Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis probleemid on lauseliikmetega ?
  • Kuidas nad erinevad ?
  • Millised keeled valida aluseks ?
  • Mis probleemid on sõnajärje korrelatsiooniga ?
  • Miks neid on vaja siduda omavahel ?
  • Millist infot ühildumine kannab ?
  • Kui.../mis teie nimi oli ?
 
Säutsu twitteris
  • Tüpoloogia – keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid – ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria- neutraalne . Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi.
  • Keelte liigitamise põhimõtted:
    • Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome- ugri k hulka)
    • Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu)
    • Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest).
    • Sotsioloogiline (nt kõnelejate arvu järgi). Uuritakse keelte ohustatust.
    Keeled hakkasid 19.saj algul kaduma, misjärel hakati keeli liigitama.
  • Keelte morfoloogilised tüübid – Morfoloogilised tehnikad on aglutinatsioon ja fusioon .
    • Analüütilised keeled – laua peale (abisõnad)
    • Sünteetilised keeled – lauale (afiksatsioon e aglutinatsioon ja fusioon; muutumine).

    Morfeemide liitumise liigid:
    • Fusioon – morfeemide piirid on hägusad
    • Kumulatsioon – ühes morfeemis mitu tähendust
    • Muutumine – sama tähendusega morfeemi kuju eri ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest
    • Polüsünteetilised keeled – tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks, morfeemid koonduvad sõnadeks.

  • Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted
    Tüpoloogiliste andmete kogumist raskendab see, et paljusid keeli pole üldse/halvasti uuritud. Alati on parem uurida primaarset allikat, millel pole kellegi poolt varem töötlemata teooriaid või hüpoteese, sest sekundaarseid tuleb alati üle kontrollida. Tekste on hea uurida, kuid neis ei esine kõike, mida vaja, sest tekstid on üldiselt narratiivi kujul. Emakeelset kõnelejat on hea uurida, kuid küsitlus ei pruugi loomulik olla.
    Tüpoloogia andmeid kogutakse valimi abil. Valimis peab olema palju erinevaid keeli, mis erineks geneetiliselt ja areaalselt, et välistada ajaloolist sõltuvust. Valim sõltub nähtusest ehk kui paljudes keeltes see esineb. Haruldase nähtuse uurimisel peab valik olema suhteliselt täielik (nt Greenberg uuris glotaalseid konsonante 150 teadaolevas keeles). Tavanähtuse puhul tekib probleem valikuga, kuigi ka 40–50 keele uurimisega võib saada usutavaid tulemusi. Pilootuurimiseks on vaja 50–100 keelt, mille avaldamisele järgneb lingvistilise üldsuse reaktsioon ja siis saab andmeid täiendada.
    Keelevalimi koostamiseks tuleb
    • võtta igast keelkonnast sama % keeli, mistõttu saavad suure keelte arvuga keelkonnad suure esindatuse
    • 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged
    • Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel

    • Tõenäosusvalim
    • Mitmekesisusvalim
    • Juhuvalim

  • Keeleuniversaalid – väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised . Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus).
    Mitteabsoluutsed keeleuniversaalid:
    • Pea igas keeles on olemas [i].
    • Keeltes on tavaliselt adjektiivi klass.
    • Tavaliselt kasutatakse tõusvat intonatsiooni, et moodustada üldküsimust.

    Implikatsioonilised keeleuniversaalid:
    • Greenberg 4. universaal : SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled
    • Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled
    Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid:
    • Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv , siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale

  • Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina
    • Substantiiv – nimisõna
    • verb – tegusõna
    • adjektiiv – omadussõna
    • adpositsioon , prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber)
    • abiverb – pidama , tegema, olema
    • determinant – määratleja (need, mõned, see)
    • adverb (hästi, kiiresti, õnneks
    • proadverb – adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi)
    • modaalverb – võima, tohtima, saama, pidama, tulema , näima
    • afiksaalverb – ühendverbid (peale käima, üle ajama , juurde lõikama, üles ütlema)
    • konjunktsioon (ja, või, nagu)
    • numeraal – arvsõnad
    • partikkel – abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad
    • klassifikaator – nimisõnale lisatav sõna või morfeem

    Sõnaliikide liigitusalused
    • Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas.
    • Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega
    • Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim.
    • Roll diskursuses: nimisõna – referent, verb – sündmus
    Kõikides keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks.
    AVATUD: verb, substantiiv, adjektiiv, adverb?
    SULETUD: konjunktsioon jm grammatilised sõnad.
    Klassifikaatorid sõnaliigina
  • Klassifikaator annab keha, sest nimisõna ise toimib kui aine (nt birma k)
  • Klassifikaator esineb possessiivkonstruktsioonis ja osutab viidatavale funktsioonile (nt ulithi k)
  • Klassifikaator toimib sotsiaalse või hinnangulise infona (nt birma k)
  • Temaatilised rollid
    Tegijarollid: Ruumirollid:
    TEEMA – ta viskas lille üle aia
    LÄHTEKOHT – ta tuli poest
    SIHTKOHT – lähen poodi
    Tegevuse vastuvõtja rollid:
    PATSIENTkokk keetis supi
    MÕJUTATU – võtsin maast lille
    KOGEJA – ta nägi lilli
    OMAJAtal on lilled
    SAAJA – andsin lilled talle
    AGENTta on poes.
    TEOSTAJA ehk autor – ratas liikus edasi
    INSTRUMENT – ta sõidab rattaga .
    Kõrvalrollid:
    PÕHJUS – suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK – läksin arsti juurde kontrollile. TEE – jooksin metsa vahel.
    VIIS – istus kiiresti toolile. AEG – istusin terve päeva toolil. KOHT – istusin pingil.
  • Lauseliikmed
    Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks.
    Subjekt , objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb)
    Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv -ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile.
  • Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled
    Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt.
    • Poiss magab ( magamine võtab poissi, poiss on passiivne) – patsient
    • Poiss jookseb ( jooksmine on poisi tekitatud, poiss on aktiivne) – agent
    Kuidas nad erinevad? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. Patsient vastab akusatiivkeele sihitisele. Agent vastab subjektile.
    S – nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses .
    A – nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses.
    P – nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses.
    Keeltes on 2 lause põhitüüpi:
  • Poiss magab. – sihitist pole, seega intransitiivne lause. „Poiss“ = ainus nominaalfraas.
  • Poiss keedab suppi . – „suppi“ = objekt, „poiss“ = subjekt, nominatiivis nominaalfraas.
    Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #1 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #2 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #3 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #4 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #5 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #6 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #7 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #8 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #9 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #10 Sissejuhatus keeletüpoloogiasse #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mirell Põlma Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    timps16 profiilipilt
    timps16: natuke nagu slaididelt mahakopeeritud värk on, aga 10 punni eest küll hää
    11:14 05-09-2013
    EleriJ profiilipilt
    EleriJ: Päris hea, lühike ainult
    18:00 12-12-2016


    Sarnased materjalid

    32
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    31
    rtf
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    50
    docx
    KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    15
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    28
    doc
    Sissejuhatus keeleteadusesse
    30
    docx
    TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun