Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
semester, lepingud, esindus, tavaõigus, organisatsioon, diplomaat, üro, subjektid, immuniteet, keela, konventsioon, õigussüsteem, kohtunik, organisatsioonid, puuduta, privileegid, julgeolekunõukogu, kuritegu, õigusjärglus, puutumatu, vahendus, ennekõike, printsiipi, lähetaja, puutumatus, lähtejoon, enesekaitse, vahekohus, sõjalisedNATO - selle aljansi sees erinevatel riikidel on erinevad julgeoleku mured. Balti Riikide jaoks on mure see, mida mõtleb ja kuidas käitub Venemaa. Portugali jaoks pole Venemaa nt julgeoleku probleem number 1. 2. Allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemison õiguse loomine ja leidmine keerulisem Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi: Kolm esimest- põhiallikad Teised- abiallikad ❏ Rahvusvahelised lepingud (treaties) Leping on mitme rahvusvahelise õiguse subjekti vaheline kokkulepe rahvusvaheliste õigussuhete loomiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepingul kui õiguse allikal on mitmed eelised: - Sisaldab täpselt formuleeritud õigusnorme - Muutub subjektile siduvaks pärast seda, kui viimane on andnud selleks selge nõusoleku - On parim vahend rahvusvahelise õiguse muutmiseks
o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut) 3) regionaalne rahvusvaheline õigus = kehtib ainult teatud geograafilisel või ideoloogiliselt seotud riikide omavahelises suhetes (kuulub nii tavaõigus, lepinguline õigus, nt diplomaatilise asüüli õigus Ladina-Ameerikas) Rahvusvahelise õigussüsteemi iseloomulikud tunnused
universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks tavad ja lepingud; Lisaallikateks õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks.
Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg’i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse printsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõista ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli, et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsiooni, mis püüab natsi saksamaad ohjes hoida
sätestanud Rahvasteliidu põhikiri üldist jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeldu. 1928. aastal lisandus sellele sõjast loobumise leping, Briand-Kellogg'i pakt. Hakati pöörama tähelepanu üksiku kaitsele (orjuse, orjakaubanduse keelustamine, vähemuste kaitse). Rahvusvaheline Alaline Kohus täpsustas rahv.-vah. õiguse prinsiipe ja norme. 1945-1989 (ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni) ÜRO 1945.a loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Selleks, et mõiste ÜRO-d peame mõistma rahvaste liitu. Need probleemid olid poliitilist laadi. Poliitiliseks probleemiks oli et ei suudetud saavutada RL universaalsust. Ei õnnestunud saada USA senati nõusolekut statuudi realiseerimiseks. Teiseks poliitiliseks probleemiks oli totalitaristlike ideede levik. Probleem ei olnud üksnes natsi saksamaal vaid Weimari vabariigis üldse. Rahvaste liitu tajuti kui organisatsioonina, mis püüab nati saksamaad ohjes hoida
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele
Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus: R s tähendab võimu kõigi riigi terr-l elavate isikute üle. Võim vabalt kasut riigi jurisdikts all olevat terr ja teha asju, mis vajalikud elanikele. Õigus terr puutumatusele teiste riikide poolt. Õigus riigi esindajate puutumatusele; teod omist riigile, kohus nende koduriigis. Õ puutumatusele välisriigi kohtute jurisdiktsioonist: absoluutne vs piiratud immuniteet. Õ riigi kodanike ja esindajate elu j0a vara austamisele välisriigis. Võrdsus täh, et form-lt on kõik riigid võrdsed. Faktilised asjaolud (nt juurdepääsu puud merele) võivad seada riigi sõltuvusse teistest ja mõj tema õiguslikku seisundit. Riik peab piirangud õiguslikult heaks kiitma. Immuniteedid ja teised suveräänsuse piirangud (4): Riikide õigused ja immuniteedid
Nad hakkavad rõhutama lepingut see ei pea olema kirjas, nt lihtsalt tegevus. Tuntuim teoreetik on sveitslane Vattel. Vatteli arust on riigid oma õigussuhetes võrreldavad inimestega enda õigussuhetes. Georg von Martens paneb aluse esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele
· Analüüsi aluseks sobib korduvalt tsiteeritud väide, et ,,inimkonna kõigi liikmete väärikuse, nende võrdsuse ja võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus". (UDHR, ICCPR, ICESCR) · Väärikus on inimesele loomupäraselt omane. Kõik inimesed on väärikad. Sellest eeldatakse, et tänasel päeval tulenevad inimõigused just väärikusest. Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel. Inimõiguste fundamentaalsed tunnused o Universaalsus st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed. o Loomupärasus inimõigused on loomupärased, inimesed saavad need sünniga. Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt ,,Vienna Declaration and Programme of Action" 1993
Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid Rahvusvahelise õiguse põhiprintsiibid on kirja pandud 1945. aasta ÜRO põhikirjas ja 1970. aasta ÜRO revolutsioonina vastu võetud rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. Printsiipide juriidilise siduvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda rahvusvahelise praktika ning juriidiliselt siduvate rahvusvaheliste dokumentide poole. Võib väita, et alltoodud põhiprintsiibid kehtivad rahvusvahelises õiguses nii tavaõigusnormidena ja kui ka kodifitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rahvusvahelistesse lepingutesse. Riikide suveräänsus ja võrdsus Riikide suveräänsus tähendab: võim kõigi riigi territooriumil elavate isikute üle; võim vabalt kasutada ja käsutada riigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi ning teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale; õigus territooriumi pu
Keelamine. 3. Jõumonopol. Et keegi teine jaurama ei hakkaks ilmselt. 4. Tasakaal. 5. Õiguse tunnetusviisid - Seadused. Õigused. Õigusaktid. Põhiseadus on kõige ema. Selle vastu ei saa mitte ükski teine. Kohtu otsustega saab samuti õigusi "tunnetada". Õiguse tunnetamine on ka ühtlasi seadusest aru saamine. 6. Õiguse ajaloo põhietapid - Eesti õigus pärineb sakslastelt. Nende oma omakorda roomlastelt, pisikeste mööndustega. Tavaõigus pärineb kreekast. Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õigus arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik
8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid. Õigussuhe õigusnormide alusel tekkivad suhted Tunnused: 1) Inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel 2) Inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete õiguste ja kohustuste kaudu 3) Säilimise tagab riik oma organite kaudu (politsei, kohus jne). 4) Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Elemendid: selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Liigid: 1) Riigiõiguslikud suhted 2) Võlaõiguslikud suhted 3) Asjaõiguslikud suhted 4) Tööõiguslikud suhted 5) Perekonnaõiguslikud suhted 9. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Liigid: 1) Füüsiline isik inimene
puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikaid liigitada põhiallikateks ja lisaallikateks. Põhiallikateks loetakse tavasid ja lepinguid. Lisaallikad on õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. (Hannes Vallikivi 2010) Rahvusvahelised tavad
John Smith andis Arkaadia mereväele käsu võtta reisilaev kontrolli alla, mil see läbib Arkaadia majandusvööndit, ja vahistada Jane Doe. Sõjalaevad piirasid reisilaeva sisse. Viimase kapten ei tahtnud pahandusi ja käskis Jane Doel lahkuda laevalt. Kui Jane Doe oli kätte saadud, lubati reisilaeval suunduda oma sihtkohta. Arkaadia diplomaadid otsustasid haarata initsiatiivi ning pidasid kinni Robert Jonesi, kes uimastati ja paigutati märgistamata kasti. Arkaadia diplomaat sõidutas kasti Utoopia-Arkaadia piirile, kuid Utoopia ametnik keeldus aktsepteerimast, et tegemist on diplomaatilise kotiga, ega lubanud seda läbi, kui seda ei avata. Diplomaat protesteeris, kuid viis kasti tagasi diplomaatilisse esindusse. Nüüd pandi kast diplomaatilise auto peale ja ületati piiri ilma probleemideta. Hiljem esitas Arkaadia protestinoodi ja süüdistas Utoopiat diplomaatilise õiguse elementaarsete reeglite rikkumises.
inimeste ja juriidiliste isikutega. Rahvusvaheliste suhete süsteem põhineb eeldusel, et kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Suveräänsuse kohaselt on riigid siseriiklikus ja rahvusvahelises käitumises vabad, kuid siiski piiratud rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega – näiteks kohustus järgida inimõigusi. Rahvusvahelise õiguse kolm põhiallikat: Rahvusvahelised lepingud ehk riikide vahel sõlmitud kokkulepped, mis toimivad olemuslikult nagu seadused. Lepingud on siduvad üksnes nende osalistele. Iga riik otsustab, milliste lepingutega ennast siduda. Samuti võib riik lepingust lahti öelda, näiteks loobus 2003. aastal Põhja-Korea seni ainsa riigina tuumarelva leviku takistamise konventsioonist. Rahvusvaheline tavaõigus ehk õigusena tunnustatud korduv, järjepidev ja üldine käitumine
sunniasutusi), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Territoorium, millel see avalik võim kehtib – ruumiline ala, riigi eksiseerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1. Sõlmitakse kompromiss kokkulepe Nähakse ette sätted, millega teatud vaid
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78
adressaadid Inimõigused on traditsiooniliselt olnud üksikisikute õigused riigi suhtes. Mõnede inimõiguste realiseerimine ongi sageli mõeldav vaid inimeste ühenduses (usuvabadus, ühinemisvabadus). Inimõiguste kaitse ei toimu ainult vertikaalselt, st suhtes riik isik, vaid ka horisontaalselt, mis tähendab inimõiguste rakendamist üksikisikute või teiste eraõiguslike isikute vahelistes suhetes. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) · Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO'ga 17. septembril 1991; ÜRO eesmärgid... Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela j
Poliitiline: Tunnused Leping Riikide hulk Vabatahtlikus Struktuur Esindusorgan Administratsioon – autonoomne, ühe riigi rahvas ei domineeri teise üle Vahendid – raha jne Autonoomia - Koostöö - Negatiivsed kriteeriumid - nt vaesed riigid võivad ka olla organisatsioonis Liikmed – funktsioon (Clive Archer) IGO – International governmental – kõige klassikalisem valitsustevaheline organisatsioon o Riikidevaheline – riiki esindab riigipea o Valitsustevaheline – o Allkirjastada võivad – president, valitsusjuht ja välisminister TNO – transnational organisation o INGO – International non-governmental ’puhas’ INGO – Amnesty Int., Jalgpalliliit Hübriid INGO – organisatsioon kus liikmeteks on nii valitsuseid kui valitsusvälised üksused, nt ILO: esindatud valitsused, tööandjad,
Tõlgendusmeetodeid on 3- keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline Keeleline argumentatsioon- viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline- tõlgendatavad sätted koos teiste asjaoludega Teleoloogiline- seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. ENIM KASUTATAV! 8. Riigi mõiste ja tunnused, sh rahva käsitlus PS-s Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õigusskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. 9. Kodakondsuse mõiste, kodanikuõigused ja-kohustused Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus ehk rahva hulka kuulumine loob tihedamad sidemed riigiga koos sellega kaasnevate õiguste ja
Ka viimased osalevad eraõiguslikes õigussuhetes, tehingutes. Enamik riike tunnustab avalik-õigus-likke juriidilisi isikuid, kuid mitte eraõiguslikke juriidilisi isikuid. REÕ-s omab see liigitus tähtsust õigussuhte kvalifitseerimisel. Suhtes avalik-õiguslike isikutega võib tekkida küsimus, kas ta on konkreetses õigussuhtes vastutuskohuslane või kaitseb teda riigi immuniteedi doktriin. Nt rahvusvaheline pank kui organisatsioon võib omada teatud immuniteeti (kinnistu, arhiiv, kirjavahetus jm), kuid eraõiguslikes tehingutes laenu andmine, ei tohiks ta immuniteeti kohtualluvusest omada, kui teisele laenulepingu poolele kahju tekitab. Välisriigi juriidiliste isikute puhul võivad tekkida järgmised küsimused: * kas juriidiline isik eksisteerib; * kas ta on ühinenud teise juriidilise isikuga; * kas ta on likvideeritud või likvideerimisel (ja missuguseid tehinguid ta on sel juhul pädev
lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste
Riikide tunnustamine essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk de
sellest on 750 miljardit, 18 riigil on see 1% või rohkem olemas. Tekkimine ja kadumine ● suur on hea - Kreekas polist peeti kõige mõttekamaks poliitiliseks üksuseks ● elanikkonna kasv ● tunnustamine -> kümmekond riiki on maailmas, mida ei ole siiamaani eriti tunnustatud ja mida ka arvatavasti ei tunnustata ● lagunemine või ühinemine - dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku
majandus-, kultuuri- ja teadussuhteid. Diplomaatilisi esindusi liigitatakse kaheks: alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.4. Diplomaatiliste esinduste töötajad Diplomaatiliste esinduste töötajad jagunevad kaheks: diplomaatilise staatusega töötajad ja diplomaatilise staatuseta töötajateks. Dipolmaatilise staatusega töötajad on: esinduse juht – diplomaat, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel ning kes juhib esindust; muu diplomaatiline personal – esinduse liikmed, kes omavad diplomaatilist au- või teenistusastet ning kes on volitatud esindama lähetajariiki välissuhtlemises. Diplomaatilise staatuseta töötajad on: esinduse haldustöötajad – esinduse töötajad, kes on tööle võetud esinduse haldustehnilisse teenistusse;
ning mõningate lihtsamate õigusalaste probleemide lahendamisel, 7. Õpilane võtab oma tegevuses arvesse ühiskonnas esinevate väärtuste mitmekesisust ja lähtub oma otsustustes õigusriikluse, demokraatia, võrdse kohtlemise, sallivuse põhimõtetest ning tegutseb alati eetiliselt, 8. Õpilane on ette valmistatud iseseisvaks eluks ja kõrgkoolis õpingute jätkamiseks 9. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid õigus, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, võõrandamatud ja universaalsed inimõigused, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse allikad ja valdkonnad, Anglo-Ameerika õigussüsteem, eraõigus, avalik õigus, õiguse allikas, rahvaste enesemääramisõigus, suveräänsus, de facto, de iure, rahvusvahelised organisatsioonid õigusliku järjepidevuse printsiip, õigusriik, õigussuhe, subjektiivne õigus, juriidiline
§ valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast § partei juhib parlamendisaadikut § valitsusjuht liidrina Presidentalism n Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. n President võib erinevates reziimides olla: n täitevvõimu pea n seadusandliku võimu pea n kõrgeim diplomaat n heaolu eest hoolitseja n parteijuht Weberi bürokraatiamudel ® Kindlate reeglite alusel püsiv töö ® Süsteemne tööjaotus ® Kindel hierarhia ® Erialane ettevalmistus ® Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega ® Keeld ametikohta osta või pärida ® Asjaajamise dokumenteerimine ® Umbisikulisus Ametnikkonna kujundamine n Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise
annaabi.ee 
