Eesti kunsti kokkuvõte, ettevalmistus eksamiks (1)

Pilet 1
2.Kunstnik Johann Köler.
Johann Köler( 1826 -1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate, lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:“ Herakles toob Kerberose põrguväravast“-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid .Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi esteetikale,mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu,mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused.Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast,tema loomingut tunti siiski vähe.Mõju avaldanud teos oli Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud freskotehnikas Kiristuse poolfiguur-modelliks oli Hiiumaa talupoeg.
Pilet2
2.Esimesed Eesti soost skulptorid(A.Weizemberg,A.Adamson)
August Weizemberg(1837-1921)- klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor .Varakult isa kaotanud poisina õppis ta tisleriks ning teenis selles ametis leiba,õppides vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates-neid lõpetamata.Mõned balti aadlikud toetasid andekat noort meest ja 1873 asus ta seitsmetesitkümneks aastaks Rooma ,kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa.Tahus marmorisse klassikalise kirjanduse tegelasi( Hamlet ; Ophelia ;Leedi Macbeth ) või abstraktsete ideede allegooriaid(Lootus; surematus ;Emaarmastus).Mõned kujud on mõeldud paarikaupa kehastama vastandlikke printsiipe.(Tasadus ja Edevus)Paremini on õnnestunud rahulikus poosis üksikfiguurid ja ka portreed,milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees(kunstniku ema portree).Roomas säilitas tiheda sideme kodumaaga ja rahvusliku liikumisega.Eesti-ainelised tööd on veel:Kalevipeg; Koit ja Hämarik.Eesti publik ei suutnud siiski veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal.Tema loomingu ainsad finantseeriad kodumaal olid baltisakslased.Weizemberg osales nii kohalkel kui ka rahvusvahelistel näitustel,1893 Chicago maailmanäitusel sai pronksmedali.Juba Eesti Vabariigiajal 1920 püstitati pronksi valatud Linda Rootsi bastioni harjale,mistõttu sai Lindamäe nime-Linda ümber kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvumise taastamise algusaegadel.
Amandus Adamson(1855-1929)-eemaldus oma loomingus idealiseerivast,tundekülmast ja staatilisest klassitsismist.Tema stiili nimetatakse enamasti realistlikuks(,tegelikult on midagi neobaroki laadset ). Adamsoni stiil küpses Pariisis,kuhu ta siirdus 1886 mitmeks aastaks varsti pärast Kunstide Akadeemia lõpetamist.Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid,millele on tihti antud mõni tundeküllane allegooriline nimetus,põhisisu on aga kehavormide ilu ja vähevarjatud erootika.Laeva viimne ohe;Laine ainuke suudlus .Antiigi teemat lahendas ilusate kuid kaasaegsete ja realistlike inimtüüpidega.Amor ja Psyhe.Adamsoni stiil on voolav,maliline,elegantne.Peterburis kujunes tunnustatud portretistiks ja monumentalistiks. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid,eriti sõjaväeosadele ja laevadele. Russalka -1906 püstitatud samanimelise sõjalaeva mälestusmärgiks,mis uppus Soome lahte .Adamsoni suurimaks teoseks näis kujunevat Romanovite dünastia 300 a juubeli jaoks monument ,kuid revolutsioon likvideeris tellija 1917 aastal ning see lõpetas ka Adamsoni karjääri Venemaal.Eestis telliti temalt Vabadussõjas langenute auks mälestusmonumente.Hoolimata muutunud tellijast jäi Admason kindlaks oma pateetilisele ja ülekuhjatud maalilisele stiilile.
Pilet3.
2.19.-20.sajandi vahetuse kunst Eestis.
Sajandi vahetus oli murranguline periood ka Eesti kunstiajaloos,kuid sisu oli teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata.Murranguliseks võib pidada seda,et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid, kunstiharidus ,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks .Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa (1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid.
Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas unistama Düsseldorfist.Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu -kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme.
Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi –kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal. 1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus.Raud oli juba enne Münchenit katsetanud juugendliku stilisatsiooniga ja sümbolisimile omase kirgedekäsitlusega.Selline kunstikeskus aitas Raual suunduda filosoofilistele teemadele.Tagasi tulles asus Tartusse ,kus kodumaal hakkasid üldinimlikud teemad tema loomingus seostuma kohalike rahvuslike probleemidega.
Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast.Tallinnas oli rahvusliku kunstielu eestvedajaks Laikmaa,kes 1903 aastal hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis,korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee.
Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal,eriti oluline oli tema tegevus aga kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses,eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus.
Pilet4
2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940.
Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja Jansen(ning skulptor Koort). Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents .Tema kunsti lähtekohaks olid impressionism ja neoimpressionism ,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik).
Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi realistlikum.
Iseseisvusajaga algab Eesti kunsti arengus uus periood,kunstnike arv on märgatavalt kasvanud.Selleks ajaks on eesti kunstini ulatunud radikaalsed moodsad kunstivoolud- kubism ,futurism, ekspressionism .Nende teerajajaks oli Ado Vabbe (1892-1962)-on andnud õlimaale ja akvarelle,ent väärib tähelepanu ka raamatu illustraatorina.Seine’i jõgi.
Umbes 1930 kerkib esile uus põlvknd.Selle andekamad liikmed on sageli õppinud või täiendanud end Prantsusmaal ja nad töötavad prantsuse uusrealismi vaimus .Adamson- Eric ( 1902 -1968).Iseloomulik värvirikkus,värske,julge ja seesmiselt distsiplineeritud impressionistlik tehnika.Kreeka sõdur.
Aleksander Varandi(1901-1983)-harrastas õhuküllast ja nüansirikast maalimisviisi.Värvikasutuselt diskreetsem kui Adamason-Eric. Kaldub pigem hallika üldtooni poole. Maalitehnika vaba ja voolav.
Lopsakas ja elurõõmus maalitehnika on Kaarel Liimandil(1906-1941)-iseloomustavad ergas koloriit,tegi portreid ja žanrimaale.
Pilet5
2. Skulptuur iseseisvas Eestis 1919-1940
Iseseisvusaja skulptuuri viljeleijatest tuleks kõigepealt esile tõsta Anton Strakopfi(1889-1966).Strakopfi töödes oli algul mõningane ekspressionistlik kallak.Edaspidi kasutas kujur materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud.Ta jättis vormid kergelt üldiseks ning paigutas kuju rahulikku suletud kompositsiooni moodustavasse asendisse.Starkopfi loomingus oli tähtsal kohal akiplastika(Tants).
Lihvitud graniidist dekooratiivset mõju taotlevad naiskaktid olid kesksed Voldemar Mellikul(1887-1949).Silueti ilu ja harmoonia ,klassikalisem käsitlus.
Detailselt modelleeritud vormiga realistlikku portreed esindavad Aleksander Elleri (1891- 1971 ) ja Fredi Sannamehe(1895-1963)tööd(Jaak Tõnissoni portree) .
Juhan Raudsepa(1896-1984) varasemates töödes võib näha tugevaid ekspressiivseid taotlusi,mis hiljem taandusid lihtsa loodusläheduse ees.Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree.
Pilet 6
2. Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940.
Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga.
Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais.
Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad, neegripead -see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus , tasakaal. Kabaree .Põrgu.Absindijoojad.Neegripead.
Sügavtrükitehnikate üheks andekamaks viljelejaks Viiralti kõrval oli Aino Bach . Bachi kompositsioonid on enamasti kergelt heroiseeritud.Tegelased on seesmiselt lihtsad,sageli hingeliselt muserdatud,endassetõmbunud.Toob figuure esiplaanile,mis toob nad vaatajale lähemale.eriti suurepäraselt valdab ta akvatintatehnikat,milles väljendusvahendiks pole joon vaid erinevate toonitugevustega pinnad.Ema lapsega.
Puugravüüri üheks andekamaks esindajaks Pallase lõpetanud oli Arkadio Laigo ,kes end hiljem korduvalt Pariisis täiendas.Pariisi bukinistid.Tema töödele oli iseloomulik plastiline vorm,lõikejoone nõtkus ja tihedus,kompositsiooni terviklikkus,heleda-tumeda mäng.
Pilet 7
2.Kunstnik Eduard Viiralt
Eduard Viiralt (1898-1954)Sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana .Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse.Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna.Kunstikalduvustega noormehe vanemad soovisid pojale kantseleiametniku elukutset,aga Viiralt valis edasiõppimiseks kunstitööstuskooli.Pärast seda jätkas õpinguid 1919 a oktoobrist alates Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922-23 oli ta stipendaadina Dresdenis Kujutava Kunsti Akadeemias .Seal avastas suurlinnaelu.Selle pahupoole fantaasiaküllane kujutamine pole tal enamasti siiski nii sünge kui sakslastel .Pärast 1925.a elas Viiralt parisiis.Sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaleu kergemeelsemat kujutamist,kuid Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed.Oma aja kohta kujutas skandaalselt avameelsest erootikast kuni ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani( ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast).Viiralt oli virtuoos ja väsimatu,üliviljakas kõigis graafika tehnikais.
Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks.Eitava rõhutamine asendus elujaatusega.Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus, tasakaal.Kabaree.Põrgu.Absindijoojad.Neegripead.
Eestisse tuli tagasi peale Pariisis elamist 1925-1939 ning naases Pariisi seejärel 1946 sügisel,suri 55 aastasena ning maeti Pariisi.
Pilet 8
2.Eesti kunst II maailmasõja ajal.
Kunsti vallas oli okupantide esmaseks eesmärgiks kindlustada kunstnike lojaalusus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega.Mujal Nõukogude Liidus oli selleks ajaks juba ainuvalitsevaks ja kohustuslikuks saanud sotsialistlik realism.Eestis oldi esialgu üsna ettevaatlikud selle juurutamisega.Selle asemel kiideti kunstnikkonda .Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti,sealhulgas igasuguste miitingute ja ronkäikude kujundusi,raha jagus ka poliitiliselt neutraalsele kunstile.Esimesel okupatsiooniaastal ei tehtud üksikasjalisi ettekirjutusi.
Uue võimu ühe esimese ettevõtmise hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist.
Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool -Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool.
Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal „Stalin Läänemere kaldal“ ja Andrus Johani „Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940“-mis jäi lõpetamata.)
Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska -nahakunstnik ja suri graafik Paul Liivak.Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt.Hukati Andrus Johani ja Arkadio Laigo.Nikolai Kummits suri vangistuses ,Karl Pärsimägi hukkus koonduslaagris.
Jätkati Kunstnike Liidu moodustamise tööd,kuid selle etteotsa pandi nüüd Nõmmiku ja Viiralti asemele Adamson-Eric.Vastutavaks sekretäriks sai Aino Bach.Kunstnike Liidu kaudu hakati selle liikmeid nõukoguliku ideoloogia vaimus töötlema-sotsrealismiga.
Keskseks said sõjatemaatika ja plakatikunst .Enamik teoseid olid primitiivsed ,lihtsustatud,ajalooteemalised lavastused(Jüriööle pühendatud kunstinäitusel) Evald Okase -Rahvatasujad.. Graafikud Aino Bach ja Paul Luthein pakkusid huvitavat-sõjateemalisi või potreelisi joonistusi ja graafilisi töid.Vihaseid ja naljavaeseid karikatuure tegi Jaan Jensen .
Ometi jätkasid mõned kunstnikud otsekui ümbrust trotsides –Eesti maastikke,inimeste ja lillede maalimist senises laadis.Näiteks: Alfred Kongo,Lepo Mikko .Mõnikord tungib ka nende kaunivärvilistesse piltidesse siiski nukker meeleolu.
Kõige veenvamalt suustid ajastu süngust väljendada Johhannes Greenberg , Elmar Kits ja Endel Kõks.Greenbergi säravad värvid asendusid pruunikatega.Inimestes on näha pinget,tardunud,endassetõmbunud.Kõksi pildidi võisid tunduda esmapilgul rahulikud,kuid on märgata inimeste pilkudes pinget ja lootusetust
Saksa okupatsiooni ajal oli õitseng graafikas.Mitmed Viiralti graafilised lehed muutusid suure üldistusjõuga sümboliteks.Virve.
Kui punaarmee uuesti Eestisse tungima hakkas(1944),pages kolmandik kunstnikest.-Viiralt,Nõmmik,Kõks,Grünberg jt.
Pilet 9
2.Eesti kunst Stalinismi tingimustes.(1944-1955)
Juba 1944 algas Eesti kunstnke arvelevõtmine ja organiseerimine NSV Liidu reeglite kohaselt.Jaroslavis loodud Eesti Kunstnike Liiduga kutsuti Eestis püsinud kunstnikud ühinema ja ühinetigi,sest väljaspool Kunstnike Liitu oli kunstnikuna tegutsemine pea võimatu.Eesmärk oli jällegi kindlustada kunstnike väline loajaalsus ja kunstielu käivitumine NSV reeglite järgi.Kunstiharidus taastati kiiresti.Juba 1944 aasta lõpul alustasid tööd Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut-mis tõsteti taas kõrgkooli tasemele ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut.Esimest juhtis Adamson-Eric,teist Anton starkopf.Õppejõududena jätkasid mitmed nimekad eesti kunstnikud.
Eestisse jäänud kunstnike esimeste sõjajärgsete aastate looming oli vähe muutunud.Mõnes teoses on tunda elurõõmu või vähemalt kergendust sõja lõppemisest.Elmar Kits-Lilled.Johannes Võerhansu- Lambapügajad.
Venemaa-kogemusega kunstnike loomingus olid nõukogudelik temaatika ja stiil silmatorkavamad.Evald Okas-kirju koloriidi,kindlakäeline joonistus ,kujutas eestirahvariideis naisi vene mundris sõdureid tervitamas.
Okupatsioonivõim tellis kunstnikelt mitmeid monumentaaltöid.Nimekaima lõid Enn Roos ja Arnold Alas ,1947 aastal Tõnismäe monument(Pronkssõdur).Paistab silma oma lihtsuse ja tõsidusega.(monumentaalteoste loomisel soositi mitme autori koostööd,et ei oleks liiga palju“kodanlikku individualismi“).Loodi ka barokilikult toretesv Estonia teatrisaali laemaal ,ühistööna-Evald Okas,Elmar Kits, Richard Sagrits.
Moskva surve tugevnes järk järgult ja kriitika läks aina kurjemaks ja isiklikumaks.Kõigis loomingulistes liitudes toimusid nn puhastused. Välja heideti enamik paremaid kunstnikke-keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest-sellist süüdistust sai esitada pea kõigile eesti kunstnikele.Arreteeriti mitmeid kunstnike ja otsene vägivald tabas paljusid kunstiüliõpilasi,vangistati ja küüditati paljud kunstnikud-Ülo Sooster , Henn Roode ,Esther Potisepp(hiljem Roode),Valdur Ohakas jt.Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad ja tiitlid ning läks jalatsivabrikusse tööle.
1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks.See asendati rakendusliku suunitlusega keskastme kooliga .Kõrgem kunstiharidus toodi Tallinna.Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi( ERKI )-nimelist õppeasutust kutsuti juhtima venestunud eestlane Friedrich Leht.ERKI-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist.Varasemate eesti kunstnike tööd võeti muuseumidest ära ja püüti lahutada kunstnikke eesti kunsti ajaloost.Eeskujuks seati idast pärit kunstnikud oma vene reealistlike traditsioonidega.Need kes sellises kunstielus püsima jäid pidid oma omapära maha suruma ja jäljendama nõukogude realismi varianti .
Järjekindla sotsrealismi loojad-tegid armetuid kollektiivseid maalitud teoseid ja lavastuslikke propagandaskeeme,naturalistlikult igavad ja arglikumad kui üleliiduliste eeskujude teosed(Oskar Raunam,Roman Treumann,Viktor Karrus,Richard Sagritsa,Leppo Mikko)
Graafikakunsti tabas samuti suur langus sest sügavtrükitehnikaid peeti formalismikahtlaseks ja tunnustatud oli ainult joonistuslikkust võimaldav litograafia,osalt ka puugravüür.Vabagraafika peaaegu hääbus ja graafikud said tööd peamiselt raamatute illustraatoritena.Parimateks näideteks on Günther Reindorff i poolt loodud-A.Puškini Muinasjuttudele;F.R Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud.
Ka skulptuuris ja tarbekunstis kehtisid samad Nõukogude Liidu piirangud.Arhitekutuuris tegeleti algul vaid taastamistega-mille käigus muudeti hooneid.Näiteks Estonia mudeti klassitsistlikumaks.Hea näide stalinistlikust arhitektuurist on Tartu maantel asuv torniga hoone-Elamukvartal.A. Vlassov . Kino Sõprus-August Volberg .Stalinismile viitavaid elemente on ka teistes linnades-Kohtla-järvel,Sillamäel jne
Pilet 10
2.Sula,Eesti 60.-aastate kunstielu.
1960. aastate maali on üldiselt tuntud nn karmi stiili nime all.See oli esmajoones seotud temaatilise kompositsiooni ja uue kunstnikepõlvkonna esilekerkimisega ( Leili Muuga ,Nikolai Kormašov,Enn Põldroos).Nad tõid kaasa väljenduslaadi,mis oli napp ja vaospeetud,eriti rasket füüsilist tööd tegeva inimese,masinate ja tööstusvaadete kujutamist.Jäeti kõrvale literatuursus,detailirikkus,liigne konkreetsus.
Rõhutatud rütm,teatav graafilisus ja siluetilikkus iseloomustavad Leili Muuga töid. Orkester -teos on rikkama ja avatuma tundehoiakuga kui karmis stiilis tavaks;andis teed uutele suundumustele ja mitmed karmi stiili kunstnikud leidsid oma käsitluslaadile märksa erineva jätku.Karm stiil jäi siiski üheks iseloomulikuks etapiks nõukogude maalis. Maali üheks tunnusjooneks sellel ajal oli romantiline tundetoon.1960. teisel poolel hargnes maal selgemalt mitmesse suunda.Naivismi sugemeid võib leid Lembit.Sarapuu portreedes,kompositsioonides ja maastikes.Henn.Roode loomingulised probleemid keskedusid maali ülesehituse ja selle ükskikosade vaheliste suhete ümber.Motiivis otsis ta eelkõige huvitavaid vormivõimalusi.Roodele lähedases laadis oli ka Olav Maran-temast kujunes eelkõige natüürmordi meister. Vaikelu sinise riidega
Graafika arenes märgatava kiirusega.Graafika ilme uuendajate hulka kuulub Avo Keerend ,kelle Vanad asjad näitab tehnika meisterlikku valdamist(värviline linool sügavtrükis).1960 aastatel tõusisiki mitmevärviline graafika silmapaistvale kohale.Järjekindlalt viljeles seda näiteks Evi Tihemets .Valge kuninganna-julge ja leidlik ,samas õrn ja uje.Üheks silmapaistvamaks nõukogude graafikuks kujunes Vive Tolli-esmajoones söövitustehnika meister.Vaskjala silla piiga -iseloomustab hästi kunstniku sageli muinasjutumaailmast ainet leidva fantaasia suunda ning tema loomingu mõnigi kord etnograafilist motiivistikku töötlevat kujunditemaailma.( Olemuslik on muinasjutulisus ja poeetilisus).P.Ulas on seevastu oma loomingus märksa teravam ,kaasaja eluprobleemidesse tungida püüdev,mehine ja julge.Oskab luua mõjuvaid kujundeid.
1960 aastate graafika ilmet aitasid kujundada veel teisedki graafikud-Günther Reindorff,Aino.Bach,Richard Kaljo ,Märt Laarman jne.
Skulptuuris oli kaalukas osa keskmise ja vanema põlvkonna tegijatel.Noori kujureid astus kunstiellu märksa vähem kui maalijaid.Vanema põlvkonna kujurite hulgast oli keskse tähtsusega Anton.Starkopf,kes nüüd taas süvenes oma ekspressiivses-dekoratiivses graniidistiilis figuuride loomisesse-graniidist naisfiguur -Kivilill.Graniidistskulptuure tegid veel ka Herman Halliste ,Ernst Kirs ja Erika Haggi . Noorema põlvkonna skulptorid püüdsid rohkem suurema vormiüldsituse ja dekoratiivse mõjuvuse poole,see viis laialdase keraamiliste materjalide kasutusele võtmisele,samuti hakati raiuma skulptuure dolomiidist .Ka 1960 a skulptuuris jõuti karmi stiilini.60.aastad olid terve rea noorema põlvkonna kujurite eneseleidmise aastateks.
1960 lõpul esile tõusnud noorpõlvkond lõi oma paremad tööd 70 aastatel
Pilet 11
2.Kunstiharidus Eestis.
Laikmaa hakkas 1903 aastal andma kunstiharidust oma ateljeekoolis.
Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal.
Alates 1914 tegutses Tallinnas linna kunstikool,mis muudeti 1920 aastal riiklikuks keskastme kunstikooliks(Riigi Kunsttööstuskool)-seal õpetati tarbekunstnikke ja erinevate kunstialade oskustöölisi.Hiljem lisandus sinna maalikunstnke ja skulptorite ettevalmistus.Kool muutus mitmeastmeliseks ja sai 1938 kõrgkooli staatuse.Kooli pikaajaliseks juhiks sai Konstantin Pätsi vend Voldemar Päts.Tallinna koolis domineerisid Peterburi haridusega õppejõud.
1918 loodi Tartus ühing Pallas-endendamaks esteetiliselt nõudlikku kaasaegset kunsti.Pallas hakkas korraldama näitusi ja 1919 aasta lõpul asutas samanimelise (Pallase kunstikool) kunstikooli .aastatel 1919-1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke.1924 sai Pallas riiklikult tunnustatud kõrgkooliks(esimene juataja oli Konrad Mägi,siis Ado Vabbe ja siis Antos Starkopf).
Eesri kunstis II maailmasõja ajal rõhuati Tartu tähtsust kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavaid kunstnike ettevalmistav kool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool.
1944 aasta lõpul alustasid tööd Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut-mis tõsteti taas kõrgkooli tasemele ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut.Esimest juhtis Adamson-Eric,teist Anton Starkopf.Õppejõududena jätkasid mitmed nimekad Eesti kunstnikud.
1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks.See asendati rakendusliku suunitlusega keskastme kooliga.Kõrgem kunstiharidus toodi Tallinna.Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi(ERKI)-nimelist õppeasutust kutsuti juhtima venestunud eestlane Friedrich Leht.ERKi-s kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja nõuti nende täitmist.
Pilet 12
2.Näiteid rahvusvaheliste stiilide kajastumisest Eesti arhitektuuris.
Barokk ja Rokokoo (1630-1870)-
Pärnus on säilnud mitmeid 17 saj fassaade ilusate portaalidega ja linnakindluseosi,näiteks maaliline Tallinna värav
. Maardu ja Palmse barokilikud mõisahooned
. Sagadi mõisahoone.
Kadrioru loss( arhitekt Niccolo Micetti).
Tallinna Mustpeade vennaskona hoone fassaad ja portaal (Arent Passeri kavandi järgi)
.Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause ).
Klassitsism, Romantism ,Realism(18 saj lõpust-19 saj lõpuni)-
Riisipere mõisahoone,
(aadli)Elamu Tallinnas,kohtu tn8(arhitekt Carl Ludwig Engel, neorenessanss ),
Rüütelkonna hoone Toompeal(neorenessanss)
Inglise keskaegset arhitektuuri jäljendavad 2 lossi- Alatskivi ja Sangaste,
Kaarli kirki, Rapla kirk(neoromaani stiil)
Juugend -Saksa teater Tallinnas(praegune Draama teater)-soomerahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugenstiil(arhitektid Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev).
Juugendstiilis,Soome mõjudega on ka Otto Wildau projekteeritud mõisaloss Taageperas Valgamaal
Estonia teatri-ja kontserdihoone,mis valmis 1913 esinav uusklassitsitlike joontega hilisjuugendit(Armas Lindgren,Wivi Lönn)
C.Lutheri villa,praegune Õnnepalee(Aleksei Bubõr,Nikolai Vassiljev)
Funktsionalism -Olev Siinma,Anton Soans -Pärnu Rannahotell
Edgar Johan Kuusik ,Anton Soans Kunstihoone Tallinnas
Pilet 13
2.Kunst Eestimaal 13-16 saj.
Professionaalne ja visuaalne kunst hakkas siinmail levima seoses ristiusu levitamise ja feodaalkorraga.Läänemaise kunsti põhimõtted ja esimsesed meistrid tulid koos sakslaste ja taanlastega ning edaspidigi loodi suur osa professionaalsest kunstist mitte-eestlaste poolt.
Eesti keskaegne arhitektuur saab oma põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest,sealt tuli ka kivimüüri,kaarte ja võlvide lubimördi abil ehitamise oskus.Kohalikest materjalidest kasutati palju paekivi,punast tellist ja põllukivi (paekivi Põhja-Eestis ja Saaremaal, põllukivi ja punane tellis Lõuna-Eestis).13 ja 14 sajandil olid ehitajateks põhiliselt rändmeistrid oma kaaskondadega, hiljem aga kohalikud tsunftimeistrid.13 saj keskpaigas esineb veel romaani stiili tunnuseid.13 sajandi lõpus saab valitsevaks gooti stiil.Ristiusu levitajate esimeste ülesannete hulka kuulus ka kirikute püstitamine.Kirikud ja kloostrid on olulised ajastu visuaalsed sümbolid.Ehitamine käis pidevalt kuna tuli ette tulekahjusid,esines sõjapurustusi ning koguduste rikkuste suurenedes tehiti muudatusi ehitustes.Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes.Mõned maakirikud on seetõttu säilitanud oma esialgse kuju.Olulised ehitised:Haapsalu piiskoplinnuse kirik ,Toomkirik,Niguliste kirik, Oleviste kirik( viimased kolm on kõik olnud algselt madalad hooned ja ajajooksul asendatud suure ja kõrgega) Pirita Klooster-valmis 15 saj keskel-kodakirik.Tartu sakraalarhitektuurist on säilinud Jaani kiriku(basiilika,põhiosas valmis 14 saj) ja Toomkiriku varemed.
Teine tähtis osa keskagesest arhitektuuripärandist on militaarehitised.Neid hakkasid valluatjad püstitama kohe pärast maa alistamist,13 saj.Sisemiste poliitiliste pingete tõttu oli Eestis linnuseid väga tihedasti,enamik on tänapäevaks varemeis.Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus( nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone (kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on olulised hooned ka Kiek in de Kök ja Paks Margareta -mis olid võimsad suurtükihoned.Ka teistele tornidele pandi saksapärased nimed. Ainsana oma keskaegsed vormid täielikult säilitanud on kuubikujuline Kuressaare konvendihoone.(e linnus)
Ehitustegevusele avaldasid keskajal mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid-loobuti puitehitistest.(väljaspool müüri mitte)Majad erinesid üksteisest vähe,sest keskajale oli individualism võõras.Majad olid praktilised ja asjalikud.Kui maja ukseni viis trepp siis seisid seal sageli etikukivid -millel oli omaniku nimi või vpp või majamärk.Dekoreeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad.Elamu tähtsaim ruum oli koda-võõrastetuba/tööruum kaupmehele/köök/söögituba/nurgas lahtine kolle.Keskaegne kuulus ühiskondlik hoone- raekoda .15 saj alguses ehitati ka suurkaupmeesteühingu Suur gildi hoone.Tähelepanuväärsed on gildihoone uksed.
Iga ajastu on endast jätnud jälje Tallinna vanalinna,eriti palju on pärandanud hilsikeskaeg.Nii üldilme kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini kui ükski teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
Kujutaval kunstil oli teistsugune roll kui tänapäeval.Neid valmistati selleks,et jagada inimestele usu-ja moraaliõpetust.Piltide ja kujudega austati ristiusule tätsaid isikuid ja sündmusi.Samas oli olemas ka kunsti mis ei olnud otseses seoses religiooniga,mille tähendus oli mitmekesine ,sealhulgas ka esteetiline .(Honorius Autunius 12 saj teoloog .Maalimisel on 3 põhjust:esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele,teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist,kes varem elanud.Kunstnikud kuulusid keskajal käsitööliste hulka ja nad ei pidanud ka autorlust tähtsaks,jäädi pigem anonüümseteks.
Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärnevad 13 saj.Näiteks Gooti stiili kiviskulptuuri silmapaistvad teosed asuva Karja kirikus.Lopsakas taimeornamentika.Väga suurejooneliseks keskaja kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14 saj loodud terrakotaskulptuurid,mida algselt oli olnud üle 1000.
Hansa Liitu kuuluvatel linnadel olid eriti tihedad sidemed Lübeckiga-mis oli sela ajal tähtis kunstikeskus.Tallinna telliti teoseid nimekatelt lüübeklastelt.Hermen Rode tegi Niguliste peaaltari.
Pühavaimu kiriku altari tegi Bernt Notke-tema isa oli Tallinnas sündinud.Notke kuulsaim teos on Püha Jüri võitlus lohega -Stockholmi Suurkirikus.Tallinnas on säilinud veel tema teinegi suurteos,õigemini 7,5 m pikkune osa sellest –Surmatants.
Pilet 14
2.Eesti rahvakunst .
Küttide-kalurite ja hiljem talupoegadena lõid eestlaste esivanemad oma rahvakultuuri ,mida tutvustavad meile arheoloogia ja etnoloogia.Talurahvakultuuri pika arengu lõpujärgust,peamiselt 18-19. Sajandist on pärit need esemekogud,mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartus,ja need hooned,mida võib näha Eesti Vabaõhumuuseumis Tallinnas.Need räägivad meile esivanemate visuaalsest tundlikkusest ja lihtsate käepäraste materjalide töötlemise meisterlikkusest,ning võivad olla ka inimestele kunstilise elamuse allikaks.
Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul,seega viimastel sajanditel.Esemed,kujud,pildid olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega,aga ka inimeste mütoloogilise maailmapilid ja maagiliste toimingutega.Näiteks eesti talurahvaornament,mida kasutati vöötkirjades ning muude kudumite kaunistustes või tikandites,ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel-ei olnud meie esivanematele ainult kaunistuseks vaid ka sümboolseks sidemeks inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega.
Eesti rahvakultuur pole arenenud ainuüksi endasse sulgununa.Mõjutusi on saadud juba kiviajast peale teistelt kultuuridelt-palju laenatud motiive .Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid.Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond säilitanud eestirahvakunsti omapärase ilme.
Kiviajast,täpsemalt neoliitikumist pärinevad vanimad ornamenteeritud nõudekillud ning loomade ja inimeste kujukesed-ilmselt loodud maagiliste uskumuste ajel .Pronksajast on levainud metallistehete valmistamine.Peale seda hakkavad levima hõbeehted(sõled,kaelavõrud jms)-viikingiajastuga kokkupuutumise järel.Hakatakse ka rohkem tegema relvi(odaotsi,mõõku) ning püstitama mälestuskive sõdalastele.
Eestlaste esiajaloolisi ehitisi pole tervena säilinud.Talupojaelamu tüp- rehielamu on põhijoones muutumatuna säilinud 19 sajandini.Eestlased ehitasid ka kindluseid/linnuseid(muld- või kivivallist,võimaluse korral kõrgendikul,siis polnud vall nii oluline.Varbola.Muhu.Valjala- ainulaadsed arhitektuurimälestised Põhja-Euroopas.)
Pilet 15
2. Lemmikkunstnik.Elu ja Looming.
Eduard Viiralt (1898-1954)Sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana.Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse.Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna.Kunstikalduvustega noormehe vanemad soovisid pojale kantseleiametniku elukutset,aga Viiralt valis edasiõppimiseks kunstitööstuskooli.Pärast seda jätkas õpinguid 1919 a oktoobrist alates Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922-23 oli ta stipendaadina Dresdenis Kujutava Kunsti Akadeemias .Seal avastas suurlinnaelu.Selle pahupoole fantaasiaküllane kujutamine pole tal enamasti siiski nii sünge kui sakslastel.Pärast 1925.a elas Viiralt parisiis.Sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaleu kergemeelsemat kujutamist,kuid Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed.Oma aja kohta kujutas skandaalselt avameelsest erootikast kuni ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani( ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast).Viiralt oli virtuoos ja väsimatu,üliviljakas kõigis graafika tehnikais.
Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks.Eitava rõhutamine asendus elujaatusega.Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus, tasakaal.Kabaree.Põrgu.Absindijoojad.Neegripead.
Eestisse tuli tagasi peale Pariisis elamist 1925-1939 ning naases Pariisi seejärel 1946 sügisel,suri 55 aastasena ning maeti Pariisi.