Finantsraamatupidamine (2)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Täiskasvanute koolituskeskus

Airi Kruusel
RP 11
Finantsraamatupidamine
Ainetöö
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4
1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5
2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6
2.1 Algdokumendi eesmärk …………………………................. 6
3 BILANSS …........………………………………………………………... 8
3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9
3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10
4 KONTOD ................................................................................................... 11
4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13

5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14
6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND ………..…………………………….. 15
7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID …………………………..……… 16
7.1 Kronoloogilised registrid ………………………………... 16
7.2 Süstemaatilised registrid .................................................. 16
7.3 Kontoraamat ………..……………………………………... 17
7.4 Raamatupidamisregistrite vormistamine ………..………... 17
8 PEARAAMAT ……………………………………………………………. 18
9 RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE..................................................... 19
10 DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ....................................................... 20
KOKKUVÕTE
........................................................................................... 21
KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................ 22
LISAD
Lisa 1 (Saateleht)
..................................................................... 23
Lisa 2 (Palgaleht) ..................................................................... 24
Lisa 3 ( Inventuur ) ...................................................................... 25
Lisa 4 (Päevaraamat) .................................................................. 26
Lisa 5 (Kontoraamat) ................................................................. 27
Lisa 6 ( Pearaamat) ...................................................................... 28
Lisa 7 ( Bilansiskeem lihtsustatult) .............................................. 29
Lisa 8 (Bilansiskeem) ................................................................. 30
Sissejuhatus
Kui isik, kelle maksustatav käive ületab tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot, tekib tal maksude kohustus (KMS § 22 lg 1). 2013. aastal on Eesti tulumaksu kinnipidamise määr 21%, maksuvaba tulu 144 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 192 eurot kuus, täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral 64 eurot kuus, sotsiaalmaksu määr 33%, töötuskindlustusmakse määrad töötajale2%, tööandjale1%, kogumispensioni makse määr 2%. Sellega seoonduvalt tekib ettevõtjal maksude maksmise kohustus. Ta peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning kirjendama algdokumentide (või viimaste põhjal koostatud koonddokumentide) alusel neid raamatupidamisregistrites . Alljärgnevas ainetöös uurin, mis on algdokumendid , miks on vaja ettevõttel algdokumente ning mis on kokkuvõtvalt raamatupidamissüsteemi eesmärgiks.
1 Raamatupidamisdokumentide liigitamine

Kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised ühinguel on kohustus korraldada raamatupidamisarvestust. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded RPS-es ja teistes õigusakti¬des sätestatud korras, säilitama raamatupidamise dokumente.
Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise esmaülesandeks, mis eeldab nende kohta kõigi kvalitatiivsete tunnuste ja arvnäitajate fikseerimist dokumentidel.
Raamatupidamisdokumendid liigitatakse alg- ja koonddokumentideks ning raamatupidamisõienditeks (ehk memoriaalorderiks).
Üheliigiliste algdokumentide alusel saab koostada koonddokumendi. Koonddokument võimaldab mitme samalaadse sisuga raamatupidamislausendi koostamise asemel kokku seada üksainus ning mõnikord võib see olla tõhus aja ja töö kokkuhoid . Siiski tuleb nentida, et raamatupidamisprogrammide võidukäik on koonddokumentide kasutamist tublisti vähendanud, sest tülika summerimistöö teeb ära arvuti.
2 Algdokument
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

dokumendi nimetus ja number;

koostamise kuupäev;

tehingu majanduslik sisu;

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

tehingu osapoolte nimed;

tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
2.1 Algdokumendi eesmärk

Algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi.
Algdokumentide liikumise kohta tuleks sise-eeskirjadele lisada protsetuuri-reeglid, kus oleks näidatud:
Kus saab olema informatsiooni allikas ja kes selleks on?

Millised saavad olema algdokumendid ja kes neid töötleb?

Kes kirjendab algdokumendile kulukohta?

Milliste vahenditega ja kuidas saab toimuma alginformatsioni edastamine ?

Kellele esitatakse informatsiooni ja millised peavad olema väljundid?

Ajagraafik millal toimub erinevate algdokumentide ja l6ppväljundite edastamine?
Vajalik on see selleks, et maandada juba varakult teatud riske ja infomäära.
Alljärgnevalt dokumentide loetelu :

• arved (müügiarved, ostuarved);
  
• saatelehed , aktid; (LISA 1)
  
• transpordidokumendid, saatedokumendid, tollidokumendid;
  
• sularaha kviitungid, tšekid;
  
• kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid ;
  
• pangakontode väljavõtted;
  
• avansi -lähetusaruanded;
  
• palgadokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); (LISA 2)
  
• ostu-müügilepingud
  
• põhivara arvele võtmise, ümberhindamis ja mahakandmise aktid;
  
• väärtpaberi registri väljavõte, liikumiste aruanne;
  
• laoaruanne;
  
• inventruurilehed; (LISA 3)
  
• raamatupidamise õiendid
  

3 Bilanss
Raamatupidamine algab bilansiga ja lõpeb bilansiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali
(RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8)
Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks.
Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja
omakapital ).
V A R A D = K O H U S T U S E D + O M A K A P I T A L
Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides . Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid , ainult erinevalt seisukohalt
( vt Näide 1).
Näide 1
AKTIVA BILANSS PASSIVA
31.01.13
Kassa
100
Arveldused hankijatega
25 000
Arvelduskonto
50 000
Palgakohustus
15 000
Tooraine ja materjal (varud)
30 000
Lühiajal. pangalaen
12 100
Aktsiakapital
120 000
Pōhivara
102 000
Jaotamata kasum
10 000
182 000
182 000
3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED
AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL
KÄIBEVARA
- RAHA
- VÄÄRTPABERID
- NÕUDMISED
- VARUD
- ETTEMAKSED
VÕÕRKAPITAL
- LÜHIAJALINE
- PIKAAJALINE
PÕHIVARA
- FINANTSINVESTEERINGUD
- MATERIAALNE
- IMMATERIAALNE
OMAKAPITAL
VARA = KAPITAL
VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL
OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL
VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD
( INVESTEERIMINE ) (FINANTSEERIMINE)
3.2 Kahekordne kirjendamine
Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto . Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks .
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel järgnevalt:
-ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
- ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse;
- mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse;
- mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse.
4 Kontod
Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit , mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks.
Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4)
Tabel 4
D
Aktivakonto nimetus
K
D
Passivakonto nimetus
K
AS
AS
–
–
DK
KK
DK
KK
LS
LS
LS = AS + DK – KK LS = AS + KK – DK
Kontol on kaks poolt:

• vasak pool – deebet (D) ja
  
• parem pool – kreedit (K).
  

Skemaatiliselt - konto on kahepoolne tabel:

• deebetpool
  
• kreeditpool
  

AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo
suurenemine
lōppsaldo
kreeditpoolel: vähenemine
PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine
kreeditpoolel: algsaldo
suurenemine
lōppsaldo
4.1 Kirjdendamise eeskiri
Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend , kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne.
Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot , siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3).
Näide 2
Pangast kassasse 500.- krooni toomine:
Deebet Konto: Kassa 500.-
Kreedit Konto: Pank 500.-
Näide 3
Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse , 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka.
Siis koostad lausendi:
Deebet Konto: Pank1 250.-
Deebet Konto: Pank2 250.-
Kreedit Konto: Kassa 500.-
5 Päevaraamat
Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat).

• kassaraamat
  
• arvelduskontoraamat
  
• hankie arvepidamisraamat
  
• ostjate arvepidamisraamat
  
• aruandvad isikud jne
  

Päevaraamatusse ehk žurnaali kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes kronoloogilises järjekorras (LISA 4). Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis - ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega.
Keelatud on kustutada algdokumentidele kantud ebaõigeid andmeid ning teha dokumentidel õiendita parandusi. Dokumentidele kantud ebaõigete andmete parandamiseks kriipsutatakse valesti kirjutatu ühe joonega läbi nii, et esialgselt märgitu oleks loetav . Läbikriipsutatu kohale kirjutatakse õige arv või tekst. Paranduse kohta tehakse märge dokumendi vabale äärele, mis tõestatakse dokumendi koostaja allkirjaga.
On ka majandustehinguid, mille kohta algdokumenti ei vormistata. Sellised tehingud on näiteks põhivara kulumi, vara väärtuse muutuse kajastamine jne. Algdokumendi puudumisel vormistatakse raamatupidamisõiend, kuhu tuleb kanda kõik algdokumendil nõutud andmed, kusjuures tehingupoolte nimesid ja aadresse asendab õiendi koostaja nimi.
6 Raamatupidamiskirjend
Alg-või koonddokumendi kohta koostatakse raamatupidamiskirjend. Nagu raamatupidamislausend, on ka raamatupidamiskirjend juhis majandustehingu kandmiseks kontodele, kuid kirjend sisaldab lausendist enam infot.
Raamatupidamiskirjend sisaldab järgmisi andmeid:

• majandustehingu kuupäev;
  
• raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  
• debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  
• majandustehingu lühikirjeldus ning
  
• algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number.
  

7 Raamatupidamisregistrid
Raamatupidaja dokumenteerib ettevõtte kõiki majandustehinguid ja kirjendab algdokumentide alusel neid raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele:

• kronoloogilisteks;
  
• süstemaatiliseks.
  

7.1 Kronoloogilised registrid
Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, mis koostatakse algdokumentide põhjal. Ühtset päevaraamatut, kus kirjandatakse kõik ettevõtte majandustehingud ja muud raamatupidamises kajastatavad sündmused on mõeldav kasutada ainult väiksemates ettevõtetes (kus on üks raamatupidaja). Suuremates ettevõtetes, kus esineb palju tehinguid, osutub ühtse päevaraamatu kasutamine ebaefektiivseks.
7.2 Süstemaatilised registrid
Süstemaatilisteks registriteks on registrid, kuhu majandustehingud kirjendatakse süstematiseeritult teatud tunnuste järgi (näiteks majandustehingute, vara liikide jne järgi).
7.3 Kontoraamat
Registrit, kuhu ettevõtte tehingud kirjendatakse süstematiseeritult vastavate kontode deebetisse ja kreeditisse, nimetatakse kontoraamatuks (LISA 5). Analüütiliste kontode lõikes avatakse analüütiliste kontode registrid, mida nimetatakse abiraamatuteks.
Lihtsustatult jagatakse kontod kaheksasse rühma, mille esimene number on ühtlasi ka konto koodi esimeseks numbriks:
1. Aktivakontod, millede saldode andmetel moodustatakse bilansikirjed aktiva poolel;
2. Passiavakontod, millede saldode andmetel moodustatakse bilansikirjed passiva poolel;
3. ja 4. Tulude kontod, suletakse aruandeperioodi lõpul, ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot;
5. ja 6. Kulude kontod, suletakse aruandeperioodi lõpul, ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot;
7. Tulude ja kulude koondkontod, milledel toimub tulude ja kulude koondamine kasumiaruande koostamiseks , ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot;
8. Sihtotstarbeliste kulude kontod, suletakse aruandeperioodi lõpul, ning nimetatud kontodel ei ole järgmisse perioodi üleminevat saldot.
7.4 Raamatupidamisregistrite vormistamine
Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada sõltuvalt registrite pidamisel kasutatavaist tehnilistest vahenditest (RPS § 15):
käsitsi kirjutatud dokumendina;

trükitud dokumendina (arvuti väljatrükid);

arvuti infokandjatel (vastavalt Rahandusministeeriumi loale).
8 Pearaamat
Raamat, kus kajastatakse ettevõtte kõik tehingud, on pearaamat (LISA 6 ). Pearaamatu registri kirjed tehakse raamatupidamise kahekordse kirjendamise põhimõttel so ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. ( vt Tabel 3)
Tabel 3
Rea nr.
Kuupäev
Kirjendi sisu
Dok. nr.
Käive
Konto nimetus
Konto nimetus
Deebet
Kreedit
Deebet
1.
2.
3.
Pearaamatus on leitavad andmed kõikide kontode liikumiste kohta, igal kontol on vajalik algsaldo, käive ja lõppsaldo.
9 Raamatupidamiskohustuslane
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.
Eesti raamatupidasmise seaduse järgi on raamatupidamiskohustuslasteks:

Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President , Riigikontroll , õiguskantsler ja Riigikohus ).

Kohaliku omavalitsuse üksus

Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,
füüsilisest isikust ettevõtja .
4. Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Vastavalt raamatupidamise seadusele on raamatupidamiskohustuslane kohustatud:

• korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
  
• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
  
• kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
  
• koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras;
  
• säilitama raamatupidamise dokumente.
  

10 Dokumentide säilitamine
Dokumentide säilitamine. Vastavalt RPS § 40 tuleb algdokumente säilitada 7 aastat. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamisaruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseksauditi või maksuameti kontrolli käigus ( kirjavahetus võlgnikega, laenude saamiseks esitatud äriplaanid jne) tuleb säilitada 10 aastat. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente säilitatakse 7 aastat pärast kehtivustähtaja möödumist.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt saab öelda, et algdokumendil on väga tähtis funktisonaalne eesmärk- jälgida firma tegevusi. Dokumentatsioon kujuneb järgmiselt:
ALGDOKUMENT  PÄEVARAAMAT  PEARAAMAT
KÄIBEANDMIK  BILANSS.
Raamatupidamissüsteemi eesmärgiks on produtseerida informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks.
KASUTATUD ALLIKAD

Allikvee, A. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine, Tallinn 2006

Alver , J., Alver. L, Finantsarvestus , 2009

Kutt, J. Sissejuhatus raamatupidamisse, 2009

U. Meriste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y)

Otsus-Carpenter, M. Väikeettev¨tte raamatupidamine, 2010

Palm , M. Raamatupidamiskanded, 2003

Tikk, J. Finantsarvestus, 2008

Villems , T. Majadnusaasta aruande koostamine, Tallinn 2006

Raamatupidamis – ja maksuinfoportaal, http://rmp.ee/seadused/ , (04.06.2012)

Raamatupidamisfirma infoportaal, http://www.ecovisvesiir.ee , (05.05.1997)
LISA 1 (Saateleht)
LISA 2 (Palgaleht)
LISA 3 (Inventuur)
LISA 4 (Päevaraamat)
Korrespondeerivad kontod
Summa
Nr
Kuupäev
Deebet
Kreedit
K-o šifr
Konto nimetus
K-o šifr
Konto nimetus
osaline
täielik
LISA 5 (Kontoraamat)
Konto nimetus
Saldo
Käibed
Saldo
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
LISA 6 (Pearaamat)
D
K
D
K
D
K
D
K
D
K
D
K
LISA 7 (Bilansiskeem lihtsustatult)
AKTIVA PASSIVA
VARA
KOHUSTUSED
OMAKAPITAL
LISA 8 (Bilansiskeem)
Aktiva (varad)
Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
 
Nõuded ostjate vastu
 
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
 
Muud lühiajalised nõuded
 
Ettemaksed teenuste eest
 
Kokku
Varud
 
Tooraine ja materjal
 
Lõpetamata toodang
 
Valmistoodang
 
Müügiks ostetud kaubad
 
Ettemaksed varude eest
 
Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
 
Tütarettevõtjate aktsiad või osad
 
Sidusettevõtjate aktsiad või osad
 
Muud aktsiad ja väärtpaberid
 
Pikaajalised nõuded
 
Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
 
Maa
 
Ehitised
 
Masinad ja seadmed
 
Muu materiaalne põhivara
 
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
 
Kokku
Immateriaalne põhivara
 
Firmaväärtus
 
Arenguväljaminekud
 
Muu immateriaalne põhivara
 
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
 
Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
Passiva (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
 
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
 
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
 
Konverteeritavad võlakohustused
 
Kokku
Võlad ja ettemaksed
 
Võlad tarnijatele
 
Võlad töövõtjatele
 
Maksuvõlad
 
Muud võlad
 
Saadud ettemaksed
 
Kokku
Lühiajalised eraldised
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
 
Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
 
Konverteeritavad võlakohustused
 
Kokku
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
Vähemusosalus1
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3
Ülekurss
Oma osad või aktsiad ( miinus )
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum ( kahjum )
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku.
1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia - või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega .