Sotsioloogia alused (0)

Tartu Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks inimene käitub normidele vastaval?
Miks inimene rikub sotsiaalseid norme?
Millise hariduse on inimene omandanud?
Kui hästi inimene on õppinud koolis?
Kes valitseb - kes tõstatab probleeme kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab?
Kuidas on võim jaotunud ühiskonnas?
Kust religioon tuleb?

Lõik failist

Sotsioloogia alused
I Loeng
Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine
II Deviantsus ja kuritegevus

Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest.
Miks inimene käitub normidele vastaval? -
Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme.
Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju.
Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? –
Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne .
Või inimene on internaliseerinud valed normid. Üldiselt võib eeldada et inimene üles kasvades mingid normid internaliseerib aga mõnikord juhtub et ta kasvab üles „ vales “ subkultuuris ja siis ta internaliseeribki näiteks need kuritegelikud normid.
Sanktsioonid – ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide jälgimine.
Positiivsed sanktsioonid – normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus)
Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Tugevad negatiivsed sanktsioonid panevad nt lapsele nii-öelda ajutised käitumismuutused. Pikaajaliselt töötavad aga positiivsed sanktsioonid.
Deviantsus – kuritegevus, vaimuhaigus , seksuaalhälve, kehaline haigus, geniaalsus, ekstsentriline käitumine.
Kuritegevuse uurimine – eelkõige selle vähendamiseks. Kuritegevuse uurimise liigid:

Kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne.
Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist . Nende kättesaamine on kõige lihtsam – minna vanglasse ja uurida.
Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta.
Anoomia – Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine.
Kuritegevuse teooria
Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) – väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud; kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine . Sellist tegemist nimetatakse eugeenikaks – rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine.
Sündinud kurjategija – Cesare Lombroso poolt töötatud teooria. Inimese näotüübi järgi saab öelda kurjategija.
Sotsiaalne teooria – üritas kuritegevust seletada eelkõige sotsiaalsete tegurite kaudu. Edwin Sutherland kritiseeris eelnevaid teooriaid ning väitis et bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene kasvab üles keskkonnas kus palju inimesi tegelevad seadusvastaste tegevustega, siis on üsna ootuspärane et see inimene võtab vastu ka need kuritegelikud viisid. Kurjategijad kipuvad olema ka enamasti vaesed. Sutherland’i teoorias ka valgekrae kuritegevus – kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää.
Robert K Mertoni struktuuri teooria.
Sildistamise teooria – inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma.
Deviantsed subkultuurid
Kriminaalne subkultuur – organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit.
Konfliktne subkultuur – tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele.
Ühiskonnast eemaldunud – narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks
Kuritegevuse paratamatus – Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja.
Psühho-bioloogiline lähenemine – kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi.
Sotsiopaat – võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest.

III – Haridus

Sellega tegeleb haridussotsioloogia
Hariduslik ebavõrdsus – Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus.
Sotsiaalsed protsessid koolis – õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne
Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti:
- Haridustase – millise hariduse on inimene omandanud?
- Akadeemiline edukus – kui hästi inimene on õppinud koolis? Igapäevaseks näitajaks hinded. Hinded võivad koolides erineda. Seega on olulised standardiseeritud saavutustestid (USAs SAT, meil Riigieksamid).
Haridustase - Mõõtmiseks ISCE , mille järgi eristatakse nelja haridustaset (alus, põhi, kesk, kõrgtase)
Hariduslik ekspansioon – inimeste haridustase on viimase sajandi jooksul üle kogu maailma kasvanud. Trend on see, et hariduse tase muutub järjest kõrgemaks. On ka olemas ebavõrdsus. Erinevates klassides on haridustaseme klass erinev – kõrgemates klassides toimub hariduslik ekspansioon kiiremini.
Haridusotsused – Raymond Boudon-i järgi on haridusotsus see kas õppida edasi või mitte. Inimese haridustee sisaldab punkte kus tuleb teha haridusotsus. Otsuse langetab inimene ise või tema vanemad. Nooremates vanustes on otsustajaks tema ema või isa. Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust.
Õpilaste grupeerimine koolis – ebavõrdsuse tekitamine jätkub. Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks.
Koolide vaheline ebavõrdsus – põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiž lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid , kooli selektiivsus.
Koolide efektiivsus – kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes).
Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Mõjutab hoopis kodune keskkond – kes on tema vanemad, nende sissetulek jne. Coleman tegi järelduse et koolid ei vähenda ega suurenda ebavõrdsust ühiskonnas, vaid ainult kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli õpilaste vahel juba kooli tulles. Hilisemad uuringud on näidanud, et mitmed kooli omadused siiski mõjutavad õpilaste eduust. Näiteks vähemusgrupi lastel on kasulik käia koolis koos enamusgrupi lastega.
Hariduse mõju ebavõrdsusele – on teada, et haridus on üks peamisi tööalast edukust mõjutavaid tegureid.
- Funktsionalistlik teooria – haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada. Koolis õpitakse eluks ja tööks vajalikke oskusi Inimesi haridustase näitab inimese teadmisi ja oskusi e inimkapitali . Inimkapitali on vajalik tööülesannetega toimetulemiseks.
- Konfliktiteooria – haridussüsteem taastoodab ja õigustab sotsiaalset ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane – hindab õpilaste võimeid, loovust , motivatsiooni.
Inimsuhted koolis:
- Koolivägivald – sagedane , igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud – nt koolitulistamised

IV - Võim ja poliitika

Võim – Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud.
Domineerimine – üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama.
Legitiimne võim – selline mida alluvad peavad kehtivaks.
Domineerimise tüübid – Max Weber . ,mille alusel, miks domineerimist legitiimseks peetakse
- Legaalne domineerimine=töötajad pluss ülemus pluss seadus
- Traditsionaalne = teenrid pluss härra pluss traditsioon
- Karismaatiline = jüngrid pluss juht pluss juhi karisma
Laiem võimu käsitlus - Michel Foucault arvates on võim palju üldisem kui oma tahte läbisurumine. Foucault järgi on igasugused inimsuhted seotud võimuga. Võimu objektiks olek on kas 1) kellegi käsule allumine 2) kellegi käsule vastuvaidlemine 3) kellegi käsu andmine
Tõde ja võim - Michel Foucault arvates on tõde võimu abivahend . Kui me midagi kirjeldame, ütleme kuidas asi on, siis me ka kontrollime seda. Näiteks: millegi (eba)loomulikuks kuulutamine või eitamine (X on loomulik, järelikult peab nii olema ja kui ei ole, siis tuleb ta teha selliseks et ta oleks loomulik)
Poliitilise süsteemid - Kogukondlik süsteem, hõimusüsteem, pealikuvõimuga süsteem, riik
Ideoloogia
- Gramsci hegemoonia . Selline olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud.
- Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik.
- Tööliste vaheline konkurents on kasulik kapitalistidele ja seetõttu räägitakse pidevalt, kui tähtis on olla „konkurentsivõimeline“
Kes valitseb? - kes tõstatab probleeme, kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab? Selle vastamiseks tuleb uurida poliitilisi teooriaid
Võimustruktuuri uuringud – kuidas on võim jaotunud ühiskonnas? Enamasti uuritakse tänapäeva demokraatlikke ühiskondi, Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat:
- Eliiditeooria – igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit – poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia – poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik – poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills’i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides ühiskondades on tema arvates olemas võimueliidi valitsemine, mis on varjatud. Tavalisel ameeriklasel ei ole mingit võimud. Tal on hääleõigus, aga see kõik ei oma mitte mingit tähtsust.
- Pluralism - Robert Dahl uuris 60ndatel poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis. Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt. Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa. See kehtib USA kohta aga tervikuna . Kõikidel inimestel kellel on mingi huvi, n võimalus organiseeruda ja moodustada huvigrupp ning seeläbi mõjutada poliitikat. Demokraatia on huvigruppida vaheline tasakaal. Järelikult ei ole olemas mingit eliiti, vaid võim on laiapõhjaliselt jaotunud. On olemas küll ülemklass, aga see pole valitsev klass.
Võimueliit Eestis? – kes võiksid eliidi moodustada: poliitikud, kes tegelikult otsuseid teevad 2) rikkad ärimehed – nemad saavad otsustest kasu, võib olla mõjutavad poliitikuid 3)ajakirjanikud – nemad tõstatavad probleeme avalikkuse ees 4)sõjaväelased – nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada.
Vandenõuteooria – avamus et mingi väike grupp inimesi teeb enamike inimeste teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu. Vandenõuteooriaid ei võeta sotsiaalteadustes enamasti tõsiselt.

V – Töö ja majandus

Majanduse kolm aspekti – uuritakse enamuses kahte esimest (viimane kultuuriuuringutes)
- Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine
- Toodetud hüved jaotamine ja vahendamine
- Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine
Majandussektorid
- Primaarne – hankiv sektor , nt. põllumajandus või maavarade hankimine
- Sekundaarne – primaarse sektori poolt loodu töötlemine, kaupade tootmine, ehitus
- Tertsiaarne – kaupade müük, teenused, inimestele toimetamine
Majandussüsteemid – ühiskondi saab eristada ka majanduslikest aspektidest.
- Vahetusmajandus – kõige primitiivsem, ajalooliselt kõige varasem. Traditsionaalsetes ühiskondades. Kaup-kauba vastu vahetus, kus puudub universaalne väärtuse mõõtevahend (raha). Jagamine – see kellel parajasti on, annab kõikidele grupi liikmetele. retsiprooksuse printsiip – saadud kingitusele tuleb vastata kingitusega. Nendesse, kes ei vasta, suhtutakse halvasti. Need vahetusmajanduse printsiibid kehtivad ka tänapäeval nt. sugulaste ja sõprade vahelises suhetes.
- Kapitalism – põhitunnusteks on vaba konkurents (riik ei sekku); toomisvahendite eraomandus; kasumi saamise motiiv (inimesed peavad tahtma saama kasumit, kui nad seda ei taha, siis kapitalism ei tööta) ning anonüümne turg (majanduslikud suhted võõraste inimestega)
- Sotsialism – tootmisvahendite eraomandus puudub, st. tootmisvahendid kuuluvad riigile. Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest , mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus – riik ise ei tooda, vaid ütleb tootjatele mida toota ja mis hinnaga müüa. Seega kasumi saamise motiiv puudub. Tavaliselt tekib kippuma sellistes ühiskondades defitsiidimajandus – reaalsetes sotsialistlikes ühiskondades muutus kauba puuduse ( defitsiidi ) tagajärjel oluliseks vahetusmajandus. Selleks et midagi saada, tuli teha mingeid teeneid enda sõpradele või sugulastele.
Töö – eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale ja eraelule. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades. Marxi teooriast lähtuvalt ei ole töö ja vaba aja eristumine hea, sest siis on tegemist võõrandumisega. Kui töö muutub selliseks, mida ei taha teha, siis see inimene ei ole õnnelik. Õnnelik inimene on see, kelle jaoks töö ja vaba aja eristus puudub.
Töö ja töötajad – töötajate ja töö tegemise uurimise valdkondi on palju. Näiteks: rahulolu, motivatsioon , pühendumine organisatsioonile, tööle pühendumine, vabatahtlik tegevus org., töö-ja pereelu konflikt, tööjõu voolavus
- Tööalane sooritus – ülemuse hinnang töötajale või produktiivsuse uurimine mingite näitajate alusel, kui palju või kui kvaliteetselt töötaja toodab. Korrelatsioonid tööalase sooritusega – leitud, et mida kõrgem iq, seda paremini ta tööd teeb. Tööandjat huvitab kuulekus.
Neoklassikaline majandusteooria
Ratsionaalse valiku teooria – inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika – väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed , sest:
- Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta
- Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine.
Sotsioloogiline lähenemine – majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mrfish Õppematerjali autor

Tegemist on Tartu Ülikooli sotsioloogia aluste kokkuvõtliku loengukonspektiga. Materjalist on abi antud aine eksami sooriitamisel

Sotsioloogia alused deviantsus haridus anoomia võim poliitika töö majandus religioon perekond kollektiivne käitumine sotsiaalsed muutused

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia alused.

- kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid.

Sotsioloogia

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu d) Hiina rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. 7. USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Tähtsad nimed sotsioloogias

Sotsioloogias tähtsad nimed 1. August Comte teda peetakse sotsioloogia rajajaks. Sotsioloogia mõiste autor. Positivismi rajaja. Ühiskonna arengustaadiumid. 2. Wilhelm Wundt sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. 3. Georg Simmel sotsioloogia peab uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19

Sissejuhatus sotsioloogiasse

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

docx

Kordamisküsimused eksamiks sotsioloogias

1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid