9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16
Poolt 24 häält, vastu hääli ei ole, erapooletuid ei ole. Koosolek toimub juhatuse poolt väljakuulutatud päevakorra kohaselt. Koosolek töötab kinnitatud kodukorra kohaselt. Päevakord 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku pikendamine 2 aasta võrra 2. Katlamaja ehitamise alustamine 2010 aasta mai kuus 3. Muud jooksvad küsimused 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku muutmine Otsustati: Kinnitati otsus muuta olemasoleva pikaajalise laenukohustuse maksegraafikut, pikendades seda 2 aasta võrra. Poolt- 18 häält, vastu- 3 häält, erapooletud- 3 häält. 2. Katlamaja ehitamise alustamine 2010 aasta mai kuus Otsustati: Lükata katlamaja ehitamine edasi 2013 aastasse, soenduvalt majanduslikult raskete aegadega. Poolt- 8 häält, vastu- 16 , erapooletud- ei ole. Koosoleku juhataja Protokollija T.Pruul M.Põldsaar
5. KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Kõik kohustused, mille täitmise tähtaeg ei ületa 12 kuud, on lühiajalised ja need, mille täitmise tähtaeg on üle 12 kuu, on pikaajalised. Kohustused jagunevad : laenukohustused, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad, muud võlad, saadud ettemaksed. 5.1 Laenukohustused Laenukohustustena kajastatakse ka krediitkaardi võlgnevusi ja arvelduskrediidi jääki- Lühiajalise laenukohustuse laekumine: D 1010 K 2010 Pikaajalise laenukohustuse laekumine: D1010 K 2810 5.2 Võlad tarnijatele Arvestust tarnijate võlgade üle peetakse analüütiliselt tarnijate ja ostuarvete lõikes raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva andmebaasis. Ostuarve sisestamine Merit Aktiva raamatupidamisprogrammi toimub järgnevalt: 1. valida hankija, kellelt arve on saadud. Uue hankija lisamiseks klõpsata Hankija valiku akna allosas olevale tekstile Uue hankija lisamiseks kliki siin. 2
kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. PS!!! Kui oleks olnud sama olukord, aga tegemist majaga, siis oleks see läinud ühisvarasse vana seaduse järgi!!! 2 RK lahend nr 3-2-1-33-03 - Kas ühivara jagamisel ühiselt võetud laenukohustuse jagamine omab tähendust lepingulistele suhetele võlausaldajaga? Jah, mõlemad on solidaarvõlgnikud. RK lahend nr 3-2-1-13-07 auto ei ole isiklik tarbeese!! RK lahend nr 3-2-1-12-07 Millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus? Abielu lõppemise seisuga. Isegi kui liisingus, siis ikkagi ühisvaras. Auto omand kuulub liisingule, siis saab arvesse võtta seda, mis on juba tasutud. Vana seadus ei eristanud seda. Ei öelnud hetke seisu.
143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustu s 227 Kogumispensio n 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele 241 Võlad
investeering oli 2 meur, millest 1.5 meur hinnati alla tagasiulatuvalt 2009 aastal). 2010.aastaaruande võrdlusandmed olid korrigeeritud seoses olemasoleva laenu allahindamisega. 2010.a. rahavoogude aruandes on kajastatud järgmised summad: - Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 2 mln eurot: Baltic Premator OÜ tegi sissemakse BLRT Masinaehituse OÜ osakapitali summas 2 mln eurot 2010. aastal. - Antud laenude tagasimaksed 1,5 mln eurot: BLRT Masinaehituse OÜ laenukohustuse tasumine. Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus BLRT Grupp AS Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja BLRT Grupp Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud Eesti Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
§ 113 lg 6. LKM refinantseeris ehk asendas ühe kohustuse teisega. Seega on VÕS § 113 lg 6 alusel keelatud sellest viivist ja intressi võtta. 4 Järeldus: pank ei saa arvestada lepingult viivist ja intressi VÕS § 113 lg 1 alusel. INTRESSI SAAB SIIT ARVUTADA, AGA VIIVIST EI SAA! SELLEKS TA PEAKS LAENUKOHUSTUSE LAHTI HARUTAMA. Kompromissleping - mõlemad pooled peavad tegema järeleandmisi. Viivis allub kontrollile nii tüüptingimuste kui ka VÕS §113 järgi. Seadus ei ütle midagi viiviset intressi arvestamise kohta ja intressilt intressi arvestamise kohta Kui uue kogusumma maksmisega võlgnevusse jääd, siis ei saa enam küsida viivist, aga intressi võib küsida Kas pank saab arvestada kogusummalt viivist ja/või intressi?
D: Finantskulu K: Arvelduskonto Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil on pikaajalise laenu see osa, mille tasumise tähtaeg on järgmisel majandusaastal ja kuulub lühiajalistes kohustustes kajastamisele. Selleks koostatakse lausend, millega vähenevad pikaajalised kohustused ja suurenevad lühiajalised kohustused: D: Pikaajalised laenud K: Pikaajalise laenukohustuse tagasimakse järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused tekivad võlakirjadest, mille omanikel on õigus vahetada need raamatupidamiskohustuslase aktsiate vastu. Neid võlakirju nimetatakse vahetusvõlakirjadeks. Vahetusvõlakirjade väljalaskmine tähedab sisuliselt aktsiate väljalaskmist, see võib toimuda üldkoosoleku otsusel ja ainult juhul, et selline võimalus on ette nähtud aktsiaseltsi põhikirjas
kohustusi soovivad isikud saavutada. Juhul, kui koos elavad isikud ei soovi abiellumisega kaasnevaid vastastikuseid õigusi ja kohustusi enda peale võtta, pole abielu sõlmimisel mõtet. Juhul aga, kui isikud soovivad, et nende vahel eksisteeriksid konkreetsed vastastikused õigused ja kohustused ülalpidamisõiguses, abiellumise tagajärgedes, on abielu sõlmimisel mõte. Abielu annab rohkem garantiisid. 2. Kas abiellumisel toimub olemasoleva vara (st kinnisasjade, laenukohustuse, osaühingute osade, pangakontol olevate rahaliste vahendite) omandiõiguses mingi muutus automaatselt või sõltub see abiellumisel valitud varasuhtest? Kui sõltub, siis milles muutus täpsemalt seisneb? See, kas abiellumisel toimub olemasoleva vara omandiõiguses mingi muutus, sõltub valitud varasuhtest. Ühisvara varasuhte valimisel on enne abiellumist omandatud vara omandiõigus (kinnisasjad,
sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 155 lg-te 2 ja 3 järgi ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees garantiiga tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest ning garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega ei ole poolte sõlmitud garantiileping ja sellest tulenev nõue seotud võlgniku laenukohustuse olemasolu ega selle suurusega.“ – Garantii on mitte mitteaktsessoorne tagatis, mille kehtivus ja realiseerimine ei ole tagatava nõudega seotud. RK: „Üksnes garantiilepingule ei ole lubatud tugineda, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ja rikuks hea usu põhimõtet. Seejuures tuleb õiguste kuritarvitamise üle otsustamiseks hinnata, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult, saamaks endale varalist eelist, mis talle ei kuulu
annaabi.ee 
