Efektiivne inimene S.R. Covey AJAMAATRIKS Pakiline Mittepakiline I II TEGEVUSED: TEGEVUSED: Kriisid Ennetamine Pealepressivad probleemid Suhete loomine Tähtajalised projektid Uute võimaluste äratundmine Planeerimine, uuestiloomine III IV TEGEVUSED: TEGEVUSED: Vahelesegamised, mõned telefonikõned Tühi-tähi, askeldused Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned
Efektiivne inimene S.R. Covey AJAMAATRIKS Pakiline Mittepakiline I II TEGEVUSED: TEGEVUSED: Kriisid Ennetamine Pealepressivad probleemid Suhete loomine Tähtajalised projektid Uute võimaluste äratundmine Planeerimine, uuestiloomine III IV TEGEVUSED: TEGEVUSED: Vahelesegamised, mõned telefonikõned Tühi-tähi, askeldused Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned
hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel olevad eurode hoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid.
saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Likviidsus Likviidsus näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab
OI II L Tavaliselt asjad, mis on väga Ma olen kogu aeg suutnud planeerida tähtsad jätan ma viimasele mingit tegevust, et see jääks mulle U minutile. Kuid edasilükkamatud külge refleksina. Nüüd ma suudan L probleemide nimel teen kõike, et aega planeerida nii, et ma isegi ei I see laheneks, kas või midagi märka seda. Ma ei tegele tihti loovutades. Kuid ka tähtajalised probleemide ennetamisega, kuid just N projektid põhjustavad minus suuri kui ma suudaks seda teha väga tihti, E katastroofe milles ma hiljem siis see teeks olukorra paremaks. kahetsen. M III IV I Mul on elu jooksul on palju Mulle ei meeldi tühja-tähja asju ootamatuid külalisi tulnud. Asjad, teha, aga endast sõltumata teen T mis ei ole mulle olulised olnud, neid, et aeg kiiremini läheks.
baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega
Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por) Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan Euro kasutusel ka Kosovos, Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub. Lisaks veel ülemereterritooriumid
aidata naist. Kindlustab pere (naise) läbi töötava mehe. Tänapäeval ei ole väga päevakorrane enam (pered ei ole enam stabiilsed, palju üksikemasid jne). On vaja muuta midagi Kontinentaal-Euroopas, seda otsustati 70-ndatel. Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega , tähtajalised lepingud jne.). Aetii minema tööturult inimesed, kes polnud tööstuses nii tähtsad (tööstus päästeti, aga heaoluriigi kulutused tegelikult kasvasid). Teine faas: Päästke tööstus lähenemine oli probleemne, koormab heaoluriiki (tööturult eemale meelitamine) Faas ka nimi- päästke heaoluriik ja kärpimise esimene laine algas.
kestuseks 30 päeva. Millisest töötasust tuleks tema puhkusehüvitus arvutada. Sinu vastus: jaanuar, veebruar, märts, aprill, + 14 päeva = 135 135 * 30 = 4050 4050 / 365 = 11.09 päeva Puhkusehüvitis tuleks arvutada kuu keskmisest töötasust. 5. Isik A asutas eralasteaia, mis rentis ruumid Mustamäe teel. Ruumide rendileping sõlmiti temaga viieks aastaks. Isik kuulutas ajalehes, et vajab naiskasvatajaid vanuses 25-30 aastat ja et nendega sõlmitakse tähtajalised töölepingud 5 aastaks. Kas tööandja käitumine on õiguspärane, milliseid seaduse sätteid on rikutud? Sinu vastus:
Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital Välisvaluuta Omand Põhivara (sh jaotamata kasum) AKTIVA KOKKU PASSIVA KOKKU Panga puhasväärtus –
aega. Rahamuresid aitavad ennetada: · oskus planeerida ja seada eesmärke · arvutamisoskused · teadmised tarbija õigustest ja valikutest · ettevõtlikkus ja oskus ümbritsevat infot hinnata, et majanduskeskkonnas orienteeruda · iseseisvus, algatusvõime ja vastutuse võtmine · otsustusjulgus ja meelekindlus eesmärkide elluviimisel Rahaasjade planeerimisel on oluline mõelda tulevikule ja seada eesmärgid. Eesmärgid peavad olema sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised. Hea eesmärk vastab järgmistele küsimustele: mida soovitakse saavutada? millal saavutatakse eesmärk? millised on eesmärgi saavutamisega seotud kulutused ja võimalused säästmiseks? Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma tuludest ja kuludest (pangaväljavõte, ostutsekid) · 2. Analüüs tuleb arvutada kui suur on tulude ja kulude vahe. · 3. Hindamine kas igakuine sääst on
normaliseerimine, säilitades samal ajal sellist liiki lepingute paindlikkuse.Ühe riigi süsteemi ei ole kerge üle kanda teise liikmesriiki, kuna tegutsemisviisid on seotud just konkreetse riigiga. Arvestama peab eri tasandeid (töötaja, leibkond, äriühing, sektor, riik) ning nende vastastikust mõju. Arvuline või lepinguline paindlikkus tähendab seda, et äriühingud kasutavad paindlikuma tööjõu saavutamiseks rohkem ajutisi lepinguid. Kõige levinum ajutiste töölepingute vorm on tähtajalised lepingud (kaasa arvatud hooajaline töö), ajutine töö (sealhulgas ajutine töö agentuurides) ja töö nõudmisel (Foundation Findings 2009). Alates 2005. aastast on avatud kooskõlastusmeetodi tegevused (suunistes kokkuleppimine, eesmärkide seadmine, võrdlusuuring, iga-aastane aruandlus ja vastastikune õppimine) ühte koondatud ning selle alusel arutatakse igakevadisel ülemkogul laiemaid majanduspoliitilisi suuniseid.
aktiivsust, seega ka tööjõu pakkumist ja soovi investeerida, mis pidurdab majanduskasvu. Pehme majanduspoliitika pooldajad on seisukohal, et suuremate avaliku sektori kulutustega, mis nõuab ühtlasi ka kõrgemat maksukoormust, on võimalik vähendada ebavõrdsust ja kiirendada majanduskasvu. Monetaarpoliitika Raha: ringlevad paberrahad ja mündid ehk keskpanga poolt emiteeritud sümbolraha lisaks sularahale jooksvad arved pankades tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja –aitab kaasa kaubanduse kasvule ja muudab vahetuse efektiivsemaks Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend – võimaldab koguda rikkust Raha nõudlus: Monetaristlik koolkond lähtub kvantitatiivsest rahateooriast, mis eeldab konstantset raha ringluskiirust ning seost
nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast Kokkuvõte
nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
Igapäevase töö korraldamine toimub Eesti Rohelise Võtme sekretariaadi kaudu, mis asub EAS Turismiagentuuri ruumides. Märgist võivad taotleda erinevad majutusettevõtted,tulevikus ka restoranid ja spordirajatised. Rohelise Võtme taotlemine eeldab teatud kriteeriumite täitmist ja edasises töös nendega arvestamist. Märgi saamiseks tuleb täita umbes 70 kriteeriumit, mis on jagatud kolme ossa: kohustuslikud, tähtajalised ja soovituslikud. Kriteeriumid hõlmavad peamiselt vee-, energia- ja elektri kokkuhoidu ning jäätmekäitlust, aga ka 5 keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist. Rohelise Võtme märgise saamiseks määrab iga hotell enda töötajate hulgast ühe inimese, kes hakkab tegelema keskkonnateemaliste küsimustega. See inimene saab põhjaliku koolituse, et siis omakorda tutvustada Rohelise Võtme ja keskkonnajuhtimise põhimõtteid oma
Majanduskriisi mõju noorte töötusele on märkimisväärne: vanuserühmas 1524 eluaastat on töötus alates 2007. aastast järsult suurenenud. Töötus ei ole aga selle vanuserühma ainus probleem. Tööle asudes on suurem tõenäosus, et noortega sõlmitakse ebakindlamaid töölepinguid kui nende vanemate kolleegidega. Töötava elanikkonna noorem põlvkond on sõlminud rohkem ajutisi töölepinguid, nagu tähtajalised lepingud ja töövahendusfirma ajutised lepingud. Enamik ELi liikmesriikidest registreeris ajutiste töötajate arvu suurenemise vanuserühmas 1524 eluaastat. (Euroopa Elu-ja Töötingimuste Parandamise Fond) Noorte (15-24) tööpuudus 2010 aastal on võrreldes teise kvartaliga vähenenud 22,2%-ni (II kvartalis 23,6%). Samal ajal on ligi 7000 noore võrra suurenenud nii tööjõu pakkumine kui hõivatute arv
14. Raha agregaadid, raha pakkumine Rahamass on rahahulk ringluses, kuhu ei kuulu kommertspankades olevad summad. Rhapakkumine on majanduse kogu rahavaru, mida inimesed soovivad hoida. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagrekaate: M1 = ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades M2 =ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused M3 = M2 + tähtajalised hoiused + väärtpaberid Eeesti rahamõõdud CU + RR + XR MO = keskpanga pootl emiteeritud ja valitsuse poolt garanteeritud M1 = sama mis klassikaline M2D = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused M2 = sama mis klassikaline CU = emiteeritud sularaha RR = keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv XR = täiendav reserv 15. Raha nõudlus rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivd hoida.
maksutasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. (parkimistasu, tollimaks e. impordi käibemaks, teedetänavate sulgemise maks) Perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti ehk kordub.(tulumaks- kalendriaasta, üks kord aastas; maamaks- aastase perioodiga; Sooritamise viisi alusel saab maksud jaotada : 1. Sissenõutavad – on maks kui selle kohta saadakse maksuteade (üksikisiku tulumaks) 2. Tähtajalised maksud – kõik maksud on tähtajalised. Tuleb mingiks kindlaks kuupäevaks ära maksta. AGA kui maksumaksmise tähtaja jooksul tekib maksukohustus või kaob ära, siis tähtaeg muutub. 3. Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse. Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või
sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida likviidsel kujul. Rahanõudluse osad tehingunõudlus, ettevaatusnõudlus, spekulatiivne nõudlus. Intressimäär on hind, mida makstakse raha laenulevõtmise eest ja saadakse raha
esinduse sisu ega kehtivuse aja määramisel 2. Tehingust tulenev esindus- (volitus) esindatav määrab kes teda esindab, mis küsimustes ja kui kaua. Volitus- tehingust tulenev esindus. Volikiri- esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Liigid: 1. Üksikvolitus- konkreetsele tehingule suunatud või üldvolitus- tekib õigus teha kõiki tehinguid esindatava nimel. 2. Tähtajalised, tähtajatud 3. Edasivolitamisõigusega ja õiguseta 4. Tagasivõetavad ja võetamatud. Volitus lõppeb näiteks: 1. Volitusega antud tehing tehtud. 2. Tehingu tegemine muutub võimatuks 3. Volituse tähtaeg lõpeb. Jne.Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisega. Tähtpäeva saabumine määratakse tähtajaga või kindlaksmääratud sündmusega. Aegumine-
........................................................................................... 10.1.5 Rahahulga osad mündid; 5 489,6 M0 M1 paberraha; M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5 investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? .........
SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3. Välisvaluuta hoiused Reaalne SKP inflatsiooniga korrigeeritud 4. Välisvaluuta 4. Kohustused teiste pankade Lisandväärtus = koguprodukt turuhindades 5. Põhivara ees, võlg keskpangale
a. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja reisitšekid b. sularaha väljaspool panka ja valuutaarved c. ainult sularaha väljaspool panka d. sularaha väljaspool panka, jooksvad hoiuarved ja riiklikud obligatsioonid 28. Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv b. ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid c. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused d. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus 29. Mida tähendab mõiste kinnine rahandus? a. firma ei suhtle pankadega vaid saab ise hakkama b. firma ei ole mitte kunagi võtnud laenu c. firma sularaha sissetulekud katavad jooksvad võlgnevused d. firma sissetulekud on suuremad kui kulud 30. Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a
tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. 11. Rahapoliitika teostamise vahendid (instrumendid) Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12. Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse
kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele.
kvaliteeti ja on üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas. Missioon • Missioon näitab, mida ettevõtja tahab korda saata laiemas keskkonnas. • Eeldab järgmiste tegurite arvestamist: – milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse; – milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse – kuidas neid vajadusi rahuldatakse. • Tuleb püstitada eesmärke, need peavad olema: – mõõdetavad, – tulemustele keskenduvad, – tähtajalised, – reaalsed ja omavahelise kokku sobivusega Äriplaani strateegiline eesmärk • Suurem turuosa, • kõrgem toodete kvaliteet, • kindlam positsioon tegevusharus, • madalam kulu konkurentidega võrreldes, • laiem või atraktiivsem toodete valik, • kindel reputatsioon tarbijate seas, • kõrgetasemeline klienditeenindus, • tunnustatus tehnoloogia ja toodete arendamise liidrina, • suurenenud konkurentsivõime välisturgudel, • laienenud kasvuvõimalused, •
a. pakkumine väheneb b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d
b. kapitaliseerimisfunktsioon, omamisfunktsioon ja kogumisfunktsioon c. maksevahend, väärtuse mõõt, akumulatsioonivahend Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada.
ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul. 1 KÄIBEVARADE LIIGITUS Käibevarad jagunevad : · Raha 1 Raha kassas 2 Raha pangas 3 Nõudmiseni ja tähtajalised hoiused · Lühiajalised finantsinvesteeringud (kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid ja kindla lunastamistähtajaga väärtpaberid) 1 Aktsia 2 Võlakiri 3 Obligatsioon 4 Fondide osakud · Nõuded ja ettemaksud 1 Nõuded ostjate vastu 2 Maksude ettemaksud ja tagasinõuded 3 Muud lühiajalised nõuded 4 Ettemaksud teenuste eest · Varud 1 Tooraine ja materjal 2 Lõpetamata toodang 3 Valmistoodang 4 Müügiks ostetud kaubad
Rahapakkumine Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses Rahaagregaadid: • M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus) • M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel • M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine
püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine
(Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj. Tähtajalised ja säästuhoiused Valuutahoiused Näivraha Majandusteadlased nimetavad vara, mida saab kergesti rahaks vahetada, rahaasendajaks ehk näivrahaks. Rahavahendusasutused - - Hoiu- ja laenuseltsid - - Säästuühistud
• Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis • Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 27.Euribor ja euro-rahaturu intressimäärade indeksid Euribor on intressimäär, millega suurpangad üksteisele raha laenavad. • See on Euribor´i pankade paneeli kuuluvate pankade poolt teatatud laenupakkumiste intressimäärade keskmine. • Pankadevahelisel turul pakutakse tähtajalised hoiused ja laenud eurodes ühest prime- pangast teisele prime-pangale. Millest sõltub Euribori suurus? - a) Euroopa Keskpanga intressipoliitikast; b) Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes Teised euro-rahaturu tähtsamad intressimäärade indeksid: • EONIA (Euro OverNight Index Average) - tagatiseta üleöö laenutehingute kaalutud keskmine määr pankadevahelisel turul, mis on koostatud Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ( EFTA)
ja nende vahel jagati ülesanded ära, et kes toob koogi, kes lilled jne. Kuid paar päeva enne seda sünnipäeva jäi laotöötaja haigeks ning õnnitlemine jäi ka ära. Tean, et Eest Energia pooldab väga sportlikkust, mistõttu on ta paljudel Ida-Virumaal toimuvate spordiürituste toetaja. Eesti Energia töötajatele korraldatakse suviti ka suvepäevi. 2.5 Tööaja planeerimine ja kalendri kasutamine Kuna osad tööd olid tähtajalised, siis pidi kõik toimima ja vigadeks polnud ruumi. Kalendrisse olid märgitud tööde algus ja lõpptähtajad, enamasti said töölised paar päeva enne tähtaega tööd tehtud ning oli vaja koostada akt tehtud tööde osas, mis tuli saata Narva kontorisse koos projektijuhi allkirjaga. 6 Väga palju oma tööd ette ei saanud planeerida, enamasti tuli tegutseda jooksvalt. Enam-
Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9. Euroala kriisi tekkepõhjused 10. ESM olemus ja toimimise põhimõte Kullastandardi olemus Kullastandardi alamliigid. 1)Mündistandard 2)Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3)Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 11. Bretton Woods'i süsteem- 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti
alaste suhete õigusliku reguleerimise tagamiseks vastu võtta mitmed intellektuaalse omandi valdkonda puudutavad õigusaktid, näiteks Kaabellevi seadus, Töösuhete leiutise seadus, Riigikaitsealaste leiutiste seadus. Omandiõigus kinnisasjale võib isikule kuuluda tähtajatult. Tänu sellele sai võimalikuks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine. Intellektuaalomandi 2 õigused on tähtajalised st. seadusandluses fikseeritud tähtaja jooksul on õiguste omanikul võimalus saada loomeresultaadi kasutamisest tulu. Selle tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Ühest küljest tagab see autorile võimaluse saada oma loomingu eest õiglast tulu, teisest küljest on kogu ühiskonnal võimalus kasutada loomingut. See on üks erisus materiaalsest omandist. Samas toimub omaniku õiguste üleminek ja kaitse sarnaselt muude omandisuhetega.
(4) Kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste kasutamise, hooldamise ja remontimise tehnilised ning ohutuseeskirjad kehtestatakse majandusministri määrusega. (5) Ainult kvaliteedinõuetele vastavat kütust tohib toota, töödelda, importida ja kasutada. (6) Kütuse käitlemise ohutusnõuded ja kütuse kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. § 6. Kütuse- ja energiamajandust reguleerivad tegevusload (1) Tegevuslubadeks on tähtajalised load: 2) tehnilise kontrolli luba, mis kehtib 3 aastat; 3) turuluba, mis kehtib kuni 12 aastat. § 9. Turuluba 11 (1) Turuluba annab ettevõtjale õiguse tegutseda kindlaksmääratud kauba või teenuse müügi, ekspordi või impordi alal, määrates ühtlasi: 1) ettevõtte, mille kaudu ettevõtja tegutseb; (2) Turuluba on nõutav järgmistel tegevusaladel:
kommertspankade kohustuslik ja täiendav reserv Raha ülekandemehhanism analüüsib: raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vahelisi seoseid Kas paberraha on kaupraha? ei ole Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet
toimivad deposiidid. M2 M1 M1 Ebaraha (kvaasiraha) + väikesed äik d + kuni k i 2-aastased 2 d k kasutusell mõiste õi M2 asemel: l tähtajalised deposiidid, +tähtajalised deposiidid ja deposiidid + kuni kahekuused CD + säästuhoiused ää t h i d t tagasiostu i t + säästuhoiused ää t h i d + rahaturu osakud kokkulepped + muud deposiidid
· ühekordsed maksud tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksu tasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. Parkimistasu, impordi käibemaks, teede ja tänavate sulgemise maks. · perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti. Maamaks, tulumaks, raskeveokimaks 5.Soovitamise viisi alusel: · sissenõutavad, kui selle kohta saaddetakse maksuteade. Üksikisiku tulumaks · tähtajalised on kõik maksud. · kinnipeetavad maksud, maksukinnipidaja peab teise isiku tulult kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse 6.Eesmärgi alusel liigitamine · üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk. · erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja
mulle endale või teistele. 80. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda(pikk küsimus) Kõik tegevused jagunevad ajamaatriksis nelja kategooriasse. · Olulised ja pakilised. · Olulised ja mittepakilised. · Ebaolulised ja pakilised · Ebaolulised ja mittepakilised I SEKTOR Millised on need tegevused, mille tegemata jätmine põhjustaks suuri katastroofe? · Kriisiolukorrad · Tähtajalised ülesanded · Kohest lahendamist nõudvad probleemid · Tähtajalised projektid II SEKTOR Millised on need tegevused, mida kogu aeg ei tehta, kuid mille regulaarne tegemine muudaks olukorda pikemas perspektiivis paremaks ning aitaks ennetada suuremaid katastroofe? · Planeerimine · Probleemide ennetamine · Suhete arendamine ja hoidmine · Õppimine ja enda arendamine · Pikaajalised tähtajad III SEKTOR
Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajalised) 3. liikmesriigiametnik (saadetakse nö ,,praktikaks") 4. konsultandid Jaotatakse erinevatesse kategooriatesse. Ning neil on erinevad ülesanded, kas siis tõlketöö, sekretäritöö, nõustamine jm. Euroopa Komisjoni põhiülesanne on edendada Euroopa üldhuve. Euroopa Komisjoni roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: * Poliitika kujundamine algatusfunktsioon. Komisjon saab ainsana algatada eelnõu.
eristada, mida käsitleda rahana ja mida mitte. Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised deposiidid + jmt M3=M2 + tähtajalised deposiidid + tingimuslikud valuutahoiused (nt hoiusertifikaadid) INFLATSIOON Rahal on majanduses keskne roll, sest tänapäeva efektiivne majandus ei saa funktsioneerida ilma rahata. Kui raha pakkumine langeb alla majanduskasvu tagavast vajadusest, siis kasv aeglustub. Kui pakkumine ületab seda, siis reaalne inflatsiooni tase hakkab tõusma. Inflatsioon omane kõikidele arenevatele riikidele, see on tavaline nähtus, midagi hullu selles ei ole teatud tingimuste juures.
ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida hoitakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol (tähtajalised- ja säästuhoidused jms) · Säästud peavad olema kättesaadavad nendele, kelle vajadus on suurem. Sukasääres olev raha ei ole siin kontekstis säästud. · Investeeringud (I) kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmisvahenditele) ning kaubavarudele. Nii on võimalus rohkem toota ja suureneb ka SKP. Eraisikute paigutused aktsiatesse ei kuulu siia, majanduslik potensiaal ei suurene. Majapidamised (sääst) finantsturg (laen) ettevõtted
Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi
· on seotud seaduslike õigustega sh omandiõigusega · tuleneb minevikutehingutest · omandatakse omandamise ja tootmisega, ka annetusena · tekitamise ja kulutuste vahel on tihe side v.a. annetused · kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks · võidakse vahetada teiste varade vastu · kasutatakse kohustuste tasumisel · jaotatakse omanikule Kohustused · selle olemasolu käesoleval hetkel · kehtestatav lepinguga (kaup) või seadusega (maksud); · olemasolevad ja tähtajalised; · tekib vara kohaletoimetamisel või lepingu sõlmimisel; · tulenevad mineviku tehingutest (kauba omandamine v.a. ettemaks, laenu saamine). Kohustused likvideeritakse · raha maksmisega; · muude varade üleandmisega; 7 · teenuste osutamisega; · ühe kohustuse asendamisel teisega; · kohustuse ümberarvestamisega omakapitali. Omakapital
Valem: m = , r- kohustusliku reservi määr, m - rahakordaja r 12. raha pakkumise kolm mõõtu M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13. kullastandardi alamliigid algselt kehtis mündistandard, millelt hiljem mindi üle kangistandardile, millega piirati rahamärkide vahetamist. Eesti Vabariigis enne 1940.a sai rahamärke vahetada Inglise naelte vastu ning viimaseid omakordi Inglise Panga kullakangide vastu. Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem
annaabi.ee 
