Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lauseliikmega" - 5 õppematerjali

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

markeeritud, siis pole teise vahendiga ülemarkeerida vaja. 21. Ühildumishierarhia Subjekt (kõrgeim, tähtsaim) ­ objekt ­ kaudobjekt ­ muu (madalaim) Ühildumine ­ verb ja lauseliige peavad olema samamoodi kodeeritud. Pole võimalik, et verbiga ühilduks miski muu, ilma et subjekt üldse ei ühilduks. Käändemarkeerimine algab muust, st altpoolt. Nt eesti k määratakse subjekt hierarhia kaudu ja ülejäänu käändemarkeerimise kaudu. · Verbi ühildumine ainult 1 lauseliikmega ­ S · Verbi ühildumine 2 lauseliikmega ­ S ja O (nt suahiili k) · Verbi ühildumine 3 lauseliikmega ­ S;O;IO (väga haruldane) · Rektsiooni hierarhia: muu markeeritakse käändega, harvem markeeritakse IO, veel harvemini O, eriti harva S (nt korea k). Hierarhia pole absoluutne. Hierarhia vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist leidub. Hierarhiad kokku moodustavad süsteemi: kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 22. Jagatud intransitiivsus

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

 - rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid)  - ühildumisega  Enamasti kasutavad keeled kõiki strateegiaid, kuid tavaliselt on siiski üks, mis valdab, eriti lause pealiikmete (S,O, IO) puhul. Nt inglise keeles põhiliselt järjekord.   suhte nähtavuse printsiip (relational visibility) peame kuskilt teada saama, mis lauseliikmega on tegemist.   suhte ökonoomia printsiip - Suhte markeerimise süsteemid püüavad vältida liiasust: kui juba on markeeritud, siis teise vahendiga pole vaja.  23. Ühildumishierarhia.  subjekt - objekt - kaudobjekt - muu   Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis SUBJEKTIGA, kui kahega, siis SUBJEKTI ja OBJEKTIGA [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO.

Keeled → Keeleteadus
72 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva.

Keeled → Keeleteadus
44 allalaadimist
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse

Eesti keel → Eesti keel
136 allalaadimist
Rootsi keele konspekt algajatele
58
pdf

Rootsi keele konspekt algajatele

Jag går nu. Ma lähen nüüd. Han kommer snart. Ta tuleb varsti. Vi äter i köket. Me sööme köögis. De läser på kvällen. Nad loevad õhtul. Sõnajärjestus on jaatavas lauses ümberpööratud (öeldis + alus) juhul, kui lause algab mitte alusega, vaid mõne muu lauseliikmega. Selleks võib olla näiteks aja- või kohamäärus, mis tavajuhtudel asub lause lõpus. Kui kasutame aja- ja koha määrust lause alguses, siis soovime sellega eriliselt rõhutada aega või kohta. NB! Öeldis asub lauses teisel kohal. Aja- või Aja- või koha- Öeldis Alus Sihitis koha- Otsetõlge määrus määrus Nu går jag - hem

Keeled → Rootsi keel
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun