markeeritud, siis pole teise vahendiga ülemarkeerida vaja. 21. Ühildumishierarhia Subjekt (kõrgeim, tähtsaim) objekt kaudobjekt muu (madalaim) Ühildumine verb ja lauseliige peavad olema samamoodi kodeeritud. Pole võimalik, et verbiga ühilduks miski muu, ilma et subjekt üldse ei ühilduks. Käändemarkeerimine algab muust, st altpoolt. Nt eesti k määratakse subjekt hierarhia kaudu ja ülejäänu käändemarkeerimise kaudu. · Verbi ühildumine ainult 1 lauseliikmega S · Verbi ühildumine 2 lauseliikmega S ja O (nt suahiili k) · Verbi ühildumine 3 lauseliikmega S;O;IO (väga haruldane) · Rektsiooni hierarhia: muu markeeritakse käändega, harvem markeeritakse IO, veel harvemini O, eriti harva S (nt korea k). Hierarhia pole absoluutne. Hierarhia vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist leidub. Hierarhiad kokku moodustavad süsteemi: kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 22. Jagatud intransitiivsus
- rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid) - ühildumisega Enamasti kasutavad keeled kõiki strateegiaid, kuid tavaliselt on siiski üks, mis valdab, eriti lause pealiikmete (S,O, IO) puhul. Nt inglise keeles põhiliselt järjekord. suhte nähtavuse printsiip (relational visibility) peame kuskilt teada saama, mis lauseliikmega on tegemist. suhte ökonoomia printsiip - Suhte markeerimise süsteemid püüavad vältida liiasust: kui juba on markeeritud, siis teise vahendiga pole vaja. 23. Ühildumishierarhia. subjekt - objekt - kaudobjekt - muu Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis SUBJEKTIGA, kui kahega, siis SUBJEKTI ja OBJEKTIGA [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO.
peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18. Uus-whorfianism ja psühholingvistilised katsed tänapäeval. Uus-whorfanism oli lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi käsitlus, millega tuli lagedale Lucy 1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva.
peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse
Jag går nu. Ma lähen nüüd. Han kommer snart. Ta tuleb varsti. Vi äter i köket. Me sööme köögis. De läser på kvällen. Nad loevad õhtul. Sõnajärjestus on jaatavas lauses ümberpööratud (öeldis + alus) juhul, kui lause algab mitte alusega, vaid mõne muu lauseliikmega. Selleks võib olla näiteks aja- või kohamäärus, mis tavajuhtudel asub lause lõpus. Kui kasutame aja- ja koha määrust lause alguses, siis soovime sellega eriliselt rõhutada aega või kohta. NB! Öeldis asub lauses teisel kohal. Aja- või Aja- või koha- Öeldis Alus Sihitis koha- Otsetõlge määrus määrus Nu går jag - hem