Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste...
Vara - ja Kõrgklassitsism Koostaja Raili Kivisalu Briti Muuseum Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Madeleine'i kirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tähe triumfikaar Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies ta...
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4
Tarkus tarviline vara Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid)
RESSURSS JA VARA Ma valin ettevõtte ,,Kilpkonna Trahtr" kuna see asub väikeses linnas siis see on lahti ainult suvel, kuna talvel see jääb kaugele ja keegi eriti seal ei käi, seal pakutakse väga head toitu, joogid, värsked salatid ning sel korraldatakse suvel erinevaid üritusi. Kõigepealt on vaja maad, kus asub hoone, kui on vajadust tuleb maja remontida, päris kindlasti kasutatakse vett, peab teadma kui vett sees ei ole tuleb vaadata kus vett saada, kindlasti peab olema kanalisatsioon, kui see puudub tuleb see kindlasti teha. Seda nimetatakse loodusressurssiteks. Järgmiseks on vaja tööjõudu kõige tähtsam on üldine kvalifikatsioon- Kogemustest õppides. Katse-eksitus meetodit kasutades. Tegevuse pideval kordamisel, millega koguneb oskus asju paremini teha. Teadmiste loomine sõltub vajadustest ja on tugevalt seotud eelmiste etappide edu ja õnnestumistega. Kvalifikatsioon- koolitustega omandatud, väljenda...
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
VARAKESKAEG Rooma rahu lõpp lääne-rooma riigi languse ja geodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli Pax Romana- Roma rahu lagunemine. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid. Rahu legunemist kiirendas Caracalla edikt. Impeeriumi langus palju barbareid tuli lääne-rooma aladele rahvaarvu kasvu ja ilmastiku jahenemise tõttu. Barbarid vallutasid rooma nii kiiresti, kuna paljud nende liikmed elasid kas orjade või vabade inimestena juba varem rooma aladel. 5 saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a rooma linna ning rajas 418.a rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes tungisid koos alaanidega rooma aafrika-provintsi ja panid seal aluse oma kuningriigile. Üks barbarite väejuhte Odoaker kukutas 476.a viimse lääne-rooma keisri Romulus Augustuluse. Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasallsidemetel. Vasa...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Ungari riigi aluseks. Ristiusu kiriku kujunemine 1. Kiriku teke. a. Kristlikud kogudused: · 1.saj.pKr esimesed kogudused apostlite poolt looduna. · Koguduseliikmete lootus Kristuse naasmisele ja Jumalariigile maa peal veel nende elu ajal. b. Milano edikt 313: · Ristiusk tunnistati Roomas lubatuks Constantinus Suure poolt. c. 381: · Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks. d. Kiriku tähtsus vara keskajal: · Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. · Kirik oli arvestatav kultuuri kandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse tagajad. 2. Ristiusu levik. a. Rooma riigi territooriumil: · Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad. · Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias. b. Roomaga piirnevatel barbarite aladel: · Nt frankide ristimine 5. saj. lõpul katoliikluse vormis.
ARCO VARA About Arco Vara Arco Vara AS is the leading real estate group of the Baltic States Operating today in 17 places in Estonia, Latvia and Bulgaria. The company employs approx. 170 professionals The activities of Arco Vara group can broadly be divided into two pillars: 1. Services Division (brokerage, appraisal, maintenance) 2. Development History 1992 - AS Arco Vara was founded by Arti Arakas. Soon Richard Tomingas and Hillar-Peeter Luitsalu joined. 1997 - Arco Vara began expansion to other Baltic States. The first step is the establishment of Arco Real Estate in Riga. 2000 - Arco Maadehalduse OÜ, a forestland and land management and brokerage company, was founded. 2001 - Arco Kapitalijuhtimise Ltd. was founded 2006 - Expansion and opening of offices in Bulgaria and Romania
Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt elus esimest ja viimast korda naerma. Paris vaut bien une messe. „Pariis väärib missat” . Navarra Henri (Henri IV) astus taas katoliku usku, et prantslased teda troonitaotluses toetaksid. Nantes’i edikt. Nantes’i ediktiga 13. aprillist 1598 kuulutati katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks usuks. Katoliku kirik sai tagasi endised õigused ja vara. Lubati ka protestantide tegevus, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas Hugenottide eriõigused ja nende järk-järguline kaotamine. Hugenottidele antud õigused muutsid nad omamoodi riigiks riigis: neil oli õigus kutsuda kokku generaalstaatide sarnaseid poliitilisi koosolekuid, neil olid esindajad kuninga juures, neile jäeti alles ka varem eraldatud kindluslinnad, millest tuntuim oli La Rochelle. Reformatsiooni levik, selle positiivsed ja varjuküljed.
Arvestustöö: Eesti vara- ja uusaeg 1. Nimeta vähemalt kolm venestusaja tunnust. (3p) Õigeusu ja vene keele pealetung, tsensuur. 2. Millised muutused läbisid Rootsi ajal vaimuelu ja kultuuri? (4p) Positiivsed muutused Negatiivsed muutused Talurahvakoolide rajamine Usu pealesurumine Tartu Ülikooli avamine Piibli tõlkimine tekitas tülisid 3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4. Nimeta põhjuseid, mis seletaksid rahvaarvu suurt kõikumist varauusajal. (2p) Liivi sõda, 1601-1603 suur näljahäda, 1696-1697 ajaloo suurim näljahäda, millele lisandus düsenteeria ja tüüfus, Põhjasõda, 1710-1711 levinud katk. Lisks toimus ka sisemigratsioon. 5...
mille tõttu võib olla vajalik muuta ka teistes punktides toodud viiteid. __________/koht/ „___“ ____________ 200__.a. ________________________, edaspidi - Kasutusse andja, juhatuse liige ________________________, ja _______________________________, edaspidi - Kasutaja, juhatuse liige ______________________, /kommentaar/: Kui lepingu pooleks on füüsiline isik, jätta välja täiendus juhatuse liikme kohta. eraldi või koos nimetatud ka Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu ese 1.1 Kasutusse andja annab Kasutajale tasuta kasutamiseks _____________________________ /vara nimetus/, edaspidi – Vara, ajavahemikul _____________ kuni ________________, edaspidi – Kasutusaeg. Vara iseloomustus ja seisund on kirjeldatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (lisa 1). 1.2 Kasutusse andja kinnitab, et Vara on tema omandis, sellel ei lasu mingeid kolmandate isikute õigusi
Renessanss 14-16saj Renessanss tuleneb itaaliakeelsest sõnas rinascimento(taassünd e. Taaspöördumist vana- kreeka kultuuri ideaalide juurde. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Toimus ilmalikustumine kirjandus, kunst, muusika. Kõik uus avaldus ilmalikes zanrites. Juurdus mõiste humanism see on väärtusinnangute lähtumine inimesest. 16 saj hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika üksteisest eralduma. Hakati pillidele ja laulmiseks erldi muusikat kirjutama. Uudsetest pillidest võeti kasutusele klavessiin ja klavikord, keelpillidest viola fa gamba(põlvede vahel mängitatav viola) tsello eelkäija, puhkpillidest pommer, krumhorn, tsink. Nooditrükitehnika leiutas Venetsia trükkal Ottavio Petrucci 1501a. See oli aluseks korralikule kooliõpetusele, tekkis korralik muusikatund. Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilm...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS...........................................................
................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks
Renessanssi maalikunst Vara-renessanss Itaalias Risto Paalonen Madis Klein Sissejuhatus Renessanssi maalikunsti See haarab peamiselt 15-16 saj. Selle perioodi maalikunsti iseloomustab loodustunde tugevnemine ja realistliku looduslähedase käsitlusviisi lõplik võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiivi ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Püüd reaalsuse poole valitseb eelkõige Itaalias ning sealt edasi teistesse Lääne-E maadesse. Kohe alguses ilmneb antiikkunsti mõju ja siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd). Vararenessansi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse ...
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
Vaasimaal Vara Egiptus ja Antiik Kreeka. Keraamikat on teostatud Egiptuses alates iidsetest perioodidest. See on oluline allikas analüüsimaks olulisi perioode. Keraamikat kasutasid muistsed egiptlased sarnaselt nagu meie kasutame tänapäeval köögikonteinereid või või plastikut. Vaadates keraamika materjali, tehnoloogiat ja vormi, võimaldab arheoloogidel dateerida kohti kus on vähe muid tõendeid. Egiptuse keraamika oli tihti üllatavalt hea kvaliteediga. Barbaria perioodi keraamika tehti ilma potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate j...
Varakeskaegne Euroopa-kas ühiskonna areng või langus? Nagu igal ajastul, oli ka varakeskajal oma tõusud ja langused. Jätkus linnade, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba varem hilise Rooma keisririigi ajal. Suurenema hakkas kiriku osatähtsus. Kuid kas see ajastu oli ühiskonna areng või langus? Mina arvan, et Euroopa ühiskonnas toimus langus siis, kui varakeskajal hakati rohkem tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja es...
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja
VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid o...
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………………………………….……………………………………31 3.3. Lauad……………………………………………….…………………………………….31 3.4. Kapid. ……………………………………………….………………………………..….31 3.5. Voodid. ……………………………………………….…………………………………32 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaa...
Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning korrigeeritaxe võrdlustehingute väärtusi. 2) Tulumeetod- tulutoova kinnisvara korral. Aluseks on hinnatava objekti puhas tegevustulu a)lihtkapitaliseerimise meetod- võetakse lühem ajavahemik ega arvestata raha väärtuse muutusega. b)diskonteeritud rahavoogude meetod- tulud võetakse pikema aja kohta. 3)Kulumeetod- vara hindamisel lähtutakse tehtud kuludest, kulud summeeritakse. Soetamishind- kulumine= vara hind 5. Kinnisvara hindamine võrdlusmeetodiga.- aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus. Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning korrigeeritaxe võrdlustehingute väärtusi. Võrdlusmeetodi kasutamisel: 1) võrdlusmaterjali kogumine ja
juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse
8) sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine. Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan, mille ülesanded on: 1) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve ning majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keskkogule; 2) eelarve täitmine; 3) Kaitseliidu nimel lepingute sõlmimine; 4) Kaitseliidu vara ja ettevõtete valitsemine, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus; 5) keskkogu ja vanematekogu koosolekute töö korraldamine; 6) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ja nende kohta seisukohavõtmine; 7) põhikirja ja kodukorra muudatuste ettevalmistamine; 8) muude keskkogu ja vanematekogu antud ülesannete täitmine; 9) Kaitseliidu vara, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline
PESTITSIIDID · Pestitsiid on keemiline taimekaitsevahend. · Eesmärk on peletada eemale ja hävitada kahjureid. · Kahjuriteks on kõik, mis kahjustavad vara, tekitavad ebameeldivusi või levitavad haigusi. · Pestitsiite saame mitte ainult toidu vaid ka õhu ja keskkonna kaudu. · Õuntes, maasikates ja viinamarjades on kõige rohkem pestitsiide puu- ja köögiviljadest. Milline on hea mürk · Lühike eluiga. · Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike. · Peaksid olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes. · Peaksid pärast lagunemist kiiresti lagunema. · Ei tohi edasi kanduda toiduahelates
analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega infotarbijateks võivad olla omanikud, nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, juhtkond, ostjad, kliendid, töövõtjad, hankijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Infotarbijate vajadused on erinevad, nii näiteks: · omanikud vajavad infot hindamaks vara kasutamist ning isikliku kapitaliosa muutumist; · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamaks kas investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud infost töötasustamise kohta. Samuti on neil vajadus hinnata ettevõtte võimet maksta palka ning sotsiaalmaksu ning muid soodustusi töötajatele;
Kas raha on sõber või vaenlane? Raha on asi, milleta on elu raske ette kujutada, aga mis tekitab palju probleeme. Raha on materiaalne vara. Raha on väärtus, mida targad oskavad kasutada ja mis kasutab rumalaid. Kalev Kesküla ütles, et raha otsustab, kui palju päikest on su päevas. Rahaga peab oskama ümber käia. Kui käid rahaga rumalalt ringi, siis võib kas või loto jackpot tulla, aga sellest pole siiski kasu, sest kui inimene selle lihtsalt ära ja ei investeeri seda targalt. Aga kui nutika mõtlemisega inimene endale kuskilt natuke raha ,siis ta oskab sellega rattad käima panna ja sellest uut raha toota
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
eksisteerivad siiani. Mõned neist aga omandasid hapnikhingamise - need olid punabakterid, kes evolutsioneerusid hapnikhingamise suunas. Selleks hakkasid nad kasutama teatud süsinikku fikseerivaid molekule, mis hiljem modifitseerusid elektroni ülekandvateks ahelateks. Nii muutusid nad aeroobseteks ja hiljem juba sümbiontidena eukarüootides hakkasid nad aeroobselt hingama. Punabakterid ongi tänaseks muundunud rakkude hingamisorganoidideks mitokondriteks. See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses. Kloroplastid on eukarüootidel hilisemat päritolu, mis tulid teatud sugupuudesse sisse mitmest erinevast allikast.[1] Kambriumieelne periood Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600 miljoni aasta vanused. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad,
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist.
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad
Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid. Ka inimestele on liigirikkus otseselt kasulik, näiteks sordiaretustes vajatakse kultuursortide haiguskindlamaks muutmiseks just looduslikke liike. Paljudest taimedest, loomadest ja teistest organismidesst saab toitu või tööstusele toorainet nt ravimite ja riiete valmistamiseks. Kui väheneb bioloogiline mitmekesisus, siis kaovad koos liikidega inimkonnale olulise tähtsusega tooraineallikad.
Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võlakordaja oli 0.40. Missugune oli ettevõtte ROA? 2 ÜLESANNE (põhineb järgneval 5-l ülesandel) 1. Rowe and Company võlakordaja on 0.50, vara käibesagedus on 0.25 ning käibe puhasrentaablus on 10%. Ettevõtte tegevjuht ei ole rahul aktivate tootlusega. Ta arvab, et seda saab kahekordistada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja (1) suurendada käibe puhasrentaablust 14%-ni ning (2) suurendada vara käibesagedust. Missugust varade käibesagedust on vaja saavutada varade tootluse kahekordistamiseks? 2. Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega:
docstxt/1291990329113625.txt
raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse likvideerimise järgselt üle riiklikule registrile; Üksikküsimustes tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, vastu võetud standarditest ning kinnitatud metoodilistest soovitustest. Finantsarvestuse ülesanded- 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine. Majandusaasta aruande taksonoomia- *Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. *Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on
hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...
Melani Mägi Luulekaanon Betti Alver ja Jüri Kolk on eri põlvkondadest pärit luuletajad, kelle ainsateks ühendavateks lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni keskmesse. Anal...
Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.
Eelduseks on ruumilise suhte olemasolu. Valitsemine- juriidilisel või lepingulisel õigusel põhinev objekti korrashoiu korraldamine. Haldamine- eelnevalt kokkulepitud mahus objekti säilitamiseks vajalike teenuste osutamine. 12. Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga, esmajoones seoses kinnisvaraga.Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused seab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Pärimisõigus on tagatud. 13. Asjaõiguse vajadus ühiskonnale ja üksikisikutele. asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi