Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Praktika aruanne - raamatupidamine (24)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
xxxxx
xxxxx
Raamatupidamise praktika II
Tulutee OÜ“
Juhendaja :
xxxxxx
Tallinn 2009

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 4
2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 6
3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine 7
4. Rahaliste vahendite arvestus 11
4.1 Välisvaluutatehingud 12
12
4.2 Kassatehingud 12
4.3 Sularahatšekkide arvestus 13
5.Tuha Talu OÜ varude arvestus 14
6.Materiaalsete põhivarade arvestus 16
7.Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus 19
8.Tuha Talu OÜ palgaarvestus 21
9. Omakapitali arvestus 23
10. Tulude ja kulude arvestus 24
11. Raamatupidamise aastaaruanne 25
10.1 Bilanss 26
10.2 Kasumiaruanne 28
10.3 Rahavoogude aruanne 29
10.4 Omakapitali muutuste aruanne 30
10.5 Lisad 32
Kokkuvõte 34
Kasutatud allikate loetelu 36
LISAD 37
Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne 37


Sissejuhatus


Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte erinevate tegevus­valdkondadega.
Käesoleva praktika temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, tema rahaliste vahenditega, varudega, põhivaradega, lühiajaliste kohtustustega ning raamatupidamise aastaaruandega tutvumist.
Praktika jooksul oli eesmärk võrrelda seadusi ning reaalselt ettevõttes toimuvat. Samuti teha nende võrdlusest järeldusi, kas ettevõtte tegevus vastas seadustele ning ettenähtud juhenditele või oli tehtud mõnes osas mööndusi.
Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin sularahatšekkide alusel koondaruandeid.
Praktika kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Valmar Müürsepp.
Praktikal olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ.
Õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest. Lisana on ka Tuha Talu 2008.a. majandusaasta aruanne.
  • Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad


    Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil 2005. aastal. Osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki. Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt ümber.
    Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga , siis 2008. aasta lõpuks on lihaveiste kari kasvanud 80 isendini, kellelt teenitava tuluga loodetakse panna alus ettevõtte kasvule ja uutele võimalustele.
    Samuti teeniti 2008. aastal oodatust rohkem loomade söödapiirete müügist, mis aitas ettevõtte välja esimesel poolaastal tekkinud raskest seisust ( kahjum , mis pani otsima uusi tuluallikaid).
    Märkimisväärne asjaolu on kindlasti see, et alates 2006. aastast saadakse regulaarselt PRIA investeeringutoetusi loomakasvatuseks ja mahepõllumajandamiseks, mida kasutatakse suuresti kulutuste finantseerimiseks. Antud fakt annab juhtkonnale usku samalaadse tegevusega jätkata ja suurenedes ehk viia oma ärimudelit ka konkureerivatele välisturgudele.
    Ettevõtte klientidega suhtlevad kolm vastutavat isikut, kes koordineerivad ka Tuha Talu OÜ tööd. Konkreetse suunitlusega töid, nagu söödapiirete vahendus ja müük, aitavad teostada peretuttavatest põllumajandusharidusega ning vastavate kogemustega sugulased.
    Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust investor , kes panustab pikaajalise laenuga ettevõtte arengusse ja jätkuvusse.
    Tuha Talu OÜ pakub oma teenust hetkel vaid Eestis, et täita peamiselt sisenõudluse vajadusi.
    Peamisteks tegevusvaldkondadeks on:
    • piimaveiste kasvatamine, turustamine ja müük (peamiselt Rakvere Lihakombinaadile)
    • loomade söödapiirete vahendus ja müük.
    Tuha Talu OÜ turundustegevus, tarnijad ja kliendid ning konkurendid
    Turundusega tegeleb ettevõtte juhtkond ja põllumajandusharidusega talu peremehe vend. Suur abi müügitegevuse edendamisel on kontaktidest, mis tulevad varasematest edukatest koostööprojektidest.
    Kuna loomade söödapiirete müügi puhul tuleb soovijal täita ankeet , peab sinna märkima piirete mõõdud ning aja, mis ajaks peab tellimus täidetud saama.
    Algselt ostetatakse söödapiirded lepinguliselt ettevõttelt ja hiljem müüakse koos juurdehindlusega edasi klientidele. Müügiarved vormistab Tuha Talu OÜ vastutav juhataja, saades vajalikud andmed tellimusosakonnalt. Kliente teavitatakse oma kaubast reklaamiga suuremates maakonna ajalehtedes.
    Ettevõte kliendibaas on keskmise suurusega – umbes 200 majandusüksust - ja leidub nii erakliente (peamiselt FIE-de näol) kui Eesti ettevõtteid erasektorist. Kliendibaas pole aastate jooksul palju muutunud ja pigem tegeletakse pikaajaliste lepinguliste klientidega. Sisenõudlus moodustab 100% kogu müügimahust. Püsiklientidele pakutakse kõikide tööde pealt soodustust -10%. Suuremahuliste tööde korral lisasoodustus kokkuleppeliselt vastavalt mahule ja iseloomule .
    Tarnijateks on nii FIEd (peamiselt loomasööda töötlemisel ja varumisel suveperioodil) kui sarnase tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted.
    Suuremateks konkurentideks sama tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ hinnaskaala suuresti ka teiste omadest .
    Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive. Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra.
    Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni.
    Klientide arvu ja turuosa poolest on Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte.
  • Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus


    Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta.
    Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument , millelt kasutada andmeid.
    Tuha Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
    Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud , millega ei kaasne lisakulusid.
    Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid.
    Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu.
    Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik.
  • Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine


    Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub , mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse.
    Majandustehingute dokumenteerimine
    Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid.
    Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid.
    Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms.
    Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms.
    Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid.
    Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne.
    Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles on määratud volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus.
    [1]
    Dokumendikäive
    Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse.
    Käibegraafik algdokumentide koostamiseks , kontrollimiseks ja töötlemiseks
    DOKUMENDI NIMETUS
    KOOSTAJA JA ESITAJA
    ESITAMISE AEG
    Maj kulude aruanne
    Aruandvad isikud
    Kuu viimane kpv
    Kuluarved
    Juhataja
    Kaks korda kuus
    Pangaväljavõtted
    Juhataja
    Kord nädalas
    Kassadokumendid
    Juhataja
    Iga päev
    Klientide arved
    Juhataja
    Koost . jooksvalt
    [1]
    Raamatupidamisdokumentide säilitamine
    Jooksva kuu algdokumendid, mis kuuluvad kindla arvestusregistri juurde, komplekteeritakse kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisdokumente säilitatakse osaühingu juhatuse poolt ettenähtud ruumis kokkulepitud isiku vastutusel raamautpidamise seadusega ettenähtud tähtaegade jooksul.
    Dokumentide säilitamise tähtajad
    LIIK
    SÄILITAMISE TÄHTAJAD
    MÄRKUSED
    Palgalehed
    10 aastat
    Trükituna paberil
    Ostuarved , -kviitungid
    10 aastat
    Kronoloogilises järjekorras
    Müügiarved
    10 aastat
    Väljatrükituna või failina cd-l
    Raamatupidamisregistrid
    10 aastat
    Väljatrükituna või failina cd-l
    Sise-eeskirjad
    10 aastat
    Väljatrükituna
    [1]
    Varade arvestus
    Esitatud kulukviitungid kompenseeritakse esitaja pangakontole või kasasse. Eraisikutelt materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale.
    Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks.
    Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel.
    Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne.
    Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b) masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega.
    Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse.
    Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta.
    Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga.
    [1]
    Arvelduste arvestus
    Osaühingus sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele vastav leping. Palga arvutamise aluseks on ametipalgad ja tunnitasu määrad ning tööaja arvestuse tabelid. Lepingulistele töötajatele arvestatakse palka sõlmitud tööettevõtulepingu alusel.
    Palka makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru avansiaruandega vähemalt kord kuus kuu viimasel tööpäeval. Töölähetusse saatmine vormistatakse ettevõtte juhataja käskkirjaga.
    Lähetatud on kohustatud esitama 5 päeva jooksul peale lähetusest saabumist avansiaruande koos kuludokumentidega. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud .
    Arvelduste analüütilist arvestust hankijate /tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi.
    Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi.
    [1]
    Tulude arvestus
    Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele.
    Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna .
    [1]
    Kulude arvestus
    Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust.
    [1]
    Aruannete koostamine
    Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest.
    [1]
  • Rahaliste vahendite arvestus


    Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas.
    Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus).
    Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad:
    D 2310 Võlad tarnijatele
    K 1020 Swedpank
    D 1020 Swedpank
    K 1210 Nõuded ostjate vastu
    D 1331 Aruandev isik (1)
    K 1020 Swedpank
    D 1020 Swedpank
    K 2810 Pikaajalised laenud
    D 5310 Pangateenus
    K 1020 Swedpank
    D 1020 Swedpank
    K 3400 Käibemaksuvaba käive, toetused (PRIA)

    4.1 Välisvaluutatehingud

    Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole.
    [1]

    4.2 Kassatehingud


    Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo – alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud .
    Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi , siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid.
    Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:
    Makstud kassast avanssi lähetuskuludeks:
    D 1333 Aruandev isik (Muu)
    K 1010 Kassa
    Lähetuses tehtud kulude lausend avansiaruande lähetusaruande alusel:
    D 5610 Lähetuskulud
    K 1333 Aruandev isik (Muu)
    Juhul kui lähetuskulud osutusid väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud vahe ulatuses sularaha kassasse:
    D 1010 Kassa
    K 1333 Aruandev isik (Muu).

    4.3 Sularahatšekkide arvestus


    Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud. Kui kõik tšekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu (kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu aruandva(te) isiku(te) kulutatud summat. Tuleb lihtsalt sisestada kulusse kantav netosumma, järgmisesse lahtrisse sisestatakse valem = kulunetosumma*vastav käibemaksu protsent ja Enter. Nüüd kui alla lohistada, siis valem kopeerub ja järgmise kulunetosumma sisestamisel ilmub käibemaks Enteri vajutusega automaatselt. Aruandva isiku kulu saame kui summeerime käibemaksu ja kulunetosumma ning valemi alla vedades toimetame analoogselt varem kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tšekkide sissekandmisel aega kokku hoida.
    Mis selle veelgi paremaks teeb on asjaolu, et kande saab samuti sinna samasse kõrvale vormistada. Enne tuleb kasutada Subtotalseid, mis summeerivad üksikud netokulud ja käibemaksud kokku ning näitavad kui suure summa ühekuiselt koos käibemaksuga aruandvad isikud kulutasid.
    [1]
    Kande loogika järgi kantakse kõik kulutused vastavatele kulukontodele ja eraldatakse kogu sisendkäibemaks aruandekuul. Kuna teostatakse aruandekuu koondkanne, siis hoitakse taas kokku aega, selle asemel, et kõik tšekid eraldi sisse kanda.
    2008.a. sularahatšekkide detsembrikuu koondkanne:
    D 4100 (Söödakulud, sööda transport) 4 292,08
    D 4600 (Transpordikulud ostul) 51,70
    D 5120 (Väheväärtuslik kontoriinventar) 1 340,35
    D 5230 ( Internet ) 21,19
    D 5510 (Autokütus) 4 448,64
    D 5520 (Auto hooldus ja remont) 3 403,55
    D 1510 (Sisendkäibemaks) 2 045,81
    K 1333 (Aruandev isik [Muu] ) 15 603,19
  • Tuha Talu OÜ varude arvestus


    Kuna Tuha Talu OÜ on oma põhitegevuselt piimaveise karja pidaja ja müüja ning söödapiirete vahendaja , siis tekivad varusid neil ei ole. Küll kantakse ostetud söödapiirded jooksva arvestuse kohaselt ( ostuarve järgi) kuludesse konteeringuga:
    D 4115 Müügiks ostetud kaup – söödapiirete projekt 12 900
    D 1510 Sisendkäibemaks 2 322
    K 2310 Võlad tarnijatele. 15 222
    Kui Tuha Talu Oül eksisteeriks varusid (lõpetamata- või valmistoodangut), siis arvestust peetaks FIFO meetodil. Järelikult esimesena sisse võetud kaubapartii soetusmaksumuses miinus olulised valmidusastmesse viimiseks vajaminevad kulutused ja müügikulutused viiakse ka esimesena raamatupidamisest välja.
  • Materiaalsete põhivarade arvestus


    TuhaTalu OÜ materiaalsed põhivarad jagunevad ``Masinateks ja seadmeteks`` ning ``Muuks materiaalseks põhivaraks``. Kõiki põhivara objekte alustades traktori ja veoautoga, lõpetades sülearvutiga amortiseeritakse lineaarset meetodit kord kvartalis. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Amortisatsiooni määradeks on:
    • Masinatel ja seadmetel – 33%
    • Muul materiaalsel põhivaral – 10%

    Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot :
    D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest)
    K 1842 Kulum masinad ja seadmed
    2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine:
    D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175
    K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
    Tuha Talu OÜ juhtkond otsustab lähema aasta jooksul, kas kanda nullmaksumuses põhivarad bilansist välja või kajastada neid jätkuvalt edasi Müügiootel põhivaradena, püüdes amortiseerunud põhivarad maha müüa.
    [1]
    Bioloogiliste varade arvestus
    Bioloogilisi varasid - piimakari , mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind , siis Ettevõtte järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel. Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast.
    Tuha Talu OÜ võtab esialgu lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline koosseis on erinev. Sel puhul:
    • 1 loomühik – 24 kuune veis ( 24 kuune ka)
    • 0,6 loomühikut – üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka)
    • 0,1 loomühikut – üle 0 kuu ja alla 6 kuu.

    Kuna on välja kujunenud tava - loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1 loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1 loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse, mida kajastada bilansis.
    [1]
    Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte seisundiaruandesse.
    Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga:
    D Bioloogilised varad (veistekari)
    K Kasum bioloogilistelt varadelt
    D Kahjum bioloogilistelt varadelt
    K Bioloogilised varad (veistekari)
    Bioloogiliste varade müügil lähtutakse samuti karja liikmete vanusest , kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad , kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti, mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning antud klassi hind ajahetkel. Ettevõtte kirjendab müügil, kui veise bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni:
    D Nõuded ostjate vastu
    D Toodangu jääkide muutus K Tulu kaupade müügist
    K Bioloogilised varad
    K Kasum bioloogilistelt varadelt
    Selguse huvides tuleb öelda, et Ettevõtte peab bioloogiliste varade jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega seotud otseseid kulutusi. Näiteks lihaveise karja sööda tootmisekulud või loomapidamise varustuse muretsemine ei arvestata varudeks, vaid tegevuskuludeks. Bilansis on Tuha Talu OÜ bioloogilised varad käibevara all, kuna veiste tõenäoline realiseerimine leiab aset ühe aastase perioodi jooksul nende esialgsest kajastamisest.
    [1]
  • Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus


    Tuha Talu OÜ kohustusteks, mis kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul on ``Võlad tarnijatele`` ja ``Maksuvõlad``.
    Tarnijate võlgade arvestus käib HansaRaama programmi moodulis Ostureskontro. Võlad registreeritakse kronolooogilises järjekorras ka pearaamatus vastavalt tekkimisele ning tasutakse väikese viitajaga pangakontolt. Bilansis kajastatakse seda osa võlgadest tarnijatele, mis ei ole
    veel tasutud ostutatud teenuse või kauba eest.
    Raamatupidamises registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, arve järjekorranumber, tasumise tähtaeg tulevikus, kauba või teenuse kogus, hind, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse teeb programm kande pearaamatusse. Tüüpiline võla registreerimise kanne on järgmine:
    D 5050 Jootmissüsteem 18 060
    D 1510 Sisendkäibemaks 3 251
    K 2310 Võlad tarnijatele 21 311
    Juhul kui Ettevõtte omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele`` hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele.
    Tuha Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus
    Käibemaksu arvestatakse Ettevõttes vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele. Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga, siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat, ``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt tagasi taotleda. Tagastustaotlusi tehakse Maksu- ja Tolliameti kodulehel tagastustaotluste aknakesest.
    Käibemaksuarvestus tuleb kõne alla müükide või ostude puhul, aga ka põhivarade soetamisel enammakstud käibemaksu näol. Näiteks söödapiirete müügi korral lisatakse netokäibele käibemaks, mis kirjendatakse arve esitamisel:
    D 1210 Nõuded ostjate vastu 17 700
    K 2511 Käibemaks müügil, 18% 2 700
    K 3110 Söödapiirete müük Eestis (18%). 15 000
    Käibemaksuseaduse järgi tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks kantakse käibemaksukonto deebetisse, mille raamatupidamiskirjend on toodud Lühiajaliste kohustuste arvestamise osas. Kuna praktika juhendaja soovitas pidevalt kontrollida bilansi maksusaldode vastavust Maksu- ja Tolliameti jäägiga, et kajastataks õiget maksuvõlga, kasutasin käibemaksu koondamist ühele kogumiskontole. Vastav kanne tehakse iga aruandekuu lõpus, kusjuures see kirjendatakse järgmiselt:
    Kui sisendkäibemaks osutus suuremaks kui müügikäibemaks:
    D 2511 Käibemaks müügil, 18% 3 402
    K 1510 Sisendkäibemaks 6 813
    D 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) 3 412
    Kui müügikäibemaks osutus suuremaks kui sisendkäibemaks:
    D 2511 Käibemaks müügil, 18% 4 653
    K 1510 Sisendkäibemaks 494
    K 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto). 4 160
  • Tuha Talu OÜ palgaarvestus


    Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse sisestatakse palju valemite kujul – näiteks netopalk = brutopalk -isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy- paste meetodil sinna üksteise järel kanda.
    Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval.
    Palgaarvestuskanne 31.12.2008.
    D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369
    K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
    D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402
    K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
    D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349
    K 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
    Teiseks toimub aruandekuule järgneva kuu alguses töötajatele netopalga väljamakse, kus brutopalgast eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees.
    Palga väljamaksekanne 28.02.2007.
    D 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
    K 2520 (Isiku tulumaksu võlg) 21455
    K 2530 (Töötuskindlustus maks) 698
    K 2540 (Kogumispensioni maksed) 2147
    K 1020 (Swedpank aa xxxxxxxx) 92068
    D 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
    K 2550 (Sotsiaalmaksu võlg) 38402
    D 2531 (Töötuskindlustus maksu viitvõlg) 349
    K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349
    Kolmas etapp toimub palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu.
  • Omakapitali arvestus


    Ettevõtte omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on `` Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum (-kahjum)``.
    Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks väärtusega 14 000 krooni. Kohustusliku reservkapitali väärtus Tuha Talu OÜ bilansis on 1/10 osakapitalist nimiväärtuses ehk 4 200 krooni. Esimestel tegevusaastatel kanti iga aasta lõpus aruandeaasta kasumi jaotamise otsusega 1/20 kohustuslikku reservkapitali järgmise kirjendiga:
    D 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum)
    K 2941 Kohustuslik reservkapital
    Vabast omakapitalist saab moodustada reserve uuteks osaemissioonideks (fondiemissiooniks) või teha väljamakseid rahadividendide näol. Samas võidakse kasumijaotamise otsusega ka tõsta ``Aruandeperioodi kasum (kahjum)`` ``Eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi)`` kontole, nagu otsustati osanike korralisel üldkoosolekul. Seega koostatakse kanne:
    D 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum)
    K 2950 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum).
    Märkima peab, et osanike üldkoosolek toimub regulaarselt kord aastas, mõnel juhul ka kaks või kolm korda aastas Tuha Talu OÜ oluliste küsimuste arutamiseks. Aruandeaasta kasum koosneb kõigist põhikirjajärgsetest tuludest ja nendest mahaarvatud olulistest kuludest , mis on tehtud Ettevõtte jätkuva majandustegevuse arendamiseks .

    10. Tulude ja kulude arvestus


    Tulud on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised),millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
    Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised),millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja misvähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
    Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara ,
    ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid. Kulude
    põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et
    ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui
    kulusid kajastatakse tekkepõhiselt – see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt
    aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset
    tehinguga seotud rahavood .
    Kulusid kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
    Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel ,
    kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l,
    mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale).
    Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei
    osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise
    perioodil.
    Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid.
    Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu
    näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav
    tulu.
    [2]
    Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
    Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
    [5]

    11. Raamatupidamise aastaaruanne


    Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaaderaamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
    Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase
    finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, kui:
    • see on täpne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides , kus arvestuse eesmärgiks on majandussündmuste registreerimine;
    • selle koostamisel on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele nendes arvestuse aspektides, mis eeldavad hinnangute langetamist; ja
    • aruande lisad on koostatud sellise detailsusega ning need annavad finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks
    [2]
    Õige ja õiglane esitus eeldab, et:
    • raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse paragrahvis 16 defineeritud ja RT1 juhendi paragrahvides 31-59 kirjeldatud alusprintsiipidest;
    • raamatupidamise aastaaruandes kajastatud varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastavad raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud ja RT1 juhendis kirjeldatud mõistetele.

    Juhul, kui pärast aruande kinnitamist avastatud vea mõju eelmise aastaaruandele on niivõrd suur, et selle arvestamata jätmise korral ei kajastaaruanne enam õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantspositsiooni,majandustulemust või rahavoogusid (nn. ränk viga), kajastatakse sellise veamõju järgmise aasta aruannetes tagasiulatuvalt, korrigeerides eelmise aastavõrdlusandmeid.
    Näide 1.
    Ettevõtte juhtkond avastab pärast 2003. aasta aruannete kinnitamist, et enne
    aastavahetust oli laost varastatud 10,000 krooni väärtuses kaupu. 2003. aasta
    aruanne seda vargust ei kajastanud. Kuna tegemist on aruannete seisukohalt
    väheolulise veaga, ei korrigeerita 2004.a. aruandes tagasiulatuvalt 2003.a.
    võrdlusandmeid, vaid varguse mõju kajastatakse 2004.a. kuluna.
    [2]

    10.1 Bilanss


    Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa , mis kajastab antudkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara,kohustusi ja omakapitali).
    Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandeskasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult.
    Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi.
    [2]
    Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeksja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisivarasid nimetatakse põhivaraks.
    Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:
    • raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast;
    • varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate vastu);
    • varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja
    • varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
    Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.
    [2]
    Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:
    • kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele);
    • kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil;
    • kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud).
    Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
    Varasid ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.
    [2]

    10.2 Kasumiaruanne


    Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne , mis
    kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust
    (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
    Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.
    Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat kasumiaruande skeemi.
    Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised.
    [2]

    10.3 Rahavoogude aruanne


    Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja rahaekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
    Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
    Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.
    [2]
    Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit.
    Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu näiteks:
    • kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
    • kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
    • makstud palgad ;
    • makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);
    • makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all.

    Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit:
    • mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine);
    • äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja
    • investeerimis - või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).

    Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
    [2]

    10.4 Omakapitali muutuste aruanne


    Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis.
    Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.
    Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja:
    • kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum;
    • tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (nt muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis);
    • arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (nt jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);
    • vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
    • omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (nt aktsiakapitali suurendamine );
    • omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (nt dividendide maksed);
    • tehingud omaaktsiatega;
    • aktsiate ja osade tühistamised;
    • reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); ning
    • muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

    Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.
    [2]

    10.5 Lisad


    Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama järgmist informatsiooni:
    • millisest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud (s.o kas IFRS või RT juhendites kirjeldatud Eesti hea raamatupidamistava);
    • aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus;
    • täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid);
    • muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näiteks tingimuslikud kohustused; tehingud seotud osapooltega; sündmused pärast bilansipäeva).

    Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud täiendavatele nõuetele lisades avalikustatava informatsiooni osas.
    Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras:
    • arvestuspõhimõtted;
    • põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);
    • muud selgitavad lisad.
    [3]

    Kokkuvõte


    Raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites.
    Praktika jooksul sain võimaluse tutvuda ettevõtte Tuha Talu OÜ erinevate tegevusvaldkondadega, organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud aastaaruannete tegevusaruande osas.
    Samuti tutvusin rahaliste vahendite arvestusega, varude käsitlusega ja materiaalse põhivaraga firmas.
    Tutvusin raamatupidamise korraldamisega nii ettevõtte tarnijate kui ka klientide osas. Tarnijate poolelt oli otsene kokkupuude ostuarvete töötlemise, säilitamise ning korrastamise juures. Omaltpoolt abistasin ostudokumentide arhiveerimisel nende kronoloogilisse järjestusse panemisel ning jälgisin kuidas toimub dokumentide kajastamine raamatupidamisprogrammis.
    Sain näha kuidas koostatakse ja esitatakse nii Tulu- ja Sotsiaalmaksudeklaratsiooni, Käibemaksudeklaratsiooni kui ka 2008. aasta majandusaasta aruandeid. Nii sain teada, et niiöelda raamatupidajate kriitilised kuupäevad ühe kuu lõikes on 10., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu TSD, 20., kui tuleb esitada eelneva aruandekuu KMD.
    Raamatupidamisdokumentide käive toimub ettevõttes läbi mitme erineva osakonna ning otseselt oli mul võimalik jälgida müüügiosakonna, varustusosakonna ning finantsosakonna tööd. Sain näha ka firmat programmis Hansaraama.
    Käesolev praktika oli väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise tulemusel. Oluliselt on võimalik eristada eri osakondade tööd ning näha kuidas toimub raamatupidamise korraldus keskmisest suuremas ettevõttes.
    Õppimise mõttes lasi juhendaja kogu paberite mahu Hansa World programmi sisestada ja pangast läbi kanda.
    Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete programmi sisestamiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient , konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada.
    Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on Finants , kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne.
    Praktika läbisin edukalt nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse järgselt.

    Kasutatud allikate loetelu


  • Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad
  • RTJ 1 - Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (RTL 2003, 10, 117)
  • RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (RTL 2003, 10, 117)
  • Raamatupidamise seadus - RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588
  • Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne

    LISAD

    Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne


    2008. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE
    Aruandeaasta algus
    01.01.2008
    Aruandeaasta lõpp
    31.12.2008
    Ärinimi
    Tuha Talu OÜ
    Registrikood
    11106351
    Juriidiline aadress
    Kokanurga küla 49408
    Pala vald Jõgevamaa
    Telefon:
    372 51 58 723
    e-posti aadress
    [email protected]
    Lisatud dokumendid
    Majandusaasta müügitulu
    Osanike nimekiri
    Kasumi jaotamise ettepanek
    Sisukord
    Sisukord 2
    Sissejuhatus 3
    1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 4
    2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 6
    3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine 7
    4. Rahaliste vahendite arvestus 11
    4.1 Välisvaluutatehingud 12
    12
    4.2 Kassatehingud 12
    4.3 Sularahatšekkide arvestus 13
    5.Tuha Talu OÜ varude arvestus 14
    6.Materiaalsete põhivarade arvestus 16
    7.Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus 19
    8.Tuha Talu OÜ palgaarvestus 21
    9. Omakapitali arvestus 23
    10. Tulude ja kulude arvestus 24
    11. Raamatupidamise aastaaruanne 25
    10.1 Bilanss 26
    10.2 Kasumiaruanne 28
    10.3 Rahavoogude aruanne 29
    10.4 Omakapitali muutuste aruanne 30
    10.5 Lisad 32
    Kokkuvõte 34
    Kasutatud allikate loetelu 36
    LISAD 37
    Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne 37
    TEGEVUSARUANNE
    • aruandeaasta peamised tegevusvaldkonnad olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
    • olulisemad sündmused majandusaastal olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
    • eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal on XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
    • olulisemad arenguaastal tehtud ning lähitulevikus kavandatavad investeeringud
    • keskmine töötajate arv majandusaastal oli 3 inimest

    töötajatele arvestatud tasu üldsumma oli 59 666 krooni.
    Ettevõtte peamised finantssuhtarvud:
    Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
    Käibe kasv = (müügitulu 2008 – müügitulu 2007)/ müügitulu 2007
    Kasumi kasv = (puhaskasum 2008 – puhaskasum 2007)/ puhaskasum 2007
    Maksevõime kordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused
    Võlakordaja = kohustused / varade maksumus
    Puhasrentaablus = puhaskasum/ müügitulu
    ROA = puhaskasum/ varad kokku
    ROE = puhaskasum/ omakapital kokku
    RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
    Tegevjuhtkonna deklaratsioon
    Äriühingu tegevjuhtkonnana oleme vastutavad käesoleva raamatupidamise aastaaruande õigsuse
    eest ning kinnitame, et:
  • raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses
    Eesti hea raamatupidamistavaga;
  • raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Tuha Talu OÜ
    31.12.2008 finantsseisundit ning perioodi 01.01.2008 – 31.12.2008 majandustulemust ja
    rahavoogusid;
  • Tuha Talu OÜ on jätkuvalt tegutsev ettevõte.
    Juhatuse liige
    Valmar Müürsepp
    Tallinnas 27. mail.2009.a
    Bilanss ( kroonides )
    Kasumiaruanne (kroonides)
    Rahavoogude aruanne (kroonides)
    Omakapitali muutuste aruanne (kroonides)
    Raamatupidamise aastaaruande lisad
    Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
    Tuha Talu OÜ 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
    Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
    Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.
    Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
    Raha ja raha ekvivalendid
    Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke .
    Nõuded ostjate vastu
    Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajaduse korral tehtavad allahindlused ).
    Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal “Ebatõenäoliselt laekuvad summad”.
    Kui nõuete tagasisaamine on muutunud lootusetuks, siis kajastatakse need nõuded bilansiväliste varadena.
    Intressitulu nõuetelt kajastatakse kasumiaruandes realfinantstulud - ja kulud”.
    Muud nõuded
    Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
    Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
    Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
    Varud
    Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
    Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid , tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud.
    Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
    Tütar- ja sidusettevõtjad
    Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte.
    Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:
    emaettevõttele kuulub otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest;
    emaettevõttel on kontroll tütarettevõtte üle juhtimislepingu, põhikirja või seaduse alusel.
    Tütarettevõtte tegevus kajastub raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle katkemiseni.
    Materiaalne põhivara
    Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku kasutuseaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 kroonist. Vara, mille kasulik kasutusiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) kasutusele võtmisel kantakse täielikult kulusse.
    Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
    Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
    Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende tekkimise momendil .
    Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
    Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
    Amortisatsioonimäär aastas on masinatel, seadmetel, tööriistadel ja muul inventaril 20%
    Kapitali- ja kasutusrendid
    Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
    Ettevõte kui rentnik
    Kapitalirenti kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam.
    Rendimaksed jaotatakse kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakseteks) ja finantskuluks ( intressikulu ). Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus .
    Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna..
    Finantskohustused
    Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses).
    Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
    Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
    Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
    Eraldised
    Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mille realiseerimise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilamnsis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
    Ettevõtte tulumaks
    Dividendid maksustatakse maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2007 kehtis maksumäär 22/78, kuni 31. detsember 2006 kehtis maksumäär 23/77, ning kuni 31.12.2005 maksumäär 24/76) netodividendina väljamakstud summalt.
    Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
    Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused
    Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed ja mittemonetaarsed finantsvarad ning – kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
    Tulude arvestus
    Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
    Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
    Kohustuslik reservkapital
    Vastavalt äriseadustikule moodustakse iga- aastastest puhaskasumi eraldistest reservkapital.
    Selleks kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab
    1/10 osakapitalist.
    Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks või osakapitali suurendamiseks .
    Reservkapitalist ei tehta väljamakseid aktsionäridele/ osanikele .
    Lisa 2 Raha
    Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
    Lisa 4 Maksud
    Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu võlg sisaldab töötajate detsembrikuu töötasudelt arvestatud makse summas 1 744 krooni, mille maksekohustus tekib 10.veebruaril 2009.a.
    Lisa 5 Varud
    Lisa 6 Materiaalne põhivara
    Lisa 7 Laenukohustused
    Kõik ettevõtte võlakohustused on Eesti kroonides.
    Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
    Võlad töövõtjatele seisuga 31.12.2008 on 2 654 krooni, sealhulgas töötajatele väljamaksmata detsembrikuu töötasu 2 654 krooni.
    Lisa 9 Muud võlad
    2008. aastal ei ole osanikele dividende välja kuulutatud.
    Ettevõtte jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga 31. detsember 2008 moodustas -178 751 (31. detsember 2007: -148 862) krooni. Dividendide väljamaksmisel omanikele alates 1. jaanuarist 2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 (kuni 31. detsember 2007 kehtis maksumäär 22/78) netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega ei ole võimalik bilansipäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele dividendide välja maksta.
    Lisa 10 Ärikulud ja muud ärikulud
    Lisa 11 Finantstulud ja -kulud
    Lisa 12 Tehingud seotud osapooltega
    Tuha Talu OÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
    • omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud));
    • tütarettevõtjaid;
    • sidusettevõtjaid;
    • teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad);
    • tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
    • eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

    Tuha Talu OÜ on 2008. a ostnud ( kaubad edasimüügiks) ning müünud oma kaupu ja osutanud teenuseid järgmistele seotud osapooltele:
    Juhatuse allkirjad 2008. a majandusaasta aruandele
    Tuha Talu OÜ juhatus on koostanud 2008. a majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
    Tuha Talu OÜ juhatus:
    27. mai 2009. a.
    Juhatuse liige
    Valmar Müürsepp
    27. mai 2009. a.
    Juhatuse liige
    Kaupo Kolsar
    Tuha Talu OÜ
    MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
    Tuha Talu OÜ bilansiline kasum on moodustunud järgmiselt:
    Kasumi moodustumise periood Summa (krooni)
    Eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2008 -148 862
    Aruandaasta puhaskasum -29 889
    Jaotamata kasum kokku -178 751
    Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevallt
    Kasumi jaotamine Summa (krooni)
    Kanda kasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse -29 889
    Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist -178 751
    27. mai 2009
    Juhatuse liige
    Valmar Müürsepp
    Tuha Talu OÜ
    2008. a. MAJANDUSAASTA MÜÜGITULU
    Tegevusala EMTAK-i järgi
    nimetus kood müügitulu (krooni)
    Muu veislaste kasvatus 01421 324 305
    kokku 324 305
    27. mai 2009
    Juhatuse liige
    Valmar Müürsepp
    Tuha Talu OÜ
    OSANIKE NIMEKIRI
    Omaniku nimi elu/asukoht isiku/registrikood osa nimiväärtus (krooni) %
    1. Valmar Müürsepp Eesti 37105282760 14 000 33,33
    2. Kaupo Kolsar Eesti 37003310297 14 000 33,33
    3. Sven Müürsepp Eesti 37002092715 14 000 33,33
    27. mai 2009
    Juhatuse liige
    Valmar Müürsepp
    58
  • Vasakule Paremale
    Praktika aruanne - raamatupidamine #1 Praktika aruanne - raamatupidamine #2 Praktika aruanne - raamatupidamine #3 Praktika aruanne - raamatupidamine #4 Praktika aruanne - raamatupidamine #5 Praktika aruanne - raamatupidamine #6 Praktika aruanne - raamatupidamine #7 Praktika aruanne - raamatupidamine #8 Praktika aruanne - raamatupidamine #9 Praktika aruanne - raamatupidamine #10 Praktika aruanne - raamatupidamine #11 Praktika aruanne - raamatupidamine #12 Praktika aruanne - raamatupidamine #13 Praktika aruanne - raamatupidamine #14 Praktika aruanne - raamatupidamine #15 Praktika aruanne - raamatupidamine #16 Praktika aruanne - raamatupidamine #17 Praktika aruanne - raamatupidamine #18 Praktika aruanne - raamatupidamine #19 Praktika aruanne - raamatupidamine #20 Praktika aruanne - raamatupidamine #21 Praktika aruanne - raamatupidamine #22 Praktika aruanne - raamatupidamine #23 Praktika aruanne - raamatupidamine #24 Praktika aruanne - raamatupidamine #25 Praktika aruanne - raamatupidamine #26 Praktika aruanne - raamatupidamine #27 Praktika aruanne - raamatupidamine #28 Praktika aruanne - raamatupidamine #29 Praktika aruanne - raamatupidamine #30 Praktika aruanne - raamatupidamine #31 Praktika aruanne - raamatupidamine #32 Praktika aruanne - raamatupidamine #33 Praktika aruanne - raamatupidamine #34 Praktika aruanne - raamatupidamine #35 Praktika aruanne - raamatupidamine #36 Praktika aruanne - raamatupidamine #37 Praktika aruanne - raamatupidamine #38 Praktika aruanne - raamatupidamine #39 Praktika aruanne - raamatupidamine #40 Praktika aruanne - raamatupidamine #41 Praktika aruanne - raamatupidamine #42 Praktika aruanne - raamatupidamine #43 Praktika aruanne - raamatupidamine #44 Praktika aruanne - raamatupidamine #45 Praktika aruanne - raamatupidamine #46 Praktika aruanne - raamatupidamine #47 Praktika aruanne - raamatupidamine #48 Praktika aruanne - raamatupidamine #49 Praktika aruanne - raamatupidamine #50 Praktika aruanne - raamatupidamine #51 Praktika aruanne - raamatupidamine #52 Praktika aruanne - raamatupidamine #53 Praktika aruanne - raamatupidamine #54 Praktika aruanne - raamatupidamine #55 Praktika aruanne - raamatupidamine #56 Praktika aruanne - raamatupidamine #57 Praktika aruanne - raamatupidamine #58
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1977 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 24 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor E Kaalikas Õppematerjali autor
    Sissejuhatus 3
    1. Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 4
    2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 6
    3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine 7
    4. Rahaliste vahendite arvestus 11
    4.1 Välisvaluutatehingud 12
    4.2 Kassatehingud 12
    4.3 Sularahatšekkide arvestus 13
    5. Tuha Talu OÜ varude arvestus 14
    6. Materiaalsete põhivarade arvestus 16
    7. Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus 19
    8. Tuha Talu OÜ palgaarvestus 21
    9. Omakapitali arvestus 23
    10. Tulude ja kulude arvestus 24
    11. Raamatupidamise aastaaruanne 25
    10.1 Bilanss 26
    10.2 Kasumiaruanne 28
    10.3 Rahavoogude aruanne 29
    10.4 Omakapitali muutuste aruanne 30
    10.5 Lisad 31
    Kokkuvõte 33
    Kasutatud allikate loetelu 35
    LISAD 36
    Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne 36


    Sarnased õppematerjalid

    Praktika aruanne - raamatupidamine
    40
    doc

    Praktika aruanne - raamatupidamine

    ........................................................30 LISA 2 31.12.2008 TUHA TALU OÜ BILANSS.......................................................35 LISA 3 TUHA TALU OÜ KASUMIARUANNE 2008..................................................36 LISA 4 TUHA TALU OÜ LOOMADE INVENTUURI TABEL SEISUGA 10.10.2009......38 3 Sissejuhatus Tallinna Majanduskooli raamatupidamise üliõpilasena läbisin teise ettevõttepraktika. Praktika sooritasin 22. novembrist 23. jaanuarini raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Töökoha hallata on kokku üle 35 eriilmelise osaühingu või FIE raamatupidamise. Kuna kliente leidus seinast seina ­ alates kinnisvaraga tegelevatest lõpetades ehitustehnika rendi või suurtaludest osaühingutega ­ tundus praktika olevat väga hariv nii mõneski küsimuses ja eriti rõõmustas, et oluliste probleemide arutamisel küsiti ka praktikandi arvamust. Juhendajagi mainis

    Raamatupidamine
    Raamatupidamise aastaaruanne näidis
    26
    doc

    Raamatupidamise aastaaruanne näidis

    faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Sisukord Tegevusaruanne...................................................................................................................... 4 Raamatupidamise aastaaruanne............................................................................................ 5 Tegevjuhtkonna deklaratsioon....................................................................................5 Bilanss...............................................................................................

    Raamatupidamine
    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- loengukonspekt raamatupidamise alused
    72
    pdf

    Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

    © 2014. Janek Keskküla 7 OÜ Päike Kinnitan: 2012.a. Lähetuskulude aruanne Töötaja nimi Ametikoht Pangakonto nr Pank Lähetatud (kuhu) Lähetuse eesmärk Välja sõitnud (kuupäev) Tagasi saabunud (kuupäev) Päevaraha 6 päeva a EUR 500 3 000,00 EUR Ööbimisraha 5 ööd a EUR 5 474 5 474,00 EUR Eelmüügi tasu 0,00 EUR

    Raamatupidamise alused
    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne
    62
    doc

    Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ........................................................................

    Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs
    Aruanne Baltic Premator
    40
    pdf

    Aruanne Baltic Premator

    12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5

    Raamatupidamine
    Näidisaruanne
    14
    doc

    Näidisaruanne

    AS NÄIDIS 01.01.05 ­ 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 ­ 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus,

    Ainetöö
    Arvestuse Alused
    19
    doc

    Arvestuse Alused

    alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip ­ raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip ­ raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip ­ raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip ­ raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Finantsarvestuse konspekt
    62
    pdf

    Finantsarvestuse konspekt

    alusprintsiipidest: 1) majandusüksuse printsiip ­ raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip ­ raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3) arusaadavuse printsiip ­ raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 4) olulisuse printsiip ­ raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline

    Ettevõtlus alused




    Kommentaarid (24)

    jaana03 profiilipilt
    jaana03: Täitsa asjalik, minul oli vaja aataaruane kohta infot ning selle ma sealt ka sain
    15:44 23-05-2011
    MausMik profiilipilt
    MausMik: Väga põhjalik,sisukas ning hästi kirjutatud aruanne. Tänan abi eest.
    17:48 25-08-2010
    trinka01 profiilipilt
    trinka01: Pole veel lõpuni läbi töötanud aga tudub korralik.
    22:06 18-07-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun