Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvist...
· adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused · Morfoloogiline: vastavalt sellele, millised kategooriad sõna kasutab. Kasutu muutumatute sõnade osas. · Süntaktiline roll: nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi või relatiivlause abil, adjektiivid määradverbidega · Semantiline jaotus, nt vastavalt püsivuse astmele: substantiiv püsivaim, verb ajutisim. · Roll diskursuses: nimisõna referent, verb sündmus Kõikides keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. AVATUD: verb, substantiiv, adjektiiv, adverb?
Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks. - Avatud on tüüpiliselt verbid, substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu) - Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu) Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest Sõnaliikide liigitusalused: • Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad. • Süntaktiline roll – nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi (see või too – kui saame panna see, siis on ilmselt elutu) ja relatiivlause (raamatud, MILLEL – mille on järelikult elutu) abil, adjektiivid määraadverbidega (nt väga) jne
· jutustamist pole jutustamine on jutustamist pole · lüürilisus eepilisus dramaatilisus · sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuigi mitte alati) sagedasti (kuid mitte alati) seotud kõnes sidumata kõnes dialoogilise ülesehitusega LUULE PROOSA DRAAMA Olulisemad liigitusalused - teksti graafiline paigutus (teksti liigendamine värssideks või repliikideks või süstemaatilise liigenduse puudumine) - kirjaniku (kirjastaja, kriitiku vmt) määratlus - täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon
teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania, inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid. Rekonstruktsioonis püütakse tütarkeelte erinevuste ja sarnasuste võrdlemise teel selgeks teha algkeel. Keelepuud tehakse eesmärgiga leida omavahel suguluses
*Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse ryhma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. *Areaalne kasvupiirkond ja kontaktid *Sotsiolingvistiline kasutus ja staatus ühiskonnas * Tüpoloogiline keele struktuuri ja sõnavara omadused Miks peaks neid liigitama