Artikli eesmärk oli demonstreerida, et agendipõhistel mudelitel on konkreetne tugevus, et nad saavad olla kehtestatud nii kvalitatiivsete kui ka statistiliste andmetega ja nii mikro- kui ka makrotasanditel. Nii tehes on artikli autorid identifitseerinud arvukalt tulevasi küsimusi, mida tuleks esitada. Milliste loengus käsitletud teemadega artikkel seostub? Antud artikkel seostub esiteks teemaga "Sotsioloogia kui teadus". Selles loengus arutati sotsioloogia peamisi probleeme, millest üks oli, millisel tasandil ühiskonda uurida-- mikro- vs makrosotsioloogia. Artikliski on juttu mikro- ja makrotasanditest ning nende erinevatest uurimismeetoditest. Teiseks seostub antud artikkel teemaga "Sotsioloogia ajalugu", milles oli juttu Max Weber'ist. Antud artiklis kirjutatakse, et suhe sotsiaalsete protsesside ja institutsioonide vahel ühelt poolt ja sotsiaalne statistika teiselt poolt on olnud tähtis ja...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto....
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu ...
Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid....
Ühiskonnateadused uurivad aistmisvõime ja teadvusega olendeid, kellel on vaba tahe. Nt võib klikk sundida meid valima tema toetamise või surma vahel ning me valime siiski surma, kuid vesi, mida kuumutatakse ei saa keelduda keemisest. Ühiskonnateadused peavad minema kaugemale kui loodusteadused, kuna kõige toimuva taga on inimteadvus. Sotsiaalsed konstruktsioonid Sotsioloogia uurib sotsiaalseid struktuure ja sotsiaalseod institutsioone. Reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud, meie käitumisel on varjatud sotsiaalsed põhjused ja suurem osa sotsiaalsest elust on sügavalt irooniline. Emile Durkheim: "Inimene tunneb tegutsemisest, liikumisest ja enda pingutamisest rõõmu ainult juhul, kui at teab, et tema pingutused pole asjatud ja et kõndides ta on ka edasi liikunud. Kui keegi aga liigub, ilma et tal oleks konkreetset eesmärki silme ees, või...
Seda nimetust nad üldiselt enda kohta ei kasuta, kuna tegu on mõneti hukkamõistva terminiga; pigem kasutatakse seda nende kohta subkultuuri mitte kuuluvate inimeste poolt ja harilikult mitte mõne ossi juuresolekul, sest sellele võivad järgneda kergemat või raskemat sorti kehavigastused. Subkultuuri kuuluvad noored mehed, vanuses umbes 16-30 aastat, kes harilikult ei saa hiilata suurepärase mõtlemisvõimega. Iseloomulikud tunnused on peamiselt riietus, mis koosneb pea asjalikult erinevatest spordiriietest, samuti on väga oluline sellesse subkultuuri kuulumise juures omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaas...
SOTSIAALUURIMUSEGA SEOTUD ÜLDMÕISTEID Uurimus vs uuring · Uurimus - teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemused kirjapandud teosena · Uuring - piiratud ja harilikult praktilise uurimisülesande täitmine Joonetõmbamine mõnikord raske Metoodika ja meetod Metoodika (empiirilise (kogemuspõhise) sotsiaaluuringu kontekstis): reeglid, kuidas empiirilisi andmeid koguda ja analüüsida, millised on sobivaimad viisid sooritada teatud uurimistegevusi jne. Meetodiks nimetame andmete kogumise, töötlemise või analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs). Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia Metodoloogia: õpetus teadusliku uurimistöö meetoditest, eri teadustes kasutatavate meetodite süstemaatiline ülevaade Metodoloogiasse kuuluvad arusaamad sellest: * mille...
Referaat Liisi Pajula A83695 Torild Hammer, Axel West Pedersen ,,The Gender Gap in Subjective Poverty: A Comperative Study" The Open Social Science Journal, 2008, 1, 22-30 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid mõjutavad abielus või kooselavate meeste ja naiste kogemust majanduslikust pingest. Nende peamine hüpotees on, et riikides, kus naiste osalus tööturul on väike, on kalduvus erinevusele selles, kuidas mõlemad sood tajuvad subjektiivset majanduslikku heaolu või pinget individuaalsesl tasemel, kusjuures naistele on see soovahe ebasoositavam. Teisisõnu, naised tajuvad individuaalsel tasemel suuremat majanduslikku survet ja väiksemat heaolu, kui nendega koos elavad (ja ehk ka abielus olevad) meessoost isikud. Hammer ja Pedersen esita...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud...
2. Inimese tegevus lähtub tavaliselt pigem sissejuurdunud harjumustest kui selgest plaanist; inimene ei mõtle kuigi palju oma igapäevase tegevuse üle; oma tegevuse üle hakatakse mõtlema alles siis kui: (a) tekib mingi takistus harjumuspärasele tegevusele; (b) keegi palub inimesel oma käitumist selgitada. Alfred Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. Harold Garfinkel - etnometodoloogia Tuleb uurida igapäevast suhtlemist juhtivaid reegleid. Seda võib teha nn. tülinorimise eksperimentide abil, mille käigus rikutakse mingit reeglit ja vaadatakse kuidas inimesed sellele reageerivad. Igapäevast suhtlemist juhtivate reeglite tunnused:...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuur ja ühiskond Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomad...
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus...
2) Ideaalid, väärtuskujutlused ja normatiivsed arusaamad, millest lähtuvalt kujundatakse sotsiaalse käitumise praktikat; 3) Õigus sel määral, mil see on kooskõlas üldisemate väärtuskujutlustega ja kõlbeliste ideedega; 4) Majandustegevuse valdkonda kuuluvad nähtused (nt majanduslik huvi, konkurents) (Mitendorf 2004: 12-13). Sotsioloogia iseseisva distsipliinina Sotsioloogilise uurimuse läbiviimiseks tuli Durkheimil tõmmata eristav joon psühholoogia ja sotsioloogia vahele, et oleks võimalik uurida ühiskonda eraldi individuaalsest aspektist. Durkheimi eesmärgiks oli näidata sotsiaalset reaalsust väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13)....
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
Sotsiaalteenused Sotsiaaltöö korraldus tegevus, mis aitab viia toetuse või teenuse inimeseni ja mille läbi peetakse üleval organisatsioone ning aidatakse kindlustasa nende organisatsioonide püsimajäämine. Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
