Definiitne fraas nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raame. Indefiniitne fraas ehk species nimisõnafraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Definiitsust määravad artiklid ja määratlejad, pronoomenid, possessiivfraasid, nimed jm. 20. Käände- ja ühildumissüsteemid Tüüpiline on, et ainult subjekt ühildub verbiga. Kui puudub nominaalne fraas, siis on rohkem ühildumist (nt baski k). Maksimaalselt leitud ühildumine 4 komponendiga. Teine parameeter millist infot ühildumine kannab? Tavalisemad on isiku- ja arvuühildumine, aga ka inimsusühildumine või sooühildumine ,,mina kirjutasin" (nt vene k). Grammatilisi suhteid väljendavad järjekord, rektsioon (sh käändemarkeering, pre- ja postpositsioonid), ühildumine. Kõik keeled kasutavad kõiki väljendusviise, ent siiski üks kerkib teiste seast esile, eriti lause pealiikmete puhul (nt inglise k järjekord).
KIRJANDI ÜLESEHITUS * Sissejuhatus, teema arendus, lõpetus (kas kõik on olemas ja parajas mahus). * Sidusus (kas lõigud on omavahel loogiliselt seostatud). * Liigendatus (kas iga lõik sisaldab ühte mõtet, kas lõik on terviklik [probleem lahendatud], kas lõik algab taandrealt). 3. STILISTIKA 4. LAUSESTUS * Lauseehitus (kas on kasutatud erinavaid lauseliike, lauselühendeid) * Ühildumine (grammatiline ja sisuline). * Ühemõttelisus (kas laused on sisu poolest ühemõttelised). 5. SÕNAVARA * Sõnavalik (kas kasutatakse sünonüüme, jne) * Ei tohi olla liigseid sõnakordusi (tähelepanu asesõnadele see, ta, tegusõnale olema; tüvekordustele). * Võõrsõnad (võõrsõnu ei tohi kasutada liiga palju ega vales tähenduses). neid asju pea ka meeles. Teema arendus koosneb lõikudest, igas lõigus on üks mõte ehk probleem. Igal probleemil on kolm osa: väide ehk probleemi püstitus, tõestused ehk an...
18. saj.) olid rakenduslikud, olid mõeldud muulastele (nt saksa vaimulikud) maarahvaga suhtlemiseks. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 1637 H. STAHL "Anführung zu der Ehstnischen Sprach" süntaksiosa puudub 1648 J. GUTSLAFFI lõunaeesti grammatika "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" sisaldab ptk. "Syntaxis": käändevormide funktsioone. 1660 H. GÖSEKENI põhjaeesti grammatika "Manuductio ad Linguam Oesthonicam". Aluse ja öeldise ühildumine 1693 J. HORNUNG "Grammatica Esthonica". Sihitise käändevaheldus 1732 A. THOR HELLE "Kurzgefaszte Anweisung zur Ehnistschen Sprache". Ühildumisest, sõnajärjest, käände- ja pöördevormide kasutamisest. 1780 A.W. Hupel "Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte...". Võtab kokku senised teadmised põhja- ja lõunaeesti keele ehitusest. Lai levik, kasutati ka ülikoolis (1803 loodi TÜ eesti keele lektori koht). 19. saj
? Mis kell on? on meessoost sõna. 1, 21 2, 3, 4, 22, 23, 24, 5- 20 (minut) on naissoost sõna (1) (2), 3, 4 5- 20 ? Mis kell? Siis on alati eessõna B. Nt. Mis kell algavad tunnid? 3. ? Palju maksab? *Meessoost sõnad. (dollar), (sent) 1 , 2,3, 4 , 5- 20 , (rubla) on peenendusmärgiga lõppev meessoost sõna 1 2, 3, 4 5-20 on ka meessoost sõna, kuid ta ei käändu. *Naissoost sõnad (kroon), (kopikas) (1) , (2), 3, 4 , 5-20 , . Nimisõna ühildumine arvsõnaga 1. Meessoost nimisõnad , , , * 1 , , , 2, 3, 4 , , , 5-20 , , , * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 * meessoost nimisõnad, mis lõpevad - 1 2, 3, 4 5-20 2. Naissoost nimisõnad * (1) (2), 3, 4 5-20 * (1) (2) , 3, 4 5-20 * (1) , 3, 4 5-20 * (nuku) (1) (2) , 3, 4 5- 20 3. Kesksoost nimisõnad * Sõnad, mis lõpevad -E (1) 2,3, 4 5-20 * Sõnad, mis lõpevad O (1) 2,3,4 5-20
Tüdruk jookseb kiiresti Väike tüdruk jookseb väga kiiresti Ta lippas kodu poole. lauses grammatiliselt samaväärsed moodustajad ( kassid ja koerad) laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu) on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas)
.......... ( )? ...................... ( ) ................... ( ) . Kirjuta lünka tegusõna minevikus: ...................... ( ) . ......................( ) ........................... ( ) . ......................... ( ) .................. ( ) . ........................ ( ) ...................... ( ) . ........................... ( )? ...................... ( ) . ........................ ( ) . Omadus- ja nimisõna ühildumine. Vene keeles sõltub omadussõna lõpp nimisõna soost: ? - tark poiss ? missugune? - tark tüdruk ? - tark sõna ? - targad poisid missugused? - targad tüdrukud - targad sõnad
Ja painduvad Maa kumeruse taha- kasutavad raadioamatöörid. Raadioside kaks vastuolu: Kõrgsagedusvoolu poolt tekitatud eml levib hästi, kuid seda ei kuule Madalsagedusvoolu poolt tekitatud eml ei levi, kuid seda kuuleme Selle vastuolu lahendamiseks ühildaks need kaks voolu. Raadioside põhimõte 1) Tekitada kõrgsageduslik vool 2) Tekitab madalsagedusliku voolu 3) Toimub kõrgsagedusliku ja madalsagedusliku voolu ühildumine 4) Vool võimendamiseks 5) Hakkab levima elektromagnetlaine Kõrgsagedusliku voolu poolt tekitatud eml ,,kannab" infot edasi. Kandesagedus kõrgsagedusliku voolu sagedus Igal saatejaamal on alati kindel kandesagedus. Selle põhjal eristatakse erinevaid saatejaamu. Nt Raadio 2 102,3 Hz Voolude ühildumine: Amplituudmodulatsioon (AM) kõrgsagedusliku voolu amplituud muutub madalsagedusliku voolu põhjal
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
tuumareaktsioonid - reaktsioonid, kus toimub aatomituumade muundumine tuumareaktsioonides võib energia eralduda või neelduda - (endo neeldumine, ekso eraldumine) tuumareaktsioonide liigitamiseks on kaks viisi: 1. Reaktsioon toimub vahetult/moodustub vahetuum 2. Reaktsioonide käigus toimub raskete tuumade lõhustumine (tuumareaktorid, tuumaenergeetika)/ Reaktsioonide käigus toimub kergete tuumade ühildumine (vesinikpomm) Varjestamine radioaktviiseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult teras-või betoonkonteinerites sügavale maha matta. Elementaarosake mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKES...
1. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 2. Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: ...
26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38. Morfoloogia ei uuri
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID...
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) ...
4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat.
Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lõhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. Tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill. Glükosiidside nimetus, millega tähistatakse eetrifunktsiooni (hapnikusilda) glükosiidi molekulis. Esineb polü- ja disahhariidides; see moodustub, kui omavahel reageerivad 2 OH-rühma. Kiraalsus oma peegelpildiga mitte ühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. õlletootmise skeem C6H12O6 (pärm) 2CH3CH2OH + 2CO2 OH O HO H H OH H OH OH
Mitmuslikke sõnu (plurale tantum) on vähe, abstraktnoomenid esinevad valdavalt ainsuslikena. Mitmuse sagenev kasutamine hõlmab kolme põhilist valdkonda: 1) paljusid sõnu ja sõnarühmi on hakatud eelistavalt kasutama mitmuses, kuigi selleks puudub põhjendus nii semantikas kui ka traditsioonis. 2) mitmusliku tähendusega vormilt ainsuslik alus tingib üha sagedamini mitmuse vormis oleva öeldise. 3) omadussõnalise öeldistäitemääruse mitmuslik ühildumine on taas pealetungil. Vene keeles on mitmuslikuks igapäevasõnaks raha (dengi), nüüd ka eesti keeles väga tavaliseks muutunud mitmuslik rahad. Sagenev abstraktnoomenite ja teonimisõnade (nomen actionis) mitmuslik kasutamine, mis on eesti keele traditsioonile võõras. Nt: Kiirused, keerukused, temperatuurid, informatsiooid, stressid, ruttamised. 2.4 Asesõnade mitmuslik kasutamine Eesti omapärane ja rikkalik asesõnavaramu on vene keele mõjul mitut laadi surve all. Esiteks on
Märkima, teatavaks 6. Denote tegema 7. Oblique Kaudne, viltune 8. Utilization Kasutamine, kasutus 9. Transmitter Andur 10. Subsequent Järgnev 11. Unobstruced Avatud 12. Aggregate Ühendama, kogum 13. Aptly Võimekalt, asjakohaselt 14. Semantic agreement Sisuline ühildumine 15. Leverage Mõjujõud 16. Proliferate Vohama 17. Concurrent Samaaegne 18. Irrevocably Pöördumatult 19. Prerequisite Eeltingimus 20. Outsourcing Väljasttellimine 21. Alliance Liit 22. Enhancement Täiustus Tihendamine, 23. Consolidation tugevdamine
Filosoofia pakub teadusele oma teeneid siin. On ka vastuväide pragmatismile – et kunagi jõutakse tõelisuse faktini. Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus ratsionalistlike tõekäsituste kriitika 1907. aastal ilmunud raamat, mille aluseks on tema avalikud loengud. James omistas enamus
62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli sõnajärje, ühildumine on korduv viitamine samale keelevälisele referendile. 63. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled On 2 osalist> agent e sooritaja ja patsient e teo suund&objekt. Need on semantilised makrorollid. Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiendid on üldjuhul järeltäiendid, kuid see ei ole eesti keelele kuigi omane ja võib muuta lause kohmakaks. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis peaks kasutama viimast: nimekiri õpilastest - õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine. Täiendi ühildumine Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend. Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on
kvaliteedikontrolli, tagamaks soovitud tulemust.3 Ka näiteks Dublin Core standardi järgi välja töötatud metaandmeskeem on piisavalt üldine, et seda saab kasutada kõikvõimalike erineva sisuga dokumentide kirjeldamiseks. Metaandmete standardite kasutegurid ilmnevad info vahetamisel elektrooniliste infosüsteemide vahel- standardiseeritud andmete puhul on tagatud kõikvõimalike erinevate dokumendihalduse tarkvarade abil loodud dokumentide metaandmete ühildumine teiste programmidega, ka detailotsingud erinevate infosüsteemide vahel on võimalikud vaid korralike metaandmete olemasolul. Samuti on standarditele vastavad metaandmed vajalikud dokumentide eksportimiseks süsteemist välja- vähendamaks mahukaid tööprotsesse metaandmete väljatrüki näol, et arhiivil oleks võimalik üle võtta elektroonilised metaandmed otse dokumendihalduse tarkvarast.4 Standarditele vastavad metaandmed aga
Petri tassil oli kolm suurt, diameeter umbes 2 cm, kollakas-hallikat bakterite kogumit, ümbritsetuna valge-hallika täppide massist ning domineeris ka üks pea kolme sentimeetrise läbimõõduga rohekas bakterikoloonia mass. Viimane päev: Bakterite koloonia oli veidike tagasi tõmbunud. Koloonia oli stabiliseerunud, kuna toitaine puuduse tõttu ei saanud populatsioon enam kõrgemale tõusta. Lisandunud oli kahe laigu ühildumine, mis muidu seisid üksteisest eraldi. 2. Sissekäigu uks Esimene päev: Peale 9 tunni möödumist al. katse alustamisest võis näha ühe väikse hallika laigu esinemist. Nädala keskel: Möödunud on neli päeva vaatluse algusest ja tulemused pole esimesest katseklaasist mitte väga erinevad, koloonia on väiksem. Petri nõu on täpiline ja üks unikaalne laik on võtnud veidike punakama tooni. Viimane päev: Pole toimunud erilisi muudatusi, koloonia suurus ja karakteristika on jäänud
Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mit...
valgumolekulidest. Koosneb Keskmisejämedusega niidid kahest subühikust, millest annavad ka mehaanilise väikseb seondub mRNAa ja tugevuse ja aitavad hoida suurem tRNAga ja ribosoomi raku kuju. Jämedad saabuvate aminohapetega, valguniidid e mikrotorukesed pärast translatsiooni on seest õõnsad. lõppemist jaguneb ribosoom Transpordivad organelle kaheks. Ülesandeks on tsütoplasmas ja osalevad tagada korrektne ühildumine raku liikumisel. Tsütoskelett mRNA koodonite ja tRNA seob raku ühtseks tervikuks, antikoodonite vahel ning ühendab rakuosad, osaleb sünteesida rakkude ja rakuorganellide aminohapetevaheline liikumises, annab rakule kuju peptiidside. Ribosoomis ja vormi, võimaldab vastu toimub valgusüntees. Kaks panna füüsilisele populatsiooni: ER-seoselised deformatsioonile. ja vabad. Mõlemad on Tsentraalvakuool identsed
*Tasandiseosed: 1. Rinnastav kaks võrdset üksust N. Minu lemmikud on vaarikamoos ja maasikakompott. ___ ja ___ - ükski lauseosa ei valitse teise üle, nad asuvad samal tasandil; 2. Alistav üks keeleüksus allub teisele, st üks on põhi teine laiend. N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1. (nt kass, kes istus puu otsas, sõi ploome) * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine ehk kongruents ühildumine rakendub kahele üksusele korraga, sama kategooria rakendub mõlemale; sihitisest tegusõnavorm ei sõltu, sest see ei ühildu. Ühildumine näitab, millised sõnad kuuluvad kokku. - adjektiiv ja substantiiv ühilduvad arvus ja käädes (kollane pall, kollase palli jne [va ni-na-ta-ga-käänded, mis ühilduvad ainult arvus!]); - sujekt ja predikaat ühilduvad ka arvus (va olevikus on, kus me ei näe, kas ta on
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid · Tasandiseosed: 1) rinnastav kaks üksust võrdsed, nt rindlause; võimalik ka et alus ja öeldis võrdsed 2) alistav üks üksus valitseb teise üle, valitsev osa määrab alistuva osa vormi · Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o Ühildumine ehk kongruents(sama grammatiline kategooria haarab enda sisse mitu üksust, subjekti ja verbi omavaheline ühildumine, eesti keeles ainult aluse ja öeldise vahel isik, nt mina laulan): klassi-, difiniitsus-, isikuühildumine(subjekti ja objektiühildumine) o Rektsioon ühepoolne suhe, üks liige nõuab tegusõnalt mingit vormi, aga see sõna ise sinna vormi ei lähe ja ei muutu. Tegusõna nõuab teatud vormis täiendit nt 'mõtlen sinust'. Nimisõna puhul nt 'lugupidamine vanemate vastu'
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
neid markeerib, on oluline.(nom-akk ja abs-erg) kõige kirjum on määrusekategooria NP süntaktilised funktsioonid: alus, sihitis, öeldistäide, täiend, laiend, eessõna laiend, tagasõna laiend, lisand (vt näiteid vana auto) Süntaktilised seosed võivad ulatuda tuumlausetest edasi. Tasandiseosed rinnastavad ja alistavad seosed sidesõnade järgi enamasti. jagunevad adverbiaalsed, realtiivsed, kompaktilised`? morfosüntaktilised: ühildumine / eraldi morfeem sõnajärje kaudu : english - who was the killer? Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% Ma õuna söön SVO 42% Ma söön õuna VSO 9% Söön ma õuna VOS 3 % Söön õuna ma OVS 1 % Õuna söön ma (objet markeeritud tavaliselt) muid parameetreid : PREP/POST; NG/GN. NA/AN; universaalsed tendentsid VO: PREP, NG, NA OV: PSP, GN; AN Sõnajärg ühildumine võib näidata tegijat/ sihitist; kui üldse keeles on marke, et
saadikut. Kolm meest lükkavad paati vette. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kolm meest lükkab paati vette. Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks. Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3
Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133). Märkus. Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. sisaldab kiilu, sest tase on nimetavas, mitte seestütlevas käändes nagu iseloomust. Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. 1
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia: SOV-45% SVO - 42% VSO -9% VOS- 3% OVS-1% Muid parameetreid: PREP/POST; NG/GN; NA/AN; Universaalsed tendentsid: VO;PREP; NG; NA; OV;PSP;G;AN http://wals.info/feature/87 -AN Sõnajärg Agenti ja patsienti ( või alus ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus : Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine - verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb sihitis. Eesti keeles ühildab verbi ainult alus. Ühildumine võib toimuda isikus ja arvus. KLASSIÜHILDUMINE Süntaksi teooria Generatiivne süntaks, transformaatsioonid Sytnatctic structures, Aspects of the theory of Syntax Generativismi põhiteesid: Keelt esitagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised -õiged- laused.
Eesnimesid Roomas oli vähe tuntuid 20tk. I Eesnimesid tavatseti kirjutada lühendatult. II Sugukonna nimel oli alati ius lõpp. III hüüd või lisanimi viitas algselt selle kandja iseloomulikule omadusele, päritolule või ametile. Laste adopteerimine oli tähtis pärandamise puhul, kui ei olnud meessoost lapsi vms, et vara edasi pärandada. Naiste nimed: Tullia Cicero Julia Caesar ( lapsed: Julia maior, Julia minor, Julia terita...) Nimedega ühildumine: Tuleb vaadata nimisõna sugu. Lex, legis f. Lex Julia Juliuse seadus 1) Julius Julius, a, um: lex Julia Juliuse seadus 2) Aelius Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n) Ius, iuris n. ius Alianum Aliuse õigus Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene). Nom. Marcus Tullius Cicero Marcus, i m. II subst. Tullius, ii m. II subst. Cicero, onis m. III subst. Gen. Marci Tullii Ciceronis Markus Tullius Cicero Dat. Marco Tullio Ciceroni M
25. Mediaan, mood, kvartiilid, detsiilid Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni maksimaalkoht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi koefitsiendid 3 3& (4 4) 3 27. Kriitilised piirid Vasakpoolne kriitiline piir, millest vasakul JS asumise tõenäosus . Parempoolne kr piir. Kahepoolne kriitiline piir, mille sees JS tõenäosusega 1 - . 28. Suurte arvude seadus. Keskpiirteoreem. JS ühildumine tõenäosuse järgi Suurearvuliste sõltumatute JS aritmeetilised keskmised käituvad nagu nende matemaatiliste ootuste aritmeetilised keskmised. Suurte korduste korral summa käitub kui normaalne JS, lim P{ Xn X } = 1 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem P{X < } 1-(MX / ) või vastandsündmusele P{X > } (MX / ). P{ Xn MX } DX/2 või vastandile P{ X MX } 1 - DX/2. X np 1
o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o ühildumine ehk kongruents (nt eesti keeles arvu ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel) o rektsioon - ehk sõltumine on alistuse eriliik. See on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid:
Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid. Emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Viljastumine Viljastumine toimub munajuhas Viljastumine spermi tuuma ühildumine munarakuga Sügoot viljastunud munarakk Bioloogiline meetod ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältesl, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. See kehtib nii 21-, 28- kui ka 35-päevalise tsükli kohta. Arvestama peab, et menstruaaltsüklis võib esineda mõningaid ajalisi kõrvalekaldeid
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
on tegu nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keeltega. Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline
Kui niiskus ületab 60%, kiirus suureneb järsult. Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskus kelme, milles on lahustunud õhu hapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid; metall korrodeerub. Kui õhus on 0,01% SO2 ja lisaks veel tahm, kiireneb kiirus peaaegu vertikaalselt üles. Tahma puudumisel on tõus pea poole väiksem. 53. Tsinkkatte omadusi terasel hinnatakse järgmise kriteeriumite alusel: ühildumine terasega, vastupidavus korrosioonile, terast kaitsvad omadused, vastupidavus mehaanilistele mõjudele, piirangud ehitusdetailidele, kuju muutumise oht, kontrollivõimalused, algsed kulutused, hoolduskulud, sobivus värvimiseks. Kõige parem meetod on kuumtsinkimine, kõik kriteeriumid on (väga)head. Kuumpihustusel on ühildumine terasega väga halb ja algsed kulutused on suured, kontrollivõimalused halvad. Head küljed on minimaalne kujumuutus väikesed hoolduskulud ning sobivus värvimiseks
ERG ergatiiv NOM nominatiiv (nimetav kääne) ACC akusatiiv (sihitav kääne) DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine SG ainsus PST minevik DAT daativ PASS passiiv ANTIPASS antipassiiv MASC meessoo marker FEM naissoo marker Süntaks Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel. (Agenti ja patsienti aitab eristada ühildumine verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus ja kumb on sihtis.) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. Süntaktilised seosed I
Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
