Vastus leiad õppematerjalist: TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016) (0)

Tartu Ülikool - Keeled - Keeleteadus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis teie nimi oli?

10
Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016

Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte?

Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt.
Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid.
Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale.

Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes.
Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad?

Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist.
Haspelmath (2010): igas keeles on oma kategooriad, mis adekvaatse kirjelduse korral on ka tõesed;

Keelte liigitamise põhimõtted.
• Genealoogiline – liigitatakse päritolu järgi
• Tüpoloogiline – vaatab keele tegelikku struktuuri ja omadusi
• Areaalne – räägitakse piirkonnakeeltest (Aafrika keeled – kuigi tegelikult on seal erinevaid keelkondi, eesti keel nt läänemere areaal )
• Sotsioloogiline – nt kõnelejate arvu järgi liigitamine

Keelte morfoloogilised tüübid.
Tüpoloogiline liigitus:
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest)
• Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega)
• Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme
• Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought)
• Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna
Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled

Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta )
Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist
Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju

Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted.
Tüpoloog peab usaldama , aga ….
Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Primaarne allikas alati parem kui sekundaarne , st kellegi poolt (mingi teooria või hüpoteesi alusel) töödeldud näited.
Sekundaarseid allikaid tuleks kontrollida, sest nad esindavad paremal juhul dokulekte (dokumenteeritud keelevariante.
Emakeelne kõneleja – hea, kuid küsitlus ei ole loomulik situatsioon
VALIM

Valik peaks sisaldama võimalikult erinevaid keeli a) geneetiliselt ja b) areaalselt, et välistada ajaloolist sõltuvust.
Kui uuritakse haruldast nähtust, siis peaks valik olema suhteliselt täielik. Nt Greenberg uuris glotaalseid konsonante ja tal oli 150 keelt, mis praktiliselt olidki kõik teadaolevad.
On suurepäraseid näiteid sellest, kuidas on saadud väga usutavaid tulemusi 40-50 keelega.
50-100 keele kasutavat uurimust peetakse tänapäeval siiski ainult pilootuurimuseks
Praktikas: pärast pilootprojekti avaldamist reageerib lingvistiline üldsus ja andmeid on võimalik täiendada.

Lahendused keeltevalimi koostamiseks :

igast keelkonnast sama protsent (suurema keelte arvuga keelkonnad saavad seega suurema esindatuse);
50 sõltumatut keelt (Bybee, Perkins ) – valitakse geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt võimalikult kauged keeled

Keeleuniversaalid . Keeleuniversaalide võimalikke põhjusi.
Universaalid on väited keele fundamentaalsete omaduste kohta.
Universaalid on empiirilised.
Keeleuniversaalid:
• Absoluutsed – kehtivad kõikide keelte kohta, nt kõigis keeltes on konsonandid ja vokaalid, kõik keeled eristavad noomeneid ja verbe, kõikides keeltes on olemas vahendid küsimuste moodustamiseks.
• Mitteabsoluutsed e statistilised universaalid – paljudes keeltes on, nt peaaegu alati on keeles olemas „i“, keeles on tavaliselt adjektiivide klass, tavaliselt kasutatakse tõusvat intonatsiooni, et moodustada üldküsimust (jah/ei küsimus)
• Implikatsioonilised - kui on nii, siis on nii, nt Greenbergi 4. Universaal : SOV-keeled on enamasti postpositsiooni-keeled
Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida

Sõnaliigid . Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused.
sõnaliigid – substantiiv , verb jne
semantilised rollid – agent , patsient , retsipient jne
grammatilised suhted (rollid) – subjekt , objekt, predikaat, kaudobjekt jne
Substantiiv e nimisõna (noun)
Verb e tegusõna
Adjektiiv e omadussõna
Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?)
Adpositsioon : prepositsioon, postpositsioon
Abiverb (auxiliary verb)
Määratleja (determiner) the, those, some,
Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne)
Konjunktsioon
Numeraal e arvsõna
Kvantor - määrasõna
Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh)
Klassifikaator
Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga:
Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu):
riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
ayam makan võib tähendada: ‘ kana sööb, lähme kana sööma, mina söön kana, kanarestoran, kanaroog’ jne.
Universaalne on see, et kõigis keeltes jagunevad sõnaliigid avatuteks ja suletuteks.

Avatud on tüüpiliselt verbid , substantiivid ja adjektiivid ja võibolla ka adverbid (nendesse liikidesse on kerge lisada uusi sõnu)
Suletud: konjunktsioonid jm grammatilised sõnad, nt eessõnad (aja jooksul küllalt muutumatud, sisaldavad piiratud arvul sõnu)

Hausa keeles (lääne-tšaadi, Nigeeria) on adjektiivide klass suletud, koosneb 12st liikmest
Sõnaliikide liigitusalused:
• Morfoloogiline – vastavalt sellele, mis kategooriaid sõna kasutab. Nt eesti keeles mõned sõnad käänduvad, mõned pöörduvad – nimisõna käändub. Kasutu muutumatute sõnade osas – nt sidesõnad .
• Süntaktiline roll – nimisõna võib olla laiendatud demonstratiivi (see või too – kui saame panna see, siis on ilmselt elutu ) ja relatiivlause (raamatud, MILLEL – mille on järelikult elutu) abil, adjektiivid määraadverbidega (nt väga) jne.
• Semantiline jaotus – nt vastavalt püsivuse astmele (substantiiv e nimisõna on kõige püsivam, omadussõna keskel, verb kõige ajutisem – st asjade tegevus ja omadus võib enne muutuda kui asi ise)
• Roll diskursuses – st keelekasutuses. Nimisõnad on tavaliselt referendid (st viitame nendele), verb on tavaliselt sündmus.

Klassifikaatorid sõnaliigina (ja seotud morfeemina).
Klassifikaator on sõna või morfeem , mis näitab nimisõnade jagunemist erinevatesse klassidesse. Näiteks suahiili keeles sõna kiswahili klassifikaatoriks on eesliide -ki, mis viitab keelele ja sõna waswahili eesliide –wa viitab inimesele. Lisaks ühilduvad subjekt ja objekt klassifikaatori kaudu. Näiteks vietnami keeles sõna cai klassifikaatoriks elutute objektide kohta.

Temaatilised/semantilised rollid.
Temaatilised (semantilised) rollid – tegijarollid. Mõnikord nimetatakse ka argumentideks.
• Jooksma – AGENT (peab olema keegi, kes jookseb )
• Lööma – AGENT, PATSIENT (keegi, kes lööb ja keegi, keda lüüakse)
• Andma – AGENT, TEEMA, BENEFAKTIIV (keegi, kes annab; teema on see, mis liigub ühest kohast teise ja benefaktiiv on see, et keegi saab kasu sellest)
Tegijarollid
- AGENT – POISS ujus jões (keegi, kes teeb ja tahab seda teha üldiselt)
- TEOSTAJA e AUTOR – PAAT liikus kiiresti edasi
- INSTRUMENT – Poiss sõudis AERUDEGA
Tegevuse vastuvõtja rollid
- PATSIENT – Kokk keetis SUPI
- MÕJUTATU – Võtsin maast RAAMATU
- KOGEJA – TÜDRUK nägi lilli
- OMAJA (POSSESSOR) – TÜDRUKUL on lilled
- SAAJA (BENEFAKTIIV) – Andsin lilled TÜDRUKULE
Ruumirollid
- TEEMA – Mängija lõi PALLI üle võrgu (näitab seda, mis ise liigub)
- LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source)
- SIHTKOHT – Läksin POODI ( goal )
Kõrvalrollid
- KOHT – istusin PINGIL
- PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST
- EESMÄRK – Läksin arsti juurde KONTROLLILE
- AEG – istusin pingil TERVE PÄEVA
- VIIS – Jooksis suurest hirmust TOHUTULT KIIRESTI
- TEE – kõndisin kaua KIVIDE VAHEL

Lauseliikmed . Nominatiiv- akusatiiv - ja absolutiiv-ergatiivkeeled.
Lauseliikmed
• Subjekt – vormistab tegija . Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus. Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba varem rääkinud)
• Objekt – vormistab patsiendi
• (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide)
Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna ) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi.
Lauseliikmed on raskesti defineeritavad, sest erinevates keeltes funktsioneerivad nad erinevalt.
Nominatiiv- ja ergatiivkeeled
• Subjekti/objekti problemaatilisus – ema peksab isa (kes keda?)
- S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab ) lauses
- A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli)
- P – patsient transitiivlauses (nt poiss lööb PALLI)
Poiss (S) magab
Tüdruk (A) sööb saia (P) --- st A ja P on vaja eristada, et aru saada
Ergatiiv – sihilise lause subjektikääne
Nominatiiv-akusatiivkeel – [A, S] [P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause agent markeeritakse ühtemoodi ja neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause patsient.
Ergatiiv-absolutiivkeeled – [A] [S, P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause patsient markeeritakse ühtemoodi ning neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause agent. (nt Avaari Kaukaasia keel) (DARGI KEEL)
mina jooksen. mina värvin pilti. (siin S ja A sama 'mina'), aga ergatiivis markeeritakse S ja P samamoodi

Segasüsteemid: jagatud intransitiivsus ja jagatud ergatiivsus.
Jagatud intransitiivsetes konstruktsioonides jagunevad verbid kahte rühma vastavalt sellele, kuidas nende ainuke tuumargument S joondub (aligns) transitiivse lause kahe tuumargumendiga A ja P (st kas S on A või P moodi.)
Jagatud ergatiivsus ( split ergativity) - nähtus, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeeltes.
Kui keeles on jagatud ergatiivsus, mis seostub verbi aja või aspektiga, siis leiame ergatiiv-absolutiiv-süsteemi tüüpiliselt minevikus või perfektis.

Sõnajärje tüpoloogia.
basic word order?

põhiprobleemid:
keelte valik,
on keeli milles polegi kindlat sõnajärge, võiks nii jagada:
a) vaba sõnajärjega keeled
b) määratud sõnajärjega keeled
tüüpilise järje määramisel on abiks:
sünnipärase kõneleja intuitsioon
sagedus (kõige usaldusväärsem)
markeeritus
pragmaatiline neutraalsus

Sõnajärje korrelatsioonid .
Sõnajärjetüübid:
SOV 45%
SVO 42%
VSO 9%
VOS 3%
OVS 1%
OSV 0
S ja O: SO 96%, OS 4%
V ja O: V ja O on 91 % kõrvuti
Sõnajärje korrelatsioonid:
Lehmanni korrelatsioonid (1973)
korrelatsioonide käsitlust nimetatakse ka head-dependant approach
VO OV
N+gen (raamat minu) gen+N (minu raamat)
N+adj adj+N
lausealguline Q (kas?) mitte-lausealg. Q
prefiks sufiks
komparatiiv +standard standard+komparatiiv
neg+V V+neg

Morfeemide liigid.
Morfeemide liigid:
• Seotud – vaba. Seotud saavad esineda ainult koos teiste morfeemidega, vabad ka üksinda
• Grammatiline – leksikaalne (omavad tähendust, tähistab mingit objekti vms)
- Tavaliselt on seotud morfeemid grammatilised ja vabad leksikaalsed, aga on ka erandeid .

Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad)
Prefiks – enne tüve
infiks – tüve keskel
tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t

Lisaks nimetatakse veel mõnikord:

reduplitseeritud afiks - afiks, mis on mingi teise osa kordus (vä-väga)
suprafiks e superfiks - suprasegmentaalne nähtus morfoloogilise tähendusega. pannakse suuremale üksusele peale (vahepeal nt välde, rõhk-inglise keeles:

inglise
VERB SUBSTANTIIV
conv´ict cónvict
convért cónvert
pervért pérvert

portmanteau – morfeemid - palju tähendusi on kokku pikitud
nullmorfeem - raamatu+0, eesti keeles nt nimetavas käändes, sest seal pole midagi, või ka omastavas, sest seal pole ka midagi, aga tüvi on teistsugune
Kliitik - vahepealsed morfeemid, mis pole päris seotud morfeemid, kellelegi ~ kellegile, inglise ‘ll ja ‘ve nt We’ll see või We’ve done

Kaks võimalikku seletust infikside tekkimisele:
• Metatees – silpide järjekord on vahetunud aja jooksul
• Järgnevuses ABC on B ja C algselt olnud mõlemad sufiksid, aga C on kaotanud oma iseseisvuse.

Grammatiseerumine.
Kaks tähendust: 1) grammatilise morfeemi teke;
2) grammatilisema tähenduse teke
nt käes olema. „Mu õpik on sinu käes“ – siin on see grammatiseerunud, sest see ei pruugi olla päris näpus.

Derivatsiooni (tuletuse) ja (in)fleksiooni (muutmise) erinevus.
Greenbergi universaal 29: Kui keeles on inflektsioon, on selles ka derivatsioon.
omadus derivatsioon inflektsioon
semantiline mõju oluline väike
sõnaliik mõjutab ei mõjuta
produktiivsus piiratud piiramatu
opositsioonide ei ole on
paradigma
semantiline ei on
ennustatavus
koht seespool väljaspool
Tuletus on nt sööma-söötma. Inflektsiooni puhul sõnaliik ei muutu (tegusõna jääb tegusõnaks nt)
kui võtta inflektsioon nt verbi näitel, siis paradigma olemas (et pöörded jne), sõnaliik ei muutu, kui pöörad nt (jääb ikka verbiks), saab kõiki tegusõnu pöörata (aga sõnast kõiki tuletisi ei saa teha)

Morfeemide järjekord.
Afiksite järjekord:
Greenbergi universaal 39: kui keeles on kääne ja arv, ja mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände vahele. koertele
Bybee : tugev tendents sellise järje poole:
tüvi + tegumood + aspekt + aeg + kõneviis + isik/arv
(või prefiksikeeltes peegelpildis)

Peasõna ja laiendi markeerimine.
peasõnade-laiendite paare
peasõna (head) laiend
omatav omaja ( poisi (omaja) raamat (omatav))
substantiiv adjektiiv (kollane maja)
adpositsioon substantiiv (laua peale)
predikaat argumendid
abiverb leksikaalne verb (on tehtud)
pealause predikaat kõrvallause
Peasõna/laiendi markeerimine:
NP: mehe maja/ a man’s house – laiend markeeritud
AGA: ungari
az ember h’az-a - peasõna markeeritud
The man house-3S

Topeltmarkeerimine – türgi keeles: The door of the house

ev-in kapi-is
house-GEN door-3S

Linker (siduja) – pärsia keeles: the man’s horse

asb-e-mard
horse-LINKER-man

Eesti keeles sinilind ja punalipp on laiendi markeering.

Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus .
ARV

ainsus e singular
mitmus e pluural
kaksus e duaal ( handi , saami jm),

Uurali ja indoeuroopa keeltes olnud ka duaal (enamasti kadunud). Säilinud nt saami keeltes.
Mitmus võib olla ka seotud reduplikatsiooniga: malai: rumah – maja, rumah-rumah - majad
Et kui mitmuse kõrval on ka DUAAL, siis nt „meie“ all võib mõelda erinevaid isikuid: mina ja tema, mina ja sina.
Mitmuse vorm võib degrammatikaliseeruda, st leksikaliseeruda: vene kapli ‘tilgad’, stihi ‘luule’, duhi ‘lõhnaõli’
Tihti on ainesõnad loendamatud, st mitmust ei saa moodustada.
Arvukategooria liikmete sekundaarseid tähendusi:

Ainsus – geneerilisus

Koer liigub kiiremini kui tigu .

Mitmus - ebamäärane hulk

Meil on külalised (kuigi võib olla ka ainult 1)
KLASS – sh sugu. Suahiili keeles on 7 klassi. Malai keeles need pikad peenikesed esemed.
KÄÄNE - nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni (tüüpiliselt verbi suhtes).

2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske.
Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded).
Käänete nimetused eesti keeles:

nimetav nominatiiv
omastav genitiiv
osastav partitiiv
sisseütlev illatiiv
seesütlev inessiiv
seestütlev elatiiv
alaleütlev allatiiv
alalütlev adessiiv
alaltütlev ablatiiv
saav translatiiv
rajav terminatiiv
olev essiiv
ilmaütlev abessiiv
kaasaütlev komitatiiv

Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward ), ka dagestani keeles
DEFINIITSUS
Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku.
Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi .
Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE)
Definiitsuse/indefiniitsuse vormivõimalused
- artiklid ja määratlejad
- pronoomenid
- possessiivfraasid
- nimed

Ruum ja grammatika (kohakäänded, lokalisatsioonid, ruumirollid semantiliste sollidena (vt eespool ))

Kohakäänded:

Latiiv (GOAL) – väljendatakse, kuhu poole liikumine toimub (illatiiv (sisse), allatiiv (alale), translatiiv (saav), terminatiiv (rajav))
Lokatiiv – küsimus „kus“, koha peal olemine (inessiiv (sees), adessiiv (alal), essiiv (olev))
Separatiiv (SOURCE) – küsimus „kust“ (elatiiv (seest), ablatiiv (alalt))

Prolatiiv nt komi koridor-ti ‘mööda koridori’
maitsi, telefonitsi
Lokalisatsioonid:
Realiseeruvad erinevalt käändesüsteemides
IN sees
APUD kõrval
SUB all
SUPER kohal
POST taga
AD pinnal
Nt POST-separatiiv – orientiir, mille tagant tuleb objekt (teema)
Teema, lähtekoht ja sihtkoht – semantilised ruumirollid
Ruumirollid
- TEEMA – Mängija lõi PALLI üle võrgu (näitab seda, mis ise liigub)
- LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source)
- SIHTKOHT – Läksin POODI (goal)

Possessiivsus.

Omamist peetakse (peaaegu) universaalseks kategooriaks.
Omamisega seotud kategooriaid:

omamine kitsamas mõttes (minu raamat)
sugulus (minu ema)
osa-tervik (minu käsi, puu tüvi)
hulk – element (raamatukogu raamat)
predikaat-argument omajakonstruktsioonina (laulja esinemine)

Adjektiivide võrdlus.

Komparatiiv (keskvõrre) ja superlatiiv (ülivõrre). Näiteid komparatiivi väljendamisest:
(1) eesti ja soome
a. kass on osavam kui koer; kissa on ketterampi kuin koira
b. Kass on koerast osavam; kissa on koiraa ketterampi

Rektsiooni (käände-) ja ühildumissüsteemid.

rektsioon - laiendi morfoloogiline markeering on määratud peasõna poolt, kuid ei kirjelda peasõna ei grammatiliselt ega semantiliselt
ühildumine - laiend peegeldab peasõna grammatilisi või semantilisi tunnuseid
Ühildumissüsteemid:
Grammatilisi suhteid (S; O; IO jm) väljendatakse:
- järjekorraga
- rektsiooniga, st käändemarkeeringuga (+ pre- ja postpositsioonid)
- ühildumisega
Enamasti kasutavad keeled kõiki strateegiaid, kuid tavaliselt on siiski üks, mis valdab , eriti lause pealiikmete (S,O, IO) puhul. Nt inglise keeles põhiliselt järjekord.
suhte nähtavuse printsiip (relational visibility) peame kuskilt teada saama, mis lauseliikmega on tegemist.
suhte ökonoomia printsiip - Suhte markeerimise süsteemid püüavad vältida liiasust: kui juba on markeeritud, siis teise vahendiga pole vaja.

Ühildumishierarhia.

subjekt - objekt - kaudobjekt - muu
Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis SUBJEKTIGA, kui kahega, siis SUBJEKTI ja OBJEKTIGA [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO.
Hierarhia ei ole absoluutne, eesti keeles ühildub verb subjektiga, teistega toimetavad käänded.
Kokku moodustavadki sellise süsteemi, et kus ühildumine lõpeb, algab kääne.

Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt)

Hierarhiate olemus:
- annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda ja millised mitte
Tänapäeval: semantiline kaart (semantic map)
Kontseptuaalne ruum (conceptual space)
kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema
Semantiline kaart
tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad

Elusushierarhia.

Nt soome keeles tehakse elususe hierarhia põhjal vahet käändega, nt autossa on renkaat – autol on rehvid, aga minulla on silmät – minul on silmad. Kui on autolla, siis ongi auto peal.
1 DU EXCL – mind ennast ei saa välja jätta, kui 1.isik sees on.
Elusaks peetakse
– liikumisvõimelist;
- sellist, kelle suhtes tekib empaatia (vrdl. amööbi, kärbest jne)
Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused
Reelika Rohtmaa bakatöö (2004):
Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell)

Isik.

Verbiga seotud kategooria.
1. ja 2. isik – kõneakti-isikud, põhimõtteliselt erinevad kolmandast isikust (elusushierarhia – 1. Ja 2. rohkem elus kui 3.)
On arvatud, et tegelikult ongi ainult kaks isikut, 3. isik on hoopis teist tüüpi kategooria. Paljudes keeltes polegi eraldi 3. isiku pronoomenit vaid kasutatakse demonstratiive (soome kõnekeel!). Enamasti siiski on eraldi kolmanda isiku markeering.
tai, vietnami, jaapani jms: isikukategoorial puudub leksikaalne suletud klass (pronoomenid), vaid selleks kasutatakse nimesid, sugulusnimetusi, pöördumisvorme jms
kolmanda isiku puhul spetsiaalne vorm kas puudub (kasutatakse demonstratiive) või on võrreldes 1. ja 2. isikuga väga erinev.
Siewierska: isikuta keeli ei ole
LAKOTA KEELE ÜLESANDES SEE, ET MINA ja SINA vs MINA ja TEMA on ERINEVAD.

Aeg.

Verbiga seotud kategooria.
absoluutne on aeg, mis on määratud nt kalendriga (kuupäev jne)
relatiivne on aeg, mis sõltub sellest, kes millal räägib (nt „eile oli...“ oleneb sellest, mitmes täna on)
Lokalismi teooria – paljud ajaväljendid on kujunenud ruumiväljenditest (nõrk versioon), aega tajutakse ruumi kaudu (tugev versioon). Nõrk versioon nt minevik ja tulevik on tulnud sõnadest minna ja tulla e liikumine.
On keeli, milles ajaga markeeritakse ainult esimene verb, kõik järgnevad on markeerimata.
Tempus on pragmaatiline nähtus, sekundaarseid tähendusi nt:

nn ajalooline olevik - raamatutes kirjutatud 1789 algaB
lähen mina eile üle Raekoja platsi
mis teie nimi oli?
tahtsin küsida, kas saaksid mulle selle raamatu tuua?

Kahelised süsteemid: minevik-olevik koos, sest neid juba teame, mis juhtus, aga tulevikku ei tea.
Meetrilised ajasüsteemid – ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud
Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme /tunni aja pärast, aga leksikaalselt on („aasta aja pärast“). Meetriline süsteem meil kindlasti pole, sest me ei saa öelda, et enneminevik on enne minevikku („paak oli hommikul lõhkenud“ ei ole varem kui „1234. aastal“)

Aspekt.

Perfektiivne-imperfektiivne
Perfektiivne – mingi piiri kujutamine (sündmuse piiritlus) – lõpetatud
Imperfektiivne - lõpetamata
Teeline – piiritletud, ateeline – piiritlemata
Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Mõnikord kasutatakse sünonüümselt terminit anterior.
Statiivne aspekt – seisundite märkimiseks

Mende keel:
mahei ha-ma
chief die-IMPF
The chief is dying.
mahei ha-ngo
chief die-STAT
The chief is dead.

Näiteks vene aspekt – on na-pisal – kirjutas kirja valmis või on pisal – kirjutas kirja
Eesti keeles sõltub objektikäände valik sellest, kas tegevusel on piir või ei ole ehk siis aspektist. Piirivõimaluseta verbiga lauses esineb ainult osaobjekt. Nt ma alahindasin Peetrit. Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- või osasihitis . Nt ehitasin suvila /suvilat. Aeg ja aspekt on tihti “segamini”, sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid.

Leksikaalne aspekt e aktionsart.

Verbi leksikaalne aspekt kannab nime Aktionsart, selle all mõeldakse vaikimisi tegevuslaadi iga verbi puhul. Nt lugema on duratiiv, kuni vastupidist pole selgunud.
Erineva Aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide puhul on perfektiivne vorm lõpetatud, punktuaalsete verbide korral iteratiivne (korduv).
Põhiklassid on:

state – seisund (olla kollane, näha, olemas olla) – ei taha imperfektiivset aspekti [oli nägemas vrdl.*I was seeing a movie]
activity – tegevus ( nutma , jooksma)
achievements – sooritus , st muutused (läks katki) või dünaamilised olukorrad ( märkama , tajuma)
accomplishment – saavutus, sisaldavad põhjustamist (näitama, lõhkuma)

KAS TEGEVUS ON KORDUV, KESTEV / TAGAJÄRJEGA VÕI TAGAJÄRJETA

Kõneviis ja modaalsuse valdkond .

Whaley loetleb:
Indikatiiv – kindel kõneviis
Interrogatiiv – küsimuste jaoks
Subjunktiiv – väljendab, et tegevus on kahtlev (pole kindel) – aga pole sama, mis eesti tingiv
imperatiiv – direktiiv (käskiv)
optatiiv – soov
Modaalsus :
Modaalsus on grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusesse, eriti tegusõna kõneviiside abil.
Modaliseerijad on nt partiklid ( vist , võib-olla, küllap), modaalverbid (võima, saama, tohtima), grammatilised vahendid ( kõneviisid ).
Klassikaliselt 3 modaalsust:

episteemiline (asja tõenäosus)
deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga)
dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema)

Evidentsiaalsus.

Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega
tuyuca keele näitel:
visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin )’
mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus)
ilmne: diiga apeyi ‘ta mängis jalgpalli (see on järeldatav, nt jälgedest)’
kuulujutt : diiga apeyigi ‘ta olevat mänginud jalgpalli’
otsus: diiga apehiyi ‘ta mängis jalgpalli (on põhjust arvata)’

Eitus .

Eituse vahendid
Eitus on markeeritud kategooria
• Eituspartikkel – nt eesti keeles „ei“, eraldi sõna (mandariini keeles on ka eraldi sõna selle jaoks) käskivas kõneviisis see muutub „ärgeks“, aga see pole partikkel, sest see muutub. Partikkel on ka tavaliselt enne verbi.
• Eitusverb - evanki keeles on see „ö“ ainult eituse marker , aga aeg ja isik lisanduvad ka sellele, seega see päris verb jääb üksinda lõppu ilma mingite lisanditeta.
• Eitusafiks - Eitavatel afiksitel on tendents olla prefiksid , kuigi sufikseid on rohkem.
Eitusvahendid

ebasümmeetriline: ek kui mul on raamat, siis eituses läheb „mul ei ole raamatut“ e põhjustab muid muutusi lauses.
sümmeetriliste puhul ei muuda vastava jaatava lause struktuuri.

Loogiline eitus on sümmeetriline , keeleline mitte
Mõnes keeles esineb topelteitus, mida on seletatud eituse kommunikatiivse olulisusega.
prantsuse:
Pierre ne parle pas français.
Pierre ei räägi prantsuse keelt.
[Ma ei tee seda mitte!]

Valents .

Valentsi all mõeldakse seda, et verbid võivad olla ühe-, kahe- ja kolmevalentsed + jagatakse:

intransitiivne (sihitiseta, poiss jookseb)
transitiivne (peab olema teine lauseliige e sihitis , poiss tapab sääse)
ditransitiivne (kahte objekti on vaja, nt kes annab kellele mida).

Valentsi mõiste puhul otsest seost selle transitiivsusega pole, intransitiivne verb on tavaliselt ühevalentne , aga ei pruugi. On verbe, mis ei võta üldse subjekte, nt külmetab (ilma kohta, siis ei ütle midagi juurde) e sel juhul on nullvalentne.
„ muutuma “ on intransitiivne, aga ta nõuab kahte lauseliiget enda juurde (kes ja milleks muutub- ilm muutus sajuseks) e see on intrans, aga kahevalentne .
Tegusõna köhima on ühevalentne, sest ta seob ühte moodustajat: Tüdruk köhis.POLE VAJA TEADA, MIDA KÖHIB.
Tegusõna hoolima on kahevalentne, sest ta seob kahte moodustajat: Poiss hoolis tüdrukust.
Tegusõna varastama on kolmevalentne, sest ta seob kolme moodustajat: Poiss varastas tüdrukult pliiatsi.

Valentsi vähendamine: passiiv , antipassiiv , nimisõna inkorporeerimine , tuletus, refleksiivkonstruktsioonid.

Passiiv: passiiv muudab verbi intransitiivseks (see, mis enne oli objekt, saab subjektiks)
Eesti keele umbisikuline kõneviis ehk impersonaal vähendab samuti valentsi, kuid kaotab subjekti.
Lapsed loevad raamatuid. 
Impersonaal: Raamatuid loetakse.
Passiiv: Raamatud on loetud.
(tähendus muutub?)
Antipassiiv: Ergatiivkeeltes räägitakse antipassiivist, mis kõrvaldab patsiendi, mitte agendi.
Üks antipassiivi funktsioone on taandada objekti mõjutatus (affectedness), nii nagu eesti keeles:
Jahimees lasi karu. (lasi karu maha)
Jahimees lasi karu pihta. (läks pihta, aga ei tea, mis juhtus)
Nimisõna inkorporeerimine: nimisõna (näiteks objekti, kusjuures tüüpiliselt indefiniitse) saab panna tegusõna sisse
lõunatiwa (Tanoa: USA)
Ti-pi-sheuw-we
1S.ABS-deer-hunt-PRES
I’m hunting for deer
Tuletus läheb ka siia alla: hävitama (peaks veel olema mis hävitab mida), aga häving (nüüd on vaja ainult mille)
Refleksiivkonstruktsioonid: Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne , aga ennast puhastama 2-valentne).

Valentsi muutmine: nn middle construction

Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest.
The book reads easily.
Mina müün raamatut (2-valentne) vs Raamat müüb hästi (ebasoovitav, aga olemas!)

Valentsi suurendamine : aplikatiivid, lokatiivi lisamine.

Aplikatiiv – mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra.
Lokatiivi lisamine - Liikumisverbi puhul on mõnikord võimalik objekti lisamine, nt adverbi (partikli) lisamisega.
Eesti keeles:
Reisisin kogu maailmas.
Reisisin kogu maailma läbi.
MÕISTED:
Sünteetiline - on palju grammatilisi vorme
Konstruktsioon - grammatiliselt seostatud morfeemide v. sõnade rühm; morfeemide v. sõnade ühendumisviis sõnavormis v. lauses
isoleeriv keel e ANALÜÜTILINE - pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega)
flekteeriv keel e FUSIIVNE- (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku, koostisosade piirid pole näha (bring-brought)
aglutineeriv keel e AFIKSAAL - lisatakse tüvele osakesi, morfeeme (ees- või järelliited)
polüsünteetiline keel - väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna
grammatiline tähendus – tähendus, mille loeb välja grammatilisest ehitusest (Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast). Nt –ks märgib saavat käänet.
leksikaalne tähendus – sõnatüve tähendus (nt nii kirg kui kired omavad sama tähendust)
WALS – keeletüpoloogia atlas World Atlas of Language Sructures
SAE – Standard Average European. Üks rühm Euroopa keelte jaoks (sest nende tunnustel on väga väikesed erinevused). Jagatakse tunnusjoonte järgi – kui on piisavalt tunnusjooni, kuulub see sinna. Eesti keeles 3 SAE tunnusjoont.
Seriaalverb - ehk kasikverb, koosneb pöördelises vormis liikumisverbist ja mõnest muust finiitverbist. Näiteks lähen annan või tule tee
agent – keegi, kes teeb (poiss lööb)
patsient – tegevuse vastuvõtja (kokk keetis SUPI)
kogeja – tegevuse vastuvõtja (TÜDRUK nägi lilli)
topik - referent , mille kohta lause lisab uut infot või mille kohta küsitakse uut infot
fookus - lause osa, mis annab edasi uut informatsiooni.
Markeeritus – markeeritud liige on morfoloogilise tunnusega (nt –d sõnas koerad on mitmuse tunnus), koer on markeerimata. AGA ei pruugi olla morfoloogilise tunnusega
Markeerimatus – loomulikkus. Morfoloogiline nähtus on markeerimata, kui see on laialt levinud erinevates keeltes, omandatakse lastekeeles varakult, on keeles laia levikuga jne.
Genitiivatribuut - Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?.
sisemuutus – vokaalide või konsonantide muutus tüves, nt astmevaheldus
ablaut - inglise sing, sang , sung, song e reeglipärane täishäälikute vaheldus samas tüves
umlaut - saksa Hand – Hände e tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul
akusatiiv – sihitav kääne, näitab, kellele või millele on tegevus otseselt suunatud ( ostsin raamatu)
daativ – märgib, millele/kellele on tegevus kaudselt suunatud (kirjutasin sõbrale )
lokatiiv – kohakäänded, milles tegevus toimub: inessiiv, adessiiv, (essiiv)
latiiv (GOAL) – kohakäänded, tegevuse suunda väljendavad: illatiiv, allatiiv, (translatiiv, terminatiiv)
separatiiv (SOURCE) – kohakäänded, kust?: elatiiv, ablatiiv
duratiiv - pöördsõna, milles väljendatud tegevuse v olukorra kestus on aja suhtes määramatult jätkuv
pronoomeni nõrk vorm – rõhuta iseseisev morfeem
meetriline ajasüsteem - ajavahe rääkimise hetkest on mõõdetud
eitusverb – eituse markeering. Evenki keeles on „ö“ ainult eituse marker, aga aeg ja isik lisanduvad ka sellele, seega see päris verb jääb üksinda lõppu ilma mingite lisanditeta – seega muudab kogu lause konstruktsiooni seal keeles.
transitiivsus, transitiivne – transitiivne on siis, kui on sihitis (poiss tapab sääse), intransitiivne siis, kui ei ole (poiss jookseb)
määratleja – artiklid, need mis paned nimisõna ette täpsustavalt (see, too)
finiitsus – pöördevorm, pöördsõnavorm, mis tähistab tegevust v olemist ja esineb lauses öeldisena
kvantor – hulgasõna. Pannakse nimisõna ette, mõni, palju.
reduplikatsioon - sõna või silbi kahekordistumine grammatilise väljendusvahendina, mõnikord veidi muudetud kujul (eesti keeles nt läkiläki, sigin-sagin).
Karitiiv e abessiiv – ilmaütlev
Predikatiiv (öeldistäide) - võimaldab nimisõnal esinda predikaadina
Ekvatiiv – ajutine seisund
Transformatiiv e translatiiv (saav)
Vokatiiv – mitte propositsioon vaid kõneolukorra roll
Anafoor - tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama
Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused
Noomeni kategooriaid: arv, kääne, klass, definiitsus jm.
Verbi kategooriaid: isik, aeg, aspekt, kõneviis, tegumood, eitus jm.

Suahiili ülesanne:

Waswahili hawa wanaujua ugumu wa kifaransa - Need suahiililased teavad prantsuse keele raskust (aglutineeriv, prefiksid, SVO)

Vietnami ülesanne:

Cái này là cái hoa - See on lill. (cai on klassifikaator elutute objektide jaoks, analüütiline keel, kia on too)

Korea ülesanne:

Kõsaram-i pud-õro kojangi-rõl kõri -nda. - Ta joonistab kassi pintsliga . (sufiksid; aglutineeriv; omastaval ja osastaval ei tehta vahet, mõlemad lõppevad kas –õl (pärast kaashäälikut) või –rõl (pärast täishäälikut) OBJEKT)

Malai ülesanne:

lima puluh ekor kerbau - viiskümmend vesipühvlit, sepuluh batang jari - kümme sõrme (klassifikaatorid: biji looduslikud objektid, ekor loomad, orang inimesed jne)

Dargi ülesanne:

hunul dašar - naine kõnnib, dišt’al hunui bišt’al vartkel habušib - väike naine tappis väikese põdra (prefiksid: b – loomad, v – mehed, d – naised; tegusõna koht lauses on viimane; oleviku tunnus „a“, mineviku tunnus „u“)

Handi ülesanne:

Jošŋǝłɛm piteŋǝn - Minu käed on mustad, Jiŋk ńałijǝn rŭwǝtła - Vett segatakse lusikaga. (duaal, SOV, olevikus olema-verbi ei kasutata)

Andamani ülesanne:

Dialoog (prefiksid)

Lakota ülesanne:

Wahi - mina saabun , yačĩpi - teie tahate (-pi on mitmus)

Maaja ülesanne:

Numbrid: 98 kan qal yete la wašak (yete on kahekümnendite ja üheliste eristaja)

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 72 allalaadimist

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #1

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #2

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #3

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #4

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #5

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #6

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #7

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #8

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #9

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #10

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #11

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #12

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #13

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #14

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016 #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

konspekti Õppematerjali autor

Konspekt on korralik, selle abiga saadud hinne A.

nimisõna verb subjekt eitus universaal kokk tegusõna kääne agent morfeemid laiend kõneviis peasõna verbid klassifikaator hierarhia markeering transitiivse lause

Sarnased õppematerjalid

docx

keeletupoloogia kordamiskysimused2022-1

1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete (terminite) olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? Tüpoloogia on keelte või keeleelementide liigitamine struktuurist lähtuvalt. Eesmärgiks on leida keeltes erinevate nähtuste varieerumise piirid. Laias laastus võib tüpoloogiat jagada grammatiliseks ja leksikaalseks. Grammatilise keeltüpoloogia kese on grammatiliste kategooriate võrdlemine. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes sama nähtus/kategooria, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikakategooriale. Põhimõtteline küsimus- kas keele kategooriad on universaalsed (nt. keskaja modistid, Chomsky), või on igal keelel oma kategooriad (nt Saussure strukturalism + paljud tänapäeva tüpoloogid). Matti

Keeletüpoloogia

docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik

Eesti keel

doc

Kognitiivne areng

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimi

Psühholoogia

docx

Keeleteaduse alused 1. osa

vormi ei lähe ja ei muutu. Tegusõna nõuab teatud vormis täiendit nt 'mõtlen sinust'. Nimisõna puhul nt 'lugupidamine vanemate vastu' o Eraldi morfeem (nt possessivsufiks) et üks sõna jääb samaks, teine muutub nt poisi raamat, poisi raamatut, poisi raamatusse jne. · Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed(lauseliikmed, teema-reema(uus informatsioon) suhted jne) 06.11.12 Sõnajärje tüpoloogia: liigitatakse vastavalt sõna järjekorra reeglitele SOV 45% Poiss telekat vaatab. SVO 42% Poiss vaaab telekat. VSO 9% VOS 3% OVS 1% OSV ? Süntaktilisi teooriaid/lähenemisi 1. Generativism seotud Noam Chomsky rajatud koolkonnaga. Teoses ,,Süntaktilised struktuurid" esitati järgnev: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatakse formaalse süntaksiga.

Kirjandus

rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

saj) põhiliselt sõna ehituse omaduste võrdlemisega tegelev suund, mis püüdis vastata järgmistele küsimustele: - Kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub, kas keel on analüütiline - kasutatakse eessõnu (inglise, tai) või sünteetiline keel - kasutatakse käändeid (eesti - Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) -19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: 1.Analüütilised vähe või üldse mitte 2.Sünteetilised palju 3. Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Morfeemide liitumise liigid Fusioon morfeemide piirid on hajusad

Üldine teatriajalugu

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Keelte tüpoloogiline liigitus: 1) isoleerivad (ehk analüütilised) keeled pole lõppe, tunnuseid. Kõige isoloeerivam keel on vietnami keel; 2) aglutineeriv liidetakse afiksid. Eesti keel on aglutineeriv-flekteeriv; 3) flekteeriv (fusioonikeel) tüvega toimub midagi (nt laud:laua); 4) inkorporeeriv (polüsünteetiline) sõnad on moodustatud mitmete tüvede afiksite liitmisel. Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele: Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta. See tähendab, et niisugustes keeltes väljendatakse süntaktilisi seoseid sõnasiseseid vahendeid (tunnuseid ja lõppe) kasutamata, abisõnade, sõnajärje jm abil. Analüütilised on näiteks enamik Kagu-Aasias kõneldavaid keeli. Sünteetilised keeled - suur osa sõnu koosneb rohkem kui ühest morfeemist - tüvest ja muutemorfeemidest

Kirjandusteadus

doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

 Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.  Keelestruktuur on tasandiline:  (süntaks)  morfoloogia  fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%)

Keeleteaduse alused

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. 13. Keelte tüpoloogiline liigitus. Keelte tüpoloogiline liigitus – liigitus, mis rühmitab keeli nende grammatiliste sarnasuste alusel. Morfoloogiline tüpoloogia: * Isoleeriv – ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. * Aglutineeriv – tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust.

Üldkeeleteadus

Rohkem sarnaseid