Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
-nu -line -nik -tu -kas III KOHA- JA KOGUTULETISED -la -mik -kond -ndik -stik -stu -ik -mu IV ABTRAKTSEID OMADUSI, AINE- VÕI TEGEVUSALA MÄRKIVAD TULETISED -us -dus -lus -ndus V ADJEKTIIVTULETUS -ne -line -lik -ke -kas -jas -tu -mine -ik -lane -ldane -s:-nda -s -ur -v VI ADVERBI TULETUS -lt -ti -vel -sti -di -vele -mini -tsi -ldasa -kesi -kil -si -misi -kile -kuti -l -li -stikku
Teises reas on morfeemtõlge, milles iga esimeses reas eraldatud morfeem saab grammatilise kategooria märgendi. Leksikaalsele morfeemidele esitatakse lekseemi tõlge. Kolmandas reas on näite tõlge Näiterida on kursiivis. Morfeemilühendite märkimiseks kasutatakse kapiteelkirja. Kõige suurem eristatav üksus saab olla sõna, see tähendab igale tekstisõnale peab morfeemtõlkes leiduma vaste. Kokku ei saa märkida verbi liitaegu või verbi ja adverbi ühendeid. kollas-te-le kassi-de-le Töö sa-i teh-tud. yellow-PL-ALL cat-PL-ALL job get-3SG.PST do-PASS.PST.PTCP ‘To yellow cats’ ‘The job got done.’ Tuba tule-b ära korista-da. Room go-3SG away clean-INF ‘The room has to be cleaned.’ Morfeemide eraldamiseks kasutatakse: Sidekriipsu – selgelt eristuvate morfeemide vahele nii näitereal kui morfeemreal.
järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad · klassifikaator nimisõnale lisatav sõna või morfeem Sõnaliikide liigitusalused
The book reads easily. Mina müün raamatut (2-valentne) vs Raamat müüb hästi (ebasoovitav, aga olemas!) 36. Valentsi suurendamine: aplikatiivid, lokatiivi lisamine. Aplikatiiv – mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra. Lokatiivi lisamine - Liikumisverbi puhul on mõnikord võimalik objekti lisamine, nt adverbi (partikli) lisamisega. Eesti keeles: Reisisin kogu maailmas. Reisisin kogu maailma läbi. MÕISTED: Sünteetiline - on palju grammatilisi vorme Konstruktsioon - grammatiliselt seostatud morfeemide v. sõnade rühm; morfeemide v. sõnade ühendumisviis sõnavormis v. lauses isoleeriv keel e ANALÜÜTILINE - pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära
nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või osastavas käändes, mis näita, kes, mis või missugune on alusega tähistatu, nt. Peeter on õpetaja, Kass on koduloom, Taevas on sinine, Jüri on meie aktiivsemaid tudengeid. Määrus e. adverbiaal igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti igasugune adjektiivi ja adverbi laiend, nt. Käisin nädalavahetusel metsas, Tänavune sügis on üllatavalt soe. Täiend e. atribuut nimisõna laiend, nt. sinine taevas, koorega kohv. 6. Mis on eesti lause põhitüübid ja mille põhjal neid eristatakse? Liigitamise aluseks on lause teema (nimetatud ka pragmaatiliseks subjektiks), grammatilise (GS) ja semantilise subjekti suhe kontekstivabas, neutraalse sõnajärjega lauses. TS tegevussubjekt
u– e– i (paksu – paksem – paksim, järsu – järsem – järsim) u– u– e (ohtliku – ohtlikum – ohtlikem) = ik-liitelised AV sõnad e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim) i– i– 0 (lolli – lollim – 0, halli – hallim – 0) 15. Verbi infiniitvormid. Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps);
VÄÄRTUS (vastandpaarid) suletud klass tähendab, et sinna ei tule sõnu juurde, see on lõplik. nt igbo (nigeri-kongo, Nigeeri) Suur-väike, uus-vana, hea-halb, hele-tume Kui keeles adj-e ei ole, kasutatakse modifitseerimiseks verbe, nt klassikaline nahuatl (uto- asteegi, Mehhiko) NB! Kasutatakse ka verbi morfosüntaksit (mina nautan mina olen õnnelik === nahuatli k-s morfosüntaktiliselt sarnased). Adverb Määratleb verbiga väljendatud tegevuse viisi. Adverbi funktsioon võib laiendada ka kogu lause sisule. Nt Koer jookseb kiiresti õues edasi-tagasi. AVATUD KLASS Numeraal On sõnaklass, millesse kuulyvate sõnadega väljendatakse arvu ja järjestust. ON SULETU KLASS -1, 2, mitu 5(käsi) ja 10 (2 kätt) NT lewo k (austroneesia Vanuatu) '5' lima 'käsi', '10' lua lima 'kaks kätt' Mamwu k (niilusesahata, Kongo DV) mudo ngburu reli 'üks terve inimene, '20'
keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Erandlikud 16 võrdevormid on kasutusel sõnades hea parem parim; uus uuem uusim; lähike lähem lähim; lühike lühem lühim; pisike pisem pisim; õhuke õhem õhim. 22. Verbi infiniitvormid - Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. a) üks osa infiniitvormidest ei seostu üldse pöördsõna kategoriaalsete tähendustega, nt elada, elamata; b) teine osa võib kanda aja või tegumoe tähendust, nt minevikuline elanud või umbisikulise tegumoe tähendusega tehtama;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
