määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning
neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt, tegevuslaad, isik, kõneviis, verbi käändelised vormid, tegevusobjekti määratus/määramatus) On võimatu esitleda mingit üldkehtivad morfeemide liigitusalust või kategooriate jaotust, siiski võib märkida rea morfoloogilisi klasse, mida on võimalik tuvastada ja määratleda paljudes maailma keeltes. Säärased on nt peamised sõnaliigid, mida vahel nim primaarseiks grammatilisiks kategooriaiks. Sõnu võib muutmise seisukohast
Piirivõimalusteta verbiga lausega esineb vaid osaobjekt partitiivverbid (nt ma alahindasin teda). Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- ja osasihitis. Verb võib muutuda piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil (nt luges raamatut vs luges raamatu + läbi) Aeg ja aspekt on tihti ,,segamini", sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. Aspektina käsitletakse vahel algust või lõppu. 29. Leksikaalne aspekt ehk aktionsart vaikimisi tegevuslaad iga verbi puhul (nt lugemine on kestev, kuni pole segunud vastupidist). Eri aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide ehk kestvate puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral korduv. Aktionsart'i põhiklassid: - seisund (nt olla kollane, näha, olemas olla) ei saa kasutada imperfektiivset aspekti - tegevus (nt nutma, jooksma)
koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD: staatiline (olema, kuuluma, koosnema, kestma) dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema). Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema) momentaanne. Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4
Näiteks on lihtvormid: elama, alakoormasin, alla andma. Liitvormi koostisesse kuulub alati kas tegusõna olema mingi vorm või eitussõna ei või ära, nt olen elanud, ei elata. tegusõnavormid jagunevad pöördelisteks ehk finiitseteks vormideks ja käändelisteks ehk infiniitseteks vormideks. Tähenduslikult jagunevad tegusõnad mitmesse rühma. Kaks olulist lähtepunkti tegusõnade tähenduslikul rühmitamisel on a) tegevuse suhe oma osalistega ja b) tegevuslaad, eelkõige kestus. Tegevuse ja osaliste suhte järgi jagunevad tegusõnad esmajärjekorras sihilisteks (mis tavaliselt esinevad koos sihitisega) ja sihituteks (mis tavaliselt esinevad ilma sihitiseta). Enesekohased tegusõnad väljendavad seda, et tegevus on suunatud tegijale endale või toimub tegija endaga. Enesekohased tegusõnad on alati sihitud, nt tõmbuma. Kausatiivsed tegusõnad väljendavad tegevuse põhjustamist või esile kutsumist
Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. Teooria põhijäreldus - eestvedamisstiil peab kokku klappima olukorraga, millega eestvedaja silmitsi seisab. Tõhus eestvedamine sõltub olukorrast. Et olla tõhus, peab eestvedaja oma käitumise kohandama vastavaks ülesande iseloomule või alluvate vajadustele. Olukorralised tegurid, mis avaldavad mõju eestvedamisele ja ka eestvedajale: tegutsemiskeskkonna iseloom; ettevõtte tegevuslaad; ajalugu; suurus; töötajate koosseis; rahvuskultuur. Kokkusattuvusteooria seob eestvedamisstiili soodsa või ebasoodsa olukorraga. Olukorda esindavad eestvedaja ja järgijate vahekord, ülesande selguse aste ning eestvedaja ametlik seisund. 5.5. Võimu allikad Tabel 7. Liidri võimu allikad (Alas, 2004) Positsioonist tulenev võim Isiksusest tulenev võim Tasu Karistus Sundus Asjatundlikkus Karismaatilisus
annaabi.ee 
