Maila Rumessen JU148 Miks õigus muutub? Sissejuhatus Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist , kuid kultuuri enda määratlusi on hetkel üle 900. Eesti keeleski on sõnal ,, õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Üheks võimaluseks on õigust defineerida järgmiselt - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õiguse algust ei saa kirja panna, sest see on alati olnud meiega. Õigus eksisteerib koos peredega, rahvusega, ühiskonnaga. Seda perioodi, mida õiguses kirja pole pandud, nimetatakse eelajalooliseks ehk kirjutama õiguseks. Esimene märk õiglusest on jurist Celsuse poolt öeldud: ,,Õiglus on headuse ja õigluse kunst!". Seda mõttetera teab ja selle järgi peaks joonduma iga jurist. Selle mõttetera võttis üle A. Thomas, kes muutis seda vas...
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste taastamise printsiip, omandi kaitse printsiip, lepinguvabaduse printsiip, tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip, tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efekti...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aga ka sõjalise suhtlemise pinnal; · erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused.
sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks tavad ja lepingud; Lisaallikateks õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Subjektideks, kellel on tavaliselt piiramatu rahvusvaheline õigussubjektsus , on riigid. Piiratud õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid.
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim ...
Äriõigus tegeleb äriühingute alustamise, juhtimise ja lõpetamisega ja tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine on see, et tsiviilõigus=äriõigus, ja nad on eristatud ainult praktilistel kaalutlustel, dualistide jaoks on nad aga kindlasti kaks erinevat asja. Õigussuhte subjektid- õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet.
Õigusteaduslikele arvamustele ei ole Rahvusvaheline Kohus oma otsustes selgelt tuginenud. Sellele vaatamata kasutavad riigid õigusteadlaste arvamusi rahvusvaheliste õigusmõistmisinstantside poole pöördumisel. (Hannes Vallikivi 2010) RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õigussubjektsuse olemus Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahuvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla piiramatu e täielik ja piiratud e osaline. Piiramatu rahvusvahelise õigusesubjekt olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks riigid. Piiratud rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks, näiteks rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelisest õigusvõimest tuleb eristada rahvusvahelist teovõimet, st võimet
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
Tsiviilõigussuhtel on kaks poolt: õigustatud pool ja kohustatud pool. 3. Tsiviilõigussuhte objektid. Tsiviilõigussuhte objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud võivad olla asjad ja õigused. 4. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel rahvusvaheliselt, reguleerib rahvusvahelise eraõigus. Õigus näitab, kumma riigi seadust tuleb kohandada (õiguskollisiooni korral). 5. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. 6. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil: ·teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel
Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama. Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektidasutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud. Valitsusvälised organisatsioonid Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühing või sihtasutus. Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
Madalamal konstitutsioonist, ent kõrgem seadustest ja muudest siseõiguse aktidest Võrdne seadustega Madalam seadustest, ent kõrgem täitevvõimu aktidest IV TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID § 1. Rahvusvahelise õigussubjektsuse olemus Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik – rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline – rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Subjektideks, kellel on tavaliselt piiramatu rahvusvaheline õigussubjektsus, on riigid. Piiratud õigussubjektsusega on nt rahvusvahelised organisatsioonid.
/vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 21. Mida tähendab õigussubjektsus (Kama 40) õ objektiks on asjad, õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb...
Õiguse tekkimine.- Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Riigi mõiste. Riigi funktsioon.- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. · Õiguses väljendub riigi tahe. · Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Mis on riigiaparaat, selle süsteem. kodanike ühiskonna institutsioon. Õiguse mõiste.- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem.- Ühiskondlikke suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus. · Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. · Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. · Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusel...
PT on partikulaarse rv-se õigussubjektsusega. Malta ordu: heategevus, st haigete hooldus ja katastroofijärgse abi osutamine. Partikul, terr puud. Punase Risti Rv Komitee: rv-ste kriisiolukordades humanitaarabi osut, ohvrite kaitse. Partikulaarne Vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused: et teised riigid saaksid oma kodanikke kaitsta, peavad astuma kontakti. St, et uut valitsust tunnust-kse või org tunnust-kse sõdiva poolena. Igal juhul tekib partikulaarne õigussubjektsus. De facto omadel subjektsus lausa ilma tunnustuseta. Valitsusvälised org: Vabaühendused on eraõigusliku isel ühendused siseriikliku õiguse alusel, mille liikmeteks võivad olla eri riikide füüsilised ja jur isikud, kes järg ühtset rv-st huvi, mis ei ole majandusliku kasu saamine. Eraisikutest osavõtjad ja rv-õigusliku loomisakti puudumine, nt Greenpeace, Rv Olümpiakomitee. Multinatsionaalsed ettevõtted: e hargmaised ettevõtted on äriühingud, mis võtavad osa maj-st
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide ...
Õigusnorm kehtestab subjekti õigused ja juriidilised kohustused, need seovad inimese õigussuhtesse.;Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mille olemasolu tagab riik oma sunnijõuga.; Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud iseloomu. 6 Õigussuhte subjektid. - Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. 7 Õigusvõime- võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja 8 Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada. 9 Deliktivõime. võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid-
Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida samade normidega, millega reguleeritakse riigisisest ärisuhet. Suhteid, mis tekivad eraõiguslike küsimuste lahendamisel erinevate õigussüsteemide vahel, reguleerib rahvusvaheline eraõigus. Rahvusvahelises eraõiguses on kollisiooninorm selline norm, mis näitab, millise maa õigust tuleb kohadalda juhul, kui õigussuhtes esineb mõni välismaine element. 50. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
tõlgenduse õigsust. EIÕK art 34 annab õiguse pöörduda EIK-sse peale füüsiliste isikute ja organisatsioonide ka isikute gruppidele ehk ühendustele. Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida õiguskord ei muuda iseseisvateks õiguste ja kohustuste kandjateks suhetes teiste õigussubjektidega. Samal ajal kui sotsiaalsetel gruppidel puudub nende õigusliku ebamäärasuse tõttu sootuks õigussubjektsus, võivad organid olla üksnes siseõigusnormide kandjateks ja adressaatideks. Sotsiaalsed grupid on nt koosolek, ettevõtte töötajaskond ja jalgpallimeeskond; juriidilise isiku organid nt aktsiaseltsi üldkoosolek (ÄS § 290 lg 2), juhatus (ÄS § 306 lg 1) ja nõukogu (ÄS § 316). Nimetatud grupid ja organid ei ole juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses. 5.1.3. Lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel. Ka avaliku õiguse juriidiline isik on
1) Kuuluvad kõigile ja igaühele. 2) Õigus eristada õigusnormidest või õiguskogumist - objektiivne õigus. Subjektiivne õigus ei saa tekkida ilma vastava objektiivse õiguse normita. Objektiivne õigus on alati subjektiivse õiguse aluseks. Mõlemad õigused üksnes eeldus ja alus. Subjektiivne õigus eeldab teise poole vastu kohustuse olemasolu. Subjektiivse õiguse sisu seisneb õigustatud subjekti teatava käitumise võimaluses. 40. Õigussuhete objekt, sisu ning õigussubjektsus: Õigusliku reguleerimise objeki nähtused, mida riik mõjutab. Kui õigusnorm õigussuhetes realiseerub ongi tagatud isiku õiguspärane käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt, siis on tegemist õigusvastase käitumisega, mis tekitavad juriidilised järeldused, mis tekitavad karistused. Selle mehhanismi toimimine tagatakse riigi sunniga. Konkreetne karistusliik on sanktsioon. Konkreetse õigussuhte objektid: 1) asjad 2) mittevaralised hüved
Pärimisõigus; Tsiviilmenetlusõigus; Perekonnaõigus. AVALIK ÕIGUS: Riigiõigus; Rahvusvaheline õigus; Finantsõigus; Kriminaalõigus; Haldusõigus; Kriminaalmenetlusõigus; Haldusmenetlusõigus. Avalik-õigusliku õigussuhte struktuurielementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt. Sellise õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituted ning institutsionaalse aparaadi juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus, aga ka õigusloome ning õigusemõistmine: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi suhet rahvaga ning selle elemendi paigutust riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ülesanded, õigused, kohustused, vastutuse.
ei ole. või eestkostja loal), võib tegeleda ettevõtlusega. 2b) Osaline piiratud teovõime 18+, kohus otsustab isiku vaimse seisundi üle. Inkorporeerimine on õigusaktide koondamine ja Delikt ehk õigusrikkumine al. 14 eluaastast. Kõik see kokku on süstematiseerimine publikatsioonideks ehk trükisteks õigussubjektsus. Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada kronoloogilises, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses. ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt
51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? 1.õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3. Mille säilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,määratletud iseloomu. 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhete subjektid e suhtepooled või suhtest osavõtjad 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) õigussuhte objektid (riigiorganid, riik tervikuna, organisatsioonid) oluline on siin see, et õigussuhte poolteks e osavõtjateks oleksid niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust st. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? . Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õiguss...
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
põhimõttest(PS § 2 lg 2) tulenevalt PS-ga kooskõlas haldusterritoriaalse autonoomia loomine. Haldusüksuste piiiride muutmise alused ja korra sätestab ETHS. Territoriaalsed muudatused KOV üksuste osas võivad olla erineva ulatusega(intensiivsusega). Kõige intensiivsema ulatusega- KOV üksuse õigussubjektsuse lõppemine(KOV üksuse ühinemise ja jagumise(PS 156 lg 1) tulemus). Sellega on haldusterritoriaalse korralduse muutmine. o Ühinemine- lõpeb KOV üksuse õigussubjektsus. Kahe või enama KOV üksustest saab uus üks KOV üksus või üks KOV suureneb kahe või enama haldusüksuse liitumise tulemusena. o Jagunemine-lõpeb KOV üksuse õigussubjektsus tema haldusterritooriumil tesiste KOV üksuste vahel ärajaotamis tulemusena. Haldusüksuse piiride muutmine-teriitooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamine. Või haldusüksuse piiride korrigeerimine vastavalt maakorraldus-ja ehitusplaneerimivajandustele.
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
See asjaolu võimaldab tsiviilõiguses varustada õigusvõimega isikuid, kellel ei ole teovõimet. Kõige levinumad õigussuhtest osavõtjad on inimesed individuaalselt, üksikisikud ehk füüsilised isikud. Üksikisikud võivad olla õigussubjektideks kõigis õigussuhetes, v.a rahvusvaheline õigus. Füüsiliste isikutena võivad õigussuhte subjektideks olla nii riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud kui ka välismaa kodanikud. Apatriidide ja välismaalaste õigussubjektsus on piiratud osas, mis eeldab kodakondsust, s.o püsivat õiguslikku seost riigiga (valimistest ja rahvahääletusest osavõtu õigus, kaitseväeteenistuse kohustus jms). Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi riik tervikuna. Õigussuhetes esinevad nad siis juriidiliste isikutena. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest
seadusega. Teovõime tähendab tsiviilõigusliku tehingu võimet ja deliktivõimet. Subjektiivne õigus on seaduste ja teiste õigusaktidega garanteeritud õigustus konkreetsele isikule selles, et ta võib realiseerida õigusnormis sätestatud käitumiseeskirja. Subj õigus ei ole käitumisakt ise vaid võimalus selleks.subj õiguse kandjaks saab olla õigussubjektne isik. Õigussubjektsus so õigus ja teovõime kokkulangevus. Füüsiliste isikute puhul sõltub õigussubjektsus east ja psüühilisest seisundist. 23. MÄÄRUSED Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Oleneb seaduseandjast keda, milles ning millises mahus ta volitab seadusega PS alusel määrusi andma. Siit tulenen volitus e delegatsiooni küsimus. Generaaldelegatsioon e üldvolitus ( kogu võiosapädevus alatiseks) Spetsiaaldelegatsioon- e erivolitus ( pädevus selleks juhuks)
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
1. X ministeerium kavatses korraldada isadepäeva tähistamiseks piduliku aktuse kontserdi ja hilisema koosviibimisega. Selleks soovis ministeeriumi esindaja üürida AS Tants ja Trall saali. Kokkuleppe kohaselt pidi ministeerium maksma pool üürist enne ja pool pärast üritust. Esimese poole maksis ministeeriumi esindaja ära, kuid hiljem keeldus ülejäänud summat maksmast. 1. Kas tegemist on ametiasutustega? Jah, on. (Ministeerium on valitsusasutus) 2. Kas tegemist on avaliku halduse kandjatega? Kui jah, siis millist liiki? Ministeerium on avaliku halduse kandja, AS ei ole. Avaliku halduse kandja kolm liiki: avalik-õiguslik korporatsioon, avalik-õiguslik asutus ja avalik-õiguslik sihtasutus. 3. Kas isikud täidavad kaasuses avalikke ülesandeid? Ei täida. 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub ja kuidas seda lahendada? See probleem kuulub eraõiguse valdkonda. 5. Millisess...
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel. Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumine korraldatakse üldiste reeglite abil ja käitumise liikude mudelid või etaloonid, mida kasutata...
...........15 Juriidilise isiku lõpetamine .................................................................................................... 15 Juriidilise isiku sundlõpetamine ............................................................................................ 16 Juriidilise isiku lõppemine ......................................................................................................16 Sissejuhatus Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts,
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen kas või üks element, kuulubselline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega- tekib erinevate õigussüsteemide kollisioon, ühe ja sama suhte erinev õiguslik regulatsioon. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga ja lõppeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda, sellele suunatud tehing on kehtetu. 55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era-või avaliku huvi rahuldamisele.
Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussuhte võimed 1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. 2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast. Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast See kokku on õigussubjektsus. 0-18 osaline teovõime 0- 7 ühepoolsed tehingud ei kehti nt.testament 7-18 ühepoolsed tehingud vanemate nõusolekul. 13 15.a kohtu loal võib abielluda kui vanemad või eestkostjad kohtusse pöörduvad.Sellega nad ei muutu täisealiseks.Samuti võib kohus anda loa ettevõtluseks ja siis ka ei ole nad täisealised Kui inimene on 18
ehk füüsilised isikud. (Tsüssi) § 7 järgi füüsiline isik on inimene, oma vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed mitmesugustesse varalistesse ja mitte varalistesse suhetesse. Füüsilised isikud ehk üksikisikud võivad olla õigussubjektideks kõikides õigussuhetes, va rahvusvaheline õigus. Õigussuhetes saavad meil esineda reegline kõik füüsilised isikud, nii riigi kodanikud, välisriikide kodanikud, aga ka kodakondsuseta isikud. Välisriikide kodanike õigussubjektsus on tavaliselt teatud piirangutega nad ei saa esineda õigussuhetes kui subjekti suhtes eeldatakse kodakondsuse olemasolu (riigikoguvalimistel,rahvahääletusel,armeeteenistuses). Õigussuhte subjektideks on ka organisatsioonid, riigi organid ja isegi riik tervikuna nad esinevad õigussuhetes juriidiliste isikutena. Tsüssi § 24 kõlab : juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku
ja mis on ise samuti rahvusvahelise õiguse subjektid (riikidel on ühine huvi koostöö vastu - ntÜRO, EL, NATO, Rahvusvaheline Kriminaalkohus) ❏ valitsustevälised organisatsioonid - moodustavad füüsilised ja juriidilised isikud mõne riigi riigisisese õiguse alusel ega ole rahvusvahelise õiguse subjektid (nt Green Peace, Human Rights) Rahvusvaheliste organisatsioonide tavapärased tunnused (nende õigussubjektsus on objektiivne - nt EL on rahvusvaheline subjekt ka Brasiilia jaoks, kes pole ELi liikmesriigiks): ❏ riikide ühendused ❏ asutatud rahvusvahelise õiguse alusel ❏ põhinevad asutamisaktil ❏ loodud konkreetsel eesmärgil ❏ mingid alalised organid (millised täpselt - sõltub organisatsioonist) ❏ teatav asutajatest eraldiseisev tahe ❏ asutajate omistatud piiratud õigussubjektsus (nende õigussubjektsus on objektiivne)
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine subjekt (füüsiline/juriidiline isik), välismaine objekt(kinnis-või vallasasi, mis asub välismaa territooriumil) või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esimen kas või üks element, kuulubselline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega- tekib erinevate õigussüsteemide kollisioon, ühe ja sama suhte erinev õiguslik regulatsioon. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja –kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga ja lõppeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa ka vabatahtlikult loobuda, sellele suunatud tehing on kehtetu. 55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiliste isikute põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era-või avaliku huvi rahuldamisele.
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik jaguneb: eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega
isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik jaguneb: eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Reguleerib suhteid riikide rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
