Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. Lause koosneb lause moodustajatest, milleks on sõnavormid, fraasid, üks või mitu osalauset ja/või sekundaartarindit. · Kuidas iseloomustatakse lause funktsiooni suhtluses ja tekstis? Põhiüksus, millest moodustatakse teksti. Lause ülesehitust? Lause tähendust? Mingi terviklik situatsioon. Lause intonatsiooni kõnes? Väheuuritud teema. Tsenter ja perifeeria, prototüüpsus. Tüüpiline lause: finiitse verbivormiga, täislause, lihtlause. Tüüpiline lause on finiitne verbivorm, kust pole midagi puudu. Tavaliselt jäetakse see, mis on tuntud, sõnastamata enamasti ei vastata täislausega. Mitmesuguseid sõnadest koosnevaid struktuure: sinine tass; suur soov võita; kiire kui välk Tere, tahan süstalt osta. - Palun, palun. - Kõige suuremat, ja kõige jämedama nõelaga! Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome-ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur.
Tooge igast osast üks näide. Andmebaas sisaldab verbist ja tema laienditest koosnevaid püsiühendeid. Täpsemalt: andmebaasis on · ühendverbid (nt üle hüppama, alla käima, juurde võtma); · verbi ja noomeni püsivad ühendid, sh väljendverbid (lokku lööma, meelde tuletama), tugiverbiühendid (tööd tegema, kõnet pidama) ja kollokatsioonid (selgeks tegema, avaldust esitama). · ahelverbid ehk finiitse verbi ühendid infiniidiga (sai pidama, pani ajama) on andmebaasi kaasatud ebaregulaarselt. 14. Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel? Andmebaas koondab 5 inimkasutajale mõeldud sõnastiku andmeid, Filosofti tesauruse materjale ja 20 miljonist sõnast koosnevast tekstikorpusest statistiliste meetoditega leitud püsiühendeid (seda eksperimenti on lähemalt kirjeldatud artiklis Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek (2003)
Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub), partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist. Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma)
annaabi.ee 
