Zu-d tuleb kasutada: 1) Es ist + omadussõna nt. Es ist wichtig zu lernen. 2) Kindlad väljendid: Es ist/gibt + nimisõna nt. Es gibt Möglichkeit ins Ausland zu fahren. Es macht Spa Sport zu treiben. 3) beginnen algama bitten paluma vergessen unustama versuchen proovima brauchen proovima verboten keelama aufhören lakkama enpfehlen soovitama Zu-d ei kasutata: 1) modaalverbide puhul(können, wollen, müssen, dürfen, mõgen, ollen) nt. Ich muss nach Hause gehen. 2) sehen, hören, fühlen nt. Ich sehe meine Mutter kommen. 3) Liikumist väljendavate tegusõnade puhul. nt. Wir fahren morgen unsere Oma besuchen. 4) lernen, lehren nt. Ich lerne Klavier spielen. 5) lassen, bleiben, werden, helfen nt. Die Lehrerin lässt den Text vorlesen.
Ich habe die Absicht, einen Wagen zu mieten. Mul on kavatsus autot ürida. Heinrich schlug vor, eine Ausstellung zu besichtigen, H. tegi ettepaneku näitust vaadata AGA: Ich möchte eine Ausstellung besichtigen. Ma tahaksin näitust vaadata. Sie müssen die Ausstellung besichtigen. Te peate näitust vaatama. Lassen Sie mich mal sehen! Lubage mul vaadata! Ilma kildsõnata "zu" tarvitatakse infinitiivi (-da tegevusnime) modaalverbide järel (können,müssen, dürfen, wollen, mögen, sollen) ja järgnevate tegusõnade järel : lassen, bleiben,sehen, hören, fühlen, gehen, kommen, fahren, laufen) Eesmärgi väljendus: 1. um... zu Ich bin da, um möglichst viel zu erfahren Ma olen siin, et (ma) võimalikult rohkem teada saaksin (Alus jääb samaks) 2. damit Ich bin da, damit Sie möglichst viel erfahren. Ma olen siin, et teie võimalikult palju
kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase). Kõik verbid ei muutu kõikides grammatilistes isikutes. Ühepöördelisteks nimetatakse neid verbe, mis pöörduvad vaid ühes isikus, üldjuhul ainsuse kolmandas pöördes (sajab). Muuteparadigmade juhuslikumate aukude näiteks on inglise keele mõnede modaalverbide teatud vormide puudumine (may). Eelnevalt on kõne all olnud muuteparadigma absoluutsed augud. Vastavad oletatud muutevormid on lisaks sellele, et nad ei esine, ka keelevastased. Aga ka tegelike sõnavormide hulgas on suuri erinevusi esinemisulatuses: ühed vormid on semantiliselt loomulikumad ja seetõttu laiemini kasutatavad kui teised. Sagedasti kasutatavad vormid on paradigma tuumvormid. Semantilised tegurid mõjutavad seega oluliselt üksikvormide kasutust.
jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel. Enamasti on siiski 3. isiku markeering keeles olemas. Isikukategoorial puudub jaapani, tai, vietnami
annab tunnistust etnilise distantseerumise strateegiast (van Dijk, Ting-Toomey, Smitherman ja Troutman, 1997). 7. Millist väljenduslikku väärtust grammatilised vormid sisaldavad? Kas esineb olulisi väljendusliku modaalsuse vorme? Väljenduslik modaalsus näitab väidetu tõepärasuse, usaldusväärsuse määra (vt ka ,,modaalsus" kujutiste lugemise meetodi raames). Modaalsust on võimalik väljendada modaalverbide (nt võib, peaks, peab), ajavormide, kõneviisi ja määrsõnade abil. Näiteks pretendeerivad kindla kõneviisi olevik ja täisminevik suurimale tõepärasusele, jätmata lugejale tõlgendamiseks väga palju muid võimalusi. (Nt: Näiteks kasutas Edgar Savisaar (2000) samal päeval eesseisva Jüri Mõisa umbusaldushääletuse esitamiseks võimalikult tõenäolisena kindla kõneviisi olevikku tuleviku tähenduses: ,,Täna lõpeb
= I don't have to talk. I shall / should / ought to talk. = I am to be supposed to / to be expected to / to shall / should / ought to supposed to talk. / I am expected to talk. / be to I am to talk. Modaalverbide tähendused · Tõenäosus Modal verb Example Tähendus must They must be happy about it. There has to be another way. Suur tõenäosus. can This can be the right decision. should / I should arrive in time.
toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt, pluskvamperfekt e enneminevik vaatleb mingist minevikus olnud vaatepunktist lähtuvalt. Sellist vaatepunkti nimetatakse viiteahelaks. 61. Modaalsus, modaalverbide allikaid Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus hõlmab seda osa informatsioonist, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust öeldava kohta. Modaalsus väljendab kõneleja subjektiivset vaatenukurka. Modaalsus võib keele struktuuris erinevalt ilmneda, näiteks adverbiaalidena (tõenäoliselt, kindlasti). Modaalsuse objektiks on tavaliselt kogu lausega väljendatud propositsioon tervikuna, kuid
annaabi.ee 
