Praktika aruanne - raamatupidamine (8)

xxxxxx
„Tuha Talu OÜ“
Praktikaaruanne
Õpperühm: xxxxx
Juhendaja : xxxxxx
Tallinn 2008-2009
Sissejuhatus 4
1. Tuha Talu OÜ struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 6
2. Tuha Talu OÜ turundustegevus , tarnijad ja kliendid ning konkurendid 7
3. Tuha Talu OÜ personalitöö 8
4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 8
5. Tuha Talu OÜ raamatupidamises dokumendikäive, koostamine, säilitamine 9
6. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 10
6.1. Kontoplaan 10
6.2. Majandustehingute dokumenteerimine 10
6.3. Dokumendikäive 10
6.4. Raamatupidamisregistrite pidamine 11
6.5. Raamatupidamisdokumentide säilitamine 11
6.6. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem 11
6.7. Varade arvestus 12
6.8. Varade inventeerimine 12
6.9. Arvelduste arvestus 13
6.10. Arvelduste inventeerimine 13
6.11. Puhkusekohustuse inventeerimine 14
6.12. Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete arvestus 14
6.13. Tulude arvestus 15
6.14. Kulude arvestus 15
6.15. Aruannete koostamine 15
6.16. Muudatuste sisseviimine 15
7. Tuha Talu OÜ rahaliste vahendite arvestus 17
7.1. Välisvaluutatehingud 17
17
7.2. Kassatehingud 18
8. Tuha Talu OÜ varude arvestus 19
10. Tuha Talu OÜ bioloogiliste varade arvestus 21
11. Tuha Talu OÜ materiaalsete põhivarade arvestus 23
12. Tuha Talu OÜ lühiajaliste kohustuste arvestus 24
13. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus 25
15 Tuha Talu OÜ omakapitali arvestus 28
LISAD 30
Lisa 1 Kontoplaani näidis 30
Lisa 2 31.12.2008 Tuha Talu OÜ bilanss 35
Lisa 3 Tuha Talu OÜ kasumiaruanne 2008 36
Lisa 4 Tuha Talu OÜ loomade inventuuri tabel seisuga 10.10.2009. 38

Sissejuhatus

Tallinna Majanduskooli raamatupidamise üliõpilasena läbisin teise ettevõttepraktika. Praktika sooritasin 22. novembrist 23. jaanuarini raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Töökoha hallata on kokku üle 35 eriilmelise osaühingu või FIE raamatupidamise.
Kuna kliente leidus seinast seina – alates kinnisvaraga tegelevatest lõpetades ehitustehnika rendi või suurtaludest osaühingutega – tundus praktika olevat väga hariv nii mõneski küsimuses ja eriti rõõmustas, et oluliste probleemide arutamisel küsiti ka praktikandi arvamust. Juhendajagi mainis pidevalt, et meil kontoris on omavahelisel suhtlemisel väga oluline roll, et muuta tööd efektiivsemaks ja sellepärast pean tõdema, et praktika perioodil aitasid tegelikult kõik üksteist.
Kuna praktika eesmärgiks oli anda õpilasele võimalus tutvuda konkreetse organisatsiooni erinevate tegevusvaldkondadega, siis valisin endale töö käigus ühe ettevõtte, millesse süvenesin sügavamalt. Selleks ettevõtteks kujunes antud perioodil Tuha Talu OÜ, sest tegelesin temaga kokku umbes 70% -dil ajast, mil viibisin praktikal. Kuna Tuha Talu OÜ tegevuskava sisaldab endas ärisaladust jäi osa teavet ja dokumente konfidentsiaalseks, kuid sellest ei kannata aruande kvaliteet. Seepärast tulebki esitatavatel dokumentidel olevaid arve ning tabeleid võtta kui näitlikustatavaid põhimõtteid, kuidas tööd tehakse.
Ettevõte Tuha Talu OÜ tegeleb krediidiinfo (ka juhendaja kinnitusel) andmetel loomakasvatuse ja söödapiirete müügiga Eestis (ariplaan näeb ette, et võimaluse korral ka välismaal), mille nõudlus tuleb peamiselt teistelt sama suunitlusega majandusüksustelt. Müügi-ostuarvete ja sulsrahatsekkide arvestus baseerub standartsetel käikudel. Selles mõttes pole Tuha Talu OÜ raamatupidamislikut just kuigi keerukas ettevõte, kuid eriliseks teeb ta, võrreldes teiste asutustega Tulutee OÜs, tegevusvaldkond ja bioloogiliste varade olemasolu. Õppimise mõttes lasi juhendaja kogu paberite mahu Hansa World programmis üles võtta ja pangast läbi kanda, et saada aru põhikäikudest selles ettevõttes.
Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete üles võtmiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient , konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on Finants , kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Samas võib öelda, et kui ettevõttel on suured laod ja põhivarapargid, siis jääb Hansa võimalustest väheseks ning paremaks osutuvad sel juhul spetsiaalselt tootmisettevõtetele loodud Noom või Boom . Aga nüüd asun praktikatemaatika kallale, et tutvustada Tuha Talu OÜd.

1. Tuha Talu OÜ struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad

Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Antud osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki. Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt ümber.
Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga , siis 2008. aasta lõpuks on lihaveiste kari kasvanud 80 isendini, kellelt teenitava tuluga loodetakse panna alus ettevõtte kasvule ja uutele võimalustele.
Samuti teeniti 2008. aastal oodatust rohkem loomade söödapiirete müügist, mis aitas ettevõtte välja esimesel poolaastal tekkinud raskest seisust ( kahjum , mis pani otsima uusi tuluallikaid).
Märkimisväärne asjaolu on kindlasti see, et alates 2006. aastast saadakse regulaarselt PRIA investeeringutoetusi loomakasvatuseks ja mahepõllumajandamiseks, mida kasutatakse suuresti kulutuste finantseerimiseks. Antud fakt annab juhtkonnale usku samalaadse tegevusega jätkata ja suurenedes ehk viia oma ärimudelit ka konkureerivatele välisturgudele.
Ettevõtte klientidega suhtlevad kolm vastutavat isikut, kes koordineerivad ka Tuha Talu OÜ tööd. Konkreetse suunitlusega töid, nagu söödapiirete vahendus ja müük, aitavad teostada peretuttavatest põllumajandusharidusega ning vastavate kogemustega sugulased. Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust investor , kes panustab pikaajalise laenuga ettevõtte arengusse ja jätkuvusse.
Tuha Talu OÜ pakub oma teenust hetkel vaid Eestis, et täita peamiselt sisenõudluse vajadusi. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on:
- piimaveiste kasvatamine, turustamine ja müük (peamiselt Rakvere Lihakombinaadile)
- loomade söödapiirete vahendus ja müük.
Parimad tulemused saavutatakse siiski koostöös pikaajaliste klientidega.

2. Tuha Talu OÜ turundustegevus, tarnijad ja kliendid ning konkurendid

Turundusega tegeleb ettevõtte juhtkond ja põllumajandusharidusega talu peremehe vend. Suur abi müügitegevuse edendamisel on kontaktidest, mis tulevad varasematest edukatest koostööprojektidest. Kuna loomade söödapiirete müügi puhul tuleb soovijal täita ankeet , peab sinna märkima piirete mõõdud ning aja, mis ajaks peab tellimus täidetud saama.
Algselt ostetatakse söödapiirded lepinguliselt ettevõttelt ja hiljem müüakse koos juurdehindlusega edasi klientidele. Müügiarved vormistab Tuha Talu OÜ vastutav juhataja, saades vajalikud andmed tellimusosakonnalt. Kliente teavitatakse oma kaubast reklaamiga suuremates maakonna ajalehtedes.
Ettevõte kliendibaas on keskmise suurusega – umbes 200 majandusüksust - ja leidub nii erakliente (peamiselt FIEde näol) kui Eesti ettevõtteid erasektorist. Kliendibaas pole aastate jooksul palju muutunud ja pigem tegeletakse pikaajaliste lepinguliste klientidega. Sisenõudlus moodustab 100% kogu müügimahust. Püsiklientidele pakutakse kõikide tööde pealt soodustust -10%. Suuremahuliste tööde korral lisasoodustus kokkuleppeliselt vastavalt mahule ja iseloomule .
Tarnijateks on nii FIEd (peamiselt loomasööda töötlemisel ja varumisel suveperioodil) kui sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted.
Suuremateks konkurentideks on.konkreetseid ettevõtteid mainimata, sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest . Lihaveiseid õnnestubn siiski edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra.
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000-60 000 krooni. Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ, Eesti väike ettevõte.

3. Tuha Talu OÜ personalitöö

Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta.
Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument , millelt kasutada andmeid.
Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja . Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud , millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike).

4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus

Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud , siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu.
Tuha Talu OÜ raamatupidamisega tegeleb ettevõttes Tulutee OÜ üks vastutav isik, kelleks olin praktika perioodil mina.

5. Tuha Talu OÜ raamatupidamises dokumendikäive, koostamine, säilitamine

Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub , mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse.

6. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad

6.1. Kontoplaan

Osaühingus kasutatav kontoplaan on ära toodud käesoleva praktikaaruande Lisas 1 (Vaata Lisa 1 lk 30-34).

6.2. Majandustehingute dokumenteerimine

Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid.
Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid.
Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms.
Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms.
Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid.
Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne.
Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles määratkse volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus.

6.3. Dokumendikäive

Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse.
Käibegraafik algdokumentide koostamiseks , kontrollimiseks ja töötlemiseks
DOKUMENDI NIMETUS
KOOSTAJA JA ESITAJA
ESITAMISE AEG
Maj kulude aruanne
Aruandvad isikud
Kuu viimane kpv
Kuluarved
Juhataja
Kaks korda kuus
Pangaväljavõtted
Juhataja
Kord nädalas
Kassadokumendid
Juhataja
Iga päev
Klientide arved
Juhataja
Koost . jooksvalt

6.4. Raamatupidamisregistrite pidamine

Iga kuu kirjendid trükitakse välja (või säilitatakse cd-l) päeva- ja pearaamatuna, samuti kontode käibeandmikuna, milles kajastuvad kontode alg- ning lõppsaldod ja kontode käibed. Osaühingus on kasutusel kassaregister, pangaregister, tulude ja kulude kontode registrid, maksudeklaratsioonide register.

6.5. Raamatupidamisdokumentide säilitamine

Jooksva kuu algdokumendid, mis kuuluvad kindla arvestusregistri juurde, komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisdokumente säilitatakse osaühingu juhatuse poolt ettenähtud ruumis kokkulepitud isiku vastutusel raamautpidamise seadusega ettenähtud tähtaegade jooksul.
Dokumentide säilitamise tähtajad
LIIK
SÄILITAMISE TÄHTAJAD
MÄRKUSED
Palgalehed
10 aastat
Trükituna paberil
Ostuarved , -kviitungid
10 aastat
Kronoloogilises järjekorras
Müügiarved
10 aastat
Väljatrükituna või failina cd-l
Raamatupidamisregistrid
10 aastat
Väljatrükituna või failina cd-l
Sise-eeskirjad
10 aastat
Väljatrükituna

6.6. Automatiseeritud andmetöötlussüsteem

Osaühingus kasutatakse ostu-müügiarvete koostamiseks ja muudeks raamatupidamiskonteeringuteks Hansa tooteseeria programme (Hansa World SBE 4.3).

6.7. Varade arvestus

Esitatud kulukviitungid kompenseeritakse esitaja pangakontole või sularahas. Eraisikutelt materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks.
Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne.
Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b) masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega.
Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse.
Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta.
Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga.

6.8. Varade inventeerimine

Varade saldod inventeeritaks bilansipäeva seisuga, bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev. Inventuuri alguses viiakse raamtupidamises kõigi materiaalsete väärtuste sissetuleku- ja väljaminekudokumentide töötlemine, tehakse arvestusregistritesse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks. Inventuurid viib läbi osaühingu juhatuse otsusega määratud komisjon koosseisus : juhatuse esindaja, raamatupidaja, materiaalselt vastutav isik.
Inventuuri tulemused fikseeritakse inventeerimisnimekirjades. Komisjoni poolt fikseeritakse inventerimisnimekirjades vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga , jne.
Inventuur viiakse läbi ka materiaalselt vastutavate isikute vahetuse korral, varguse, väärtuse riknemise korral, pärast põlengut. Osaühingu juhataja korraldusel võidakse vastavalt vajadusele teha perioodilisi varade inventuure. Inventuuridega viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrites parandused .

6.9. Arvelduste arvestus

Osaühingus sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele vastav leping. Palga arvutamise aluseks on ametipalgad ja tunnitasu määrad ning tööaja arvestuse tabelid. Lepingulistele töötajatele arvestatakse palka sõlmitud tööettevõtulepingu alusel. Palka makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru avansiaruandega vähemalt kord kuus kuu viimasel tööpäeval. Töölähetusse saatmine vormistatakse ettevõtte juhataja käskkirjaga. Lähetatud on kohustatud esitama 5 päeva jooksul peale lähetusest saabumist avansiaruande koos kuludokumentidega. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud .
Arvelduste analüütilist arvestust hankijate /tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi.
Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi.

6.10. Arvelduste inventeerimine

Arvelduste saldod inventeeritakse seisuga 31.12. Arvelduste inventuur toimub saldoteate väljasaatmise teel deebitoridele nendelt saadaolevate summade ja kreeditoridele nendele võlguolevate summade kohta. Saldoteatise tekstis palutakse oma võlgade (nõude) õigsust kinnitada või märkida ära lahkuminekud aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks. Arvelduste saldode lahkuminekute põhjused selgitatakse välja hiljemalt kuu aja joksul. Läbirääkimiste tulemusel viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistritesse parandused. Bilansipäeva seisuga tehakse kindlaks ka arvelduste identsus pankade ja maksuametiga.

6.11. Puhkusekohustuse inventeerimine

Bilansi koostamisel bilansipäeva seisuga inventeertakse ettevõtte kohustuse summa suurus aruandeaatal töötajate poolt väljateenitud, kuid neile veel välja maksmata puhkusetasu osas. Inventuuri käigus tuuakse välja iga töötaja kohta bilansipäeva seisuga saamata jäänud puhkusepäevade arv, lähtudes töölepingutest ja EV-s kehtivast puhkuseseadusest. Peale selle arvutatakse töötaja keskmine tööpäeva tasu. Keskmise palga arvutamise alusels on EV Valitsuse 15.12.1998.a. määrusega nr 278 kinnitatud „Puhkusetasu arvestamise kord“. Töötaja kasutamata puhkusepäevade arv korrutatakse iga töötaja ühe kalendripäeva tasuga, saadakse välja teenitud, kuid välja maksmata puhkusetasu töötajate viisi.
Summad liidetakse ja saadakse OÜ-s bilansipäeva seisuga valjateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasude summa. Summat vähendatakse ette saadud puhkusetasu summaga (juhul kui keegi on avansina puhkust rohkem kättesaanud). Aastabilansis näidatakse kogu saamata puhkusekohustuse summa koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Puhkusekohustuse summa juurdekasv, võrreldes aasta algbilansis näidatud puhkusekohustuse summaga, kirjendatakse vastavale kulukontole, krediteerides puhkusekohustuse kontot , summa vähenemisel tehakse vastupidine lausend .

6.12. Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute nõuete arvestus

Ostjatele ja muudelt deebitoridelt laekumata arveid hinnatakse lähtudes tõenäoliselt leakuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvad arved kantakse kuludesse. Arved on ebatõenäolislt laekuvad siis, kui: - deebitorile on pankrot või likideerimine välja kuulutatud, - võlgniku vastu on esitatud hagiavaldus , - võlgnikule on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei reageerita. Ebatõenäoliselt laekuva arve laekumisel kantakse summa tuludesse.
Lootusetud nõuded kantakse bilansivälisele kontole juhul, kui ei ole võimalik nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. Kui lootusetu nõue hiljem laekub, kantakse see tuludesse.

6.13. Tulude arvestus

Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele.
Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna .

6.14. Kulude arvestus

Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust.

6.15. Aruannete koostamine

Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest.

6.16. Muudatuste sisseviimine

Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse vastavasisulised määrused, EV Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja metoodilised soovitused ning kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke ja kohalikke makse.
Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse OÜ juhatusega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel , ümberkorralduste tegemisel, töö ümberkorraldamisel lähtuvalt EV-s välja antud ja eelpooltoodud õigusaktide muutustest või mõnel muul põhjusel.
Juhul, kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti, või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjadele koos osaühingu juhatuse vastavasisulise otsusega.
Raamtupidamise sise-eeskirju säilitatakse osaühingus 10 aastat pärast nende muutmist või asendamist.

7. Tuha Talu OÜ rahaliste vahendite arvestus

Ettevõttel Tuha Talu OÜ on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Seega võib õelda, et pank on Tuha Talu OÜ jaoks justkui ankur, kust saadakse teavet ettevõtte rahalise seisu ja ka suuremate rahaliste liikumiste kohta.
Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad:
D 2310 Võlad tarnijatele
K 1020 Swedpank
D 1020 Swedpank
K 1210 Nõuded ostjate vastu
D 1331 Aruandev isik (1)
K 1020 Swedpank
D 1020 Swedpank
K 2810 Pikaajalised laenud
D 5310 Pangateenus
K 1020 Swedpank
D 1020 Swedpank
K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA)

7.1. Välisvaluutatehingud

Ettevõtte Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole.

7.2. Kassatehingud

Kassatehingute maht ettevõttes Tuha Talu OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo – alates 100 000 kroonist -, siis võib olla kassasse sissetulnud laen eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud . Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi , siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid.
Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:
Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks:
D 1333 Aruandev isik (Muu)
K 1010 Kassa
Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel:
D 5610 Lähetuskulud
K 1333 Aruandev isik (Muu)
Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse:
D 1010 Kassa
K 1333 Aruandev isik (Muu).

8. Tuha Talu OÜ varude arvestus

Kuna ettevõtte Tuha Talu OÜ on oma põhitegevuselt piimaveise karja pidaja ja müüja ning söödapiirete vahendaja , siis tekivad varusid neil ei ole. Küll kantakse ostetud söödapiirded jooksva arvestuse kohaselt ( ostuarve järgi) kuludesse konteeringuga:
D 4115 Müügiks ostetud kaup – söödapiirete projekt 12 900
D 1510 Sisendkäibemaks 2 322
K 2310 Võlad tarnijatele. 15 222
Kui Tuha Talu Oül eksisteeriks varusid (lõpetamata- või valmistoodangut), siis arvestust peetaks FIFO meetodil. Järelikult esimesena sisse võetud kaubapartii soetusmaksumuses miinus olulised valmidusastmesse viimiseks vajaminevad kulutused ja müügikulutused viiakse ka esimesena raamatupidamisest välja.
9. Tuha Talu OÜ sularahatšekkide arvestus
Ettevõte Tuha Talu OÜ peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tšekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu (kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu aruandva(te) isiku(te) kulutatud summat. Tuleb lihtsalt sisestada kulusse kantav netosumma, järgmisesse lahtrisse sisestatakse valem = kulunetosumma*vastav käibemaksu protsent ja Enter. Nüüd kui alla lohistada, siis valem kopeerub ja järgmise kulunetosumma sisestamisel ilmub käibemaks Enteri vajutusega automaatselt. Aruandva isiku kulu saame kui summeerime käibemaksu ja kulunetosumma ning valemi alla vedades toimetame analoogselt varem kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tšekkide sissekandmisel aega kokku hoida.
Mis selle veelgi paremaks teeb on asjaolu, et kande saab samuti sinna samasse kõrvale vormistada. Enne tuleb kasutada Subtotalseid, mis summeerivad üksikud netokulud ja käibemaksud kokku ning näitavad kui suure summa ühekuiselt koos käibemaksuga aruandvad isikud kulutasid.
Kande loogika järgi kantakse kõik kulutused vastavatele kulukontodele ja eraldatakse kogu sisendkäibemaks aruandekuul. Kuna teostatakse aruandekuu koondkanne, siis hoitakse taas kokku aega, selle asemel, et kõik tšekid eraldi sisse kanda.
2008.a. sularahatšekkide detsembrikuu koondkanne:
D 4100 (Söödakulud, sööda transport) 4 292,08
D 4600 (Transpordikulud ostul) 51,70
D 5120 (Väheväärtuslik kontoriinventar) 1 340,35
D 5230 ( Internet ) 21,19
D 5510 (Autokütus) 4 448,64
D 5520 (Auto hooldus ja remont) 3 403,55
D 1510 (Sisendkäibemaks) 2 045,81
D 1333 (Aruandev isik [Muu] ) 15 603,19

10. Tuha Talu OÜ bioloogiliste varade arvestus

Bioloogilisi varasid - piimakari , mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind , siis Tuha Talu OÜ järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast.
Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda rusikareegli järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul:

• 1 loomühik – 24 kuune veis ( 24 kuune ka)
  
• 0,6 loomühikut – üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka)
  
• 0,1 loomühikut – üle 0 kuu ja alla 6 kuu.
  

Kuna rusikareegli - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtus - järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis.
Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Tuha Talu OÜ seisundiaruandesse.
Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga:
D Bioloogilised varad (veistekari)
K Kasum bioloogilistelt varadelt
D Kahjum bioloogilistelt varadelt
K Bioloogilised varad (veistekari)
Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest , kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad , kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Tuha Talu OÜ kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni:
D Nõuded ostjate vastu 8000
D Toodangu jääkide muutus 6250
K Tulu kaupade müügist 8000
K Bioloogilised varad 6250
K Kasum bioloogilistelt varadelt 1750
Selguse huvides tuleb öelda, et Tuha Talu OÜ peab bioloogiliste varade jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega seotud otseseid kulutusi. Näiteks lihaveise karja sööda tootmisekulud või loomapidamise varustuse muretsemine ei arvestata varudeks, vaid tegevuskuludeks. Bilansis on Tuha Talu OÜ bioloogilised varad käibevara all, kuna veiste tõenäoline realiseerimine leiab aset ühe aastase perioodi jooksul nende esialgsest kajastamisest.

11. Tuha Talu OÜ materiaalsete põhivarade arvestus

TuhaTalu OÜ materiaalsed põhivarad jagunevad ``Masinateks ja seadmeteks`` ning ``Muuks materiaalseks põhivaraks``. Kõiki põhivara objekte alustades traktori ja veoautoga, lõpetades sülearvutiga amortiseeritakse lineaarset meetodit kasutades iga kvartali järel. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Sellisteks amortisatsiooni määradeks on:
Masinatel ja seadmetel – 33%
Muul materiaalsel põhivaral – 10%
Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse Tuha Talu OÜs põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti soetusmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot:
D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest)
K 1842 Kulum masinad ja seadmed
2008. aasta bilansipäeva seisuga on kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine:
D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175
K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
Tuha Talu OÜ juhtkond otsustab lähema aasta jooksul, kas kanda nullmaksumuses põhivarad bilansist välja või kajastada neid jätkuvalt edasi Müügiootel põhivaradena, püüdes amortiseerunud põhivarad maha müüa.

12. Tuha Talu OÜ lühiajaliste kohustuste arvestus

Tuha Talu OÜ kohustusteks, mis kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul on ``Võlad tarnijatele`` ja ``Maksuvõlad``.
Tarnijate võlgade arvestus käib HansaRaama programmi moodulis Ostureskontro. Võlad registreeritakse kronolooogilises järjekorras ka pearaamatus vastavalt tekkimisele ning tasutakse väikese viitajaga pangakontolt. Bilansis kajastatakse seda osa võlgadest tarnijatele, mis ei ole veel tasutud ostutatud teenuse või kauba eest.
Raamatupidamises registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, arve järjekorranumber, tasumise tähtaeg tulevikus, kauba või teenuse kogus, hind, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse teeb programm iseenesest kande pearaamatusse. Tüüpiline võla registreerimise kanne on järgmine:
D 5050 Jootmissüsteem 18 060
D 1510 Sisendkäibemaks 3 251
K 2310 Võlad tarnijatele 21 311
Juhul kui Tuha Talu OÜ omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele`` hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele.
Samuti tuleb tõdeda, et praktika ajal sai väga suure osa ajast tegeleda Ostureskontro ja pearaamatu kontrollimisega iga kuu lõpus, et tuvastada võimalikke vahesid. Kui vahed on olemas, siis kontrollitakse kuude kaupa üle, mis perioodis erinevused tekkisid ja korrigeeritakse vastavad kanded.

13. Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus

Käibemaksu arvestatakse Tuha Talu OÜs vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele. Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga, siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat, ``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt tagasi taotleda. Tagastustaotlusi tehakse Maksu- ja Tolliameti kodulehel tagastustaotluste aknakesest.
Käibemaksuarvestus tuleb kõne alla müükide või ostude puhul, aga ka põhivarade soetamisel enammakstud käibemaksu näol. Näiteks söödapiirete müügi korral lisatakse netokäibele käibemaks, mis kirjendatakse arve esitamisel:
D 1210 Nõuded ostjate vastu 17 700
K 2511 Käibemaks müügil, 18% 2 700
K 3110 Söödapiirete müük Eestis (18%). 15 000
Käibemaksuseaduse järgi tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks kantakse käibemaksukonto deebetisse, mille raamatupidamiskirjend on toodud Lühiajaliste kohustuste arvestamise osas. Kuna praktika juhendaja soovitas pidevalt kontrollida bilansi maksusaldode vastavust Maksu- ja Tolliameti jäägiga, et kajastataks õiget maksuvõlga, kasutasin käibemaksu koondamist ühele kogumiskontole. Vastav kanne tehakse iga aruandekuu lõpus, kusjuures see kirjendatakse järgmiselt:
Kui sisendkäibemaks osutus suuremaks kui müügikäibemaks:
D 2511 Käibemaks müügil, 18% 3 402
K 1510 Sisendkäibemaks 6 813
D 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) 3 412
Kui müügikäibemaks osutus suuremaks kui sisendkäibemaks:
D 2511 Käibemaks müügil, 18% 4 653
K 1510 Sisendkäibemaks 494
K 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto). 4 160
14. Tuha Talu OÜ palgaarvestus
Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse (Vaata lisa 3 lk 32-33) sisestatakse palju valemite kujul – näiteks netopalk = brutopalk -isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy- paste meetodil sinna üksteise järel kanda.
Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval.
Palgaarvestuskanne 31.12.2008.
D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369
K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402
K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349
K 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
Teiseks toimub aruandekuule järgneva kuu alguses töötajatele netopalga väljamakse, kus brutopalgast eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees.
Palga väljamaksekanne 28.02.2007.
D 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
K 2520 (Isiku tulumaksu võlg) 21455
K 2530 (Töötuskindlustus maks) 698
K 2540 (Kogumispensioni maksed) 2147
K 1020 (Swedpank aa xxxxxxxx) 92068
D 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
K 2550 (Sotsiaalmaksu võlg) 38402
D 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349
Kolmas etapp toimub palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu.

15 Tuha Talu OÜ omakapitali arvestus

Tuha Talu OÜ omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on `` Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum (-kahjum)``.
Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks väärtusega 14 000 krooni. Kohustusliku reservkapitali väärtus Tuha Talu OÜ bilansis on 1/10 osakapitalist nimiväärtuses ehk 4 200 krooni. Esimestel tegevusaastatel kanti iga aasta lõpus aruandeaasta kasumi jaotamise otsusega 1/20 kohustuslikku reservkapitali järgmise kirjendiga:
D 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum) 4 200
K 2941 Kohustuslik reservkapital 4 200
Vabast omakapitalist saab moodustada reserve uuteks osaemissioonideks (fondiemissiooniks) või teha väljamakseid rahadividendide näol. Samas võidakse kasumijaotamise otsusega ka tõsta ``Aruandeperioodi kasum (kahjum)`` ``Eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi)`` kontole, nagu otsustati osanike korralisel üldkoosolekul. Seega koostatakse kanne:
D 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum) 97 029
K 2950 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum). 97 029
Märkima peab, et osanike üldkoosolek toimub regulaarselt kord aastas, mõnel juhul ka kaks või kolm korda aastas Tuha Talu OÜ oluliste küsimuste arutamiseks. Aruandeaasta kasum koosneb kõigist põhikirjajärgsetest tuludest ja nendest mahaarvatud olulistest kuludest , mis on tehtud Tuha Talu OÜ jätkuva majandustegevuse arendamiseks .
Kokkuvõte
Usun, et teine ettevõttepraktika täitis oma eesmärgi nii kooli kui mu enda silmis 100%-liselt. Sellega tahan öelda, et ühelt poolt sain võimaluse tutvuda ettevõtte Tuha Talu OÜ erinevate tegevusvaldkondadega, teiselt poolt sain kogemuse, kuidas töötab õige raamatupidaja reaalses olukorras. Ei saa ju öelda, et perfektne teoreetik tuleb praktikaga kohe hästi toime või vastupidi. Kõik nõuab aega ja tublit pealehakkamist. Arvestades, et nad pidasid mu teooriateadmisi väga headeks, siis oli Tulutee OÜ praktika juhendaja sõnutsi mõnus sellele vundamendile telliseid peale laduma hakata.
Seda tundsin isegi, et arenesin pidevalt edasi ja elasin praktika lõpuks pea täielikult kontorirütmi sisse. Meeldis seegi, et mult ei oodatud ideaalset veatut esinemist. Ja vigu tuligi, kuid õnneks vähem kui alguses võis tunduda ning kõik parandused sai tehtud konstruktiivse arutluse teel. See, kuidas omavahel suheldi ja üksteisesse suhtuti jättis väga hea kollektiivse mulje. Kohe kui keegi oli hädas aidati nii palju kui oskused lubasid ja kunagi ei vaadatud halvustavalt abi vajajale. Sellises positiivses õhkkonnas sai tõesti palju tööd ära tehtud, mis omakorda justkui iseenesest motiveeris veelgi endast kõike andma.
Loomulikult ei saa mainimata jätta praktika korralduslikku poolt Tallinna Majanduskoolilt, sest just nendel kuupäevadel sain näha, kuidas koostatakse ja esitatakse nii Detsembrikuu Tulu- ja Sotsiaalmaksudeklaratsiooni, Käibemaksudeklaratsiooni kui ka 2008. aasta majandusaasta aruandeid. Nii sain teada, et niiöelda raamatupidajate kriitilised kuupäevad ühe kuu lõikes on 10., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu TSD, 20., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu KMD ning 31.12, kui peab hakkama valmistuma majandusaasta aruande koostamiseks. Midagi hirmsat nendes tegevustes ei olnud ja interneti teel Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel deklaratsioonide esitamine lihtsustab raamatupidaja elu, sest kaob vajadus ise Maksu- ja Tolliametisse kohale minna.
Kuna Tulutee OÜ kontoris trükitakse majandusaasta aruanded arvuti Exceli tabelis, sai kasutada minu teadmisi sellest programmist. Mind rõõmustas, et Exceli oskusi kiideti ja sain ka ise kõrvalt vaadata, mida see tähtis aruanne endast kujutab. Üleüldse paistis välja, et Excelit kasutatakse ka muudel puhkudel ohtrasti ja arvutuste ning erilaadiliste tabelite pidamiseks on ta parim abivahend .

LISAD

Lisa 1 Kontoplaani näidis

Konto
Nimetus
Käibemaksukood
Autom.lausend
Kontoklass
1010
Kassa
Varad
1019
Kassa vahekonto
Varad
1020
Swedpank (xxxxxxxxxx)
Varad
1110
Väärtpaberid
Varad
1210
Ostjate tasumata summad
Varad
1290
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
Varad
1310
Nõuded emaettevõtja ja teiste grupi ettevõtjate vastu
Varad
1320
Nõuded sidusettevõtjate vastu
Varad
1330
Nõuded omanike vastu
Varad
1331
Aruandev isik (1)
Varad
1332
Aruandev isik (2)
Varad
1333
Aruandev isik (Muu)
Varad
1340
Muud lühiajalised nõuded
Varad
1410
Intressid
Varad
1420
Väärtpaberite dividendinõuded
Varad
1430
Muud viitlaekumised
Varad
1510
Sisendkäibemaks
Varad
1511
Sisendkäibemaks, teenuse importimisel tasumisele kuuluv
Varad
1512
Sisendkäibemaks, EL-st soetatud kaupadelt
Varad
1513
Tollis impordilt tasutud käibemaks
Varad
1514
Põhivara soetamisel tasutud käibemaks
Varad
1515
Käibemaksu ettemaks
Varad
1520
Ettemakstud maksud
Varad
1530
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Varad
1610
Tooraine ja materjal
Varad
1620
Lõpetamata toodang
Varad
1630
Valmistoodang
Varad
1640
Müügiks ostetud kaubad -ladu 1
Varad
1641
Müügiks ostetud kaubad-ladu 2
Varad
1650
Ettemaksed tarnijatele
Varad
1710
Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Varad
1720
Pikaajalised nõuded ema- ja teiste grupi ettevõtjate vastu
Varad
1730
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
Varad
1740
Pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu
Varad
1750
Muud aktsiad ja väärtpaberid
Varad
1760
Mitmesugused pikaajalised nõuded
Varad
1800
Kinnisvarainvesteeringud
Varad
1810
Maa ja ehitised
Varad
1820
Masinad ja seadmed
Varad
1830
Muu materiaalne põhivara
Varad
1840
Kulum kinnisvara investeeringud
Varad
1841
Kulum ehitised
Varad
1842
Kulum masinad ja seadmed
Varad
1843
Kulum muu materiaalne põhivara
Varad
1850
Lõpetamata ehitised
Varad
1860
Ettemaksed materiaalse põhivara eest
Varad
1890
Soetatud loomad
Varad
1910
Arenguväljaminekud
Varad
1920
Patendid, litsentsid, kaubamärgid
Varad
1930
Firmaväärtus
Varad
1940
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Varad
2110
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Võlad
2120
Pikaajalise võlakohustuse tagasimaksed järgm.perioodil
Võlad
2130
Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil
Võlad
2140
Konverteeritavad võlakohustused
Võlad
2210
Ostjate ettemaksed
Võlad
2310
Võlad tarnijatele
Võlad
2410
Võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtjatele
Võlad
2420
Võlad siduettevõtjatele
Võlad
2430
Muud lühiajalised võlad
Võlad
2510
Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto)
Võlad
2511
Käibemaks müügil 18 %
Võlad
2512
Käibemaks EL 18%
Võlad
2513
Käibemaks müügil 5%
Võlad
2519
Käibemaksu intressivõlg
Võlad
2520
Isiku tulumaksu võlg
Võlad
2521
Isiku tulumaksu viitvõlg
Võlad
2529
Isiku tulumaksu intressivõlg
Võlad
2530
Töötuskindlustus maks
Võlad
2531
Töötuskindlustus maksu viitvõlg
Võlad
2539
Töötuskindlustuse maksu intressivõlg
Võlad
2540
Kogumispensioni maksed
Võlad
2541
Kogumispensioni viitvõlg
Võlad
2549
Kogumispensioni makste intressivõlg
Võlad
2550
Sotsiaalmaksu võlg
Võlad
2551
Sotsiaalmaksu viitvõlg
Võlad
2559
Sotsiaalmaksu intressivõlg
Võlad
2560
Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustus
Võlad
2569
Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustuse intressivõlg
Võlad
2570
Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaks
Võlad
2579
Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaksu intressivõlg
Võlad
2580
Maamaks
Võlad
2589
Maamaksu intressivõlg
Võlad
2610
Palgavõlg
Võlad
2611
Palga vahekonto
Võlad
2612
Puhkusereserv
Võlad
2650
Dividendivõlad
Võlad
2660
Intressivõlad
Võlad
2690
Muud viitvõlad
Võlad
2691
Muud palga viitvõlad
Võlad
2710
Lühiajalised eraldised
Võlad
2720
Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud
Võlad
2810
Pikaajalised laenud
Võlad
2820
Pikajalised võlakirjad
Võlad
2830
Pikaajalised kapitalirendi kohustused
Võlad
2840
Pikaajalised konverteeritavad võlakohustused
Võlad
2850
Pikaajalised võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtj
Võlad
2860
Pikaajalised võlad sidusettevõtjatele
Võlad
2870
Laenukohustus
Võlad
2880
Muud pikaajalised eraldised
Võlad
2890
Pensionieraldised
Võlad
2910
Osa (aktsia) kapital
Omakapital
2911
Registreerimata osakapital
Omakapital
2920
Ülekurss (aazio)
Omakapital
2930
Oma osad või aktsiad (miinus)
Omakapital
2940
Reservid
Omakapital
2941
Kohustuslik reservkapital
Omakapital
2950
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Omakapital
2960
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital
2999
Eelmiste aastate tulemus (arvestuslik konto)
Omakapital
3000
Põhivara müügi vahekonto
Tulud
3100
Veiste müük Eestis (km.18%)
Tulud
3110
Söödapiirete müük Eestis (km.18%)
Tulud
3200
Teenuste müük Eestis (km.18%)
Tulud
3300
Müük Eestis (km.5%)
Tulud
3400
Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA)
Tulud
3510
Kauba müük EL (km.0%)
Tulud
3520
Teenuste müük EL (km.0%)
Tulud
3530
Kauba müük EL (km.18%)
Tulud
3540
Teenuste müük EL (km.18%)
Tulud
3610
Kauba eksport (km.0%)
Tulud
3620
Teenuste eksport (km.0%)
Tulud
3810
Tulud mittepõhitegevusega seotud müügist (km.18%)
Tulud
3820
Kasum põhivara müügist
Tulud
3830
Viivised ostjate arvetelt
Tulud
3840
Valuutakursikasum arveldustest ostjate ja tarnijatega
Tulud
3990
Muud äritulud
Tulud
4000
Varude jääkide muutus
Kulud
4050
Realiseeritud loomade kulu
Kulud
4100
Söödakulu, sööda transport
Kulud
4110
EL-st ostetud toore , materjalid
Kulud
4115
Müügiks ostetud kaup - söödapiirete projekt
Kulud
4200
Abi- ja väikevahendid, tarvikud
Kulud
4210
EL-st ostetud kaubad
Kulud
4300
Ostetud teenused
Kulud
4310
Teenuste saamine (käibemaksuga maksustatav)
Kulud
4400
Kõrvamärgid
Kulud
4500
Kaubakäsitlusekulud ostul
Kulud
4510
Tollikulud
Kulud
4600
Transpordikulud ostul
Kulud
5010
Veterinaarkulu, -teenused
Kulud
5020
Kommunaalkulud ( elekter ,vesi,küte,haldus)
Kulud
5030
Kontori (töökoja) korrashoid
Kulud
5040
Koplid, karjamaakulud
Kulud
5050
Jootmissüsteem
Kulud
5110
Kantseleitarbed, postikulud
Kulud
5120
Väheväärtuslik kontoriinventar
Kulud
5130
Kontoriinventari hooldus ja remont
Kulud
5140
Arvutustehnika, -hooldus
Kulud
5150
Info ja õppematerjalid
Kulud
5160
Perioodika
Kulud
5210
Fikstelefonikulud
Kulud
5220
Mobiiltelefoni kõned
Kulud
5230
Internet
Kulud
5240
Konsultatsioonikulud
Kulud
5310
Pangateenused
Kulud
5320
Juriidilised kulud, lepingutasud
Kulud
5330
Riigilõivud
Kulud
5340
Raamatupidamisteenused
Kulud
5350
Kulu tehnikale ( varuosad , remont)
Kulud
5410
Diiselküte
Kulud
5510
Bensiin
Kulud
5520
Õlid, määrdeained
Kulud
5530
Traktorikulud (T40AM)
Kulud
5540
Isikliku auto kasutamise kompensatsatsioon
Kulud
5550
Auto rent
Kulud
5560
Auto kindlustus
Kulud
5610
Lähetuskulud
Kulud
5620
Personali täiendõpe
Kulud
5630
Töörõivastus, -kaitse, -tervishoid
Kulud
5640
Erisoodustused
Kulud
5650
Tulumaks erisoodustustelt
Kulud
5660
Sotsiaalmaks erisoodustustelt
Kulud
5710
Transpordi- ja saatekulud müügil
Kulud
5810
Külaliste vastuvõtukulud
Kulud
5820
Tulumaks vastuvõtukuludelt
Kulud
5910
Ebatõenäolised nõuded
Kulud
5920
Lootusetud nõuded
Kulud
5970
Muud turustuskulud
Kulud
5980
Muud halduskulud
Kulud
6010
Palgakulu
Kulud
6020
Sotsiaalmaksu kulud
Kulud
6030
Töötuskindlustuse kulud
Kulud
6040
Pensionikulu
Kulud
7010
Kinnisvara investeeringu amortisatsioon
Kulud
7020
Ehitiste amortisatsioon
Kulud
7030
Masinate seadmete amortisatsioon
Kulud
7040
Muu põhivara amortisatsioon
Kulud
7100
Kahjum põhivara müügist
Kulud
7110
Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist
Kulud
7200
Ettevõtlusega mitteseotud kulud
Kulud
7210
Maksuametile intressid
Kulud
7220
Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
Kulud
7230
Kingitused ja annetused
Kulud
7240
Tulumaks kingitustelt
Kulud
7310
Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega
Kulud
7410
Maamaks
Kulud
7510
Ühingute liikmemaksud
Kulud
7610
Trahvid ja viivised
Kulud
7910
Muud ärikulud
Kulud
7920
Ümardamisvahed
Kulud
8100
Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Tulud
8110
Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kulud
8200
Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Tulud
8210
Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kulud
8300
Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
Tulud
8310
Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
Kulud
8400
Intressitulud
Tulud
8401
Intressitulud (KM vaba käive)
Tulud
8410
Intressikulud
Kulud
8500
Kasum valuutakursi muutustest
Tulud
8510
Kahjum valuutakursi muutustest
Kulud
8600
Muud finatstulud
Tulud
8610
Muud finatskulud
Kulud
8700
Erakorralised tulud
Tulud
8800
Erakorralised kulud
Kulud
8888
Tasaarveldused
Varad
8900
Dividendide tulumaks
Kulud
8999
Arvestuslik tulemus
Varad
9000
Lao ja ostureskontro võrdlus
Varad
9999
Reguleerimiskonto
Varad
Lisa 1 järg

Lisa 2 31.12.2008 Tuha Talu OÜ bilanss

Bilanss ( kroonides )
VARAD
31.12.2008
31.12.2007
Käibevara
Raha ja pangakontod
1 311
861
Nõuded ja ettemaksed
Ostjatelt laekumata arved
1 062
0
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
97 945
58 157
Muud lühiajalised nõuded
968
0
Nõuded ja ettemaksed kokku
101 287
59 018
Varud
Tooraine ja materjal
139 000
139 000
Ettemaksed hankijatele
3 542
0
Soetatud loomad
249 655
152 655
Varud kokku
392 197
291 655
Käibevara kokku
493 483
350 672
Põhivara
Materiaalne põhivara
Masinad ja seadmed
132 697
132 697
Muu materiaalne põhivara
28 650
28 650
Põhivara akumuleeritud kulum
-124 388
-87 213
Materiaalne põhivara kokku
36 959
74 134
Põhivara kokku
36 959
74 134
VARAD KOKKU
530 442
424 806
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed
Võlad ja ettemaksed
Tarnijatele tasumata arved
58 626
44 099
Maksuvõlad
6 001
6 657
Võlad töövõtjatele
0
0
Muud lühiajalised võlad
38 856
36 212
Võlad ja ettemaksed kokku
103 483
86 968
Lühiajalised kohustused kokku
103 483
86 968
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused
630 850
297 700
Pikaajalised kohustused kokku
630 850
297 700
KOHUSTUSED KOKKU
734 333
384 668
Omakapital
Osakapital
42 000
42 000
Registreerimata osakapital
0
147 000
Reservkapital
4 200
0
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
-153 062
-104 074
Aruandeaasta kasum
-97 029
-44 789
OMAKAPITAL KOKKU
-203 891
40 138
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
530 442
424 806

Lisa 3 Tuha Talu OÜ kasumiaruanne 2008

Kasumiaruanne (kroonides)
SKEEM 1
Äritulud
2008.a.
2007.a.
Müügitulu
529 511
181 767
Muud äritulud
0
3 766
Valmis- ja lõpet-a toodangu varude jääkide muutus
 
Äritulud kokku
529 511
185 532
Ärikulud
Kaubad, toore,materjal, teenused
417 514
96 495
Mitmesugused tegevuskulud
114 436
72 444
Tööjõu kulud
Palgakulu
40 944
16 354
Sotsiaalmaksud
14 324
5 446
Tööjõu kulud kokku
55 268
21 800
Kulum
37 175
39 582
Muud ärikulud
2 174
0
Ärikulud kokku
626 566
230 321
Ärikasum
-97 056
-44 789
Finantstulud ja -kulud
27
0
Kasum majandustegevusest
-97 029
-44 789
Tulumaksu kulu
0
0
Aruandeaasta puhaskasum
-97 029
-44 789

Lisa 4 Tuha Talu OÜ loomade inventuuri tabel seisuga 10.10.2009.

Inventuur 10.01.2009
TÄNA
26.01.2009
1 lü= üle 24-kuune veis; 0,6 lü= 6k-24k veis; 0,1 lü= 0-6k veis
Nr
Kõrvamärk
Sünnikuup
Sugu
T
Karja toodud
Vanus,k
LÜ
Kommentaar
Liha turuhind
1
EE0000523789
17.04.1997
Lehm
HF
30.04.2005
143,4
1,0
tõulehm, panna asendusmärk, märk olemas
6000
2
EE0004952626
24.05.1999
Lehm
HF
30.04.2005
117,8
1,0
vasikas sündinud 27.11.2008
6000
3
EE0004952640
28.05.1999
Lehm
HF
30.04.2005
117,7
1,0
vasikas sündinud 24.11.2008
6000
4
EE0001187984
3.02.2000
Lehm
HF
30.04.2005
109,3
1,0
viimane järglane märgitud 24.3.2007
6000
5
EE0001187823
20.03.2000
Lehm
HF
30.04.2005
107,8
1,0
vasikas sündinud 31.05.2008
6000
6
EE0001187854
12.04.2000
Lehm
HF
30.04.2005
107,0
1,0
vasikas sündinud 30.04.2008
6000
7
EE0004952718
16.02.2001
Lehm
HF
30.04.2005
96,7
1,0
vasikas sündinud 30.04.2008
6000
8
EE0004952565
10.03.2001
Lehm
HF
30.04.2005
96,0
1,0
vasikas sündinud 25.02.2008
6000
9
EE0002657417
9.04.2001
Lehm
AB
31.05.2008
95,0
1,0
vasikas sündinud 8.3.2008
6000
10
EE0002962016
19.08.2001
Lehm
AB
31.05.2008
90,6
1,0
vasikas sündinud 16.5.2008
6000
11
EE0004952657
23.02.2002
Lehm
HF
30.04.2005
84,3
1,0
viimane järglane märgitud 20.4.2007
6000
12
EE0003718278
11.05.2002
Lehm
AB
31.05.2008
81,7
1,0
vasikas sündinud 4.3.2008
6000
13
EE0003901854
13.08.2002
Lehm
AB
7.09.2005
78,6
1,0
viimane järglane märgitud 17.07.2006.
6000
14
EE0003967195
5.09.2002
Lehm
AB
31.05.2008
77,8
1,0
viimane järglane märgitud 01.03.2007.
6000
15
EE0003967225
12.11.2002
Lehm
LI
31.05.2008
75,6
1,0
vasikas sündinud 3.4.2008
6000
16
EE0004952619
20.03.2003
Lehm
HF
30.04.2005
71,3
1,0
viimane järglane märgitud 26.7.2007; panin lehmvasika nr EE0010533918 (sünd 01.10.2008) emaks (pole kindel)
6000
17
EE0004952510
24.04.2003
Lehm
HF
30.04.2005
70,1
1,0
viimane järglane märgitud 17.4.2006; panin järgmise sünni 30.05.2008
6000
18
EE0003644782
9.11.2003
Lehm
LI
16.08.2005
63,5
1,0
viimane järglane märgitud 4.6.2006.
6000
19
EE0005240593
12.11.2003
Lehm
AB
7.09.2005
63,4
1,0
poegis märtsis 2008 (sünnitas lehmiku nr 9147706, aga seda ei saanud enam e-Priasse näidata, oli juba teine vasikas seostatud )
6000
20
EE0003644799
13.01.2004
Lehm
LI
16.08.2005
61,3
1,0
vasikas sündinud 30.6.2008
6000
21
EE0005726875
7.03.2004
Lehm
LI
16.08.2005
59,5
1,0
vasikas sündinud 27.11.2008
6000
22
EE0005714742
19.05.2004
Lehm
AB
7.09.2005
57,1
1,0
vasikas sündinud 31.7.2008
6000
23
EE0006311483
20.12.2004
Lehm
HF
30.04.2005
49,9
1,0
viimane järglane märgitud 23.7.2006, panin uue vasika 01.10.2008
6000
24
EE0006590536
20.03.2005
Lehm
HF
30.04.2005
46,9
1,0
viimane järglane märgitud 21.1.2007; panin lehmvasika nr EE0010533949 (sünd 01.10.2008) emaks (pole kindel)
6000
25
EE0007177910
17.08.2005
Lehm
HF
17.08.2005
41,9
1,0
vasikas 30.07.2008.
6000
26
EE0007309410
15.12.2005
Lehm
BA
31.05.2008
37,9
1,0
vasikas sündinud 14.4.2008
6000
27
EE0007309427
20.12.2005
Lehm
BA
31.05.2008
37,8
1,0
vasikas sündinud 10.3.2008
6000
28
EE0007309496
12.01.2006
Lehm
BA
31.05.2008
37,0
1,0
vasikas 06.03.2008
6000
29
EE0007309465
27.01.2006
Lehm
BA
31.05.2008
36,5
1,0
vasikas sündinud 22.3.2008
6000
30
EE0007718717
2.04.2006
Lehm
HF
2.04.2006
34,3
1,0
18717 nr-ga lehmik sünnitas vasika (suri,02.04.2008), põhjus: abi polnud (Sven kihutas maale); märkisime e_Pria jaoks, et sünnitas 01.05.2008 lehmiku nr 9147706
6000
31
EE0007718755
18.04.2006
Lehm
HF
18.04.2006
33,8
1,0
18755 nr-ga lehmik sünnitas lehmikvasika (suri,29.03.2008), põhjus: abi polnud (Sven kihutas maale); panin, et sünnitas 30.05.2008
6000
32
EE0007718731
28.04.2006
Lehm
HF
28.04.2006
33,5
1,0
vasikas 03.08.2008
6000
33
EE0007718809
4.06.2006
Lehm
LI
4.06.2006
32,2
1,0
vasikas sündinud 2.4.2008
6000
34
EE0007718779
10.06.2006
Lehm
LI
10.06.2006
32,0
1,0
vasikas sündinud 28.09.2008
6000
35
EE0007718786
25.06.2006
Lehm
HF
25.06.2006
31,5
1,0
vasikas sündinud 30.08.2008
6000
36
EE0008133021
23.07.2006
Lehm
HF
23.07.2006
30,6
1,0
panin, et sünnitas 30.05.2008 lehmiku nr EE0009147676
6000
36,0
1
EE0006590529
3.02.2005
Lehmik
HF
30.04.2005
48,4
1,0
POLE JÄRGLASI
2
EE0007177941
21.02.2006
Lehmik
HF
21.02.2006
35,7
1,0
7177941 nr-ga lehmik sünnitamise käigus suri pullvasikas (30.03.2008), põhjus: ei saanud piisavalt kiiresti abi (Sven kihutas maale); pole järglasi
6125
3
EE0007718762
13.03.2006
Lehmik
HF
13.03.2006
35,0
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
4
EE0007718793
7.07.2006
Lehmik
AB
7.07.2006
31,1
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
5
EE0008133052
17.08.2006
Lehmik
AB
17.08.2006
29,8
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
6
EE0008133045
7.10.2006
Lehmik
HF
7.10.2006
28,1
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
7
EE0008629319
17.01.2007
Lehmik
HF
17.01.2007
24,7
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
8
EE0008629357
21.01.2007
Lehmik
HF
21.01.2007
24,5
1,0
POLE JÄRGLASI
6125
9
EE0008629364
8.04.2007
Lehmik
HF
8.04.2007
22,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
10
EE0008890566
9.05.2007
Lehmik
AB
9.05.2007
20,9
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
11
EE0008890542
25.07.2007
Lehmik
HF
25.07.2007
18,4
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
12
EE0008890580
26.07.2007
Lehmik
HF
26.07.2007
18,3
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
13
EE0008890511
25.10.2007
Lehmik
HF
25.10.2007
15,3
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
14
EE0009780613
4.03.2008
Lehmik
AB
31.05.2008
10,9
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
15
EE0009780637
3.04.2008
Lehmik
AB
31.05.2008
9,9
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
16
EE0009149830
30.04.2008
Lehmik
SI
30.04.2008
9,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
17
EE0009149908
30.04.2008
Lehmik
SI
30.04.2008
9,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
18
EE0009147706
1.05.2008
Lehmik
SI
1.05.2008
9,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
19
EE0008890559
30.05.2008
Lehmik
SI
30.05.2008
8,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
20
EE0009147676
30.05.2008
Lehmik
SI
30.05.2008
8,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
21
EE0009149885
30.07.2008
Lehmik
SI
30.07.2008
6,0
0,6
POLE JÄRGLASI
6125
22
EE0009149861
1.08.2008
Lehmik
SI
1.08.2008
5,9
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
23
EE0009147638
3.08.2008
Lehmik
SI
3.08.2008
5,9
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
24
EE0009147621
29.08.2008
Lehmik
SI
27.12.2008
5,0
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
25
EE0009147683
30.08.2008
Lehmik
SI
30.08.2008
5,0
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
26
EE0009147690
28.09.2008
Lehmik
SI
28.09.2008
4,0
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
27
EE0009147614
1.10.2008
Lehmik
SI
1.10.2008
3,9
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
28
EE0010533918
1.10.2008
Lehmik
SI
1.10.2008
3,9
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
29
EE0010533949
1.10.2008
Lehmik
SI
1.10.2008
3,9
0,1
POLE JÄRGLASI
6125
30
EE0010533970
27.11.2008
Lehmik
SI
27.11.2008
2,0
0,1
seisuga 17.01.2009 puudub pass , sugu oli vale, pass PRIAs ümbertegemisel
6125
16,7
PULLID, inventuur 10.01.2009
1
EE0006717810
8.04.2006
Pull
SI
11.06.2007
34,1
1,0
tõupull, väljas karja hulgas
6125
2
EE0009149878
31.07.2008
Pull
SI
31.07.2008
6,0
0,1
väljas karjaga koos
6125
3
EE0010533956
24.11.2008
Pull
SI
24.11.2008
2,1
0,1
väljas karjaga koos
6125
4
EE0010533963
27.11.2008
Pull
SI
27.11.2008
2,0
0,1
väljas karjaga koos
6125
1,3
1
EE0009147645
25.02.2008
Pull
HF
25.02.2008
11,2
0,6
laudas, seisuga 17.01.2009 puudub pass, sugu oli vale, pass PRIAs ümbertegemisel
4125
2
EE0009780569
8.03.2008
Pull
AB
31.05.2008
10,8
0,6
laudas, pass ok
4125
3
EE0009780576
10.03.2008
Pull
AB
31.05.2008
10,7
0,6
laudas, pass ok
4125
4
EE0009780583
22.03.2008
Pull
AB
31.05.2008
10,3
0,6
laudas, pass ok
4125
5
EE0009147652
2.04.2008
Pull
SI
2.04.2008
10,0
0,6
laudas, pass ok
4125
6
EE0009149823
30.04.2008
Pull
SI
30.04.2008
9,0
0,6
laudas, pass ok
4125
7
EE0009149854
30.04.2008
Pull
SI
30.04.2008
9,0
0,6
laudas, pass ok
4125
8
EE0009147669
1.05.2008
Pull
SI
1.05.2008
9,0
0,6
laudas, pass ok
4125
9
EE0009780606
16.05.2008
Pull
AB
31.05.2008
8,5
0,6
laudas, pass ok
4125
10
EE0008890535
30.05.2008
Pull
SI
30.05.2008
8,0
0,6
laudas, pass ok
4125
11
EE0009149892
31.05.2008
Pull
SI
31.05.2008
8,0
0,6
laudas, pass ok
4125
12
EE0009149847
30.06.2008
Pull
SI
30.06.2008
7,0
0,6
laudas, pass ok
4125
7,2
467625
Kokku LÜ
61,2
0