Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), ,
a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f. mitmuslikku lisandit, nt Juku, klassi hullemaid pröökameid, oli seekord täiesti kuss. Osastava käände tunnusel on neli morfeemivarianti: t, d, 0 ja da. Ainsuse vormides esinevad kõik neli, kusjuures valik sõltub sõnatüübist. t (~tt) III kk ratsu/t IV kk `aasta/t, redeli/t, `kringli/t, koleda/t, habe/t, `õela/t, magasi/t V kk soolas/t, `jõulis/t, olulis/t, `juus/t VI kk-st `suur/t, `uu/t, `küün/t, `kä/tt VII kk mõte/t, pääse/t, küünal/t, ratas/t, armas/t ~ `armsa/t d I kk `koi/d, i`dee/d
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna.
Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine
Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid 3. Sõnaliigi mõiste. Sõnade kategoriaalne tähendus. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnu on võimalik liigitada mitut moodi. Vormiõpetuses on oluline see, missuguseid vorme saab sõnast moodustada. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus
1. Leksikaalne ja grammatiline tähendus. Leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Näiteks: vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus on ,,tugev tunne". Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Näiteks: kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre on sisseütleva käände vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia ja foneetika on kõik keeleteaduse harud. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetueks ja sõnavaraõpetuseks. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid
') UP: He ran up the stairs. (`Ta jooksis trepist üles.') WITH: Come with me. (`Tule minuga.') WITHOUT: Don't go out without your coat. (`Ära mantlita välja mine.') 12 6. HISPAANIA KEELE EESSÕNAD Hispaania keeles puudub nimisõnade käänamine. Käändelõppude funktsioone täidavad eessõnad13. Eessõna a abil väljendatakse eesti keele alaleütleva või osastava käände vastet. Ramon Garcia regala un libro a la senorita Teresa. (`Ramon Garcia kingib ühe raamatu Teresale.') Los estudiantes saludan a Pedro Castillo. (`Üliõpilased tervitavad Pedro Castillot.') Eessõna con abil väljendatakse eesti keele kaasaütleva käände vastet. Los ninos pasean con Jacinta. (`Lapsed jalutavad Jacintaga.') Entro con el medico. (`Ma sisenen koos arstiga.') Eessõna de abil väljendatakse eesti keele omastava käände vastet
Tunnist tundi, köögist kööki 3)Kui sõna ees on märk, sümbol või täht 3)x-jalad +-märk 7)L. Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis 4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane 5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti 6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult 7)-ne ja -line lõpulised sõnad, kui ees on number või nimi 7)18-aastane olla 12-aastaselt Koidula-nimeline
muutus, kus f läheb v-ks, millele lisandub lõpp -es a leaf leaves a thief thievesk a half halves a shelf shelves a knife knives a wife wives teiste f(e)-lõpuliste sõnade mitmuse lõpul on -s a roof roofs a chief chiefs a safe safes OMASTAV KÄÄNE Inglise keeles on nimisõnadel ainult üks käändelõpugamkääne omastav kääne (the genitive / possessive case). Ainsuses olevatel nimisõnadel on omastava käände lõpuks ülakoma + s (´s) Mary´s brother Mary vend Byron´s poems Byroni luuletused the cat´s tail kassi saba Mitmuse omastava käände moodustamiseks liidetakse s-lõpulistele mitmuses olevatele nimisõnadele ainult ülakoma (´) : my parents´ friend mu vanemate sõber the boys´ rackets poiste raketid Kui mitmuses oleval nimisõnal puudub lõpp -s, siis moodustatakse selle
Berliin kahe i-ga, kuigi originaalkeeltes on mõlemad ühekordsete tähtedega. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Tegemist on kirjapildi mugavdamisega, mis on lubatud ainult üksikutel juhtudel. Eesmärk on hoida mugandnimede hulk väike ning kasutada algupäraseid kohanimesid. 8. Jaga alltoodud nimed omastava käände (mille?) järgi kolme rühma: 1) nimed, mille omastava käände vorm jääb samaks (nt Marseille sadam); 2) nimed, mille omastava käände vormile lisandub ülakoma (nt Bordeaux' vein); 3) nimed, mille omastava käände vormile lisandub ülakoma ja tüvevokaal (nt Adelaide'i teater). saka, Glasgow, Lausanne, Heathrow, Alsace, New Yersey, Halle, Nashville, Versailles 1 2 3
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega !
17. Morfeem väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23
● Uuseesti keel 1700-tanapaev 2. Millised keelemuutused toimusid vanaeesti keeles? ● Õ- hääliku tekkimine ● Kujunes välja 3 murderühma: liivi, lounaeesti ja pohjaeesti. ● Kt muutus 3. Millised keelemuutused toimusid murranguperioodil? ● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab 1224-1227 aastal toimunud vallutusretkest Liivimaale. 7. Eesti kirjakeel jagunes oma algusajal kaheks. Kuidas?
Teiste kümnendite puhul oli tavaline just alale- ja alalütleva käändevormi kasutus. Alaleütlevat käänet kasutati 1 korra (Pealeselle on rajooni täitevkomitee poolt määratud paljulapselistele emadele ühekordset toetust kokku 27 530 rbl ulatuses) ning alaltütlevat 2 korral (millest annavad tunnistust ka emadelt saabunud kaebused isikute kohta, kes ei täida oma vanemakohustusi laste suhtes). Ainsuse käändevormidest kasutati enim omastavat – 8 korral. Ka selle käände puhul hakkab silma sotsialistlik teema, nt keda ühendab armastus oma ema, sotsialistliku 9 kodumaa vastu - siin ilmneb ka uus, riigi või maa tähendus sõnale ema. Seda tõestab ka näited suure emakese-kodumaa vennasrahvaste vankumatus stalinistlikus sõpruses omandatud vabaduse ja õnne looja nime ja kes on taas ühendatud oma emakese Ukrainaga.
2.3. Võru murre On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi lisaks eelpool nimetatutele. Murrete erinevused Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks. Nt eesti keele sõnavorm ela/n koosneb selgesti eristatavatest osadest: tüvi ela, mis kannab sõna leksikaalset tähendust, ja tunnus n, mis kannab ainsuse 1. pöörde tähendust. Teine neist on fleksioon ehk sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Nt sõnavormis sõpru tunneb igaüks küll ära mitmuse osastava käände sõnast sõber, ometi ei saa jagada seda sõnavormi osadeks ja täpselt näidata, kus on tüvi, kus mitmuse tunnus ja kus osastava käände tunnus. Semantika uurib keele seost reaalsusega ja keelevahendite mõistmise protsessi. Sõna on keelmärk, mis koosneb häälikujadast ehk tähistajast ja tähendusest ehk tähistatavast. Tähendus koosneb nominatiivsest tähendusest ehk keelendi vahetult tegelikkuse esemete,
· Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes. · Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril
MILTÄ? (KUST?) LISÄÄ –LTA / -LTÄ LÄHDET...? MENETTE...? LAULAN...? LÖYSIN AVAIMET KADU..., HYLLY..., ON...? VOISIT... AUTTAA? KYSYY... HÄN LATTIA..., TÄÄ..., SIE..., TUOLI... JOTAKIN? SAA... OLLA KAHVIA? 13 14 HARJOITUS III: mistä? Seestütleva käände moodustamine: KIITOS... (mistä?) = AITÄH... (mille eest?) 1. Otsi sõnaraamatust nimisõna Käändelõpp: ...-STA / ...-STÄ (Kindlasti mitte tegusõna!) Kiitos kahvi+sta, tee+stä, avu..., lahja... 2. Vaata nimetavat käänet PIDÄN = TYKKÄÄN (mulle meelbib) (kuka? = kes? / mikä? = mis?) Pidän kahvi..., suklaa..., kesä..., talve... 3. Vaata selle järel olevat omastavat
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune?
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...
Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot.ee/heinroospersian/images/kassid_bamby.jpg
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5
Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul. Ka nende kirjutamisel kehtib sama reegel. Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep. 2.3 Liited Liide likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku). Kõikuv hääldus raskendab kas, -tu, -tus, -stik liidete puhul õigekirja. Tihti kirjutatakse sõna mõttetu ühe t-ga. Tema tuletisedki mõttekas ja mõttetuski on topelt t tähega. Sellised sõnad on veel näiteks võttestik, rikketu ja happesus. Nende sõnade esimeses silbis olev sulghäälik kirjutatakse ülipikana. Rõhuliide gi lisatakse vokaali või heliliste häälikute l, m, n, r, v lõppu
`põõsa/id . 2. Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus.
Sipelgas Ahas Sipelgase Ahase Sipelgast Ahast VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE JA KÄÄNAMINE 1. Võõrnimed kirjutatakse eesti keeles nende algupärasel kujul. Shakespeare Chopin 2. Käänamisel tuleb lähtuda hääldusest. Chopin {sop'ään} Cambridge {geimbridz} 3. Kui võõrnime lõpus on vokaal, mida ei hääldata, siis lisatakse omastava käände tüvevokaal ja käändelõpud ülekoma abil. Cambridge'isse Couture {kotüür} Couture'iga 4. Kui nime lõpus on konsonant, mida ei hääldata, siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. Dumas {dümaa} Dumas'l Dumas' teosed Goriot {gorioo} Goriot'st Goriot' tütred 5. Kui võõrnime hääldus ja kirjapilt langevad enam-vähem kokku, siis käänduvad võõrnimed nagu eesti nimed. Chopin {sopään} Chopinist
kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja eestikeelne piibel 1739 Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust, eestikeelne kooliharidus ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele stabiliseerivalt. Pärast seda (viimased 400 a) pole väga suuri muutusi toimunud (1739. a piibel ka praegu loetav ja arusaadav) Suurem muutus kaasaütleva käände väljakujunemine (16.-17. saj) kaassõnast kanssa lühenemise teel. Soome keeles siiani kasutusel tähenduses `koos, ühes` esän kanssa > isa kaas > isa kaa > isaga Muud suuremad muutused on tekkinud sihipärase keelekorralduse tulemusel: o oleva käände kasutuselevõtt K. A. Hermanni poolt 19.saj lõpp, 20.saj algus o Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmus (suurim, mustim, käsist) o maks-, nuks-, nuvat-vormi juurdumine 20.saj II poolel (tegemaks, teinuks,
puhul kasutatakse diakriitilisi märke ^ ja (, , , , ja ). Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut märgitakse ainult ühe tähega. Rõhk on alati eelviimasel silbil. Esperantos määrab sõna viimane täht ära selle sõna tüübi nimisõnad lõpevad tähega o, omadussõnad tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on sõna lõpus täht j. Keeles on kaks käänet nimetav ja osastav. Osastava käände lõpp on täht n. Käändelõpp "n" lisandub alati pärast mitmuse lõppu j. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada. Eestis tegutsevad Eesti Esperanto Liit ja Tartu Esperanto Selts.
tugevnev AV, kui ainsuse omastav on tugevas astmes Pöördsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse oleviku esimene pööre on ma-/da-tegevusnimedega võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui võrreldes nendega on tugevas astmes Astmevahelduseks ei loeta: 1. Kahetüvelised esmavältelised nimisõnad + sama tüvestruktuuriga verbid (tuli, tulema) 2. Number-tüüp 3. Kõik ne-sõnad ja s-sõnad 4. Sisseütleva käände geminatsioon 5. Ühesilbilised tüved 6. Supletiivsus jm ebaregulaarsed tüvemuutused 7. Mõned fonotaktilised põhjused (laps-last pole LV, on VV) 8. Ele-liitelised verbid (tegelema)
· Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy) Eerinevus peitub läbinähtavuses, ehk kui lihtsasti võib nende tähendust näha uutes konstruktsioonides. Derivatsiooni puhul võib sõna muutuda nii, et ei saa aru enam endisest tähendust. Derivatsiooniliseed afiksid on tüvele lähemal kui infektsioonilised. 15. Morfeemide järjekord Greenberg 39.: kui keeles on kääne ja arv ning mõlemad kas järgnevad või eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände markeeringu vahele. Morfeemidel on tüüpiline järgnevus. Nimisõna puhul: enne mitmus, siis käändelõpp. Tegusõna puhul: enne tüvi, siis tegumood, aspekt, aeg, siis kõneviis, isik viimasena (Bybee sõnul on tugev tendents sellise järjestuse poole). Kui on prefiksi keeled siis on need peegelpildis. Harva on nii, et ühes keeles need kategooriad kõik realiseeruvad. Eesti keeles näiteks kõneviisi ja aja markeering ei esine ühes kategoorias. 16
kasulik kasulikke lõpp on LIKKE Seos ainsuse osastava ja mitmuse osastava vahel Mitmuse osastav käänet kasutatakse TULEB TIGE PENI JA URISEB I mitmuse moodustamisel. Kui ainsus on U siis mitmus on E Mitmuse sisseütlevast (sse) kuni saavani (ks) I E hoolsaid hoolsais (seesütlev) E I võtame d ära ja paneme käände lõppu A UIE lõpp peab olema ID või LIKKE autosid ei saa õnnelikke õnnelikesse Omadussõnade võrdlemine algvõrre Ainsuse omastav Keskvõrre (e m) Mitmuse osastav I ülivõrre ( i m) (kelle,mille) (keda,mida) Pikk Pika Pikem Pikki Pikim
.. ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle jne (minema), ära (võtma), muidugi, vist, ka, ju .... 7. KAASSÕNA Käände Ei muutu Üle (aia) , (metsa) taga, Adpositsioon tähendus vastu (tahtmist), ilma (seotud (rahata).... käändsõnaga) 8. SIDESÕNA Seob lause osi Ei muutu Ja, ning, kui, nagu, konjuktsioon kuni, et sest, ehk, või... 9. HÜÜDSÕNA Tunde- või Ei muutu Oi, ai, ohoo, noh... Interjektsioon tahteavaldus, helijäljendus
VÕRDLUSASTMETE LIIGID Enamikust omadussõnadest saab moodustada võrdlusastmeid. Neid on eesti keeles kolm: 1) algvõrre ei määratle omaduste hulka, 2) keskvõrre näitab algvõrdega võrreldes omaduste kõrgemat astet, 3) ülivõrre näitab omaduse suurimat astet. ALGVÕRRE raske rõõmus pikk Algvõrdel puudub tunnus. KESKVÕRRE Keskvõrde tunnus on m, mis liitub algvõrde omastava käände tüvele: avar: avara + m = avaram valus: valusa + m = valusam ! Mõned omadussõnad muutuvad erandlikult: lahja: lahjem hea: parem õhuke: õhem kurb: kurvem pisike: pisem ! Mõnedel algvõrde omastavas a- ja u-ga lõppevatel tüvedel teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem paksu: paksem järsu: järsem
Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte Võõrnimi võetakse üle nimetavakäändelisel kujul, kaasa arvatud nimetava käände lõpud, nt läti (-s, -s) ja leedu keeles (-as, -is, -us) Kui lähtekeeles on grammatilisi teisendeid, siis kasutatakse vormi, mida vastav keel näiteks kaartidel ja teatmikes ise esinduskujuna kasutab TÄNAVANIMED Teatmetekstides jäävad tänavanimed reeglina tõlkimata, k.a liigisõnad Ernst Nurm käsitles 1965. aastal tänavanimede osalist või täielikku tõlkimist, tänapäeval tundub erandi tegemine Vene tänavanimedele ebapraktiline ja võib
Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti on väga väike riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meie riigis on suhteliselt vähe eesti keele kõnelejaid. Eesti keele kõnelejaid on umbes ühe miljoni kandis. Muu osa Eesti kodanikest moodustavad venelased jt, kellest osa räägivad eesti keelt, kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba päris pikka aega, kuigi on esinenud Eesti ajaloos venestamist, balti sakslust ja palju sõdu. Kui mõelda paarsada aastat ette, siis võib eesti keelt ohustada inglise keel, vene keel või soome keel. Meie naaberriigid Venemaa, Soome on mõlemad suurriig...
saav -ks o Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal, rajav -ni siis on see lõputa osastav ehk lõppu ei saa eraldada, olev -na metsa- metsa. ilmaütlev -ta o Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna! kaasaütlev -ga o Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid, nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse. Pikemas vormis „kujutisi-sse“ on käändelõpp eristatav. o Mitmus on käänete suhtes tunnusena ülemuslik. Mitmuse markeerimine Arvukategooria o Leidub kahesugune mitmus: i-mitmus ja de-mitmus o Nt aasta/i/d o Tüvemitmus: pesa – pes/i, lugemikˇe/l o sid-mitmus: hapu/sid o e-mitmus: silm/e
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjakuva. Huoneess… on iso parisänky. He esittelev…t uutta reittiä. Lehdess…. oli hyvä ...
2) abisõnad (pole lauseliikmed ega vasta omaette küsimusele); 1. Käändsõnad e noomenid (muutuvad käändes) 2. Pöördsõnad e verbid (muutuvad pöördes) 3. Muutumatud sõnad e partiklid (ei muutu). 6. Käändsõnad (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna). Nimisõna - Substantiiv tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Morfoloogiliselt on nimisõna käändsõna, kandes arvu ja käände tunnuseid. Süntaktiliselt on tegemist iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või
KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37
KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37
(TA) KIRJUTAB 27. Seotud morfeem: ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA, LIITUB SÕNATÜVELE 28. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 29. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA -TE, -TE JA -I, POOD JA POE.. 30. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 31. Sõna kiskja muutevormid on: KISKJATE, KISKJALE, KISKJATESSE 32. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed: RAAMAT 33. Fusiooniindeks näitab: MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 34. Sünteesiindeks näitab: MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 35. Sõnaraamatusõna ehk: LEKSEEM 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE, SÕNAVORM, SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON 37. Millist afiksit märgib A sõnas walk – A? SUFIKS 38. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)? SÜGELISED, PÜKSID 39
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles
samuti andis välja eesti keelse õpiku. Põhjaeestikeelne piibli tõlkega kujunes just see keel eesti kirjakeeleks. Tõlkelt hea põhjaga, üpris mahukana pakkus Piibel eestlastele väga hea lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid. Kas just põhjaeesti keel kõige parem variant oli, ei oska seletada. Nüüd tänapäeval ei oska me ettegi kujutada ilma taolise eesti keeleta- 14 käände ja ilma mees ja naissugu eristamiseta. Meile, eestlastele, on eesti keel loomulik suhtlemiskeel. Oma lühiessega ei kajastanud ma äratajate tegevusi nagu Carl Robert Jakobsoni atriklid, talupoja kalender ja ajaleht Sakala, Janseni Perno Postimehe loomine, Jakob Hurda rahvapärimise kogumine. Just need viimased on eestlaste seas rohkem tuntud, kuid kahtlemata ei jää ka Piibli tõlge tagaplaanile. Arvan siiski, et tegelikult oli estofiilidel ja äratajatel üsnagi ühene eesmärk
KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27.Sõna keerutama muutevormid on KEERUTAN KEERUTATUD KEERUTAKSIME 28.Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA- INFINITIIV 29. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 30. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 31. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37
saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts Pärnu Postimees Faelmanni muinasjuttude ja Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" rahvaehtsus 1. liialt sarnane soti- ja iiriaineliste ,,Ossiani lauludega" 2. "Kalevipoja" keel pole ei vana rahvalaulu keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema
eraldatakse uus idee sealt alates komaga. Omaenda kirjutatakse kokku. Keelevaistu mittetundes oleks mõistlik õppida need sõnad pähe, mis on veaohtlikud. Vaesetel on vale kirjapilt, õige oleks vaestel. Välismaiseid nimesid käänatakse ülakoma kasutades, näites Goriot´d. Numbritest üle kümne kirjutatakse sõnadega ja järelliite kasutamine on vale, näites 20-nt. Küsisõnu kasutades sidesõnadena tuleb olla tähelepanelik nende konteksti sobivuses. Ilmaütleva käände järgi ei kasutata koma. Stiil on suhteliselt nõrk. Palju on valet sõnastust ja sõnajärjekorda. Tavaliselt tuleb alus ja alles siis öeldis, kuid mina kasutan vahel neid vastupidises järjekorras. Tähtis on jälgida konteksti. Kõnekeelsetest sõnadest tuleb hoiduda nagu prükkar või telekas. Selle asemel on mõtekas kasutada sünonüümi või üldse lausestust muuta. Kellegil asemel on parem kasutada kellelgi. Sõnakordus on üks sagedamini esinev viga minu kirjandites
omadussõnatuletis; tuletist ühest sõnast. (eesti määrsõnatuletis. keelega sarnane) Vormimoodustus Käändsõnade Vene keeles vormimoodustus vormimoodustuses võib teatud arvestab lisaks soole ka seda, sõnatüüpides kolme esimese kas käänatav sõna väljendab käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
