Sotsioloogia alused (0)

• Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest.
  
• Miks inimene käitub normidele vastaval? -
  
• Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme.
  
• Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt. Teisiti ta ei saagi käituda ja tekitaks temas psühholoogilisi piinu. Inimene allub sotsiaalsetele normidele ka siis, kui ta saab sellest kahju.
  
• Miks inimene rikub sotsiaalseid norme? –
  
• Normi rikkumisest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu. Normi rikkumine on ratsionaalne .
  
• Või inimene on internaliseerinud valed normid. Üldiselt võib eeldada et inimene üles kasvades mingid normid internaliseerib aga mõnikord juhtub et ta kasvab üles „ vales “ subkultuuris ja siis ta internaliseeribki näiteks need kuritegelikud normid.
  
• Sanktsioonid – ühiskonna poolne reageering inimkäitumisele eesmärgiga tagada normide jälgimine.
  
• Positiivsed sanktsioonid – normipärase käitumise soodustamine (preemia, kiitus)
  
• Negatiivsed sanktsioonid - normidevastase käitumise karistamine (vangistamine, trahv). Tugevad negatiivsed sanktsioonid panevad nt lapsele nii-öelda ajutised käitumismuutused. Pikaajaliselt töötavad aga positiivsed sanktsioonid.
  
• Deviantsus – kuritegevus, vaimuhaigus , seksuaalhälve, kehaline haigus, geniaalsus, ekstsentriline käitumine.
  
• Kuritegevuse uurimine – eelkõige selle vähendamiseks. Kuritegevuse uurimise liigid:
  

• Kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne.
  
• Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist . Nende kättesaamine on kõige lihtsam – minna vanglasse ja uurida.
  
• Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta.
  
• Anoomia – Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine.
  
• Kuritegevuse teooria
  
• Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) – väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud; kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine . Sellist tegemist nimetatakse eugeenikaks – rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine.
  
• Sündinud kurjategija – Cesare Lombroso poolt töötatud teooria. Inimese näotüübi järgi saab öelda kurjategija.
  
• Sotsiaalne teooria – üritas kuritegevust seletada eelkõige sotsiaalsete tegurite kaudu. Edwin Sutherland kritiseeris eelnevaid teooriaid ning väitis et bioloogilised faktorid on väheolulised. Kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed. Peamiseks on kuritegelikus keskkonnas elamine, üleskasvamine. Kui inimene kasvab üles keskkonnas kus palju inimesi tegelevad seadusvastaste tegevustega, siis on üsna ootuspärane et see inimene võtab vastu ka need kuritegelikud viisid. Kurjategijad kipuvad olema ka enamasti vaesed. Sutherland’i teoorias ka valgekrae kuritegevus – kõrge sotsiaalse positsiooniga seadusrikkujad. Aga need pole tavaliselt vägivaldsed. Enamasti valgekraelised kurjategijad vahele ei jää.
  
• Robert K Mertoni struktuuri teooria.
  
• Sildistamise teooria – inimesele pannakse silt külge ja see võib näiteks noorele inimesel mõjuda. Inimene võtab sildi omaks ja hakkabki deviantselt käituma.
  
• Deviantsed subkultuurid
  
• Kriminaalne subkultuur – organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit.
  
• Konfliktne subkultuur – tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele.
  
• Ühiskonnast eemaldunud – narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks
  
• Kuritegevuse paratamatus – Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja.
  
• Psühho-bioloogiline lähenemine – kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi.
  
• Sotsiopaat – võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest.
  

• Sellega tegeleb haridussotsioloogia
  
• Hariduslik ebavõrdsus – Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus.
  
• Sotsiaalsed protsessid koolis – õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne
  
• Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti:
  
  • Haridustase – millise hariduse on inimene omandanud?
    
  • Akadeemiline edukus – kui hästi inimene on õppinud koolis? Igapäevaseks näitajaks hinded. Hinded võivad koolides erineda. Seega on olulised standardiseeritud saavutustestid (USAs SAT, meil Riigieksamid).
    
• Haridustase - Mõõtmiseks ISCE , mille järgi eristatakse nelja haridustaset (alus, põhi, kesk, kõrgtase)
  
• Hariduslik ekspansioon – inimeste haridustase on viimase sajandi jooksul üle kogu maailma kasvanud. Trend on see, et hariduse tase muutub järjest kõrgemaks. On ka olemas ebavõrdsus. Erinevates klassides on haridustaseme klass erinev – kõrgemates klassides toimub hariduslik ekspansioon kiiremini.
  
• Haridusotsused – Raymond Boudon-i järgi on haridusotsus see kas õppida edasi või mitte. Inimese haridustee sisaldab punkte kus tuleb teha haridusotsus. Otsuse langetab inimene ise või tema vanemad. Nooremates vanustes on otsustajaks tema ema või isa. Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust.
  
• Õpilaste grupeerimine koolis – ebavõrdsuse tekitamine jätkub. Üks moodus kuidas see võib tekkida on õpilaste grupeerimine koolis. Paigutatakse erinevatesse klassidesse, mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest. Mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust. Mõnikord loovad paralleelklassid erinevaid eeldused edasiõppimiseks.
  
• Koolide vaheline ebavõrdsus – põhi ja keskkoolid on erineva tasemega. Kooli taset näitavad nt õpilaste keskmine akadeemiline edukus, kõrgkooli sissesaanute protsent, kooli prestiiž lapsevanemate jt seas, kooli materiaalsed ressursid , kooli selektiivsus.
  
• Koolide efektiivsus – kuivõrd koolid muudavad sisendid (õppevahendid, õpetajate haridus), väljunditeks (õpilaste hinded, haridustes).
  
• Kooli kvaliteet- James Coleman väitis et kooli tase ei mõjuta õpilaste tulemusi sõltumatult õpilase enda päritolust. Mõjutab hoopis kodune keskkond – kes on tema vanemad, nende sissetulek jne. Coleman tegi järelduse et koolid ei vähenda ega suurenda ebavõrdsust ühiskonnas, vaid ainult kinnistavad seda ebavõrdsust, mis oli õpilaste vahel juba kooli tulles. Hilisemad uuringud on näidanud, et mitmed kooli omadused siiski mõjutavad õpilaste eduust. Näiteks vähemusgrupi lastel on kasulik käia koolis koos enamusgrupi lastega.
  
• Hariduse mõju ebavõrdsusele – on teada, et haridus on üks peamisi tööalast edukust mõjutavaid tegureid.
  
  • Funktsionalistlik teooria – haridussüsteemi eesmärk on inimesi tööks ettevalmistada. Koolis õpitakse eluks ja tööks vajalikke oskusi Inimesi haridustase näitab inimese teadmisi ja oskusi e inimkapitali . Inimkapitali on vajalik tööülesannetega toimetulemiseks.
    
  • Konfliktiteooria – haridussüsteem taastoodab ja õigustab sotsiaalset ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane – hindab õpilaste võimeid, loovust , motivatsiooni.
    
• Inimsuhted koolis:
  
  • Koolivägivald – sagedane , igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud – nt koolitulistamised
    

• Võim – Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud.
  
• Domineerimine – üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama.
  
• Legitiimne võim – selline mida alluvad peavad kehtivaks.
  
• Domineerimise tüübid – Max Weber . ,mille alusel, miks domineerimist legitiimseks peetakse
  
  • Legaalne domineerimine=töötajad pluss ülemus pluss seadus
    
  • Traditsionaalne = teenrid pluss härra pluss traditsioon
    
  • Karismaatiline = jüngrid pluss juht pluss juhi karisma
    
• Laiem võimu käsitlus - Michel Foucault arvates on võim palju üldisem kui oma tahte läbisurumine. Foucault järgi on igasugused inimsuhted seotud võimuga. Võimu objektiks olek on kas 1) kellegi käsule allumine 2) kellegi käsule vastuvaidlemine 3) kellegi käsu andmine
  
• Tõde ja võim - Michel Foucault arvates on tõde võimu abivahend . Kui me midagi kirjeldame, ütleme kuidas asi on, siis me ka kontrollime seda. Näiteks: millegi (eba)loomulikuks kuulutamine või eitamine (X on loomulik, järelikult peab nii olema ja kui ei ole, siis tuleb ta teha selliseks et ta oleks loomulik)
  
• Poliitilise süsteemid - Kogukondlik süsteem, hõimusüsteem, pealikuvõimuga süsteem, riik
  
• Ideoloogia
  
  • Gramsci hegemoonia . Selline olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud.
    
  • Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik.
    
  • Tööliste vaheline konkurents on kasulik kapitalistidele ja seetõttu räägitakse pidevalt, kui tähtis on olla „konkurentsivõimeline“
    
• Kes valitseb? - kes tõstatab probleeme, kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab? Selle vastamiseks tuleb uurida poliitilisi teooriaid
  
• Võimustruktuuri uuringud – kuidas on võim jaotunud ühiskonnas? Enamasti uuritakse tänapäeva demokraatlikke ühiskondi, Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat:
  
  • Eliiditeooria – igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit – poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia – poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik – poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills’i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides ühiskondades on tema arvates olemas võimueliidi valitsemine, mis on varjatud. Tavalisel ameeriklasel ei ole mingit võimud. Tal on hääleõigus, aga see kõik ei oma mitte mingit tähtsust.
    
  • Pluralism - Robert Dahl uuris 60ndatel poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis. Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt. Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa. See kehtib USA kohta aga tervikuna . Kõikidel inimestel kellel on mingi huvi, n võimalus organiseeruda ja moodustada huvigrupp ning seeläbi mõjutada poliitikat. Demokraatia on huvigruppida vaheline tasakaal. Järelikult ei ole olemas mingit eliiti, vaid võim on laiapõhjaliselt jaotunud. On olemas küll ülemklass, aga see pole valitsev klass.
    
• Võimueliit Eestis? – kes võiksid eliidi moodustada: poliitikud, kes tegelikult otsuseid teevad 2) rikkad ärimehed – nemad saavad otsustest kasu, võib olla mõjutavad poliitikuid 3)ajakirjanikud – nemad tõstatavad probleeme avalikkuse ees 4)sõjaväelased – nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada.
  
• Vandenõuteooria – avamus et mingi väike grupp inimesi teeb enamike inimeste teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu. Vandenõuteooriaid ei võeta sotsiaalteadustes enamasti tõsiselt.
  

• Majanduse kolm aspekti – uuritakse enamuses kahte esimest (viimane kultuuriuuringutes)
  
  • Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine
    
  • Toodetud hüved jaotamine ja vahendamine
    
  • Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine
    
• Majandussektorid
  
  • Primaarne – hankiv sektor , nt. põllumajandus või maavarade hankimine
    
  • Sekundaarne – primaarse sektori poolt loodu töötlemine, kaupade tootmine, ehitus
    
  • Tertsiaarne – kaupade müük, teenused, inimestele toimetamine
    
• Majandussüsteemid – ühiskondi saab eristada ka majanduslikest aspektidest.
  
  • Vahetusmajandus – kõige primitiivsem, ajalooliselt kõige varasem. Traditsionaalsetes ühiskondades. Kaup-kauba vastu vahetus, kus puudub universaalne väärtuse mõõtevahend (raha). Jagamine – see kellel parajasti on, annab kõikidele grupi liikmetele. retsiprooksuse printsiip – saadud kingitusele tuleb vastata kingitusega. Nendesse, kes ei vasta, suhtutakse halvasti. Need vahetusmajanduse printsiibid kehtivad ka tänapäeval nt. sugulaste ja sõprade vahelises suhetes.
    
  • Kapitalism – põhitunnusteks on vaba konkurents (riik ei sekku); toomisvahendite eraomandus; kasumi saamise motiiv (inimesed peavad tahtma saama kasumit, kui nad seda ei taha, siis kapitalism ei tööta) ning anonüümne turg (majanduslikud suhted võõraste inimestega)
    
  • Sotsialism – tootmisvahendite eraomandus puudub, st. tootmisvahendid kuuluvad riigile. Tootmine lähtub ühiskonna vajadustest , mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus – riik ise ei tooda, vaid ütleb tootjatele mida toota ja mis hinnaga müüa. Seega kasumi saamise motiiv puudub. Tavaliselt tekib kippuma sellistes ühiskondades defitsiidimajandus – reaalsetes sotsialistlikes ühiskondades muutus kauba puuduse ( defitsiidi ) tagajärjel oluliseks vahetusmajandus. Selleks et midagi saada, tuli teha mingeid teeneid enda sõpradele või sugulastele.
    
• Töö – eluvaldkond, mis vastandub vabale ajale ja eraelule. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades. Marxi teooriast lähtuvalt ei ole töö ja vaba aja eristumine hea, sest siis on tegemist võõrandumisega. Kui töö muutub selliseks, mida ei taha teha, siis see inimene ei ole õnnelik. Õnnelik inimene on see, kelle jaoks töö ja vaba aja eristus puudub.
  
• Töö ja töötajad – töötajate ja töö tegemise uurimise valdkondi on palju. Näiteks: rahulolu, motivatsioon , pühendumine organisatsioonile, tööle pühendumine, vabatahtlik tegevus org., töö-ja pereelu konflikt, tööjõu voolavus
  
  • Tööalane sooritus – ülemuse hinnang töötajale või produktiivsuse uurimine mingite näitajate alusel, kui palju või kui kvaliteetselt töötaja toodab. Korrelatsioonid tööalase sooritusega – leitud, et mida kõrgem iq, seda paremini ta tööd teeb. Tööandjat huvitab kuulekus.
    
• Neoklassikaline majandusteooria
  
• Ratsionaalse valiku teooria – inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika – väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed , sest:
  
  • Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta
    
  • Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine.
    
• Sotsioloogiline lähenemine – majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse.
  

• Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud
  
• Teoloogia – arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu.
  
• Religioonisotsioloogia – ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust. Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus.
  
• Religioossed uskumused:
  
  • Animism – Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine – laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut.
    
  • Totemism – usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem – seda nimetatakse tootemloomaks (hundi klann , jänese klann). Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa.
    
    • Totemism tänapäeval – totemismi ilmingud on olemas ka tänapäeval. Näiteks rahvuslind , mis on inimeste jaoks tähtis. Ka maskotid on teatud mõttes tootemid.
      
  • Teism – usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust.
    
    • Polüteism – Antiik-Kreeka ja Rooma usundid.
      
    • Monoteism – Kristlus , Islam
      
• Religiooni universaalsus – nähtused, mis esinevad kõikides religioonides. Seletused religiooni universaalsusele e. kust religioon tuleb?
  
  • Religioosne seletus – üleloomulik maailm on olemas ja see ilmutab end inimestele. See millesse inimesed usuvad, on mingil määral tõele vastav e. see ongi päriselt olemas. Teadusliku maailmapildiga, see käsitlus kokku ei lange.
    
  • Psühholoogiline seletus – religioon tuleb inimloomusest. Igas maailma nurgas on inimene ikkagi inimene ja midagi jääb ikkagi konstantseks. Ja selles konstantsuse võib olla midagi, millest tekibki religioon.
    
    • Edward Tylor – inimesed tahavad seletada loodusnähtusi (nt. äike) ning enda hingeolud (unenäod).
      
    • Sigmund Freud – üleloomulikud olendid on isa sümbolid: kui inimene kardab jumalat, siis ta tegelikult kardab oma isa. Lapsepõlves on kõige tähtsamad jõud tema vanemad. Inimese alateadvusesse jääb selline jälg, millised olid tema suhted vanematega. Isa on selline suur ja tugev ning kardetav jõud.
      
    • Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia seletus – inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni.
      
  • Sotsioloogiline seletus – religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest. Inimühiskonnad on erinevad, aga nendes on ka midagi alati ühist. See ühine võibki tingida religiooni olemasolu.
    
    • Emile Durkheim – Religioon on usk ühiskonda. Kui inimesed usuvad jumalat, siis nad tegelikult usuvad ühiskonda. Religioon on nagu ühiskonna kultus . Jumalad ja üleloomulikud jõud on sotsiaalsed faktid, mis inimest juhivad ja mille järgi inimesed otsuseid teevad. See millesse inimesed usuvad, peegeldab ühiskonda. Nt. mida hierarhilisem ühiskond, seda hierarhilisem religioon. Veel arvas Durkheim, et kui inimesed usuvad samasid asju, siis see aitab kaasa nende omavaheliste suhete parandamisele.
      
    • Karl Marx – Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust. Marxi järgi on religioon olemas selleks, ta aitab kaasa valitseva klassi võimule. Religioon on oopium rahvale – alamklassid on kuulekad ja olukorraga rahul. Seega religioon ongi tekkinud, et soodustada alamklasside kuulekust. ( teodiike – jumala õigustamine, jumala tegude põhjendamine)
      
    • Max Weber – tegeles pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise omadusega . Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele. Võiv eristada religioone selles suhtes, kuidas nad käsitlevad ilmalikku maailma (maailmaga kohanevad – islam, judaism (ilmalik elu ei ole kurjast) ja maailmast loobuvad – budism; ideaal see, et ilmalik maailm on negatiivse märgiga)
      
• Inimese suhu religiooniga
  
• Religiooni uuringud:
  
  • Religiooniga seotud käitumine – kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse
    
  • Religioossed uskumused – kui tugev on inimene usk
    
  • Religioosne kuuluvus
    
• Väline religioossus – usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud. Nt. Inimene käib kirikus, et endale abikaasat leida.
  
• Sisemine religioossus- vastand
  
• Sekulariseerumine – Religiooni tähtsuse vähenemine. 20. saj toimus lääneriikides sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud.
  
• Tsiviilreligioon – Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks. poliitilistes struktuurides on samuti juhid, pühad tekstid jne.
  

• Perekonna tüübid
  
  • Tuumikpere – abielupaar ja nende lapsed
    
  • Laiendatud pere – abielupaar, nende lapsed, nende sugulased
    
• Abielu tüübid – Monogaamia (1 mees ja 1 naine) ja polügaamia (mitu abikaasat). Polügüünia – üks mees, mitu naist. Polüandria – üks naine, mitu meest
  
• Abikaasa valiku printsiibid
  
  • Eksogaamia – abikaasa valitakse väljastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse.
    
  • Endogaamia – abikaasa valitakse nende inimeste seast kes kuuluvad valijaga samasse üldisesse sotsiaalsesse gruppi (on samast rassist , rahvusest)
    
• Elukoha valik
  
  • Patriolokaalne – mehe sugulaste juurde
    
  • Matriokaalne – naise sugulaste juurde
    
  • Neolokaalne – asutakse elama uude kohta, omaette
    
• Suguluse arvestamine
  
  • Bilateraalne – lapse sugulasteks loetakse nii ema kui ka isa poolseid suguluasi
    
  • Patrilineaarne põlvnemise arvestamine – lapse sugulasteks loetakse ainult tema isa poolseid sugulasi
    
  • Matrilineaarne – lapse sugulasteks loetakse ainult emapoolseid sugulasi. Avunkulaat . ema venna tähtsus lapse kasvatamisel (onu)
    
• Funktsionalistlik teooria – Perekonna funktsioonid tänapäeval: uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine; laste sotsialiseerimine ; seksuaalkäitumise regulatsioon ; emotsionaalse toetuse pakkumine ühiskonnaliikmetele. Perekonna funktsioonid vanasti – majanduslik tootmine, kaitse pakkumine, laste õpetamine.
  
• Süsteemiteoreetiline käsitlus – Perekonna liikmed moodustavad peresüsteemi. Süsteemi elementide eesmärk on süsteemi kui terviku tasakaalu säilitamine. Peresüsteemi ebatasakaal võib tekitada pereliikmete vaimseid häireid (nt. koolis käitumishäired). Pereliikmete vaimsete häirete funktsioon on peresüsteemi säilitamine – kui ema ja ise on tülis, siis laps alateadlikult tõmbab nende tähelepanu nt. enda halvale käitumisele koolis.
  
• Ratsionaalse valiku teooria – Gary S Becker . Majandusteaduslik imperialism ja abieluturg
  
• Abiellumise soov – kõik ei taha abielluda . Ajaloo käigus see soov langenud, eriti naise seisukorrast. Minevikus oli naise jaoks abielu kasulik tehing.
  
• Inimeste omadused ja kvaliteet – kõik inimesed pole samasugused. Homogaamia e. positiivne paarivalik – sarjame abiellub sarnasega.
  

• Tervis - Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO): tervis on täieliku füüsilise ja psüühilise heaolu seisund.
  
• Tervise ja haiguse mudelid:
  
  • meditsiiniline mudel: tervis (ja haigus) on bioloogiline nähtus, mis on kogu inimkonna jaoks sama tähendusega
    
  • sotsioloogiline mudel: tervis (ja haigus) on erinevates kultuurides erinev
    
• Haigused
  
  • kroonilised haigused: haigused mis ei levi nakkuse kaudu, tulenevad eelkõige elustiilist (südame veresoonkonna haigused, vähk jt.) ja geneetilisest eelsoodumusest
    
    • Levik - Need on eelkõige rikaste ühiskondade probleemiks. Nende osatähtsus on viimase sajandi jooksul lääne ühiskondades tõusnud.
      
  • nakkushaigused: haigus levib haigelt inimeselt tervele mingi haigusetekitaja kaudu (katk, gripp, leetrid , rõuged, AIDS jt.)
    
    • Levik - Nakkushaiguste leviku kiirus sõltub sellest, kui palju inimesi nakatunud inimene nakatab. Haige poolt nakatatud inimeste arv sõltub:
      
    • haigusele vastuvõtlike inimeste arv – see sõltub inimeste asustustihedusest (tihedalt koos elavate inimeste seas levib nakkus kiiremini), ringi liikumise sagedusest (ringi liikumine soosib nakkuse levikut);
      
    • kui kaua nakatunud indiviid on teistele ohtlik, kui kaua nakatunu püsib elus või on haige
      
    • haigustekitaja nakkavus, kui kergelt nakkus uuele indiviidile levib.
      
• Nakkushaiguste ajalugu - Kiviajal kui inimkond elas küttide-korilastena ei esinenud suuri epideemiaid, kuna inimesed elasid nii hajutatult, et nakkustel ei olnud kellelegi edasi levida, kui üks inimene (või inimgrupp) oli nakatunud. Seetõttu olid nakkushaigused ka vähem virulentsed (vähem ohtlikud), kuna viiruse jaoks oli kasulik, et haige võimalikult kaua elus püsiks ja uute inimestega suhtleks. Kui tekkisid suuremad asulad ja hakati rohkem ringi liikuma (seoses kaubavahetuse ja sõjakäikudega), siis hakkasid inimeste seas levima epideemiad. Mitmed viirushaigused muutusid surmavamateks, kuna nakatunud inimene kohtas ka lühikese haigusperioodi jooksul piisavalt palju uusi inimesi. 20. sajandil on suudetud lääneriikides mitmetele nakkushaigustele piir panna tänu ravimitele ja hügieeni paranemisele. 20. sajandi keskel kuulutati nakkushaigused võidetuks. Kuid tegelikult muutuvad viirused ravimite suhtes väga kiiresti resistentseteks ja nende tõrjumiseks on vaja luua aina uusi ravimeid.
  
• Sotsiaalne klass ja tervis - Uuringud on näidanud, et vaesemates elanikkonna kihtides on inimeste suremus ja enamike haiguste esinemissagedus kõrgem. Mõnede krooniliste haiguste seos sotsiaalse klassiga sõltub ühiskonnast – näiteks südameprobleemide osas on korrelatsioon inimese majandusliku heaolu ja tervise vahel positiivne lääne ühiskondades, aga negatiivne arengumaades.
  
• Sotsiaalsed suhted ja tervis - Uuringud on näidanud, et rahuldust pakkuvad suhted (sotsiaalne toetus, social support ) tõstavad inimese eluiga ja kaitsevad mitmete haiguste eest.
  
• Subjektiivne heaolu e. rahulolu oma eluga e. õnn - Uuringud on näidanud, et järgmised tunnused tõstavad inimese subjektiivset heaolu:
  
  • isiksus: nt. ekstraverdid on õnnelikumad kui introverdid
    
  • perekonnaseis: abielus inimesed on õnnelikumad kui vallalised
    
  • sotsiaalne toetus: sotsiaalsete suhete arv ja eriti kvaliteet tõstavad inimese heaolu
    
  • kultuuriline päritolu: üldiselt paistab rahvuste järjestus õnnelikkuse alusel olevat selline – 1. Lääne-Euroopa ja Põhja Ameerika, 2. Lõuna-Euroopa, 3. Aasia ja Aafrika, 4. Ida-Euroopa.
    
  • religioon: religioossed inimese on õnnelikumad kui mitte-religioossed
    
  • sissetulek: mõjutab rahulolu nõrgalt kuid siiski positiivselt.
    
  • Positiivsed sündmused (nagu loteriivõit) ja negatiivsed sündmused (nagu lähedase inimese surm) mõjutavad õnnelikkust ainult lühiajaliselt.
    
• Sotsiaalsed indikaatorid – statistilised näitajad mille abil iseloomustatakse ühiskonna heaolu taset. Näiteks: allpool vaesuspiiri elavate inimeste %, kuritegude arv, inimeste keskmine rahulolu oma eluga, usaldus teiste inimeste ja institutsioonide vastu, mingite haiguste esinemissagedus, keskmine eluiga jne.
  

• Kollektiivne käitumine - Kollektiivse käitumise all mõeldakse mitme inimese teineteisest sõltuvat käitumist.
  
• Kollektiivse käitumise klassifikatsioon ja näited iga tüübi kohta
  

• Pikaajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine:

  • Imiteerimine - Gabriel Tarde (1848- 1904 ) - imiteerimine e. jäljendamine on olulisim sotsiaalne protsess.

    • Uuendused levivad algpunktist “lainetena” imiteerimise teel laial

    • Uuendus tekib kui inimene imiteerib korraga mitut uuendust ja kombineerib neist midagi uut kokku

    • Imiteerimise liigid:

      • Käitumuslik nakkus – inimene (või loom) hakkab teiste eeskujul tegema midagi sellist, mida ta varemgi teha oskas

      • Sotsiaalne õppimine – inimene (või loom) näeb teisi midagi tegemas, hakkab seda ka ise proovima ja õpib selle ära.

      • Tõeline imiteerimine – inimene (aga loom ilmselt ei suuda seda) näeb teisi tegemas midagi sellist mida ta ise ei oska ja teeb seda siis ise nähtu põhjal järele.

• Lühiajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine

  • Paanika

    • Mänguteoreetiline seletus paanikale põlevas teatris – kui teatris puhkeb tulekahju, on igal külastajal 2 valikut: kas joosta ummisjalu väljapääsu poole või oodata ja lahkuda rahulikult . Iga külastaja jaoks on kasulikum joosta, mistõttu tekibki paanika.

    • Kujutatud olukord on põhimõtteliselt vangi dilemma mudel – igal mängijal on valida pettuse ( jooksmine ) ja koostöö ( ootamine ) vahel; kusjuures iga mängija kasum on suurim kui tema on ainus kes petab ning väikseim kui tema on ainus kes teeb koostööd; kui kõik teevad koostööd on kõikide kasum suurem kui siis kui kõik üritavad petta.

• Grupi mõju indiviidi käitumisele:
  
  • Negatiivne mõju:
    
    • Sotsiaalne looderdamine (social loafing) – inimese tegevus grupis on vähem produktiivne kui sama tegevus üksi olles.
      
    • Deindividuatsioon – protsess mille käigus inimene teiste keskel olles minetab osa oma individuaalsusest, muutub anonüümseks. Sellises seisundis peaks tõusma normidevastase käitumise tõenäosus.
      
    • Gustav Le Bon ( 1841 -1931) – hulkade psühholoogia. Rahvahulgas muutub inimene mõjutatavamaks kui tavaliselt ning tema anonüümsuse ja karistamatuse tunne tõuseb.
      
  • Positiivne mõju:
    
    • Sotsiaalne soodustamine (social facilitaion)- inimese tegevus grupis on rohkem produktiivne kui sama tegevus üksi olles.
      
    • Sünergia – grupiliikmete ühistegevus on rohkem produktiivne kui üksikliikmete tegude summa
      
• Pikaajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine
  
  • Sotsiaalsed liikumised:
    
    • Reformistlikud – nende eesmärk on muuta olemasolevat sotsiaalset korda kehtiva korra seest, saavutada muutusi järgides reegleid.
      
    • Revolutsioonilised – eesmärk on olemasolev kord täielikult kukutada , kehtestada uued reeglid; või saavutada mingi spetsiifilisem eesmärk reegleid eirates.
      
    • Konservatiivsed – eesmärk on olemasolevat säilitada, muutustele vastu seista.
      
    • Utopistlikud liikumised – eesmärk mingi (utoopiliselt) ideaalse elukorralduse saavutamine
      
• Mancur Olson – teooria kollektiivse planeeritud tegevuse loogikast:
  

• kui palju inimesi tegutseb ühise eesmärgi nimel, siis on iga inimese jaoks kasulik “viilida”, lasta teistel töö ära teha;
  
• väikesed grupid on efektiivsemad oma eesmärkide saavutamisel (üldhüvede tootmisel), ühistegevust on lihtsam organiseerida, sest kasum jaotub vähema arvu liikmete vahel ning viilimine on paremini märgatav;
  
• seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid;
  
• suure grupi liikmed hakkavad üldhüve nimel tegutsema, kui neid sunnitakse või kui neile antakse lisahüvesid;
  
• “entusiastid”, need kes on hüvest eriti huvitatud ja on nõus selle saavutamise kulud enda kanda võtma;
  
• kui ühiskond on pikka aega stabiilne olnud, siis väheneb väikeste gruppide organiseerumiseelis suurte ees, kuid ei kao kunagi täielikult;
  

• Lühiajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine:

  • R evolutsioon

    • James C Davies – revolutsiooni peamine tekkepõhjus on lõhe inimeste ootuste ja tegeliku olukorra vahel; kui tegelik olukord liialt langeb või ootused järsult tõusevad, on oht revolutsiooniliseks riigipöördeks.

• Muutus – seisundite vahetus
  
• Areng – keerukustumine
  
• Evolutsionism – teooria mille järgi:
  
  • kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis);
    
  • kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda “loomulikult”, nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega.
    
• Arenguetapid : Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid
  
  • Metslus
    
  • Barbaarsus
    
  • Tsivilisatsioon
    
• Religiooni arenguetapid: Edward B Tylor ( 1832 -1917): religiooni arenguetapid
  
  • Animism
    
  • Polüteism
    
  • Monoteism
    
• Evolutsioon: Herbert Spencer (1820-1903): evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades – füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon.
  
  • Kasv ja diferentseerumine – kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks .
    
  • Leslie White – uusevolutsionism 20. Sajandil. Varased evolutsionistlikud teooriad olid liiga lihtsakoelised, kuna üritasid ühiskondade arengus näha selgelt eristatavaid etappe . Selle asemel tuleks evolutsiooni hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel. Selleks abstraktseks tunnuseks on energia tootmine, ühiskonna arenedes energiatootlikkus ühe elanikku kohta kasvab.
    
• Tsükliteooria – väidab, et kõikide ühiskondade arengus korduvad teatud perioodi järel samad faasid . Oswald Spengler (1880-1936): "Õhtumaade allakäik" (1918)
  
• Kultuurid:
  
  • Primitiivsed kultuurid – nendes pole ajalugu, need on kogu aeg ühesugused
    
  • Kõrgkultuurid – Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur , Õhtumaa kultuur. Kõrgkultuurid tekivad aeg-ajalt primitiivsetest kultuuridest ja läbivad 2 faasi:
    
  • Kultuur – kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne.
    
  • Tsivilisatsioon – languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne.
    
• Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad:
  
  • ideatsiooniline – vaimsuse, religioossuse väärtustamine
    
  • meeleline – füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine
    
  • idealistlik e. segatsükkel – üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel
    
• Diffusionism – teooria mille järgi ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa
  
  • Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest . Viimast on raske ette ennustada.
    
• Kaoseteooria - Teooria mis käsitleb keeruliste süsteemide (sh. inimühiskond) arengut. Keeruliste süsteemide arengus esineb kahte sorti perioode :
  
  • seaduspärane, ette ennustatava arengu periood;
    
  • bifurkatsioon: hetk mil süsteemi arengut on võimatu ennustada selle senise arengu põhjal; sellel hetkel sõltub süsteemi edasine areng juhusest.
    
  • Juri Lotman – Tartu semiootik . Rakendas kaose ideed kultuuri arengule.
    
• Plahvatus – hetk kultuuri arengus, mis on määrava tähtsusega selle arengus ja mille tagajärg sõltub juhusest.
  

• "Uue ajastu teooriad" - Sotsiaalteadustes on palju loodud teooriaid mis tegelevad spetsiaalselt käesoleva või varsti saabuva perioodiga ühiskonna arengus; mis kirjeldavad sellised kaasaja sotsiaalseid protsesse nagu moderniseerumine , industrialiseerumine, postmoderniseerumine , postindustrialiseerumine, globaliseerumine, urbaniseerumine jne.
  

• Industrialiseerumine:
  
  • Moderniseerumisteooria. Walt W Rostow –Majanduskasvu staadiumid: 1) traditsiooniline ühiskond; 2) kasvu eeltingimused; 3) kasvu algus; 4) küpsemine; 5) tarbimisühiskond. Kui arengumaad tahavad jõuda lääneliku tarbimisühiskonna faasi peavad nad läbima samasuguse arengutee ja tegema koostööd nende riikidega, mis on juba jõudnud viimasesse faasi. Majanduslik koostöö aitab nende arengut kiirendada.
    
  • Sõltuvusteooria (dependency theory) – kuigi kolonialism on ametlikult lõppenud, toimub see majanduses kaudselt edasi. Lääneriigid kasutavad arengumaid odava tööjõu ja tooraine allikana . Arengumaade mahajäämus tuleneb just liigsest seotusest lääneriikidega. Arengumaad peaksid iseseisvalt arenema ja pigem omavahel koostööd tegema.
    
  • maailmasüsteemi teooria: Immanuel Wallerstein –(world system) teooria. Maailma riigid võib jagada kolme klassi:
    
    • Tuum (core) – jõukad, võimsad lääneriigid. Tuuma-riigid kontrollivad maailma majandust ja poliitikat. Mitte-tuuma riikide mahajäämus tuleneb osaliselt tuuma tegevusest
      
    • Poolperifeeria (semiperiphery) – läänelikud, aga mitte eriti võimsad rahvusvaheliselt
      
    • Perifeeria – arengumaad
      
• Postindustrialiseerumine
  
  • Daniel Bell: industriaalühiskonnale järgneb postindustriaalne ühiskond
    

Peam. arenguidee majanduskasv teadmiste kasv