· Lõppsaldo · · Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. · Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks · kreedit algsaldo + kreediti käive deebeti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis ·
(tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 120% X 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000 K Nõuded ostjate vastu 3000 D Arvestatud käibemaks 500
suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto. kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on deebetsaldoga passivakonto. KONTRAAKTIVA KONTO KOTRAPASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit Väljaminek Sissetulek Sissetulek Väljaminek
arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad:
arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad: 6 o palgavõlg o puhkusetasueraldis o dividendivõlg Maksuvõlad jagunevad:
Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil
arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid
kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan
kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et
1. Müüdud toodang, kaup või teenus 2. Toodangu, kaupade või teenuste tootmise (omahinnas), soetamise või müügihind osutamise hinnas Müügikasum (2 - 1) Müügikahjum (1 - 2) KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDE KONTOD Aktivakontod Tulukontod Passivakontod Kulukontod Kontraaktiva kontod Kontratulu kontod Kontrapassiva kontod Kontrakulu kontod Aktiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) tulukontod Passiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) kulukontod Kahekordne kirjendamine vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse §-le 6 nõutakse, et raamatupidamiskohustuslane peab kõik majandustehingud dokumenteerima ning kirjendama
(tehing on maksustatav käibemaksuga). Ettevõte arvestab laekunud summalt käibemaksu 3000 – 120% X – 20% X = (3000*20)/120 = 500 Y – 100% Y = (3000*100)/120 = 2500 Koostab järgmise lausendi: D Raha 3000 K Ostjate ettemaksed 3000 D Ettemaksete käibemaks 500 K Arvestatud käibemaks 500 Tehingu tulemusena on bilansikirje Saadud ettemaks saldo 3000-500 = 2500 eurot, kuna kontrapassiva konto Ettemaksete käibemaks reguleerib konto Ostjate ettemaksed saldot. Ettevõte esitab ostjale seitsme päeva jooksul arve summas 3000 eurot (koos käibemaksuga) ja koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000 K Nõuded ostjate vastu 3000 D Arvestatud käibemaks 500
Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive 2. Reguleerimiskontod – reguleerivad teatud bilansi põhikonto saldot. Kontra aktivakontod on määratud varade hinde vähendamiseks, need vähendavad oma saldo summa võrra reguleeritavate aktiva kontodel arvestatavate varade hinnet. Nt põhivara kulum. Kontra passivakontod vähendavad varade moodustamise allikate summat, nt Aažio. Kontraaktiva konto skeem Kontrapassiva konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo Lõppsaldo 5 3
tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto
Skemaatiliselt on kujutatud kontode liigitus raamatupidamisaruannete alusel joonisel 1. KONTOD Bilansikontod Kasumiaruandekontod Aktiva- Passiva- Kontra- Tulu- Kulu- Tulemus- kontod kontod kontod kontod kontod kontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- kontod kontod Joonis 1. Kontode liigitus Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , • Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne
suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo. Passivakontode lõppsaldod kantakse bilansi passivasse. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval.
annaabi.ee 
