· Verbi ühildumine ainult 1 lauseliikmega S · Verbi ühildumine 2 lauseliikmega S ja O (nt suahiili k) · Verbi ühildumine 3 lauseliikmega S;O;IO (väga haruldane) · Rektsiooni hierarhia: muu markeeritakse käändega, harvem markeeritakse IO, veel harvemini O, eriti harva S (nt korea k). Hierarhia pole absoluutne. Hierarhia vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist leidub. Hierarhiad kokku moodustavad süsteemi: kus ühildumine lõpeb, algab kääne. 22. Jagatud intransitiivsus Grammatika tervikuna on suur võrgustik. Me jagame maailma selle järgi, kas on akusatiiv või ergatiiv, aga mõned on sellised, kus töötab nii üks kui teine süsteem grammatika jagatakse justkui pooleks. See on eelkõige seotud sellega, et ühes ajavormis kasutatakse ühte süsteemi, teises teist. Intransitiivsus - Subjekti positsiooni muutumisega näidatakse verbi interpretatsiooni. I am slipping VS I am sliding
Ergatiiv-absolutiivkeeled – [A] [S, P] intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause patsient markeeritakse ühtemoodi ning neist erinevalt markeeritakse transitiivse lause agent. (nt Avaari Kaukaasia keel) (DARGI KEEL) 4 mina jooksen. mina värvin pilti. (siin S ja A sama 'mina'), aga ergatiivis markeeritakse S ja P samamoodi 10. Segasüsteemid: jagatud intransitiivsus ja jagatud ergatiivsus. Jagatud intransitiivsetes konstruktsioonides jagunevad verbid kahte rühma vastavalt sellele, kuidas nende ainuke tuumargument S joondub (aligns) transitiivse lause kahe tuumargumendiga A ja P (st kas S on A või P moodi.) Jagatud ergatiivsus (split ergativity) - nähtus, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeeltes.
pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast ja eitavad verbivormid, mis koosnevad eitussõnast ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ja põhiverbist 8. Mis on olulisemad öeldise leksikaalsed kategooriad? 1. AGENTIIVSUS (helistama) olemasolev teadlik agent mitteagentiivsus (helisema, sarnanema). Helista! *Helise! *Sarnane oma isaga! 2. TRANSITIIVSUS (helistama, säilitama) verbiga saab olla patsient intransitiivsus (helisema, säilima). 3. TEGEVUSLAAD: staatiline (olema, kuuluma, koosnema, kestma) dünaamiline (plahvatama, süttima, minema, vulisema). Dünaamiline: duratiivne (vulisema, minema) momentaanne (plahvatama). Punktuaalne (süttima, lõppema) momentaanne. Duratiivne: iteratiivne (hüplema) - kontinuatiivne (kasvama, sumbuma). Semelfaktiivne (ühekordne) (hüppama). (Vrd. sm hyppiä, hyppelehtiä, hypellä jne.) 4
annaabi.ee 
