Raamatupidamise konspekt (0)

KASUM=TULU-KULU AS, OÜ, MTÜ, FIE, TÜ – tulundusühing, UÜ – usaldusühing Raamatupidamisekohustuslaseks on   Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik)  Kohaliku omavalitsuseüksus  Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidilineisik  Füüsilisestisikustettevõtja  Eestiregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument (võibolla arve) (1) Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad 
vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolel 
tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
(2) Kui seaduses või selle alusel antud  määruses ei ole sätestatud teisiti, 
peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi 
andmeid:  Toimumisaeg  Majandusliku sisu kirjeldus  Arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa Raamatupidamisdokumendid liigitatakse:  Algdokumentideks  Koonddokumentideks  Raamatupidamisõienditeks (memoriaalorderiteks) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav 
kirjalik tõend, millel on järgmised kohustuslikud rekvisiidid:  Dokumendi nimetus ja number  Koostamise kuupäev  Tehingu majanduslik sisu  Tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa)  Tehingu osapoolte nimed. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 
majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha 
on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse 
reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata 
aruandeperioodi tulud ja kulud.
Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei 
tulene teisiti.


Raamatupidamisesise-eeskiri
Raamatupidamiskohustuslane v.a mikroettevõtja on kohustatud koostama
raamatupidamisesise-eeskirja:  Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning 
reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja 
kirjendamist  Algdokumentide käivet ja säilitamist  Raamatupidamisregistrite pidamist  Tulude ja kulude kajastamist kasumiaruandekirjel  Varade ja kohustuste inventeerimist  Raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja 
informatsiooni esitusviisi  Aruannete koostamise korda  Arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises  Raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate 
sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Majandustehing – tehing, muu toiming……… Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine  Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu 
toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille 
tagajärjel muutub raamatupidamisekohustuslase vara, kohustiste 
või omakapitali koosseis.  Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki 
majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama 
raamatupidamisregistris mõistliku aja jooksul pärast 
majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega
ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine  Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise 
põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel  Iga raamatupidamisekirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on 
majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel 
koostatud koonddokument  Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 
majandustehingu kpv; kirjendi identifitseerimistunnus (nt number 
või numbri ja tähe kombinatsioon); debiteeritavad ja krediteeritavad
kontod ja vastavad summad. MÕISTED
VARA – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või 
õigus (käibevara ja põhivara) OMAKAPITAL (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja 
kohustuste vahe


KOHUSTUS – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Bilansi mõiste ja sisu
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva 
seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja 
omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise 
seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa – AKTIVA JA PASSIVA
Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis
ja paigutus.  Vara – see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid 
(raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja 
paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus (netovara) – raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab 
tulevikus rahast loobumist ehk tasumist. Omakapital – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud 
tema kohustused. AKTIVA Varad PASSIVA 1. Käibevara (realiseeritakse  kiirelt umb aastaga) – 
materjalid
Käibevara: arvelduskonto 
(kassa-sularaha); materjalid; 
valmistoodang 1. Kohustused – Laen; võlad 
tarnijatele; palgad;   Tulud, kahjum 2. Põhivara (realiseeritakse  pikema ajaga) – seadmed, 
masinad, ehitised (kinnisvara) 2. Omakapital – (neto varad-
kohustised)              AKTIVA KOKKU                                                  PASSIVA KOKKU Aktiva ja Passiva peavad omavahel võrdsed olema. 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt  majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt  majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud
raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse 
reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata 
aruandeperioodi tulud ja kulud. 3. Raamatupidamist peetakse tekkepõhilselt, kui käesolevast  seadusest ei tulene teisiti. Raamatupidamise kontoplaan


Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) 
majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid 1. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisldavad  informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta, 
samuti andmekogumid, mis sisaldavad klrjendite aluseks olevat 
üksikasjalikku informatsiooni. 2. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid  kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises 
järjekorras: - Majandustehingu kuupäeva
- Raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit;
- Debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid ja vastavaid  summasid; - Majandustehingu lühikirjeldust;
- Algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale 
bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane koostab
kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete 
kirjendamiseks. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina (T-tabel). Konto nimetus ja number DEEBET KREEDIT Alati konto vasak pool Alati konto parem pool Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks.
Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud
konto debiteerimine. 
Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine.
Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides.
Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja 
vähenevad debiteerides. Kui kantakse raha arvelduskontole mitte paberrahana, siis mis toimub? 
Ostetakse materjale ja tasutakse koheselt 5000€. Materjal on aktivas. Meil
peaks olema 2 kontot: arvelduskonto ja materjalikonto. Arvelduskonto alla
tuleb deebet ja kreedit.


1. Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata. Ostetakse põhivara  3000€.  1.1 Moodustati osaühing osakapitali 4000€
2. Makstakse arvelduskontolt tarnijale 30 000€
3.
4. Arvedluskontole laekub pangalaen 200  000€ 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt 
majandustehingu toimumisele, sõltumata, kas sellega seotud raha on 
laekunud või välja makstud.
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis 
võimaldavad määrata aruandeperioodi …. Aktiva
Käibevara – raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad 
majandustegevuses rahaks. Põhivara – vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul,
tavaliselt üle ühe aasta. Passiva
Lühiajalised ja pikaajalised kohustused ja omakapital. Kohustus – võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse 
eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda – st. nõudmine aktivate
vastu. Omakapital – algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate 
katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides 
suurenema ja kasumi korral vähenema. Aktiva ja passiva on seotud..  Bilansi võrdused
Üldistatu kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina: Aktiva (VARA) Passiva (VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD) Käibevara Põhivara Kohustused (võõrkapital):  Lühiajalised kohustused  Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (VARA) kokku: Passiva (VARA MOODUSTAMISE


ALLIKAD) kokku: Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. 
aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA OMAKAPITAL = VARA – KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA – OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on:  VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Näide: Ettevõttes on järgmised varad: Käibevara                  30  Põhivara                    70 Varasid kokku           100 Kui varad suurenevad on deebet, kui vähenevad on kreedit. Kui kohustused/omakapital suureneb on kreedit, kui vähenvad on deebet. NB! Kulukonto suureneb on deebet, kui väheneb on kreedit.


Ülesanne 1. Asutati osaühing osakapitaliga 4000 ühikut, osanikud tasusid osade eest rahas. 2. Osteti kaup müügiks, tasuti kohe rahas 1000ühikut. 3. Osteti põhivara 2000 ühikut väärtuses, arve on tarnijale tasumata. 4. Müüdi ostetud kaup 1500 ühiku eest, ostja ei ole veel arvet tasunud. 5. Kanti kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus 1000 ühikut. 6. Saadi laenu 3000 ühikut. 7. Maksti tarnijale põhivara eest 2000 ühikut. 8. Ostja tasus kauba eest 1500 ühikut. 9. Osteti kontoritarbeid ja maksti kohe 200 ühikut. 10. Osteti kaup müügiks 2500 ühikut ja arve on tarnijale tasumata. Deebet Kreedit 1500 200 3000 1000 4000 2000 3000 500 Võlad tarnijale Lausendid majandustehingute kohta: Arvelduskonto Deebet Kreedit 4000 (1.) 1000 (2.) 1500 (8.) 3000 (6.) 2000 (7.) 200 (9.)


Osakapital (passiva juurde-kreedit, ära läheb-deebet) D K 4000 (1.) KAUP D K 1000 (2.) 1000 (5.) 2500 (10.) PÕHIVARA (aktiva) D K 2000 (3.) VÕLG TARNIJALE (passiva) D K 2000 (3.) 2000 (7.) 2500 (10.) NÕUDED OSTJATE VASTU (aktiva) D K 1500 (4.) 1500 (8.) TULU (passiva) D K 1500 (4.) KULU (aktiva) D K 1000 (5.)


200 (9.) LAEN (passiva) D K 3000 (6.) Ülesanne 4
Hr Ettevõtja asutab uue ettevõtte. Enne esimest müügitehingut on ta soetanud 
masina, mis maksis 25 000 EUR ja hoone, mis maksis 35 000 EUR. Materjalid 
laohoones on väärtuses 10 000 EUR, nende eest on tasutud 50%. Lisaks on 
võetud laenu Hr. Investorilt summas 50 000 EUR. Kassas on ettevõttel raha 2000
EUR ja pangakontol on 8000 EUR. a) kui suur on sellel hetkel ettevõtte omakapital? (25 000)
b)Milline on ettevõtte bilansimaht? (bilansimaht=aktiva kokku=passiva kokku) 
80 000 AKTIVA SUMMA PASSIVA SUMMA Varad: Kohustused: Raha 
arvelduskontol 8 000 Tarnijale tasumata 5000 Raha kassas 
(sularaha) 2 000 Võlg investorile 50 000 Materjal laos 10 000 Hoone 35 000 Omakapital: Masinad 25 000 Aktsiakapital 80 000 – 55 000 = 
25 000 AKTIVA KOKKU: 80 000 PASSIVA KOKKU: 80 000   Ülesanne 5
Koosta järgmiste andmete alusel ettevõtte bilanss 30.dets 201… seisuga. Ettevõtte aktsiakapital on 25k, masinaid 25k, hoone 35k, raha pangas 30k, 
materjal laos 18k, võlg investorile 50k, tarnijale tasumata arved 2k, võlg töötaja 
ees 3k, nõuded ostjale 1k, raha kassas 1k. a) Kui suur on ettevõtte varade väärtus? Kui suur on bilansimaht? 110k; 30k
B) Kas ettevõttel on kasum või kahjum? Mis summas? Kasumis 30k AKTIVA Summa PASSIVA Summa


Varad: Kohustused: Põhivara:
Masinad 
(põhivara) 25 000 Võlg investorile 50 000 Hoone (põhivara) 35 000 Tarnijale 
tasumata 2 000 Käibevara: Raha 
arvelduskontol 
(käibevara) 30 000 Võlg töötajatele 3 000 Materjal laos 
(käibevara) 18 000 Nõuded ostjale 
(käibevara) 1 000 Omakapital: Raha kassas 
(käibevara) 1 000 Aktsiakapital: 25 000 Kasum/kahjum 110 000 – 80 000
= 30k AKTIVA KOKKU: 110 000 PASSIVA 
KOKKU: 110 000 Ülesanne 5
AS Siil on soetanud masina, mis maksis 25k. Tänaseks päevaks on sellest 
amortisatsiooni arvestatud 10k. Ettevõttel on laohoones materjalid väärtuses 3k 
ja valmistoodangu väärtus on 4k. Ettevõtte pangakontol on hetkel 7k ja sularaha 
ei ole. Ettevõttel on kohustusi kokku 3k. AKTIVA Summa PASSIVA Summa Varad: Kohustused: Põhivara:
Masin  25 000  3 000 Amortitatsioon -10 000 Käibevara:
Raha 
arvelduskontol  7 000 Materjal laos 3 000 Valmistoodang  4 000 Omakapital: 
(netovara-
kohustused) 29 000 – 3 000 = 
26 000 Sularaha 0 AKTIVA KOKKU: 29 000 PASSIVA 
KOKKU: 29 000


Ülesanne 
31.12.20xx viidi läbi põhivara inventuur (arvutati ettevõtte masinalt ja hoonelt 
amortisatsioon summas 6k) Koosta ettevõtte bilanss peale põhivara inventuuri. AKTIVA Summa PASSIVA Summa Varad: Kohustused: Põhivara:
Masinad 
(põhivara) 25 000 Võlg investorile 50 000 Hoone (põhivara) 35 000 Tarnijale 
tasumata 2 000 (Hoone ja 
masinate) 
amortitatsioon -6 000 Käibevara: Raha 
arvelduskontol 
(käibevara) 30 000 Võlg töötajatele 3 000 Materjal laos 
(käibevara) 18 000 Omakapital: Nõuded ostjale 
(käibevara) 1 000 Aktsiakapital: 25 000 Raha kassas 
(käibevara) 1 000 Kasum/kahjum 104 000 – 80 000
= 24 000 AKTIVA KOKKU: 104 000 PASSIVA 
KOKKU: 104 000 BILANSIMAHT Ülesanne
BILANSI ettevõttel on: Raha arvelduskontol 15 ühikud
Nõudeid ostjatele 30 ühikut
Materjalivaru 20 ühikut
Maa ja ehitis 55 ühikut
Võlgasid tarnijatele 45 ühikut
Töötajatele palgavõlgnevusi 15 ühikut
Maksukohustusi 10 ühikut
Aktsiakapital 50 ühikut
Koostage ettevõtte bilanss AKTIVA Summa PASSIVA Summa Varad: Kohustused: Põhivara:
Maa ja ehitis 55 Võlad tarnijatele 45


Kokku põhivara 55 Maksukohustused 10 Käibevara: Võlg töötajatele 15 Raha 
arvelduskontol 
(käibevara) 15 Kohustused 
kokku: 70 Materjalivaru 20 Omakapital: Nõuded ostjale 
(käibevara) 30  Aktsiakapital: 50 Käibevara 
kokku: 65 AKTIVA KOKKU: 120 PASSIVA 
KOKKU: 120  Kahjum/Kasumit siin ei arvesta, sest siin ei ole selles ülesandes juttu kuludest ja 
tuludest ega küsitud „kui palju…“ Omakapital : 50
Bilansimaht: 120 Ülesanne
Bilansi võrrandi seotus kasumi kujunemisega
Ettevõttel on:
Raha kassas 5 ühikut
Võlgasud tarnijatele 45 ü
Raha arvelduskontol 83 ü 
Maksukohustusi 13 ü
Aktsiakapital 80 ü
Nõuded ostjatele 30 ü
Tulevaste perioodide kulud 15 ü
Materjalivaru 10 ü
Auto ja tööpink 55 ü
Kinnisvara ettemakse 60 ü
Töötajatele palgavõlgnevus 25 ü
Eelmise perioodide kahjum 20 ü
Valmistoodang 35 ü
Perioodi kulud kokku 200 ü
Perioodi tulud kokku 350 ü
Leidke perioodi majandustulemus ja tehke ettevõtte bilanss. AKTIVA Summa PASSIVA Summa Varad: Kohustused: Põhivara: Võlad 
tarnijatele 45 ü


Maksukohustusi 13  ü Auto ja tööpink 55 ü Kinnisvara 
ettemakse 60 ü Põhivara kokku: 115 Võlg töötajatele 25 ü Käibevara: Kassa 5 ü Raha 
arvelduskontol 83 ü Kohustused 
kokku: 83 ü Materjalivaru 10 ü Omakapital: 210 ü Nõudeid 
ostjatele 30 ü Aktsiakapital: 80 ü Valmistoodang 35 ü Eelmiste 
perioodide 
kahjum: -20 Tulevaste 
perioodide 
kulud 15 ü Käibevara 
kokku: 178 Kahjum/Kasum: 350-200=150 Aktiva kokku: 293 Passiva kokku: 293 Kinnisvara asjad lähevad kõik põhivara alla, kui ei ole tegu kinnisvaraga tegele Ülesanne 10 Aktiva Summa Passiva Summa Raha  30 Võlad tarnijatele 25 Materjalid 10 Aktsiakapital  40 Põhivara 60 Kasum 35 Kokku 100 Kokku 100 Toimusid järgmised majandustehingud: 1. Osteti põhivara 20 ühiku eest, arve on tarnijale tasumata.


Aktiva Summa Passiva Summa Raha  30 Võlad tarnijatele 25+20 Materjalid 10 Aktsiakapital  40 Põhivara 60+20 Kasum 35 Kokku 120 Kokku 120 2. Sularaha eest anti tarnijale põhivara tasumata arve eest 20 ühikut.
3. Osteti sularaha eest materjale 5 ühiku väärtuses
4. Kasumist moodustati reservfond 10 ühikut Aktiva Summa Passiva Summa Käibevara: Kohustused: Raha  30-20-5=5 Võlad tarnijatele 45-20=25 Materjalid 10+5=15 Omakapital: Aktsiakapital  40 Põhivara 80 Kasum 35-10=25 Reservfond 10 Kokku 100 Kokku 100 Tulude kontod Tulude kontodele registreeritakse kõik tulud ja need suletakse üldjuhul perioodi 
lõpul kulude/tulude koondkontole kandmisega. Tulude kontod käituvad nagu 
passiva kontod ja suurenevad alati kreeditpoolele, sest tulud suurendavad 
bilansikontot „kasum“. TULUD Tulude 
suurenemine
Tulusid kokku 
(tulude saldo) Kulude kontod  Kulude kontodele registreeritakse kõik kulud ja need suletakse üldjuhul perioodi 
lõpul kulude/tulude koondkontole kandmisega. Kulude kontod käituvad nagu 
aktiva kontod ja suurendavad deebetisse, sest kulud vähendavad bilansikontot 
„kasum“. KULUD Kulude 


suurenemine Kulusid kokku 
(kulude saldo) Tulemuskonto (kulude-tulude koondkonto) kasutatakse tulemi (kasumi/kahjumi) 
väljatoomiseks. Ülesanne 11
Esimesel kuul toimusid järgmised majandustehingud: 1. 01.09 Maksis arvelduskontole osakapitali 40k
2. 03.09 Ostis riiet, niiti, nõelu 10k, tarnija andis tasumisega aega 30 päeva.
3. 10.09 Maksis elektrikulu eest 1k. (kulukkonto (kasum/kahjum//kulu/tulu)
4. 17.09 Tegi õmblusteenust 7k eest, raha laekus kohe 2k arvelduskontole.
5. 18.09 Kasutas õmblustöödeks riiet, niiti, nõela 3k.
6. 25.09 Ostja tasus 2k arvelduskontole.
7. 28.09 Maksis 6k tarnijale riide, niidi ja nõelte eest (4k tasub 01.10) Aktiva Summa Passiva Summa Käibevara: Kohustused: Arvelduskontol 37 000 Võlad tarnijatele 10 000 Nõuded ostjale 3 000 Materjalid 7 000 Omakapital: Osakapital  37 000 Põhivara Kokku 47 000 Kokku 47 000 1.  Arvelduskonto Deebet Kreedit 1) 40 000 7) 6000 4) 2000
6) 2000 3) 1000 Kokku: 44 000 Kokku: 7000 Kokku: 37 000 2. Nõuded ostjatele Deebet Kreedit
4) 7 000


4) 2 000
6) 2 000 Kokku: 4 000 Kokku: 7 000 Saldo: 3 000 3. Materjalikonto Deebet Kreedit 2) 10 000 5) 3 000 Kokku: 10 000 Kokku: 3 000 Saldo: 7000 Kulud/Tulud Deebet Kreedit
3) 1 000 4) 2 000 2) 10 000 -6 000=4 000
5) 3 000 6) 2 000 7) 6 000 Kokku: 4 000 Kokku: 14 000 Kulu on aktivas ja tulu on passivas.

Document Outline

• MÕISTED
  • Bilansi mõiste ja sisu
• Aktiva
• Passiva
• Bilansi võrdused
• Ülesanne
• Ülesanne 4
• Ülesanne 5
• Ülesanne 5
• Ülesanne
• Ülesanne
• Ülesanne
  • Ülesanne 10
  • Ülesanne 11