Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
Importijad: Paljud Põhja riigid 7. Iseloomusta EL-i kalakaubandust.- El-is on kalapüük ja kalakasvatus oluliseks tegevusalaks ja see aitab varustada kala ja kalatoodetega EL-i suurt turgu. Kuigi kalandus moodustab liikmesriikide SKTst alla 1%, on sellel tööhõive seisukohalt suur tähtsus neis piirkondades, kus muid valikuvõimalusi ei ole. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Kes ja miks seda teevad?- Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid. 9. Kuidas on muutunud kalapüügi maht viimastel aastatel? Põhjused.- Tegelik kalapüük on statistilistest andmebaasidest kajastuvast mõnevõrra suurem sest esineb röövpüüki
saarestikuveed. ÜRO lisab eelnevatele vabadustele vabaduse püstitada teatud tingimustel kunstlikke saari ja ehitisi ja vabaduse läbi viia teaduslikke uuringuid. Ülemvõimuakte võivad riigid avamerel teostada laevadel, ms sõidavad tema lipu all, piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks. ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND
varem. 2. Ülepüük 3. Maailmamere reostus 4. Kalapüügiõiguse müümine, territoriaalveed, majandusveed. Territoriaalveed Rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. KALA PÜÜTAKSE SELLES PIIRKONNAS, MIS KUULUB RIIGILE. Majandusveed RANNIKURIIGILE KUULUV RANNIKURIBA (200 meremiili), KUS RANNIKURIIGIL ON EESÕIGUS MAJANDUSTEGEVUSELE. Kalapüügiõiguse müümine Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, siis ta lubab teistel püüda oma piirkonnas kala, kindla kvoodi alusel ehk müüb või rendib oma püügiõiguse. 5. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. 1. Pindala 2,2 miljonit hektarit 2. Metsasus 51% 3. Puiduvaru 400 miljonit m3 4. Keskmine aastane juurdekasv ehk arvestuslank 2-5 m3/ha aastas 5
uurimisel tegutseda, näiteks toota vee-, hoovuse- ja tuuleenergiat; b) õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni: i) tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele; ii) teaduslike mereuuringute tegemisele; iii) merekeskkonna kaitsmisele ja säilitamisele; c) konventsioonis sätestatud muud õigused ja kohustused. Suveräänne õigus kui teised riigid tahavd midagi teha ´, siis rannikuriik saab seda keelata. Kaitseabinõud Artikkel 292. Laevade ja laevaperede viivitamatu vabastamine 1. Kui osalisriigi asutused on teise osalisriigi lipu all sõitvat laeva kinni pidades väidetavalt eiranud konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte
1. hajali püük - kalurikülad, väikesed paadid, rannaäärsed piirkonnad, reeglina kuivatamisse ja soolamisse. 2. konsentreeritud rannapüük - suuremad laevad 3. avamerepüük - kapitalimahukam, traalid, töödeldakse suurtes mahtudes - konservi- ja kalajahutehased. (Kaasajal annab suurema osa maailma kalatoodangust) 4. ookeanipüük - kõige kapitalimahukam, sest nõuab laevastikkku. (baaslaev, millel tehas + 10-12 traalerit koos ealmiskohtadega. (USA, Jaapan, Venemaa) Iga rannikuriik tohib püüda kala oma rannikuvööndis, mis ulatub 200 meremiili ehk 370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, siis võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. territoriaalveed 12 meremiili. Et väljapüüki sisevetest ja maailmamerest ei saa enam suurendada, kuid vajadus kala järele aina kasvab, siis on kiiresti arenema hakanud kalakasvatus. Väga palju kasvatatakse kala Aasia riikides.
Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti geograafiline paiknemine on samuti mulle väga meelepärane, võiksin isegi öelda, et suurepärane. Oleme rannikuriik, kus rannajoon on väga pikk. Paljude teiste riikide kodanikud pole oma elu jooksul merd näinudki. Minu jaoks on see uskumatu, kuna ise tunnen, et meri peab minul alati lähedal olema. Kliima on meil vahelduv, suvel soe ning talvel külm. Leian, et aastaringi oleks ühesuguse kliimaga üsna raske elada, kuigi need, kes sellistes tingimustes elavad, ei oskagi muud tahta. Meil on neli aastaaega ning iga aastajaga kaasnevad muutused, kuid paljudes maades on need väga väikesed
müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka *majandusveed rannikuriigile kuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid *ülepüük tööstuskalade liigne püük *metsamajandus tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsa istutamisest kuni metsa raieküpseks saamiseni *metsasus metsade osakaal riigi pindalast
KOHVI kõrval on TEE.TEE-st ülesse ja paremale on kirjutatud RIIS,NISU,SUHKRUROOG ja TEE. Lk.58 1.Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Merekarbid,teod,krevetid,kaheksajalad,vetikad. 2.Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Üha enam kalu püütakse/saadakse kalakasvandustest.Püütakse rohkem siseveekogudest. 3.Esimene tulp: Majandusvöönd-Riigisisene asi,vaba tegevus Teine tulp:Territoriaalveed-Iga rannikuriik võib püüda lasta oma majandusvööndis. Kolmas tulp:Avaookean-Reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. 4.Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,sest seal on hapnikurikkam vesi ning jõgede suudmealad-palju toitaineid. 6.Mida tähendab kalapüügiõiguse mümine?Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei huvitu oma majandusvööndis kalapüüdmisest,võib müüa teisele riigile.Angoora,USA,Kanada,Arengumaad Aafrikas. 7
looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka majandusveed - rannikuriigilekuuluv mereala *kalapüügiõiguse müümine - Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid ülepüük tööstuskalade liigne püük *metsamajandus tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsa istutamisest kuni metsa raieküpseks saamiseni metsasus metsade osakaal riigi pindalast
seaduse alusel menetletavat luba tehnilise platvormi kui rajatise ehitamiseks Rootsi majandusvööndisse. Torujuhtme võimalik paigaldamine Eesti majandusvööndis Kui torujuhtme rajamist kavandatakse Eesti majandusvööndisse, siis tuleb torujuhtme paigaldamise skeemile ja suunale saada Eesti heakskiit (ÜRO mereõiguse konventsiooni (ingl. UNCLOS) artikkel 79 lg 3). Vastava taotluse alusel teeb otsuse Vabariigi Valitsus. UNCLOS artikkel 79 lõige 2 sätestab, et rannikuriik ei tohi takistada torujuhtmete paigaldamist ega hooldamist, kuigi tal on õigus võtta mandrilava uurimiseks põhjendatud meetmeid, kasutada selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust. Riigil on seega võimalik seada tingimusi torujuhtme asukohale. [http://www.google.ee/search?hl=et&q=Nord+Stream+gaasijuhe&btnG=Google+otsing&lr=] (10.12.2007) "Roheliste" arvamus "Rohelised" on gaasitrassi projekti suhtes eitaval seisukohal
Sarnaselt OPEC'ile, kes maailmas jaotab ära nafta hinnad, tahaks ta viia läbi seaduse, et ka gaasile tuleks vastav kontroll organisatsioon. Gaasiturg pole niivõrd uus, et selline asi peaks juba ammu loodud olema. Kui torujuhtme rajamist kavandatakse Eesti majandusvööndisse, siis tuleb torujuhtme paigaldamise skeemile ja suunale saada Eesti heakskiit. Vastava taotluse alusel teeb otsuse Vabariigi Valitsus. UNCLOS artikkel 79 lõige 2 sätestab, et rannikuriik ei tohi takistada torujuhtmete paigaldamist ega hooldamist, kuigi tal on õigus võtta mandrilava uurimiseks põhjendatud meetmeid, kasutada selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust. Riigil on seega võimalik seada tingimusi torujuhtme asukohale. ( Oceans and the law of the sea) Gaasijuhe pidi kasutusele tulema juba 2010'dal aastal, kuid juba 2007 aastal seati see ümber aasta hilisemaks
Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. 3 · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus. Väga levinud Aasia riikides. Kauplemine kalatoodetega
suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük kala püütaksee rannalähedastel aladel, väikeste kalapaatidega (ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, arengumaades) Avamerepüük laevaga avamerel Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad, kala töödelldakse laeval, müüakse sadamates. Seda püüki saavad lubada rikkad ja/või suured riigid Usa, Jaapan, Venemaa jt. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis 200 meremiili (370 km) rannikust. Kalakasvatus eriti arenenud ja palju kasvatatakse Aasia riikides. Ülepüük, maailmamere reostumine. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsa keskmine juurdekasv m3 aastas hektari kohta. Parasvöötme okasmets suurima levikuga, kasv aeglane, suhteliselt hõre, väikese juurdekasvuga (1-2 m3/ha). Parasvöötme leht- ja segamets lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha, segametsade 2-3
meralade algust: -‐ tavaline lähtejoon -‐ sirge lähtejoon Siseveed -‐ siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud -‐ siseveed on territoorimi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele -‐ reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse -‐ tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täilikus ulatuses -‐ sõjalaevad ei allu rannikuriigi jursidiktsioonile Territoriaalmeri
Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük . Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse laeval, müüakse sadamates. Levinud USAs, Jaapanis, Venemaal jne. · Iga rannikuriik tohib püüda oma majandusvööndis 370 km rannikust. Riik võib seda õigust müüa või rentida. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks jagatakse kvoodid. · Väljapüük sisevetest mood. 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. 14 · Väljapüüki ei saa enam suurendada. Vajadus kala järgi kasvab. Areneb kalakasvatus . Väga levinud Aasia riikides. ·
4.4 Kalandus Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Rannikupüük on ülekaalus Ida ja KaguAasias, kuid ka teiste regioonide arengumaades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20. sajandist hakkas levima ookeanipüük. Iga rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370 km kaugusele rannikust. Kalastamise õigust võib ka müüa või rentida. Avaookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean on jagatud püügipiirkondadeks ja teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubatava väljapüügi kogused kvoodid. Kiiresti on arenema hakanud kalakasvatus. Kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänud tarbitakse riikide siseturul
Arkaadial on/puudubjurisdiktsioon Jane Doe ja Robert Jonesi üle. Arkaadia ei saa oma jurisdiktsiooni Utoopias teostada, selleks on vaja Utoopia nõusolek. On 2 võimalust: 1) Utoopia annab ise isikuid välja; 2)Utoopia annab loa selleks, et nt Arkaadia politsei võiks nende riiki sattuda ja viia isikuid tagasi Arkaadiasse. Arkaadial oli/puudusõigus pidada kinni reisilaev ja vahistada Jane Doe. EIÕK § 27 lg 1 - Rannikuriik ei teosta kriminaaljurisdiktsiooni oma territoriaalmerd läbival välisriigi laeval isiku kinnipidamiseks või läbisõidul oleva laeva pardal toimepandud kuriteo juurdluse korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui: a) kuriteo tagajärjed mõjutavad rannikuriiki; b) kuriteoga häiritakse rannikuriigi rahu või territoriaalmere kohta kehtestatud avalikku korda; c) laeva kapten, laeva lipuriigi diplomaatiline esindaja või konsulaarametnik on palunud kohalike ametiisikute abi või
· a) Selgita mõistet majandusvööndi veed? (2 punkti).................................. b) Kuidas võib mõjutada majandusvööndi olemasolu Portugali ja Austria majandustegevust? (4punkti) ............................................................ · Täida lüngad. (5 punkti) Kalavarad on .................. loodusvarad. Kõige kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega on ................ kalad. Alates 1977.a. tohib rannikuriik kontrollida ja piirata kalapüüki oma .................... vetes. Kõige suuremad on .............. ookeani kalavarad. Kalavaesed on ................... ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük.
ebamõistlik igat väiksemat jõnksu järgi teha. Seetõttu tõmmatakse sirged, millega ühendatakse kaugemad punktid ja tekib siukene mugav lahendus) SISEVEED: ❏ Siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud ❏ Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele ❏ Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse (rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täielikus ulatuses (kaptenile jääb oma õigus, aga ta on kohustatud alluma rannikuriigi jurisdiktsioonile) ❏ Sõjalaevadei allurannikuriigi jurisdiktsioonile TERRITORIAALMERI:
pikema säilitamise eesmärgil sealsamas ka töötlema. Arenesid ja täiustusid äriteenused, kalatöötlemisettevõtted suuremates sadamalinnades. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. Alates 20.saj. hakkas levima ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga suured kalapüügi laevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Ookeanipüüki saavad endale lubada vaid suured ja/või rikkad riigid - USA, Jaapan, Venemaa jt. rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub 370km kaugusele rannikust. Kui ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. Avaookeani kalapüügi reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest moodustub 7% kogupüügist
Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis, püüavad need riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude kaitse ja arendamise koordineerimiseks, piiramata käesoleva osa muude sätete kohaldamist. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ja sellega külgnevas alas, püüavad rannikuriik ja neid varusid külgneval alal püüdvad riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude säilitamiseks külgneval alal. Sõlmiti neli konvektsiooni mereõiguses 1958. aastal: 1. Territoriaalmeri ja külgvöönd-Sisaldas, kuidas määrata baasjoont, mille alusel mõõta territoriaalmere laiust. Mõõdud on alati meremiilides ehk natuke pikem kui maamiil. 2
kaugusel. Standardlähtejoon ehk territoriaalmere laiuse mõõtmise standardlähtejoon - rannikuriigi ametlikule suuremõõtmelisele kaardile märgitud madalaim mõõnajoon piki rannikut (kui ÜRO mereõiguse konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti). Külgvöönd - See on kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest ulatuv riigi territoriaalmerega külgnev vöönd, kus rannikuriik võib teha vajalikku kontrolli, et: vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning selleks, et karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Kalandusvöönd - Kala püütakse nii majandusvööndis kui väljaspool seda. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis,
annaabi.ee 
