kasutasid vaenlaste vastu puidu, väävli ja pigi põletamisel saadavat suitsu (Kaup, 2003). Peale selle puhkes Ateenas epideemia, mis tappis tuhendeid inimesi. Arvatakse, et sellega olid seotud ka spartalased, kes mürgitasid ateenalaste kaevud (Johnson). Võib öelda, et mitmekülgsete keemiliste relvade kasutamine on täpselt sama vana kui süstematiseeritud sõjategevus ise. Inimesed, kellel puudusid algteadmised nii keemiast kui bioloogiast, suutsid oma kavalusega tagada selle, et keemiarelvad on ühed kõige populaarsemad relvad tänapäevani. Teadusalased saavutused on olnud ühiskonnale nii kasuks, kui kahjuks. Keemiarelvad on nii palju kasutatud just sellepärast, et nad on väga efektiivsed ja üpris odavad (Nõmm, 2008). Mürkide laastav toime võib kesta aastakümneid (Williams, 2013), rääkimata otsestest tagajärgedest, kus suurel hulgal inimesi sureb silmapilkselt (Nõmm,2008). Keemiarelva, kui massihävitusrelv, sai oma alguse I maailmasõja ajal
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas.
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat Biorelvad
On harjumatu mõelda, et maailmas on veel riike, kus taoline süsteem on vaid helesinine unenägu ja kelle areng on meie omega võrreldes jäänud aastakümneid tahapoole. Elame infoajastus, kus kõik püüdlevad selle poole, et elu oleks võimalikult mugav ja lihtne ning kus kaasaegsuse tähenduse määrab kõige viimane leiutis. Asjade kontrollimatu areng ja täiustumine pole alati hea: hetke kõige aktuaalsem teema kogu maailmas on kodusõda Süürias, mille põhiliseks märksõnaks on keemiarelvad, samuti tänapäeva väljamõeldis. Aastasadade eest poleks selline asi võimalik olnud, kuid mida aeg edasi, seda kiiremini kerkivad esile uued ideed: suuremad, võimsamad, ohtlikumad. Iga hea asjaga kaasneb midagi halba ja töötades välja uusi leiutisi, jäävad need paratamatult silma ka inimestele, kelle peas mõlguvad kurjemad mõtted. Janu võimu ja raha järgi väljub kontrolli alt, sättides nii meie elud ohtu. Nii nagu tekib uusi asju, mis meie elu mugavdavad,
maavarad, kus valitsejad tahavad omada võimalikult palju võimu millegi või kellegi üle. Mida rohkem on maad, seda suuremaks arvatakse olevat ka tulevikus majanduslik kasu. Sõdade ära hoidmine oleks iseäranis lihtne kui teatud valitsejad võtaksid lihtsalt mõistuse pähe ja püüaksid tegeleda oma riigi sisepoliitiliste probleemidega ja ei topiks oma nina teiste riikide siseasjadesse. Veel saaks ära hoida sõdu, kui enamus riikidest kaotada tuumarelvad, keemiarelvad, ülikõrgelt arenenud lahingrelvad ja muud sellised asjad Värskeim näide on, kes üritab tagasi hoida sõdu ja terrorirünnakuid enda riigis on presidendiks valitud Donald Trump, kes hiljuti keelustas turistide ja põgenike vastu võtmise Ameerikasse, seitsmest moslemi riigist. Kindlasti hoiab see muudatus tagasi terrorirünnakuid Ameerikas, kuid teistes riikides võib see terrorirünnakute arvu kindlasti suurendada. Suurim näide nn
Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvahelises elus 1970-ndatel aastatel? Pikad aastad oli peetud sõdu, et kindlustada oma positsioon maailmakaardil. Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid.
Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa,
aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks
Kalavarud vähenevad tänu veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad
organisatsioone, kes korjandusi korraldavad ning seda vabatahtlikult teevad. Lapsi ja naisi peab ikka toetama. Meie küll ei pea sekkuma Süüria valitsusvägede ja mässuliste vahelisse konflikti vähemalt seni, kuni pole lõpuni selge, et kes selle keemiarünnaku korraldas. Kui üldse meie poolt konfliktis osaleda, siis saab seda teha ainult ÜRO mandaadi alusel. Ei toeta ka meie sõdurite Süüriasse saatmist ja pooldan seda, et konflikt lahendatakse rahumeelselt ning Süüria allutab oma keemiarelvad rahvusvahelise kontrolli alla. Rein Randver (SDE) on öelnud, et konflikt Süürias on araabia kevade jätk. Relvakonfliktide ja keemiarelva kasutamise tagajärjel on hukkunud tuhandeid inimesi, haavatuid enamgi veel. Kohalike elanike olukord on väga keeruline. Eesti on osutanud humanitaarabi Süürias kannatanutele ja ka põgenikele. Olukorda püütakse lahendada poliitiliste, diplomaatiliste läbirääkimiste teel. Kahjuks on möödunud palju aega ja lahendusi ikka ei ole. ÜRO
· Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda · Esimest maailmasõda tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel · Esimest korda võeti kasutusele keemiarelvad · Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad · PÕHJUSED: · I maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast mõjupiirkondade ja asumaade pärast sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes; Intensiivne sulamiseni. Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: ·Tuul; laevaliiklus, vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; ·Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega suvikutes; Uputatud keemiarelvad, lahinguvarustus; Elupaikade veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese)
* Nixoni doktriin (1970nd algul) 1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett) 1963 sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping (NL, USA, SB) kosmoses, atmosfääris ja vee all, lubatuks jäi maa all. 1968 algavad I läbirääkimised desarmeerimise (relvade vähendamine) osas 1972 – SRP1 (strateegiliste relvade piiramise leping) 1979 – NL sissetung Afganistani, NATO otsus paigutada Lääne-Euroopasse keskmaaraketid
tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus Mõju järgi inimorganismile jaotatakse mürkained järgmistesse gruppidesse: 1
Vietnam ühines ja sai kommunistlikuks. · Külma sõja kajastus: Ideologiate kokkupõrge. Jaguneb: 1)Etapp 1950-54 USA annab Prantsusele nõu, kuidas sõdida (pr valdused). 1954 rahuleping- piir mööda 17ndat paralleeli. P-V toetas NKL ja Hiina, ainult relvadega. Pr loobus kolooniatest. 2)Etapp 1954-60 Algab kodusõda. USAs Eisenhoweri ja Kennedy aeg. 3)Etapp 1960-73 USA sekkub sõtta, 500000 sõjaväelast. Katsetasid uusi relvi (keemiarelvad, oli lauspommitamine). 1968 Song My veresaun- USAlased tapsid kõik maha (ka naised, lepsed). Inimlikkus kaotati. USAS oli üldine poliitilise aktiivsuse tõus. Tekkis palju liikumisi: neeger-, geiliikumised. · Nixoni doktriin- arendada häid suhteid teistsuguse ideoloogiaga riikidega (kommunismiriikidega). 1972- algab vietnamiseerimine- USA sõduris Vietnamist välja. Praha kriis · 1968 a.
Jüri Gümnaasium KEEMIARELV Referaat Dan Glosin 11.R klass Juhendaja: Hellar Lill Jüri 2009 Sisukord 1 KEEMIARELV......................................................................................................................3 1.1 Keemiarelva ajalugu.......................................................................................................3 1.2 Ründemürgid..................................................................................................................4 1.2.1 Vastupidavus...........................................................................................................4 1.2.2 Füsioloogiline toime...............................................................................................5 1.2.2.1 Närvi-paralüütilise toimega mürgid.......................................
Türgi vägede aktsioonide põhjuseks oli armeenlaste vägivald türklaste vastu Vene vägede pealetungi perioodil "Kadunud põlvkond" Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga. Väärtushinnangud purustatud tõmbusid elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse passiivselt. Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust polnud hinnatud pahameel valitsuse vastu. Sõjatehnika areng Kiiresti arenes keemiatööstus - täiustati pea kõiki relvaliike (keemiarelvad) Mereväes allveelaevastiku areng Kiiresti arenes lennuvägi - sõja algul luurelennud, hiljem juba lahingud - kerkisid esile vastase hävitamisega silma paistnud õhuässad Uue relvana tank - sakslased võtsid kasutusele tankitõrjerelvad - arvasid, et tegu mõttetute relvadega - seetõttu sakslastel tanke polnud 4. Venemaa kokkuvarisemine. Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes: vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees
Ilm soojemaks, pikeneb põllumajanduseks sobiv periood, rekreatsioon saab igal ajal toimida (talispordialadele ei mõju hästi) 24. Läänemere rekreatiivsed võimalused – rMitmekesine rannajoon, 1500 saart (eestil), lainelauaga sõitmine, purjetamine, süstasõit, jääpurjetamine, jalgsimatkad laidudel. 25. Läänemere keskkonnaseisund – eostus tohutu, põhilised keskkonnaprobleemid eutrofeerumine (toitainete üleküllastamine, mida inimene mõjutab), uputatud keemiarelvad (pommide best before on läbi saanud, hakkavad lekkima, kalad kaovad). 26. Eesti vesikonnad ning nende erinevused veematkade korraldamises – neli vesikonda aga neljas saarlaste oma ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27. Eesti jõgede veerežiim- kaks madalvee perioodi (suvine, talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene).
on erinevad toksilised ained ning paljud mürkkemikaalid mis kanduvad Läänemerre erinevatel viisidel. Aastakümnete jooksul on Balti merre uputatud suurtes kogustes kõikvõimalikke aineid. Kui palju pomme on Läänemere põhja maetud, selle kohta täpsed andmed puuduvad. Peale Teist maailmasõda on Läänemere põhja lastud vähemalt 300 000 tonni keemiarelva. Peamisteks uputajateks oli Nõukogude Liit ja Saksamaa. Kahtlemata on ohtlikemaiks neist keemiarelvad ja radioaktiivsed jäätmed. Samuti on uputatud väga suuri koguseid närvigaasi ja fosforsüütepomme. Pahatihti visati jäätmed lihtsalt üle laeva parda, kuid oli levinud ka teine võimalus. Vanad laevad laaditi pomme ja gaasikonteinereid täis ning hiljem uputati alused koos lastiga. Eesti, Läti, Leedu rannikute lähedal tehti radioaktiivsete ainete peitmisi pidevalt, oli siis tegu militaarkola, aegunud mürskude või muu sarnasega. Hiljem
Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. Supermutageenid : - mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. - Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. Geenmutatsioonid : - muutused DNA nukleotiidses koostises.
lennukid ja sõjalaevad. Seni kuni relvade hävitav toime oli ohtlik vaid väikesele osale inimkonnast ei pööranud relvade leiutajad oma töö ohtlikkusele erilist tähelepanu. Kui aga jõuti aatom- ja vesinikupommideni, saadi aru, et niisugused leiutised võivad saada saatuslikuks kogu Maa inimkonna eksisteerimisele. Samasugused massihävituslikud „relvad“ on ka bioloogide poolt loodud viirused (ehk bioloogilised relvad) ja keemikute poolt leiutatud mürkgaasid (napalm ja muud keemiarelvad). Kindlasti ei teeni ka tänapäeval kõik uurimused rahu eesmärke, kuid oma vigadest õpitakse. Sellepärast püütakse ära hoida massihävitusrelvade sattumist mitmesuguste terrori-organisatsioonide ning riikide kätte, kes püüavad neid relvi kasutada kättemaksu eesmärkidel. Kuid ohuks inimesele ei pruugi olla mitte ainult relvad vaid ka muud tehnika seadmed, mis satuvad oskamatutesse kätesse. Näiteks liiga kiire auto kobakäpa juhtida, pinge all olevad
õigustamatuid kannatusi (küsimus pole selles, et relva kasutamisel saavad juhuslikult olla väga julmad ja ettearvamatud tagajärjed, see konkreetselt põhjustab liigseid kannatusi ja vigastusi) 2. vahendeid, millega ei suudeta teha vahet tsiviilobjektide ja sõjaliste sihtmärkide vahel (nt massihävitusrelvad, keemiarelvad) 3. vahendeid, mida pole võimalik suunataainult sõjaliste sihtmärkide vastu ❏ Hinnang sõltub muuhulgas konkreetsest situatsioonist KEELATUD VAHENDEID: ❏ Keelatud või piiratud tavarelvad, nt: - mürk (nt kaevude mürgitamiseks, et sõjalistel poleks midagi juua, aga see võib laieneda kes teab kuhu, mürgi ajalist mõju pole võimalik määrata) - deformeeruvad kuulid
kasutatud täitematerjaliks, UV kiirgus eeskätt ohustab pindmisi rakke, tugev elektromagnetkiirgus mitte kodumasinad, mobiiltelefonid kõrgepingeliinide kaitsetsooni ehitatud majad, mittetäielikult põlemisel (utmisel) tekkivad produktid ja tahmaosakesed. Supermutageen mutageen, mis igal juhul põhjustab mutatsioone. Lämmastik ja fostori orgaanilised tsüklilised ühendid, mida kasutatakse uurimistööks. Keemiarelvad Vietnami sõjas kasutatud diefoliante, mis sunnib taimede lehti langetama. Kanserogeen mutageenide erivorm, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Geenmutatsioonid: Muutused DNA nukleotiidses koostises, mis haaravad tavaliselt ühe nukleotiidipaari. Sünonüümmutatisoonid. Olemuselt saab jagada: 1) nukleotiidipaari kadumine 3) kahekordistumine 2) ümberpaiknemine 4) asendumine
1963 keelustati maa peal, vee all ja vee peal tuumakatsetuste läbiviimine (lubatud vaid maa all ja teatud võimsusega). tuumarelva leviku keelustamine – on keelatud tuumarelva omaval riigil jagada tehnoloogiat, mitte ise välja töötamine. kosmosesse ei tohi tuumarelvaga minna, samuti ei tohi ladestada merepõhja. keelustatud on ka keemiarelvad ja biorelvad. tuumavabade tsoonide kujundamine või loomine (Antarktis). paljude muude bilateraalsete relvastuse vähendamise lepete taga on olnud ÜRO ÜRO on oma rahuvalvega olnud eeskujuks ka teistele (NATO; SRÜ). Sellest on huvitatud ka mittesõjalised organisatsioonid. Nt Darfuris ka Aafrika Liit. EL on seotud Kosovoga. Rahuvalve ei ole enam ÜRO monopol
semester -‐ hinnan sõltub muuhulgas konkreetsest situatsioonist Keelatud vahendeid -‐ keelatud või piiratud tavarelvad, nt § mürk § deformeeruvad kuulid § püünismiinid § jalaväelised miinid § pimestavad laserrelvad -‐ keelatud massihävitusrelavad: § keemiarelvad § bakteroloogilised või bioloogilised relvad Keelatud viise -‐ vastast on keelatud tappa, vigastada või vangistada pettuse teel (sõjakavalus on lubatud) -‐ keelatud on anda käsku, et armu miite anda -‐ võitlusvõimetut isikut ei tohi rünnata -‐ samuti on keelatud:
ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides Keemilised: ◦ Tubakasuits ◦ Ravimid ◦ Olmekemikaalid ◦ Toidulisandid ◦ Fenool ◦ Keemiarelvad Füüsikalised: ◦ Radioaktiivne kiirgus ◦ Röntgenkiirgus ◦ UV-kiirgus ◦ Ülitugev elektromagnetkiirgus Kromosoomi mutatsioonid Muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. Ühe kromosoomi piires: ◦ Deletsioon – kromosoomi lõik kaotatakse ära ◦ Duplikatsioon – kromosoomi lõik kahekordistub ◦ Inversioon – kromosoomi lõik muudab asukohta. Kahe kromosoomi vahel: ◦ Insertsioon – lõik ühest kromosoomist
· kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid) · Ülitugev elektromagenetkiirgus. NB! Mutageenid on kvalitatiivse toimega tegurid st. väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. Supermutageenid : - mutageen mis 100% tõenäosusega tekitab mutatsioone. - Näiteks teatud fosfor ja lämmastikühendid. Geenmutatsioonid : - muutused DNA nukleotiidses koostises. - Hõlmab ühte nukleotiidipaari.
Esialgu on iga sõda sõdivatele riikidele, eriti sõda alustanud riikidele, tundub vahva, suur rahvusluse puhang. Ometigi sõda mõjutas väga paljut. S. Zweig ,,Eilne maailm" Kahe sõja vahelisest ajast ja mismoodi kirjutab Euroopa ühisest turvalisest kodust muutus sellisteks vaenutsevateks poolteks. Hästi palju muutis Esimene Maailmasõda inimeste arusaami, hoolimist ja üksteise vastu huvitatust ja kõike seda. Esimene maailmasõda toob relvastuses uued relvad: tankid ja keemiarelvad. Esimese maailmasõja ärel lagunevad mitmed impeeriumid: Austria-Ungari, Venemaa, Osmani. Tekivad uued rahvusriigid näiteks ka Eesti 1918. Ja Türgi muutub esimeseks ilmalikuks islamimaaks. Enamlased teevad Venemaal esimese kommunistliku riigi. Tähtsaks hakkab muutuma ka Ameerika Ühendriikide roll. Esimese maailmasõja tulemusel süvenevad need languse ja hävingumeeleolud loomeinimestes veelgi, sest see, mis sõjas toimus ja mis pärast seda Euroopas toimub, see pole mõistusepärane
annaabi.ee 
