Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks.
9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet e ................. Saldo ................. Kreedit Ülesanne ....... BILANSS seisuga ............................................ Aktiva Bilansikirje summa Passiva Bilansikirje summa KASUMIARUANNE Ülesanne....... Periood ........................................ Tulud Summa Müügitulu Kauba müük Eur.Liitu (0%km) 158060 Teenuse müük Eur
Valmistoodang 126 000 75 000 51 000 Aktsiakapital 1 926 000 Pangalaenud 720 000 200 000 Kreeditorid 305 000 115 000 Maksuvõlad 140 000 KOKKU 3 091 000 3 091 000 537 000 537 000 2 776 000 Lõppsaldod kreedit 1 926 000 520 000 190 000 140 000 2 776 000 Bilanss arvestusperioodi alguses AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Kassa 45 000 Lühiajalised kohustused Arveldusarve 375 000 Pangalaen 720 000 Materjalivarud 85 000 Kreeditorid 305 000 Valmistoodang 126 000 Maksuvõlad 140 000
Vabaaine majandusõpetus 1 tund (I) Kuidas toime tulla ja unistusi ellu viia? Kes ma olen ja mida teile räägin? Lõpetasin Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal ja kaitsesin oma magistritööd finantsjuhtimise õppesuunal 2010.aastal. Oman magistrikraadi (MBA). Töötan majanduse ja ettevõtluse õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja kunstiõpetuse õpetajana Tääksi Millest räägime? • Kursuse eesmärk: Anda lihtne ülevaade võimalustest oma isiklike ,- pere-ja ettevõtte kulude-tulude eelarve struktuurist, tasakaalust ja ettevõtte majandusarvestusest (äriplaani komponendid). • Kursuse kestvus: 35t • Kursust hinnatakse arvestustöö põhjal – arvestatud või mitte arvestatud. • Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – kulude jaotamine eelarves, Millest räägime? • Räägime majanduses kasutatavatest mõistetest ja nende sisust. • Koostame enda isikliku eelarve. • Teostame isikliku eelarve an...
ühendused keskkonnakaitsealane tegevus, sotsiaalne ja ühiskondlik tegevus, majanduskeskkonna ja seadusandlike muudatuste mõju ettevõtte tegevusele, maksude tasumine, investeeringud, eksport, statistikaametile vajalik finantsinformatsioon, tööhõive. Bilansi analüüs Huvigrupid koduses keskkonnas? Kes on võlausaldaja? Kes on laenuandja? Kes on klient? Kes on tarnijad? Kes on töötaja? Majandustegevuse analüüs ANALÜÜSITAKSE: RAAMATUPIDAMISARUANDEID - BILANSS - KASUMIARUANNE - FINANTSPOSITSIOONIDE MUUTUSTE ARUANNE - RAHAVOOGUDE ARUANNE KUIDAS? ÜLDINE PÕHIMÕTE: SAMM-SAMMULINE LÄHENEMINE ANALÜÜSIL, ÜLEMINEK ÜLDISELT ÜKSIKULE. Valdkondlikud analüüsimudelid Aruandluse analüüsi võib tinglikult jaotada nelja peamisse valdkonda: A HÄLBEANALÜÜS · HORISONTAALANALÜÜS - analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes). · VERTIKAALANALÜÜS - analüüsitakse aruande sisemise
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
Ülesanne1: Kaupluse bilanss Ostuhind (kr/tk) Kulu müüjate [ostuhind palkadeks (kr/tk) moodustab allpool [moodustab allpool toodud protsendi toodud protsendi müügihinnast] ostuhinnast] Toote liik Kogus (tk) Müügihind (kr/tk) 70 13 diivan 7 24500,35 17150,245 2229,53185 tugitool 16 13550,50 9485,35 1233,0955 laud 5 3546,90 2482,83 322,7679 lamp 21 356,6...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Transpordi kulu Soojus Ostetud teenused Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksu kulu Töötuskindlustuskulu Pensioni kulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Intressi tulu Aruandeaasta kasum (kahjum) 100 000 150 000 49 000 1 000 30 000 25 000 50 000 24 000 6 000 1 000 6 000 500 4 000 800 2 000 90 000 29 700 1260 700 960 200 27 880 80 27 960 Bilanss Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Muud lühiajalised nõuded Nõuded omanike, teiste grupi ettevõtete ja seotud osapoolte vastu Ettemaksed teenuste eest Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed perioodika eest
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materiaa...
a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud. b) Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline. c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub. Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev -tehingu majanduslik sisu -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa) -käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised
investeering- kasusaamise eesmrgil tehtav rahapaigutus ettevtteisse vi vrtpaberitesse. privatiseerimine- erastamine, riigi vi kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks.(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles
9145 5900 35000 12040 Ülesanne ...... TÖÖTUSKINDL.KULU Kreedit Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568 hoone 685000 inventar 130000 Kokku 1036419 Passiva Bilansikirje summa tarnijatele tasumata arved 29254
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 00...
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 ...
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 25 000 12 Võlad töövõtjatele 760 800 16+17+26 Muud lühiajalised nõuded 6 000 7 Maksuvõlad 62 500 8+25+28 Ettemaksed teenuse eest ...
Variant 3 1. Ettevõtte käivitamiseks on vaja tasuda osakapital 2500 €. Ettevõte hakkab tegelema IT-alaste töödega. Arvega ostetakse kontoritehnika, mis maksab 1400 €. Ettevõtte tegevuse tarbeks üüritakse ruumid, mille üür kuus on 240 €. Teenuste eest laekus 2600 €. Töötasu arvestati ja maksti 2000 € (makse ei arvesta). Kontoritarbeid osteti 300 € eest. Põhivara amortisatsioon on 24%. aastas Koostada tulude-kulude aruanne, rahavood ja bilanss. LAHENDUS ERALDI FAILINA!! 2.Mis on ettevõte ja millest ta koosneb? * Ettevõte kui majandus üksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. * Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on vajalikud ettevõtte tegutsemiseks. 3. Millised on ettevõtte asutamise viisid. Loetle ja too näited. 1. ise registreerides äriregistris 2. registreerides notari juures 3. ostes valmis äriühingu 4. Nimeta säästude paigutamise võimalused.
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täi...
1 Finantsplaneerimise eksami 2016 kordamisküsimused ja märksõnad Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Intressimaksed 262719,2 228946 165788 102630 39471 Laenu tagastamine 421056 631584 631584 631584 631584 Veoautode soetamine 4600000 0 0 0 0 Kassajääk 964453,8 2188313 3499317 4533266 5273150 Laenujääk 2578944 1947360 1315776 684192 52608 OÜ Rigmas Transport bilansi prognoosid AKTIVA * tegelik bilanss 30.09.2003* 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 31.12.2007 Käibevara 1. Kassa ja pangakontod 39414 12500 964454 2188313 3499317 4533266 5273150 2. Nõuded ostjate vastu 211812 250000 709244 546650 435243 323498 211398 3
· Põhivara 100,-; Kassa 50,-; Maksuvõlg 20,- ; Osakapital 50,- ; Ostjate ettemaksed ? Põhivara 100,- Maksuvõlg 20,- Kassa 50,- Osakapital 50,- Ostjate ettemaksed 80,- Kokku 150,- Kokku 150,- 3. Koosta olemasolevate andmete põhjal bilanss. (8 punkti) · Tootmisseadmed 340 000 · Intressitulu 16 000 · Võlad hankijatele 250 000 · Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.03.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010 ja bilanss seisuga 28.02.2011 Firma tegeleb puitmaterjalide ja puutoodete müügiga. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuu viimasel tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ajapalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Märtsikuus toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 02.03. vastavalt töölepingule kompenseeritakse Karl Kangele tema korteri üürist 50%, mis esitatud arve järgi oli täis- summana 250 EUR
ja filiaalid; - Immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad välisriikide diplomaatilised, konsulaarja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad välisriikide asutuste ja organisatsioonide esindused Eestis. Niisiis on maksebilanss lihtsalt kõigi majandustehingute (kaupade, teenuste, finantsvarade liikumise) süstemaatiline kokkuvõte teatud ajaperioodi kohta riigi residentide ja muu maailma vahel. Maksebilanss ei ole bilanss, ega kasumiaruanne, vaid fondide voo aruanne, mis näitab muutusi varades, kohustustes ja puhasväärtuses teatud perioodi jooksul. Fondide allikaks on eksport, investeerimistulu, ülekanded ning lühiajalised ja pikaajalised laenud. Fondide kasutamine on import, välismaale makstud investeeringutulu, ülekanded välimaale, Lühiajaline ja pikaajaline laenamine või investeerimine välismaale ja samuti ametlike reservide kasv.
Küsimus 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav tegevus, mida rakendatakse ettevõtte majandustulemuste saavutamiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 bilanss koostatakse kindla kuupäeva seisuga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** ...
Edasilükkunud tulumaksukohustus 0 ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 0 Lehekülg 2 Kasumiaruanne 1 2001 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 3 Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1
.....23 12. TUHA TALU OÜ LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS...........24 13. TUHA TALU OÜ KÄIBEMAKSUVÕLG JA ARVESTUS.......................25 15 TUHA TALU OÜ OMAKAPITALI ARVESTUS......................................... 28 LISAD .....................................................................................................................30 LISA 1 KONTOPLAANI NÄIDIS...............................................................................30 LISA 2 31.12.2008 TUHA TALU OÜ BILANSS.......................................................35 LISA 3 TUHA TALU OÜ KASUMIARUANNE 2008..................................................36 LISA 4 TUHA TALU OÜ LOOMADE INVENTUURI TABEL SEISUGA 10.10.2009......38 3 Sissejuhatus Tallinna Majanduskooli raamatupidamise üliõpilasena läbisin teise ettevõttepraktika. Praktika sooritasin 22. novembrist 23
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu.
Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V. 𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav ja takistitel tarbitav võimsus. Selleks kasutataks tarbija poolt Joule Lenzi seadust P = I²R ning elektromotoorjõu poolt genereeritava võimsuse saame seosest P = EI. ∑ ∑ Ptarbija = Ptootja Ii2 Ri = ∑ ∑ ∑ PEi − PJi Esmalt arvutan tarbitava võimsuse:
(Loodan, et ei teinud lahenduses vigu, kui leiate mõne andke teada) 3. (Finantsaruanded) Võtke Kollaste Kummipartide näide 3 5. märtsi seminaridest ning oleta et Kollased Kummipardid jätkavad oma tegevust samas tempos (ehk kõik tulud ja kulud on proportsionaalsed) 2008. aastaga. Koosta Kollaste Kummipartide prognoosid: a) 2 kasumiaruanne 2009. aasta kohta, b) bilanss 31. detsembri 2009 seisuga ja c) rahavoogude aruanne 2009. aasta kohta. Lahendus: Kasumiaruanne 01.01- Võrdlusek 31.12.2009 s 2008 Äritulud 1 760 000 880 000 Kaubakulud -960 000 -480 000 Tööjõukulud -280 800 -140 400 Muud tegevuskulud (üürikulud) -156 000 -78 000
..............................................................................................................................................23 10. Tulude ja kulude arvestus.....................................................................................................................................24 11. Raamatupidamise aastaaruanne.......................................................................................................................... 25 10.1 Bilanss..............................................................................................................................................................26 10.2 Kasumiaruanne................................................................................................................................................28 10.3 Rahavoogude aruanne.....................................................................................................................................29
Kontod kokku 1036419 1036419 1693818 1693818 1512375 ................. Lõppsaldo Kreedit 347648 26876 11550 7144 1470 470000 414587 233100 1512375 Ülesanne ....... BILANSS seisuga ............................................ Aktiva Bilansikirje summa Käibevara Kassa 4000 Arvelduskonto 159899 Käibemaksu ettemaks 41446 OLA 4662 Kaubavaru 228540
Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul 7 Kasumiaruanne 7 Jaotamata kasum 7 Bilanss I tootmistsükli lõpul 8 Bilanss II tootmistsükli algul 8 Teenused, hind 9 Turustamine 9 Projekti iseloomustus 10 Riskid 10Äriplaan
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28
vajadusi rahuldatakse?Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Missioon väljendab tarbija kasu.Ise mõistad,tarbija mõistab,mida sa teed.Ehk sis ettevõtte kasulikkus tarbija seisukohalt. 6.Turundus on osategevuste kompleks,mis hõlmab turu-uuringuid,toote kujundamist,turustuskanalite valikut,hinnapoliitikat,müügi toetamist ja müüki ennast. 7.Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega.Ei näita aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid
Seletus Protsentarvutused Leht Seletus Suht.kasv Absoluutne ja suhteline juurdekasv HP bilanss Absoluutne ja suhteline juurdekasv Käive Konstantne suhteline juurdekasv Palk Brutotulu leidmine netotulu põhjal ja vastupidi Page 1 Suht. kasv Aastase müügitulu suhteline juurdekasv Eirnevate firmade majandustulemuste võrdlemiseks kasutatakse mitmeid erinevaid suurusi.
docstxt/135106028377.txt
tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2
õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase
annaabi.ee 
