep tegevdirektor Lisa: Tellimusleht 1lehel 2 tel 7086 5654, [email protected] AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arvelduskonto 1234567890 AS Sajandivahetus Telefon 7086 5654 Arveldusonto 1234567890 Tallinna tee 45 E- post [email protected] Metsapank 12333 Jõhvi Reg nr 56781234
NÕMME LINNAOSA VALITSUS OO Maarika Mägi Teie: 2-7/56 Avalik Amet Rakvere mnt 37 4432 JÕGEVA Meie: 13.12.2013 nr 6.-3/48 Pretensiooni esitamine Austatud juhataja AS Sajandivahetus teatab, et Teie firmale 30. novembril toimetatud defektiga kaup asendatakse täielikult AS Sajandivahetus kuludest ning toimetatakse Teieni esimesel võimalusel.
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
Raudsepp See toimus 11.juunil 2011 maalilise Ugala tiigi kaldal. See oli koos ilutulestikuga ja seal oli palju esinejaid. Seal esines nii orkestreid, kui ka üks üsna tuntud laulja koos oma bändiga. Orkistritest oli kohal seal ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, mille dirigendiks on TOMI RAHULA KAASTEGEVAD: Viljandi Muusikakooli Noorte sümfooniaorkester - Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks oli seal kõigile tuntud olevav bänd Tanel Padar &The sun kes esitles peaaegu kõik oma laulud. Ta esitles seal ka oma sel hetkel kõige uuemat laulu mida ma kahjuks ei mäleta. Seal üritusel oli üsna palju rahvast ja õnneks nägi kõike laval toimunut ka ühelt suurelt ekraanilt. Kõik oli näha mis seal lava peal tehti. Need orkestrid mulle eriti ei meeldinud aga see bänd meeldis küll. Lõpus lasti ka ilutulestikku, mis
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loeng...
Pöördvõrdeline seos Maarika Virkunen Kui kahe muutuja x ja y vahelise seose saab esitada kujul ehk on antud arv (konstant), kus siis öeldakse, et muutuja y on pöördvõrdline muutujaga x Et x0, siis graafikul puudub punkt, mille abstsiss on null. Pöördvõrdelise seose omadus Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähendamisel) mingi arv korda väheneb (suureneb) teise muutuja väärtus sama arv korda. Mis seos esineb järgmistes tabelites? x -8 -4 -2 -1 y 1 2 4 8 x -2 -1 1 2 y -4 -2 2 4 x -4 -1 2 5 y 2,4 0,6 -1,2 -3 x 2 4 5 8 y 16 8 6,4 4 Pöördvõrdeline seos on esitatud tabelina. Leia võrdetegur a, kirjuta see seos valemina ning täida vastavad lüngad. x -4 -8 10 y ...
Kaitsekõne 1. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent ja kaasõpilased. 2. Tänan komisjoni mulle antud võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti tänan uurimistöö juhendajat Lauri Varandit ja retsensenti Maarika-Küllike Mäeküla. 3. Austatud komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent, kaasõpilased. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. 4. Praktiline töö on kirjutatud teemal ,,Magnum Logistics OÜ logistilise tausta avamine". 5. Presentatsioon 6. Praktiline töö on kirjutatud 17 lehel ja sisaldab 7 Joonist. Kasutatud kirjanduse loetelus on kaks nimetust. Praktiline töö koosneb kolmest peatükist, sisaldab resümeed eesti keeles, sissejuhatust, töö ülevaadet ja kokkuvõtet." 7. Kirjaliku retsensiooni ettelugemine. 8. Austatud komisjoni esimees, komisjoni liikmed, retsensent ja kaasõpilased. Tänan Teid ja olen valmis vastama mulle esitatud küsimustele. 9. Küsi...
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...
Referaat Neeme Järvis Muusikaõpetus 6c Gertrud Vahtra Viimsi Keskkool Neeme Järvi on sündis 7. juunil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise ja löökpillide erialal ning Peterburi konservatooriumis orkestri- ja ooperidirigeerimise erialal, kus lõpetas õpingud 1960. aastal prof. Nikolai Rabinovitsi klassis, misjärel täiendas end aspirantuuris Jevgeni Mravinski juhendamisel. Esimest korda esines ta dirigendina 18-aastaselt Eestis. Ooperit (Bizet' "Carmenit") juhatas ta esimest korda Leningradi Kirovi teatris. 19601963 oli Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent ja 19631979 selle peadirigent, samas ka 19631975 Rahvusooper ,,Estonia" peadirigent. Järvi tegi väga palju mõlema kollektiivi kunstilise taseme tõstmiseks ja tutvustas kõikjal innukalt eesti muusikat, mida ta teeb siiani paljudes maailma maades. 1971 võitis Järvi I pr...
,,Detektiiv Triibik loomaaias" Reeli Reinaus Selle raamatu tegelased on Triibik (peategelane, tema päris nimi oli Pille-Riin,väike esimese klassi tüdruk), Katre (Triibiku tädi), Bert ja Birgit (Triibiku onu lapsed), Andres (Triibiku onu, kes oli väga kuulus näitleja), Maarika Vaarik (Triibiku esimese klassi õpetaja), Lauri (Triibiku uus tuttav loomaaiast), Mariliis, Liisi, Richard, Reti, Jaanika, (Triibiku klassikaaslased) ning Triibiku Loomad. Selles raamatus jutustatakse ühest tüdrukust. Kes pidi minema esimesse klassi ning teda ootas terve seikluste rikas aasta. Ta elas oma tädi Katre ja onu Andrese juures. Sellepärast, et tema vanemad olid loomauurijad, kes olid sellel hetkel Aafrikas. Ta väga igatses oma vanemaid.
s.h. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine; Koondada ja analüüsida hotelli - ja restoranituru majandusnäitajaid ja trende ning vahendada neid liikmetele. Viimaseks uudiseks on 6.novembril välja antud teade, et 2015. aastal Pariisis välja kuulutatud Villegiature Awards 2015 valiti 6 "Kõige võluvam hotell Euroopas " nominendi hulka Villa Ammende Pärnust, mis on EHRL'i liige. Lisaks saab uudistest teada, et EHRL'i uueks tegevjuhuks sai Maarika Liivamägi. Huvitavaid fakte: Antakse välja EHRL'i stipendium. See antakse välja kord aastas, millele võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate õppeasutuste õpilased. Liidu liikmete minimaalne aastamaks 200 eurot. EHRL-il on ka oma liikmete jaoks internetikeskkond Intranet. EHRL annab välja turismittevõtetele aastaauhinda “Aasta Parim”. Eespool kajastatav info on just vajalik turismindust õppivatele inimestele. See annab
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja.
Kolmnurkade sarnasuse tunnused Maarika Virkunen Kohtla-Järve Järve Gümnaasium 2012 Rühmatöö · Moodustage klassis neljaliikmelised rühmad. · Moodustage rühmas kaks paari. · Üks paar tutvub tunnusega NN (õpik lk 124, teoreem 1) ja teine paar tunnusega KNK (õpik lk 125, teoreem 2). · Kumbki paar täidab oma tabeli vastavad lahtrid. · Vahetage rühmas paarilised ja selgitage uuele paarilisele õpitud sarnasuse tunnust. · Täida uue paarilise abiga tabelis vastavad lahtrid. · Arutlege rühmas ühiselt, mida kirjutada viimasesse ritta (tunnus KKK) · Täitke koos tabeli viimane rida ja lahendage ülesandeid nende tunnuste põhjal. Kolmnurkade sarnasus kahe nurga järgi (NN). · Teoreem 1: Kui ühe kolmnurga kaks nurka on võrdsed teise kolmnurga vastavate nurkadega, siis need kolmnurgad on sarnased. · A D ABC DEF Sümbolites: C F · Joonisel: ...
Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli väga võimas ja dünaamiline. Lauljad jälgisid suure tähelepanuga dirigenti ja tõid kõik nüansid täpselt välja. Llugu oli päevakajaline ja pakkus kuulajatele omamoodi äratundmisrõõmu
Retsensioon „Persona” Käisin 29. detsembril vaatamas Kuressaare Linnateatri etendust „Persona”. Etenduse lavastajaks ja kunstnikuks on Matteo Spiazzi, helikunstnikuks Villem Rootalu, valguskunstnikuks Tarmo Matt ja maskimeistriteks Annika Aedma, Evelin Vassar ja Matteo Spiazzi. Mängivad Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting. Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus räägib sellest, kuidas ühes korteris elab neli erinevat kolmeküm...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. ...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi.
peidikutes karude või põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nisitoode on näiteks orhideeturism. Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt: http://ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005 Loodusturism ei pea toimuma alati maakeskkonnas, see võib toimuda ka linnalooduses, näiteks linnulauluhommik linnapargis. Loodusturismi seostatakse tavaliselt aktiivse puhkusega ja tihti see ongi seotud aktiivse liikumisega looduses. Aga kui mõelda istumisele karuvaatluspeidikus, ei saa küll rääkida aktiivsest puhkusest
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kuidas paremini õppida Referaat Õpilane: Helen Paas Klass: 10B Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2.-3. Vastuse otsimine küsimusele: ``Kuidas paremini õppida?`` Praktilised võtted paremini õppimiseks. 4. Võimalused parima õpistiili välja selgitamiseks. 5. Kasutatud materjalid. Sissejuhatus Inimene hakkab õppima juba sünnist saati. Me õpime rääkima, sööma, kirjutama. Õpime sotsiaalses keskkonnas käituma ja tegema vahet heal ning halval. Õppimine on elukestev tegevus.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka
Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist
looming haarav mäng. Erinevaid loodusväärtusi lastele õpetades on lõplikuks teadmiste kinnistamiseks just nimelt see praktiline tegevus, kus lapsed saavad lasta enda fantaasial lennata, sest mis omal käel läbi proovitud, see jääb paremini meelde. Looduses leidub palju vahendeid, alustades erinevatest taimedest, lõpetades kivide ja taaskasutusmaterjalidega, mida on võimalik loovtöödes lastega ära kasutada. Olgem loovad! Kasutatud materjalid · Maarika Ruuse "Aastaring" · M. Täht, Laps ja Keskkond "Õhuraamat" · K.Kabanen "Loovtegevused läbi mängu" · www.tps.edu.ee/materjalid/loovus1
Kuulamine annab õpetajale aimu, kuidas õpetada, mis teemadega tegeleda ja kuidas oma päevi lasteaias ette valmistada. (Vapper, 2013.) Õppetöös ei ole oluline, et pedagoog eristub lastest ning on juhtival positsioonil, vaid rühmast moodustub meeskond, kes ühiselt jõuab tahetud tulemuseni, rõhutades just küsimusele kuidas jõuda eesmärgini. Reggio Emilia pedagoogika Eestis Eestis võeti Reggio pedagoogika kasutusele 1994. aastal Viimsi Piilupesa lasteaias. Direktor oli sellel ajal Maarika Pukk, kes hakkas kohe hoones muutusi läbi viima. Reggio pedagoogika tähelend kestis kahjuks ainult 15 aastat, sest juba 2009. aastal muutus täielikult Piilupesa lasteaaia struktuur. Reggio Emilia pedagoogika elemente võib leida mõnest lasteaaiast ka praegu, kõige rohkem Tartus asuvast Terakese lasteaaiast. (Vapper, 2013.) Küll aga on olemas Eesti Regio klubi, mis algatati 2012. aastal Tallinnas ning praegu on seal juba üle 100 liikme
Funktsioonid 1 Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid Aritmeetiline keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 4 4 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 3 5 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 5 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 ...
21.30-22.00 Magama minek. Reede 06.30-7.55 Äratus. Hommikuvõimlemine. Veeprotsetuurid. Lapse ja mehe äratamine. Puder, täisteravõileib singi ja juustuga, keedetud muna ning puuvili. 08.00-17.00 Asjaajamine linnas,(vaheldus, puhkab silmi), ülejäänud töö arvuti taga. 12.00-13.00 Lõuna klientidega: kanasupp, magustoiduks kihiline kausitort 17.00-18.00 Laps lasteaiast. Toidupoes käimine: ostud nädalavahetuseks 18.00-19. 00 Maarika teeb lapsega koos õhtusöögi. Mees on korvpallitrennis. 19.15-19.45 Õhtusöök: ühepaja toit. Joogiks keefir. Magustoiduks puuvilja salat. 20.00-21.30 Lauamängud koos perega. Laps magama. 9 Juhtumi analüüs 22.00-23.30 TV vaatamine, nädalavahetuse plaanide tegemine, pokaal veini. Seks. Laupäev 07.00-8
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima ning ...
väärtustab elu, hoiab loodust, tunneb enda väärtust, armastab ennast ja teisi enda ümber, näeb, märkab, tajub, mõistab maailma, tajub ja analüüsib kogemusi, omab iseeneslikku soovi õppida ja areneda, on motiveeritud, elujaatav ja psüholoogiliselt terve ja rõõmsameelne, oskab võtta vastu otsuseid ja võtab vastutuse oma elu eest. Allikad: Silja Hiielaid Waldorfpedagoogika lapsed Diplomitöö Juhendaja: Maarika Pukk, MA Tallinn 2007 www.edutopia.org www.ovaal.ee http://southerncrossreview.org/68/sagarin-waldorf.htm
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID.....................................................................................................................................
Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest
Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim on esile tulnud tänu lastekirjanduse võistlustele. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21. sajandi eesti lastekirjandust iseloomustab kõige paremini mõiste „mitmekülgsus“, kuna lastekirjandus ei ole enam nii kitsas ja piirav võrreldes varasemate perioodidega. Alates 2000. aastast korraldavatest noorsooromaani-võistlustest ärkasid varjusurmast uuesti ellu noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti
Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht. Sydney 15. September 1. Oktoober 2000
gut besser am besten gern lieber am liebsten Kui sõna ühesilbiline ja täishäälikuühendit pole, siis tulevad kesk- ja ülivõrdes a'le/o'le/u'le täpid . (alt/gross/kurz) Kui sõna on sten lisamisel pmst võimatu hääldada , tuleb vahele e.(kältesten) Võrdlemine- _wie_:sama...kui(algvõrre) Kendra ist genauso(täpselt sama) interessiere wie Maarika -als_: 1 teisest parem(keskvõrre) Nella ist teurer als Korinna Sest'iga laused weil-sätze Weil ich hungrig bin, esse ich das Eis. kui weil on ees, siis esimeses lauseosas läheb tegusõna lõppu, ja teises lauseosas tule kõige ette. Ich esse das Eis , weil ich hungrig bin.-kui weil on keskel, siis esimeses lauseosas on tegusõna tavalisel(2.) kohal, teises lauseotsas läheb tegusõna lõppu. Mit+Dativ Verheiratet:Bist du verheiratet mit dem Onkel ?- Kas sa oled onuga abielus?
Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu.
Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele.
AEF. Eesti Keele Sihtasutus.Tallinn, 1998. 5. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Kolmas trükk.Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 6. Üldpsühholoogia lugemik. II. Koostanud Aavo Kivistik.Tallinn, 1999. INTERNETI LEHEKÜLJED 7. Ruth Alas, Eesti Haldusjuhtimise Instituut (10.02.2008) [www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm] 8. Edukas juht tänases Eestis, Maarika Lember . Fontese inimressursside vanemkonsultant ( 08.02.2008) [http://www.fontes.ee/page.php?id=165 ] 9. Toivo Aavik, TÜ psühholoogiadoktorant [http://tnk.tartu.ee/7toivo.html] 10. TJO Konsultatsioonid. (08.02.2008) [http://www.tjo.ee/index.php?id=1034 ] 11. OÜ In Spe Koolitus (01.02.2008) [http://www.elamuskoolitus.ee] INTERVJUU 12. Marko Leisner, AS OMA EHITAJA, KVALITEEDIJUHT.
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid
looduskaitsealadel elab mitmeid haruldasi liike. Emajõgi köidab tähelepanu oma veidrate voolusuunamuutustega ja omapärase meandreerunud sängiga. 9 Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia (1987) · Emajõe Jõeriik / Maris Paju, Esta Soover · Vanajõed - kalade kasvulava / Meelis Tambets · www.loodus.ee · www.peipsi.org · Emajõgi kui Tartu linna elusoon / Kristi Kilp, Maarika Muuli 10
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess....................................
Kadrioru Saksa Gümnaasium KOFUNI AJASTU Referaat Maarika Maripuu 10-SO Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………………………………………..……………………… 2 1. KOFUNID……………………………….………………………………….……………...…...3 1.1 KOFUNITE ÜLESEHITUS…………………………………………………………………..3 1.2 HAUDA KAASA PANDUD ESEMED JA KAUNISTUSED……..………….
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL.............
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Jane Ilves 10. klass MAJANDUSTEOREETIKUD 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 1. SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha majandusteoreetikutest 19.sajandil, kuna ma õpin hetkel esimest aastat majandust ja see teema pakub mulle huvi. Minu arvates on antud teema tähtis ning samuti arvan, et kõik gümnaasiumi õpilased võiksid kohustuslikus korras majandusega seonduvat ajalugu uurida. Usun, et see avardaks nende maailmapilti ning annaks juurde tarvilikku informatsiooni ja tarkust kogu ülejäänud eluks.
Ülesanne 0 Vastus Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 30 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 39 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 6 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 81 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 22 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 42 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 309 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 71 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 22 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 30 7...
põtrade vaatlemine, öine tutvumine kobraste eluga, matk rabasaarele päikesetõusu fotokaamerasse jäädvustama, aga ka tutvumine kivististega pangaastangul, taimõppereisid jne. Loodus on turismi eesmärk , kui me räägime sooturismist, metsaturismist, loomavaatlusturismist, jahi- ja kalaturismist. Eriline nisitoode on näiteks orhideeturism. Loe Eesti loodusturismikorralduse ühest pioneerist Maarika Mannist järgmiselt leheküljelt: http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3580/new_eri_artiklid_358005 Loodusturism ei pea toimuma alati maakeskkonnas, see võib toimuda ka linnalooduses, näiteks linnulauluhommik linnapargis. Loodusturismi seostatakse tavaliselt aktiivse puhkusega ja tihti see ongi seotud aktiivse liikumisega looduses. Aga kui mõelda istumisele karuvaatluspeidikus, ei saa küll rääkida aktiivsest puhkusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
