-‐ rahvusvahelises õigussüsteemis ei ole võimalik välja tuua traditsioonilises mõttes seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu – ÜRO peaassamblee õiguslikud otsused ei ole siduvad ehk ei ole 100% täitmiseks kohustuslik. Eesti kohtusüsteemis on kohustuslik jurisdiktsioon (ehk prokurör saab viia päti kohtu ette). Selleks, et üks riik saaks teise riigi kohtusse anda, peab ta teiste käest nõusolekut küsima. Kõik riigid on suveräänssed, seega nad on võrdsed. -‐ rahvusvahelises õigussüsteemis tagamiseks puudub kiire, terviklik ja
riigipea. Ülesanne Te olete rahvusvahelise õiguse ekspert, kellel palutakse kaitsta ühe riigi seisukohti. Seminaris määratakse juhuslikkuse alusel, millist riiki esindate, aga valmistage eelnevalt ette mõlema riigi kaitsmine. Muuhulgas pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele: Meeleavaldused diplomaatilise esinduse ees on keelatud/lubatud. Arkaadial on/puudubjurisdiktsioon Jane Doe ja Robert Jonesi üle. Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni Utoopias teostada, selleks on vaja Utoopia nõusolek. On 2 võimalust: 1) Utoopia annab ise isikuid välja; 2)Utoopia annab loa selleks, et nt Arkaadia politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse. Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival
liikmelisus rahvusvahelistest organisatsioonides kaotab tavaliselt kehtivuse ning järeltulijariik peab esitama uue avalduse liikmeks saamiseks. Üldreegli kohaselt saab järeltulijariik eelkäijariigi vara omanikuks ning seda olenemata sellest kus see vara ka ei asuks. Järeltulijariik peab üle võtma ka eelkäijariigi võlad. Koos suveräänsuse üleminemisega peaksid sellel territooriumil elavatel inimestel olema võimalus saada ka uue riigi kodakondsus. Jurisdiktsioon ja immuniteet Jurisdiktsiooni liigid: 1) seadusandlik jurisdiktsioon 2) täitesaatev jurisdiktsioon 3) kohtulik jurisdiktsioon Jurisdiktsiooni teostamine tähendab võimet luua, muuta ja lõpetada erinevaid õigussuhteid seoses isikute, asjade ja sündmustega. Jurisdiktsioon oluliselt määral, kuid mitte absoluutselt, seotud riigi territoorimiga. Teatud juhtudel riik võib teostada oma jurisdiktsiooni ka väljaspool oma territooriumi
asutuses. 4. Kohtute ülesanded ja lahendamise viisid: · Rahu tagamine, · Avaliku võimu kontroll, · Põhiseaduslikuse järelvalve, · Vaidluste lahendamine eraisikute vahel, · Kriminaalasjades esitatavad süüdistused, · Õiguse kujundamine ja loomine. Kui soovitakse algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peab kindlaks määrama kohtu, kes on pädev asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui kasutatakse vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või hagi jäetakse rahuldamata. 5. Kohtunike üldkogu, täiskogu, nõukogu: · Kohtunike üldkogu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud, otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimene
2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (I a kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil üks hääl, olenemata suurusest. Kui väikesed, vähese rahvastatusega riigid 10%, võtaks vastu otsuse ja hakkaks dikteerima, siis see ei viiks kuhugi. Rahvusvahelistest normidest kinnipidamine enamus riike järgib enamus rahvusvahelisi
- rahvusvahelisest humanitaarõigusest (sõjapidamise reeglid) - rahvusvahelisest kriminaalõigusest Erijuhtumid: ❏ Ajaloolistel põhjustel tekkinud subjektid, mis ei mahu eelmiste kategooriate alla ❏ Peamised erijuhtumid: - Püha Tool - Malta Ordu - mõned rahvuslikud vabastusliikumised ❏ Teatud mõtte ka Punase Risti Rahvusvaheline Komitee 4. Jurisdiktsioon Tähistab riigivõimu teostamistisikute, asjade või sündmuste suhtes. Jaguneb kolmeks: ❏ Seadusandlik jurisdiktsioon (rahvusvaheline õigus sekkub vähe seadusandliku jurisdiktsiooni teostamisesse - üldiselt, igal riigil on õigus otsustada oma õiguse sisu üle seni, kuni vastu võetud õigusaktid ei lähe vastuollu rahvusvahelise õigusega)
kasulikkust 22. Eesti on väga kõrge arenguga riik, Läti ja Leedu kõrge arenguga 23. Milles on Eesti HDI-s kõrgemal lääneriikidest? mitte milleski 24. Mille põhjal ei saa otsustada, kas prognoos on usutav? tulemused 25. Prognoosid on usutavad kuni 25a ette 26. Mis on vabadus inimese jaoks? seadus 27. Mis on tsiviilühendus? Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on ,,praktika" ehk reeglipärasus 28. Mis on seadus? Eksisteerib enne situatsiooni, jurisdiktsioon, seadus ei kohusta midagi 'ära tegema' 29. Mis on kaasamise põhieesmärk? (konsulteerimine/informeerimine/osalus/kõik ülalmainitud) KÕIK ÜLALMAINITUD 30. Mis ei ole antropoloogia probleem rõhuasetus kontekstile 31. Mida ei saa ennustada iibekordajaga? (immigratsioon???) 32. Kui palju mängib rolli isiksuse kujunemisel kodune kasvatus ja perekond? (väga oluline/olulisem kui pärilikkus/ebaoluline/pole uuritud) EBAOLULINE 33. Ligimesearmastus tuleb moraalist 34
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. Seal on kirjas õigus, ,, kõik riigid peavad tagama töölistele nii naistele, meestele ja lastele inimlikud töötingimused". Kahe sõja vahel ei tegeletud üldiselt inimõigustega. Klassikaline inimõiguste süsteem, millest me pragu räägime kujuneb pärast II MS. Seega saab öelda, et see on väga uus valdkond. Põhimõtted, mis on tänapäevaks inimõiguste valdkonnas välja kujunenud: 1. siseriiklik jurisdiktsioon on inimõiguste valdkonnas selgelt taandunud. St inimõigused pole enam siseriiklik probleem, vaid on pärast II MS tõusnud rahvusvaheliseks küsimustes. Kui mõni riik tunneb muret teise riigi inimõiguste situatsioonist, siis seda enam ei peeta ühe riigi sekkumist teise riigi siseasjadesse, nt Euroopa Inimõiguste konventsiooni kohaselt võib riiki Inimõiguste Kohtusse kaevata nii riik kui ka üksikisik
juhul, kui see akt toetub Euroopa Liidu õigusele, mille kehtivuses kaheldakse. 7 Euroopa Kohus ise ei või kohaldada esialgselt õiguskaitset eelotsuse tegemise menetluses, see on vastuolus eelotsuse taotluse menetluse põhimõttega, mille kohaselt annab Euroopa Kohus ainult Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgenduse osas vastuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise peab otsustama siseriiklik kohus, Euroopa Kohtul vastav jurisdiktsioon ja ka õiguslikud alused puuduvad. 3.3. Menetlus pärast eelotsust Eelotsuse õigusjõud Eelotsus on menetluse peatanud Eesti kohtule siduv, alates selle teatavaks tegemisest, otsus saadetakse küsimuse esitanud Eesti kohtule Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimustes on eelotsus siseriiklikule kohtule siduv rangelt võttes ainult konkreetses asjas ja konkreetse asja menetlusosalisi silmas pidades.
Juhul kui ta seda ei tee, võib tekkida kodakondsuseta isikute probleem. Riigi järjepidevus on seotud riigi identiteediga. Järjepidevuse puhul ei muutu riigi õigussubjektsus ega tema rahvusvahelised õigused ja kohustused. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus ei ole praktikas alati selgelt eristatavad. Kas tegemist on õigusjärgluse või järjepidevusega, sõltub praktikas suurel määral riigi enda tahtest ning sellest, millisel määral teised riigid seda tahet tunnustavad. Jurisdiktsioon tähendab riigi õigust või võimet teostada avalikku võimu isikute, asjade ja sündmuste suhtes. Jurisdiktsiooniga seostub immuniteet, mille kohaselt ei allu teatud isikud ja institutsioonid ühe või teise riigi võimuorganite tegevusele. Jurisdiktsioon on olulisel, kuid mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga. Jurisdiktsioon jaguneb traditsioonilisest võimude kolmikjaotusest tulenevalt kolmeks: 1. seadusandlik tähendab riigi
II võib teha nõuandvaid otsuseid (ÜRO Peaassamblee palvel, v organisatsiooni, kes on saanud volitused ÜRO Peaassambleelt). Kuidas riik saab nõusolekut anda, et RK oleks tema üle jurisdiktsiooni: 1. ad hoc - vabatahtlik 2. eeölnevalt antud nõusolek, kui on kehtiv; siis on juba kohtusse antud. Teatud reeglid, kuidas saab tagasi võtta keeruline (nt kui on konventsioonis sees, et on kohustuslik lahendamine RKs, siis ei saa seda muuta, RK on jurisdiktsioon). 3. riigid võivad eelnevalt kuulutada, et alluvad RK jurisdiktsioonile (kirjalik nõusolek) kohustatud tülisid lahendama Rks. Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). 13 Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud
sellele oma olemuselt ja käskudesse. IV. See, et isikul, kes järgib ametivõimud, teeb seda niivõrd, nagu seda tavaliselt jälgib, ainult organisatsiooni liikmena ja ta järgib ainult "seadust". V. 3 , , , , , . (Kuna töötajad alluvad inimesele, kellel on voim, on nad volgustatud temale mitte vaid isiklikult, vaid umbisikusele korrale). (1)Ametliku äri pidev reegel. (2)Määratletud pädevusvaldkond (jurisdiktsioon)- (Tööulesannete täitmise kohustuse valdkond; Turvalise operaatori pakkumine vajalike volitustega; See, et vajalikud kohustuslikud vahendid on selgelt määratletud ja nende kasutamiseks kehtivad lõplikud tingimused). (3)Kontorite organisatsioon järgib hierarhia põhimõtet. (4)Kontori käitumist reguleerivad eeskirjad võivad olla tehnilised eeskirjad või normid. (5)Ratsionaalse tuubi puhul on põhimõtteline asjaolu, et halduspersonali liikmed tuleks täielikult eraldada
2. täidesaatve – Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. ÜRO julgeoleku nõukogu. 3. kohtuvõim – Rahvusvaheline Kriminaalkohus – on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult EL. On mitmeid kohtuid ntks Rahvusvaheline Hagikohus. (Iga kaasuse puhul rahvusvaheline kohus ei saa hakata õigust mõistma-sest pole jurisdiksiooni, mille riigid peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil üks hääl, olenemata suurusest. Kui väikesed, vähese rahvastatusega riigid 10%, võtaks vastu otsuse ja hakkaks dikteerima, siis see ei viiks kuhugi. Rahvusvahelistest normidest kinnipidamine – enamus riike järgib enamus rahvusvahelisi
association, chamber of notaries or association of judges 31 - 32 1. Original court (maakohus) - trial court, the first level of the court, where the cases are tried; county court 2. Appellate court (ringkonnakohus) – courts, which are responsible for hearing and reviewing appeals from legal cases that have already been heard in a trial-level or another lower court. 3. Jurisdiction (jurisdiktsioon)- the official power to make legal decisions and judgements. 4. To exercise jurisdiction - to apply the official power to make legal decisions and judgements 5. Amount of a claim – the sum of money a. Main claim 2000 euros b. And final claim 4000 euros 6. Probate - the legal process of deciding if a person's will has been made correctly and if the information it contains is correct 7. Divorce - an official or legal process to end a marriage
• XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid • XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas) • X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad
funktsioonide täitmise. Ühiskondlikud suhted on määratud sugulussidemetega, prevaleerivad gruppide sisemised sidemed, kusjuures grupid on võrdlemisi suletud. Õigusallikas müüt. 2. Poolelementaarne ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eristatavad, kuid on omavahel seotud. Grupisisestele sidemetele lisanduvad grupi välissidemed. Õigusallikas- müüt ja tava. Kujuneb sugulasühenduse jurisdiktsioon ja sugulasühendustevaheline jurisdiktsioon, kuid puudub väline kõrgem kohtuvõim. 3. Poolkeeruline ühiskondlik struktuur - Vanemlik ja poliitiline võim on teineteisest eraldunud, viimane püüdleb tsentraliseeritusele. Sotsiaalsed grupid on üksteisest tuntavalt eraldatud, nendevahelised suhted on reguleeritud spetsiifiliste väliste sidemetega, mis sageli esinevad kokkulepete vormis. Juhul kui need kokkulepped on
Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus 7.3 KOHTUTE PÄDEVUS Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui te kasutate vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või teie hagi jäetakse rahuldamata. 7.4 KOHTUMENETLUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
21 a. de iure tunnustamine – lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. b. de facto tunnustamine – ajutine tunnustamine, mis ei pea viima (aga võib) de iure tunnustamiseni. Kasutatakse, kui on riigi püsima jäämises kahtlusi. Ennatlik tunnustamine Kaudne tunnustamine Tingimuslik tunnustamine Kollektiivne tunnustamine Tunnustamise tagasivõtmine Mittetunnustamine Valitsuste tunnustamine § 3. Riigi jurisdiktsioon § 4. Territoorium § 5. Rahvas § 6. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus VI TEEMA RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID VII TEEMA DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu
Lektor riigisekretär : Heiki Loot Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles Liikumine põhiseaduse teksi järgi RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS PS stuktuur Ekskurss: Võimude lahusus 1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59 2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon) 2.1) Administratsioon – täidesaatev riigivõim > Vabariigi Valitsus § 86 2.2) Jurisdiktsioon – kohtuvõim > kohus Vabariigi Valitsus §86: täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele - tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine) - tuumaks on õiguse rakendamine, seaduse täideviimine, üksikute juhtumite üle otsustamine
oktoobril 1950); · Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kui kõik siseriiklikud võimalused Eestis on ammendatud, on isikul Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkumise korral võimalus esitada kaebus Eesti Vabariigi vastu Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kohtu jurisdiktsioon on siduv kõigile lepingu osapooltele, sealhulgas Eesti Vabariigile. Alaliselt tegutsev kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. 6.2 Inimõiguste kaitse Eestis Kuidas kaitsta inimõigusi Eestis? Oma õigusi saab kaitsta · pöördudes õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri (ombudsman ehk õigusvahemees) põhiülesanded on isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmine ning seaduslikkuse järelevalve
koormuse jälgimise ja vähendamise ning õigus loome algatuste eelanalüüsiga. Õigusnormide mõjude analüüsi (ÕMA) eesmärk on seega tagada kvaliteetsem õigusloome, et hinnata adekvaatsemalt nii lahendatavat probleemi (vajalikkus), lahendusvariante, meetmete otstarbekust, rakendamisega kaasnevaid tulusid-kulusid jpm. 15. Õigusvaidluse lahendamise jurisdiktsioonilised ja mittejurisdiktsioonilised viisid. Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi erilise tegevuse, suhete või olukordade puhul Kohtumenetlus: Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohtule tuleb esitada nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv.
4 Teenuste osutamine ei sõltu ohvri valmisolekust süüdistust esitada või kurjategija vastu tunnistusi anda. 43 Kriminaalkuriteo kohaldamine- Konventsiooniga sätestatud kuriteod kehtivad sõltumata ohvri ja 5 Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid konsulaar- ja muu kaitse osutamiseks oma riigi kurjategija omavahelistest suhetest. kodanikele ja teistele ohvritele, kellel on õigus sellisele kaitsele kooskõlas rahvusvahelisest õigusest 44 Jurisdiktsioon- et kehtestada jurisdiktsioon mis tahes käesolevas konventsioonis sätestatud tulenevate kohustustega. õigusrikkumine offence üle, kui kuritegu offence on toime pandud: 19 - Informatsioon-ohvrid saavad vajalikku ja õigeaegset informatsiooni olemasolevate tugiteenuste ja - nende territooriumil; -nende lipu all sõitva laeva pardal; -nende seaduste alusel registreeritud lennuki
lõpp vastu mere või ookeani rannajoont, jõe ning järve rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud). Õigusteoorias nimetatakse neid loomulikeks piirideks. 2) Inimese rajatud kunstlikud tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavi, kupitsad, tarad). Neid nimetatakse teoorias kunstlikeks piirideks. Kui riigipiiri sees mingil osa ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on see riik on jurisdiktsioonis takistatud, nt teise riigi poolt, kes on ühe osa tema maa-alast annekteerinud. Riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · Riigi registrisse kantud õhu ja kosmosesõidukeid; · Avamere põhja pandud ning avameres talle kuuluvad rajatised; · Tema sõja- ning kaubalaevad ja sõja- ning tsiviillennukid väljaspool riigi piire; Riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu:
õiguslikku reguleerimist. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme.
Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon. Samal ajal kasvas kanoonilise õiguse geograafiline levik maadeavastustega kaasnenud misjoni tõttu, eriti tuntav oli kanoonilise õiguse roll Ladina-Ameerikas. Ka anglo- ameerika maades säilitas kanooniline õigus veel oma mõju, eelkõige protsessiõiguses. Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes.
või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid; · avamere põhja pandud ning avameres antud riigile kuuluvad rajatised; · tema sõja- ning kaubalaevad ja sõja- ning tsiviillennukid väljaspool antud riigi piire. Antud riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu:
Peatamise eesmärk on sundida osapool asja menetlusse andma kas välismaal või minna vahekohtusse. *Seda võimu saab teostada kolmes olukorras: *1)Kui kehtib forum non conveniens doktriin-ehk kui Inglise kohtud leiavad, et protsessi oleks õigem korraldada kuskil mujal riigis, siis võivad nad selle menetluse Inglise kohtutes peatada. Printsiibid: a)Põhiprintsiip- Menetlust võib peatada vaid siis, kui kohus on kindel, et on olemas mingisugune teine kohus, kellele jurisdiktsioon saaks kuuluda ja kes oleks sobiv kohus asja menetlema ehk kohus, kes saaks asja menetleda sobivalt, võttes arvesse kõikide osapoolte huvisid ja õigusemõistmise eesmärke(forum non conveniens). Sobivama kohtu otsustamisel võetakse arvesse, kas sellel välisriigil on tugevam seos antud juhtumiga, mugavus, kulud, ka tunnistajate kättesaadavus, muud tegurid nagu kus osapoolte alaline elukoht on või kus nad tegutsevad. b)avalike huvide faktor-
võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). 2.Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). 3.Rahvas - kodakondsus näitab suhet riigiga. Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP 1.horisontaalne 2.seadusandlik rahva esindaja riigikogu 3.täidesaatev valitsus 4.kohtuvõim Uued Riigikogu valimised 2015 märts 1 pühapäev Riigikogu juhatus Ergma,Jänes,Rats .Valitakse 1 aastaks.Esimees Ergma. Valitsuse koosseis : Maksimaalselt 15 ministrit tegelikult13 1. Peaminister -Andrus Ansip,Peaminister 2
juutidega. Genotsiidi kuriteomõiste 1941. aasta juuni küüditamine, siis kelle vastu oli see suunatud. Selle eesmärk. Vastupanu eesmärk oli see, et taheti riigikorda muuta. Karistusseaduses tapmine aegub. Saksamaa Liitvabariik ütles, et loeb ka need kuriteod aegunuks. Siis võeti vastu inimsusvastaste kuritegude aegumatuse põhimõtte. INIMSUSE VASTASED KURITEOD EI AEGU. Luuakse kaks sõjatribunali Ruanda tribunal ja Jugoslaavia tribunali. Nende jurisdiktsioon on üpris sarnane ja nende kaasuste hulk, mida mõlemad on arutusele võtnud on suht sama, kuid Jugoslaavia tribunali peetase edukamaks. Selles mõlema tribunali kaasuses on palju praktikat, paljudel kaasustel on spetsiifiline sisu nt vägistamine sõja situatsioonis ja et teatud juhtudel on vägistamine inimsuse vastane kuritegu või nt Ruanda puhul on tuntud need mis käsitlevad õhutusi inimsusvastastele. Tribunalid maksavad väga palju raha ja nende eelarve on miljonites dollarites
keskorganid 2. konföderatsioon luuakse rahvusvahelise lepinguga ja puudub ühtne riigipea, ühisküsimused otsustab konvent; ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustanud riigid Mõlemal juhul jagatakse territoorium haldusüksusteks. Rahvas On riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon). Kaks põhitähendust etnograafiline (veresugulus või vaimne ühtekuuluvus; põhirahvus ja vähemusrahvused ehk minoriteedid) ja poliitiline (kodanikud ja välismaalased, kes omakorda jagunevad teiste riikide kodanikeks ja kodakondsuseta isikuteks). Kodakondsus On püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule õigusi ja paneb talle ka kohustused riigi vastu. Kodanikkond on riigivõimu subjekt (tema teostab riigivõimu) ja riigivõimu objekt (riigivõim reguleerib ja
agressiooniaktina); teiste riikide sõjaõhusõidukid antud riigi õhuruumis tema territooriumi köhal (nt kui nad käsutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris; nende omavoliline sisenemine antud riigi õhuruumi on taas käsitatav agressiooniaktina); · teised teatud õigusliku reziimiga alad nii ajalooliselt (nt settlement; konsulaarjurisdiktsioon) kui ka kaasajal. · Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Rahvas (elanikkond) on liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud, - diplomaatilise immuniteedita isikud; b) kodakondsuseta isikud (pole ühegi riigi kodakondsust).
merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; · inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiirist seespool mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: · antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid; · avamere põhja pandud ning avameres antud riigile kuuluvad rajatised; · tema sõja- ning kaubalaevad ja sõja- ning tsiviillennukid väljaspool antud riigi piire. Antud riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu:
Teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ja subjektiks Demokraatlikes riikides on riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. EV „teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu“. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus kas sünniga või saadakse naturalisatsiooni käigus Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega. Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks:
Fraktsioonil kindlad õigused, tugi, mis üksikutel saadikutel puuduvad. PS VI ptk. Vabariigi Valitsus Rahvas- täitmisfunktsioon: seadusandlus- kontrollimise funkts: XI. Riigikontroll; riigikogu- rahandus- XII. Õiguskantsler; president- välissuhted- XIII. Kohus; valitsus- riigikaitse- XIV. KOV. Võimude lahusus: legislatsioon on üldjuhtumite reguleerimine; eksekutsioon on üldjuhtude realiseerimine üksikjuhtudel, nt. haldus- ja kohtuakt: (seadusandlik); administratsioon (täidesaatev); jurisdiktsioon (kohtuvõim). VV on täidesaatev võim (§86). Poliitika määramise rakendid: seadusandlus VV+RK+VP; rahandus ja riigieelarve VV+RK+VP; välissuhted RK, VP, VV; riigikaitse RK, VP, VV. Põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksinda. Poliitika kindlaksmääramine on jagatud kõrgemate organite vahel-> VV osaleb riigi sise- ja välispoliitika määramisel ehk juhtimisel. Valdav osa riigikogus vastu võetud seadustest tulenevad VV-lt
(inimõigused) (kõik on seaduse ees võrdsed, ei tohi diskrimineerida-paragrahv 12) 2)Ainult kodanikele laienevad õigused. (vblt valida elukoht. p.29 ja 31) 3)Õigused, mis on antud riigi kodanikele, kuid teatud piirangutega laienevad kõigile. KOLMAS RIIGI OLULINE TUNNUS: Avalik võim, kes on võimeline teostama riigi territooriumil viibiva elanikkonna üle efektiivset kontrolli. Kui valitsus ei ole võimeline, siis tekib kahtlus riigi olemasolust. Valitsust ei tohi samastada riigiga. Jurisdiktsioon-valitsuse ehk avaliku võimu oluliseim tunnus. See on võimu teostamine, võimu pädevus. See on võime luua, muuta või lõpetada õigussuhteid. Riigi mittepõhilised tunnused: -seadusandluse ehk õigluse olemas olu (õigus kehtestab antud riigi territ. teatud käitumiskorra) -sunni ja vägivalla mehhanismid, et tagada seadustest kinni pidamine) -riigivõime astuda suhetesse teiste riikidega ja suhelda rahvusvahelisel areenil. RIIKIDE LIIGITUS ÜRO's on 192 riiki
kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud.
kriminaalasjades asja uuesti arutamiseks ja otsustamiseks. Administratiivasjades läksid edasikaebused aga revisjoni korras otse Riigikohtusse, kus otsust võidi muuta või see tühistada ning asi tagasi saata uueks arutamiseks teises kohtu koosseisus. Ringkonnakohtu otsuste peale, mis olid tehtud II astme kohtuna, võis esitada edasikaebusi kassatsiooni korras Riigikohtusse. Kohtukoda oli Eesti Vabariigi kõrgem üldkohus, mille jurisdiktsioon haaras kogu riigi territooriumi. Kohtukoda jagunes kahte osakonda, üks tsiviil- ja teine kriminaalasjade jaoks. Kohus koosnes esimehest, kes oli ühtlasi ühe osakonna esimees, teise osakonna esimehest ja kohtuliikmeist. Kohtukoda oli eelkõige apellatsiooniastmeks ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebustes kriminaal- ja tsiviilasjades, mida viimased lahendasid esimese astme kohtuna. Administratiivasjadega Kohtukoda ei tegelenud.
plaanis lülitada lepingutesse. KUIDAS süsteem töötab? Süsteem peab töötama eelkõige riiklikul tasemel. Kõik liikmesriigid peavad tagama nende õiguste laienemise igale oma jurisdiktsiooni all olevale üksikisikule. Juhul, kui nimetatud esmane kaitseabinõu ei toimi, on igal üksikisikul võimalus esitada teatud tingimustel kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. KUIDAS süsteem töötab? Ka riik võib esitada kaebuse teise riigi vastu. Kohtu jurisdiktsioon on siduv kõigile lepingu osapooltele. Alaliselt Strasbourg'is tegutsev kohus tegeleb kohtuasjaga algusest lõpuni, alates kaebuse eelmenetlusest kuni kohtuotsuse langetamiseni. Kohtunikud on täiesti sõltumatud ja neid valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. Kohtule esitatud avaldusi arutab kõigepealt kolmeliikmeline kohtukolleegium, kes otsustab, kas kaebus on vastuvõetav. KUIDAS süsteem töötab? Et avaldus oleks vastuvõetav, peab kohtu poole
kirjas, nt lihtsalt tegevus. Tuntuim teoreetik on sveitslane Vattel. Vatteli arust on riigid oma õigussuhetes võrreldavad inimestega enda õigussuhetes. Georg von Martens paneb aluse esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele
trahvida iga riigiametis oldud päeva eest kuni viiekümne naelase trahviga. 2)Määrus ei puuduta mingil määral isikusse, kes on antud ajal Uus- Meremaa Pea Attorei ja kes võtab vastu Ülemkohtu kohtuniku ametikoha, või iga isiku kohta, kes võtab vastu Uus-Meremaa Ülemkomissariks määramise. 22.Trahvide suhtes tehtud otsuste edasikaebamise kord. – Iga isik võib algatada asja igas kohtus, millel on vastav jurisdiktsioon, mingi trahvi, mis on tehtud käesoleva akti §17 ja §21alusel, summa tagastamiseks, tingimusel, et, trahvi tagastamise asi oleks algatatud aasta jooksul, trahvi tegemisest ja mitte hiljem. Vakantsid 23.Vakantsi avanemine. – Parlamendi liikme koht vabaneb: a)kui ta kogu Peaassamblee istungjärgu jooksul puudub Koja loata istungitest; või b)kui ta annab tõotuse, või teeb avalduse või tunnistab mingil moel oma
Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi välispoliitilist täielikku sõltumatust teistest riikidest (iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi territooriumil ei ole teist riigist kõrgemat võimu ja riik oma võimu kellegagi ei jaga. PS §56 Riigivõimu teostab rahvas läbi hääleõiguslike kodanike. Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilisõiguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne.
kohaldades arvestada ka relvastatud konflikti reguleerivad rahvusvahelise õiguse sätteid, sh 12.08.1949 Genfi konventsioone. Esiteks hindas EIK asjaolusid ja kaebaja väidete tõendatust ning nõustus UK-ga, et kaebaja venna piinamine Briti vägede poolt või viimaste seos tema surmaga ei ole kuidagi tõendatud ja seetõttu puudus UK-l igasugune kohustus neid kaebusi uurida. EIK tunnistas artiklite 2 ja 3 alusel esitatud kaebused vastuvõetamatuks. Samas ei nõustunud EIK UK väitega, et UK jurisdiktsioon ei kehti rahvusvahelise relvakonflikti aktiivses sõjategevuse faasis piirkonnas, kus UK ei teosta okupatsioonivõimu. EIK ei aktsepteerinud ka väidet, et isik anti Bucca laagris üle USA võimudele. EIK leidis ühehäälselt, et alates kaebaja venna kinnivõtmisest 23.04.2003 kuni tema viimiseni vabastamispunkti (ilmselt 02.05.2003) oli ta olnud UK jurisdiktsiooni all. EIK asus seisukohale, et kuna UK-l oli kaebaja venna
Riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid (IGO-d) EL-i kontseptualiseerimisel on kasulikuks alguspunktiks EL-i võrdlemine rahvusriikidega ja IGO-dega. Riigil on mitmeid definitsioone, kuid üldiselt rääkides on põhilisteks: -territoriaalsus – riik on geograafiliselt asetsev ning seotud -suveräänsus – riik seisab kõrgemal kõigist teistest assotsiatsioonidest ja gruppidest oma territooriumis ning riigi jurisdiktsioon laieneb tervele ala populatsioonile -legitiimsus – riigi autoriteet on laialdaselt tunnustatud, nii sisemiselt kui väliselt -valitsemise monopoolsus – riigi institutsioonid monopoliseerivad avalikud otsustetegemised ning nende jõustamised Kõik neli omadust ei pea olema puhtal kujul olemas, et riik eksisteeriks, kuid nad peavad olema prominentselt esindatud, et luua vajalik alus riigisüsteemile. EL-i puhul kõik neli tunnust on olemas, kuid seda ainult poolikult:
konkreetsetest ülesannetest. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigis kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. Kuid aja jooksul on välja kujunenud mõned tingimused, mis on
merede või ookeanide rannajoont; jõgede ning järvede rannajoon või telgjoon mõlemast kaldast; mäe või mäeaheliku tipud) - neid nimetatakse teoorias loomulikud piirid; 2) inimese poolt rajatud märgistused ehk tähised looduses (sihid, sillutatud piiriribad, kraavid, kupitsad, tarad, valtad, lõigud elektrooniliste andurite vahel jne) - neid nimetatakse teoorias kunstlikud piirid. Kui riigipiiri sees mingil osal ei kehti selle riigi jurisdiktsioon, on antud riik oma jurisdiktsiooni teostamisel takistatud, nt teise riigi poolt, kes on tema maa-alast ühe osa annekteerinud. Antud riigi tinglikuks territooriumiks loetakse nt: - antud riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid ; - avamere põhja pandud ning avameres antud riigile kuuluvad rajatised ; - tema sõja- ning kaubalaevad ja sõja- ning tsiviillennukid väljaspool antud riigi piire. Antud riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu:
Isegi kui lõplikult kohaldatavaks õiguseks on välisriigi õigus, annab aluse selle kohaldamiseks menetlusriigi õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda. II LOENG: RENVOI JA DOMITSIIL Kohaldatava õiguse tuvastamine Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumiteks on: kohtualluvus (jurisdiktsioon); lex causae määratlemine; kvalifitseerimine nõude alus, õigussuhe; kohaldatava õiguse tuvastamine läbi kollisiooninormi; lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine lähtudes välisriigi määratlusest, kasutades vajadusel renvoi (tagasisaade või edasiviitamine) instituuti. Kvalifitseerimine Kuigi Eesti REÕ-s lähtutakse õigussuhete ja pidemete (HL- pidemõistete) kvalifitseerimisel
Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium). Mõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid. 16 Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Lokaalse iseloomuga normatiivaktid kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades. Kohaliku
IX - seisused (ka talurahvas) X - tsiviilseadustik, riiklikud ettevõtjad ja hanked, maamõõduasjad XI - vaimulikkond, usukultused (peale vene õigeusu), rahvaharidus, teadus, krediidindus, tööstus-kaubandus, konsulaadid XII - liiklusteed, post, side, heakord, ehitus, kindlustus, põllumajandus, kõrtsid, kolonistid XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse XV - nuhtlusseadus XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat Vene seaduste kogu täielikele väljaannetele 1832., 1842. ja 1857. aastatel järgnesid täiendused üksikute köidete kujul kuni 1917. aastani rangelt eeltoodud süsteemi kohaselt. Näiteks kubermanguvalitsemise seadused 1832. ja 1893. aastast koos kõigi täienduste ja lisadega on paigutatud üldskeemi kohaselt II köitesse, tööstuse-kaubanduse kohta aga XI köitesse. Vajaliku seaduse leidmiseks tuleb läbi vaadata vastavad temaatilised köited ühes täienduste ja lisadega
Eerik XIV oli sunnitud lubadused ratifitseerima, kui rüütelkond leidis, et mingi asi läheb vastu nende õiguste või privileegidega, siis viidati 1561 dokumentidele, kus Eerik XIV oli nende õigusi kinnitanud. Ei nim Augsburgi usutunnistust. Eestimaal kaugemal üleminekus evangeelsesse usku, kui rootsis. Augsburgi usutunnistuse mõistet ei kasut, räägiti puhtast evaangeelselt õpetusest. II mida Eerik lubas oli mõisate haldamise õigus. III oli oma jurisdiktsioon ja seaduandlus( ehk ka kõige olulisem) ilma, et keegi saaks sellesse sekkuda j atakistusi teha. Mainitakse ära kohtupidamise õigus, Ix eesstimaa ülemaakohtu kord pannakse kirja. Lubatakse juurdepääsu riigiametisse ( indiginaadiõigus) , kuid see tegelikult kehtima ei hakka.Karjääri sai teha sõjaväes. 1/3 Eesti ja Liivimaa aadlikest olid kõrgetel ametikohtadel Rootsi sõjaväes. 1651 a lepitakse kokku selles, et aadel hakkab täitma vajadusel aseteenistuskohustust.
ja linnadeks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ta on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, kuid ta on ka riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused: 1) paiksustsensus nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus
annaabi.ee 
