TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxxRaamatupidamise praktika II„
Tulutee OÜ“ Juhendaja :xxxxxx
Tallinn 2009
Sisukord
Sisukord 2Sissejuhatus 31.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 42.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 63.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine 74. Rahaliste vahendite arvestus 114.1 Välisvaluutatehingud 12 124.2 Kassatehingud 124.3 Sularahatšekkide arvestus 135.Tuha Talu OÜ varude arvestus 146.Materiaalsete põhivarade arvestus 167.Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus 198.Tuha Talu OÜ palgaarvestus 219. Omakapitali arvestus 2310. Tulude ja kulude arvestus 2411. Raamatupidamise aastaaruanne 2510.1 Bilanss 2610.2 Kasumiaruanne 2810.3 Rahavoogude aruanne 2910.4 Omakapitali muutuste aruanne 3010.5 Lisad 32Kokkuvõte 34Kasutatud allikate loetelu 36LISAD 37Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne 37
Sissejuhatus
Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist
raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte
erinevate tegevusvaldkondadega.
Käesoleva praktika
temaatika sisaldab ettevõttega tutvumist, tema rahaliste vahenditega,
varudega, põhivaradega, lühiajaliste kohtustustega ning
raamatupidamise aastaaruandega tutvumist.
Praktika
jooksul oli eesmärk võrrelda seadusi ning reaalselt ettevõttes
toimuvat. Samuti teha nende võrdlusest järeldusi, kas ettevõtte
tegevus vastas
seadustele ning ettenähtud juhenditele või oli
tehtud mõnes osas mööndusi.
Praktiliselt
kogu töö
tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks
töötasin programmiga Excel, kus koostasin sularahatšekkide alusel
koondaruandeid.
Praktika
kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks
raamatupidaja , kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna
ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning
teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli
raamatupidaja Valmar Müürsepp.
Praktikal
olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ.
Õppisin
töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete
raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande
jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda
niimoodi ülevaade kindla
ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest.
Lisana on
ka Tuha Talu 2008.a. majandusaasta aruanne.
Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad
Tuha Talu OÜ on asutatud 15.märtsil
2005. aastal. Osaühingul on kolm eraisikust omanikku. Peale Tuha
Talu OÜ asutamist loodi 5 aastase perspektiiviga äriplaan, mis näeb
ette peamiselt lihaveiste kasvatamist, turustamist ning müüki.
Plaani jäeti võimalus arendada ka muid põllumajanduslikke
ettevõtmisi, kui tulu loomade müügist peaks kahanema loodetust
väiksemaks. Nii otsustati 2008. aasta suvel hakata vahendama ja
müüma loomade söödapiirdeid ning äriplaan kirjutati osaliselt
ümber.
Kui tegevust alustati vaid viie potentsiaalselt müüdava loomaga , siis 2008. aasta lõpuks on
lihaveiste kari kasvanud 80 isendini, kellelt teenitava tuluga
loodetakse panna alus ettevõtte kasvule ja uutele võimalustele.
Samuti teeniti 2008. aastal oodatust
rohkem loomade söödapiirete müügist, mis aitas ettevõtte välja
esimesel poolaastal tekkinud raskest seisust ( kahjum , mis pani otsima uusi tuluallikaid).
Märkimisväärne asjaolu on
kindlasti see, et alates 2006. aastast saadakse regulaarselt PRIA
investeeringutoetusi loomakasvatuseks ja mahepõllumajandamiseks,
mida kasutatakse suuresti kulutuste finantseerimiseks. Antud fakt
annab juhtkonnale usku samalaadse tegevusega jätkata ja suurenedes
ehk viia oma ärimudelit ka konkureerivatele välisturgudele.
Ettevõtte klientidega suhtlevad kolm
vastutavat isikut, kes koordineerivad ka Tuha Talu OÜ tööd.
Konkreetse suunitlusega töid, nagu söödapiirete vahendus ja müük,
aitavad teostada peretuttavatest põllumajandusharidusega ning
vastavate kogemustega sugulased.
Tuha Talu OÜ meeskonda kuulub veel
lisaks üks nõustaja ärilistes küsimustes ja eraisikust investor ,
kes panustab pikaajalise laenuga ettevõtte arengusse ja jätkuvusse.
Tuha Talu OÜ pakub oma teenust
hetkel vaid Eestis, et täita peamiselt sisenõudluse vajadusi.
Peamisteks tegevusvaldkondadeks on:
- piimaveiste kasvatamine, turustamine ja müük (peamiselt Rakvere Lihakombinaadile)
- loomade söödapiirete vahendus ja müük.
Tuha
Talu OÜ turundustegevus, tarnijad ja kliendid ning konkurendid
Turundusega tegeleb ettevõtte juhtkond ja põllumajandusharidusega talu peremehe vend. Suur abi
müügitegevuse edendamisel on kontaktidest, mis tulevad varasematest
edukatest koostööprojektidest.
Kuna loomade söödapiirete müügi
puhul tuleb soovijal täita ankeet , peab sinna märkima piirete mõõdud ning aja, mis ajaks peab tellimus täidetud saama.
Algselt ostetatakse söödapiirded
lepinguliselt ettevõttelt ja hiljem müüakse koos juurdehindlusega
edasi klientidele. Müügiarved vormistab Tuha Talu OÜ vastutav juhataja, saades vajalikud andmed tellimusosakonnalt. Kliente
teavitatakse oma kaubast reklaamiga suuremates maakonna ajalehtedes.
Ettevõte kliendibaas on keskmise
suurusega – umbes 200 majandusüksust - ja leidub nii erakliente
(peamiselt FIE-de näol) kui Eesti ettevõtteid erasektorist.
Kliendibaas pole aastate jooksul palju muutunud ja pigem tegeletakse
pikaajaliste lepinguliste klientidega. Sisenõudlus moodustab 100%
kogu müügimahust. Püsiklientidele pakutakse kõikide tööde pealt soodustust -10%. Suuremahuliste tööde korral lisasoodustus
kokkuleppeliselt vastavalt mahule ja iseloomule .
Tarnijateks on nii FIEd (peamiselt
loomasööda töötlemisel ja varumisel suveperioodil) kui sarnase
tegevusvaldkonnaga erasektori ettevõtted.
Suuremateks konkurentideks sama
tegevusvaldkonna suuremad majandusüksused. Arvestades sellega, et turg on avatud ja kõik konkureerivad omavahel, sõltub Tuha Talu OÜ
hinnaskaala suuresti ka teiste omadest .
Lihaveiseid õnnestub edukalt müüa
Rakvere Lihakombinaadile, aga peamiseks probleemiks on aeglane käive.
Seetõttu ongi viimase kolme aastaga, kui uusi pakkujaid tuli
ohtrasti juurde, klientide arv vähenenud ja hind kukkunud 30% võrra.
Lisaks võib õelda, kõige suuremaks kuluartikliks on söödavarumise kulud ja ettevõtte kuu
dokumendikäive on suurusjärgus 30 000 - 60 000 krooni.
Klientide arvu ja turuosa poolest on
Tuha Talu OÜ Eesti väikeettevõte.
Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus
Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs
palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate
punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas
töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete
kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused,
tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu
rakendatavuse kohta.
Raamatupidamislikult
on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning
põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja
puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument , millelt kasutada andmeid.
Tuha
Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja
üks talitaja alampalga määra alusel.
Kogu muu personalitöö, nagu
dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise
juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet
ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need
teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud , millega ei kaasne
lisakulusid.
Ettevõtte ostab sisse
raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ
juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse
arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid
teenust, mis lubab väljastada müügiarveid.
Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse
Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu.
Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb
Tulutee OÜ üks vastutav isik.
Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
Kõike dokumentidega seotut
reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub ,
mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja
säilitatakse.
Majandustehingute
dokumenteerimine
Majandustehingute dokumenteermiseks
on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja
raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid.
Kassaoperatsioonide
dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid.
Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse
aruanded, jms.
Klientidega arvelduste
dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms.
Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid.
Muude operatsioonide ja
paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise
õiendid, jne.
Majandustehingu dokumenteerib ja
allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt
eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles
on määratud volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja
nende ulatus.
[1]
Dokumendikäive
Raamatupidamisse saabuvad
algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele
osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või
koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse.
Käibegraafik algdokumentide koostamiseks , kontrollimiseks ja töötlemiseks
DOKUMENDI NIMETUS
KOOSTAJA JA ESITAJA
ESITAMISE AEG
Maj kulude aruanne
Aruandvad isikud
Kuu viimane kpv
Kuluarved
Juhataja
Kaks korda kuus
Pangaväljavõtted
Juhataja
Kord nädalas
Kassadokumendid
Juhataja
Iga päev
Klientide arved
Juhataja
Koost . jooksvalt
[1]
Raamatupidamisdokumentide
säilitamine
Jooksva kuu algdokumendid, mis
kuuluvad kindla arvestusregistri juurde, komplekteeritakse
kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisdokumente säilitatakse
osaühingu juhatuse poolt ettenähtud ruumis kokkulepitud isiku
vastutusel raamautpidamise seadusega ettenähtud tähtaegade jooksul.
Dokumentide säilitamise tähtajad
LIIK
SÄILITAMISE TÄHTAJAD
MÄRKUSED
Palgalehed
10 aastat
Trükituna paberil
Ostuarved , -kviitungid
10 aastat
Kronoloogilises järjekorras
Müügiarved
10 aastat
Väljatrükituna või failina cd-l
Raamatupidamisregistrid
10 aastat
Väljatrükituna või failina cd-l
Sise-eeskirjad
10 aastat
Väljatrükituna
[1]
Varade
arvestus
Esitatud kulukviitungid
kompenseeritakse esitaja pangakontole või kasasse. Eraisikutelt
materjalide või muu teenuse ostmisel koostatakse ostu-müügi leping
vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb müüjale,
teine ostjale.
Materjal kantakse kuluks kas
ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel,
varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe
(kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja
poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks.
Põhivara kasutatakse rohkem kui üks
aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui
10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses , mis
koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest
väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti
kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel
(Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha
juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara
kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne.
Amortisatsiooninorm aastas
(protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b) masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse
amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta
juhataja (juhatuse) otsusega.
Amortisatsiooni hakatakse arvestama
põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult
amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse.
Väheväärtusliku põhivara piir on
1-9999 krooni objekti kohta.
Osaühing ei pea väikevahendite
arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga.
[1]
Arvelduste
arvestus
Osaühingus sõlmitakse tööandja ja
töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele vastav leping. Palga
arvutamise aluseks on ametipalgad ja tunnitasu määrad ning tööaja
arvestuse tabelid. Lepingulistele töötajatele arvestatakse palka
sõlmitud tööettevõtulepingu alusel.
Palka makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru avansiaruandega vähemalt kord kuus kuu
viimasel tööpäeval. Töölähetusse saatmine vormistatakse
ettevõtte juhataja käskkirjaga.
Lähetatud on kohustatud esitama 5
päeva jooksul peale lähetusest saabumist avansiaruande koos
kuludokumentidega. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes
lisaks erisoodustuse riiklikud maksud .
Arvelduste analüütilist arvestust hankijate /tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute
arvete viisi.
Muude arvelduste analüütilist
arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi.
[1]
Tulude
arvestus
Osaühingu tulud moodustavad
ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse
kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude
kontodele.
Saadud intressid võetakse arvele
tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna .
[1]
Kulude
arvestus
Osaühing kajastab kulusid eraldi.
Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades
silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust.
[1]
Aruannete
koostamine
Raamatupidamise aastaaruandes
esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada
ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist)
õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad
pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest.
[1]
Rahaliste vahendite arvestus
Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas.
Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga
makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga
kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida
perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus).
Olulisemate pangatehingute lausendid
on järgnevad:
D 2310 Võlad tarnijatele
K 1020
Swedpank
D 1020 Swedpank
K 1210
Nõuded ostjate vastu
D 1331 Aruandev isik (1)
K 1020
Swedpank
D 1020 Swedpank
K 2810
Pikaajalised laenud
D 5310 Pangateenus
K 1020
Swedpank
D 1020 Swedpank
K 3400 Käibemaksuvaba käive,
toetused (PRIA)
4.1
Välisvaluutatehingud
Tuha Talu OÜl pole arvelduseteks
välismaiste kreeditoridega või deebitoridega avatud
välisvaluutakontot. Kuna ettevõtte juhtkond ei näe hetkel
võimalust areneda väljapoole Eestit, siis puudub reaalne vajadus
välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing
välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva
Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole.
[1]
4.2
Kassatehingud
Kassatehingute maht ettevõttes on
palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid
lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega
õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo – alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast
panka kantud .
Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi , siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa
sissetuleku- ja väljaminekuordereid.
Kassadokumente
väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva
lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi
iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:
Makstud kassast avanssi
lähetuskuludeks:
D 1333 Aruandev isik (Muu)
K 1010 Kassa
Lähetuses tehtud kulude lausend
avansiaruande lähetusaruande alusel:
D 5610 Lähetuskulud
K 1333
Aruandev isik (Muu)
Juhul kui lähetuskulud osutusid
väiksemaks kui saadud avanss, siis aruandev isik tagastab tekkinud
vahe ulatuses sularaha kassasse:
D 1010 Kassa
K 1333 Aruandev isik (Muu).
4.3
Sularahatšekkide arvestus
Ettevõte peab oma sularaha tsekkide arvestust Exceli tabelis (Vaata Lisa 2 lk 30-31). Seda seetõttu, et
võimaldab detailiseerida, millele aruandev isik on raha kulutanud.
Kui kõik tšekid Excelisse kanda koos kuupäevade, arve nelja
viimase numbriga ja vastava kontoga on lihtne arvutada käibemaksu
(kas 18%, 9%, 5% või 0% määraga vastavalt tehingule) ja kogu
aruandva(te) isiku(te) kulutatud summat. Tuleb lihtsalt sisestada
kulusse kantav netosumma, järgmisesse lahtrisse sisestatakse valem =
kulunetosumma*vastav käibemaksu protsent ja Enter. Nüüd kui alla
lohistada, siis valem kopeerub ja järgmise kulunetosumma
sisestamisel ilmub käibemaks Enteri vajutusega automaatselt.
Aruandva isiku kulu saame kui summeerime käibemaksu ja kulunetosumma
ning valemi alla vedades toimetame analoogselt varem kirjeldatuga.
Selline meetod võimaldab tšekkide sissekandmisel aega kokku hoida.
Mis selle veelgi paremaks teeb on
asjaolu, et kande saab samuti sinna samasse kõrvale vormistada. Enne
tuleb kasutada Subtotalseid, mis summeerivad üksikud netokulud ja
käibemaksud kokku ning näitavad kui suure summa ühekuiselt koos
käibemaksuga aruandvad isikud kulutasid.
[1]
Kande loogika järgi kantakse kõik
kulutused vastavatele kulukontodele ja eraldatakse kogu
sisendkäibemaks aruandekuul. Kuna teostatakse aruandekuu koondkanne,
siis hoitakse taas kokku aega, selle asemel, et kõik tšekid eraldi
sisse kanda.
2008.a. sularahatšekkide
detsembrikuu koondkanne:
D 4100 (Söödakulud, sööda
transport) 4 292,08
D 4600 (Transpordikulud
ostul) 51,70
D 5120 (Väheväärtuslik
kontoriinventar) 1 340,35
D 5230 ( Internet ) 21,19
D 5510 (Autokütus) 4 448,64
D 5520 (Auto hooldus ja remont) 3
403,55
D 1510 (Sisendkäibemaks) 2 045,81
K 1333 (Aruandev isik [Muu] ) 15
603,19
Tuha Talu OÜ varude arvestus
Kuna Tuha Talu OÜ on oma
põhitegevuselt piimaveise karja pidaja ja müüja ning söödapiirete vahendaja , siis tekivad varusid neil ei ole. Küll kantakse ostetud
söödapiirded jooksva arvestuse kohaselt ( ostuarve järgi) kuludesse
konteeringuga:
D 4115 Müügiks ostetud kaup –
söödapiirete projekt 12 900
D 1510 Sisendkäibemaks 2 322
K 2310
Võlad tarnijatele. 15 222
Kui
Tuha Talu Oül eksisteeriks varusid (lõpetamata- või
valmistoodangut), siis arvestust peetaks FIFO meetodil. Järelikult
esimesena sisse võetud kaubapartii soetusmaksumuses miinus olulised
valmidusastmesse viimiseks vajaminevad kulutused ja müügikulutused
viiakse ka esimesena raamatupidamisest välja.
Materiaalsete põhivarade arvestus
TuhaTalu OÜ materiaalsed põhivarad
jagunevad ``Masinateks ja seadmeteks`` ning ``Muuks materiaalseks
põhivaraks``. Kõiki põhivara objekte alustades traktori ja
veoautoga, lõpetades sülearvutiga amortiseeritakse lineaarset
meetodit kord kvartalis. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma
väärtust aasta jooksul. Amortisatsiooni määradeks on:
- Masinatel ja seadmetel – 33%
- Muul materiaalsel põhivaral – 10%
Minimaalne soetusmaksumus, millal
vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal
bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad
tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui
selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara
ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata
masinate ja seadmete kulumi kontot :
D 7910 Muud ärikulud (Kahjum
põhivara ümberhindlusest)
K
1842 Kulum masinad ja seadmed
2008.
aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm
amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis
lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine:
D
7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175
K
1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
Tuha
Talu OÜ juhtkond otsustab lähema aasta jooksul, kas kanda
nullmaksumuses põhivarad bilansist välja või kajastada neid
jätkuvalt edasi Müügiootel põhivaradena, püüdes amortiseerunud
põhivarad maha müüa.
[1]
Bioloogiliste varade arvestus
Bioloogilisi varasid - piimakari ,
mida hoitakse tulu teenimise eesmärgil - arvestatatkse RTJ 7 järgi
õiglases väärtuses ehk summas, mille eest on võimalik vahetada
vara huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel. Kuna õiglase
väärtuse parimaks indikaatoriks on vara turuhind , siis Ettevõtte
järgib seda oma raamatupidamislike hinnangute kajastamisel.
Peamiselt müüakse lihaveiseid Rakvere Lihakombinaadile ja
bilansilise väärtuse määramisel lähtutakse suuresti nende pakutud hinnast.
Tuha Talu OÜ võtab esialgu
lihaveise arvele soetusmaksumuses või peale isendi sündi lühikese
viiteajaga arvestades noorlooma lihahinda välja kujunenud meetodi
järgi. Bilansilise väärtuse määramisel rühmitatakse
bioloogilised varad loomühikute järgi, kuna karja vanuseline
koosseis on erinev. Sel puhul:
- 1 loomühik – 24 kuune veis ( 24 kuune ka)
- 0,6 loomühikut – üle 6 kuu ja alla 24 kuu ( 6 kuune ka)
- 0,1 loomühikut – üle 0 kuu ja alla 6 kuu.
Kuna on välja kujunenud tava -
loomakasvatuse sektoris analoogse tegevusega ettevõtetes tehtud
võrdleva analüüsi kaalutud keskmine väärtuse järgi on 1
loomühiku vanuse lehma lihakilo hind 24-25 kr/kg, 0,6 loomühiku
vanuse noorlehma või pulli lihakilo hind 33-35 kr/kg ja 0,1
loomühiku vanuse looma lihakilo hind 33-35 kr/kg, siis edasisel
korrutamisel veise lihakaaluga saamegi karja õiglase väärtuse,
mida kajastada bilansis.
[1]
Näiteks 1 loomühiku vanuse 500
kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus
oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste
veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte
seisundiaruandesse.
Igal bilansipäeval tehakse
lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert.
Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende
olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse
looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise
inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva
aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse
aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga:
D
Bioloogilised varad (veistekari)
K Kasum bioloogilistelt
varadelt
D
Kahjum bioloogilistelt varadelt
K Bioloogilised varad
(veistekari)
Bioloogiliste varade müügil
lähtutakse samuti karja liikmete vanusest , kuid ka sellest kas lehm on poeginud või mitte. Tavapäraselt müüakse Rakvere
Lihakombinaadile noorloomad või pullid ning selektiivselt lehmad ,
kes ei ole oma eluajal järglasi andnud. Müügi vormistamisel väljastab Rakvere Lihakombinaat arve, millel teavitatakse klienti,
mis klassi veis kuulub, veise kaal, lihakuse-rasvasuse suhe ning
antud klassi hind ajahetkel. Ettevõtte kirjendab müügil, kui veise
bilansiline maksumus on 6250 ja müügihind 8000 krooni:
D
Nõuded ostjate vastu
D
Toodangu jääkide muutus K Tulu kaupade müügist
K
Bioloogilised varad
K Kasum bioloogilistelt
varadelt
Selguse
huvides tuleb öelda, et Ettevõtte peab bioloogiliste varade
jooksvat arvestust, kajastades kasumiaruandes ka antud varadega
seotud otseseid kulutusi. Näiteks lihaveise karja sööda
tootmisekulud või loomapidamise varustuse muretsemine ei arvestata
varudeks, vaid tegevuskuludeks. Bilansis on Tuha Talu OÜ
bioloogilised varad käibevara all, kuna veiste tõenäoline realiseerimine leiab aset ühe aastase perioodi jooksul nende
esialgsest kajastamisest.
[1]
Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus
Tuha Talu OÜ kohustusteks, mis
kuuluvad tasumisele ühe aasta jooksul on ``Võlad tarnijatele`` ja
``Maksuvõlad``.
Tarnijate võlgade arvestus käib
HansaRaama programmi moodulis Ostureskontro. Võlad registreeritakse
kronolooogilises järjekorras ka pearaamatus vastavalt tekkimisele
ning tasutakse väikese viitajaga pangakontolt. Bilansis kajastatakse
seda osa võlgadest tarnijatele, mis ei ole
veel tasutud ostutatud teenuse või
kauba eest.
Raamatupidamises
registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, arve järjekorranumber,
tasumise tähtaeg tulevikus, kauba või teenuse kogus, hind, summa,
vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja
salvestatakse teeb programm kande pearaamatusse. Tüüpiline võla
registreerimise kanne on järgmine:
D 5050 Jootmissüsteem 18 060
D 1510 Sisendkäibemaks 3 251
K 2310
Võlad tarnijatele 21 311
Juhul
kui Ettevõtte omanikud või potentsiaalsed kreeditorid (näiteks
pankadest laenuandjad) soovivad näha ``Võlad tarnijatele``
hetkeseisu, siis raamatupidaja teeb otse programmist pearaamatu ja
Ostureskontro detailse väljatrüki ning esitab need soovijatele.
Tuha
Talu OÜ käibemaksuvõlg ja arvestus
Käibemaksu
arvestatakse Ettevõttes vastavalt kehtivatele maksuseaduse nõutele.
Juhul kui bilansis on käibemaksu kogumiskonto saldo ``+´`-märgiga,
siis tähendab see riigile lähiajal tasutavat maksusummat,
``-``-märgiga näitab aga enammakstud käibemaksu, mida saab riigilt
tagasi taotleda. Tagastustaotlusi tehakse Maksu- ja Tolliameti kodulehel tagastustaotluste aknakesest.
Käibemaksuarvestus
tuleb kõne alla müükide või ostude puhul, aga ka põhivarade
soetamisel enammakstud käibemaksu näol. Näiteks söödapiirete
müügi korral lisatakse netokäibele käibemaks, mis kirjendatakse
arve esitamisel:
D 1210 Nõuded ostjate
vastu 17 700
K 2511 Käibemaks müügil,
18% 2 700
K 3110
Söödapiirete müük Eestis (18%). 15 000
Käibemaksuseaduse
järgi tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks kantakse käibemaksukonto
deebetisse, mille raamatupidamiskirjend on toodud Lühiajaliste
kohustuste arvestamise osas. Kuna praktika juhendaja soovitas
pidevalt kontrollida bilansi maksusaldode vastavust Maksu- ja
Tolliameti jäägiga, et kajastataks õiget maksuvõlga, kasutasin käibemaksu koondamist ühele kogumiskontole. Vastav kanne tehakse
iga aruandekuu lõpus, kusjuures see kirjendatakse järgmiselt:
Kui sisendkäibemaks osutus suuremaks
kui müügikäibemaks:
D 2511 Käibemaks müügil,
18% 3 402
K 1510 Sisendkäibemaks 6
813
D 2510
Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) 3 412
Kui müügikäibemaks osutus
suuremaks kui sisendkäibemaks:
D 2511 Käibemaks müügil,
18% 4 653
K 1510 Sisendkäibemaks 494
K 2510 Käibemaksu võlg
(km.kogumiskonto). 4 160
Tuha Talu OÜ palgaarvestus
Palgaarvestamisel kasutatakse taas
Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute
alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta.
Sellesse tabelisse sisestatakse palju valemite kujul – näiteks netopalk = brutopalk -isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni
maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga
sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav
netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu
võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus
seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti
deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat
maksu copy- paste meetodil sinna üksteise järel kanda.
Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga
koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja
sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse
tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest
lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10.
kuupäeval.
Palgaarvestuskanne 31.12.2008.
D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369
K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402
K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349
K 2531 (Töötuskindlustus maksu
viitvõlg) 349
Teiseks toimub aruandekuule järgneva
kuu alguses töötajatele netopalga väljamakse, kus brutopalgast
eraldatakse ka üksikisiku maksud ja viitvõla kohustus kustutatakse
võttes üles tegeliku kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees.
Palga väljamaksekanne 28.02.2007.
D 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369
K 2520 (Isiku tulumaksu võlg) 21455
K 2530 (Töötuskindlustus maks) 698
K 2540 (Kogumispensioni maksed) 2147
K 1020 (Swedpank aa xxxxxxxx) 92068
D 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402
K 2550 (Sotsiaalmaksu võlg) 38402
D 2531 (Töötuskindlustus maksu
viitvõlg) 349
K 2530 (Töötuskindlustus maks) 349
Kolmas etapp toimub palga
väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval, kui tuleb deklareerida
Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Tasumine toimub panga kaudu.
Omakapitali arvestus
Ettevõtte omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital
kätkeb endas ``Osakapitali nimiväärtuses`` ja ``Kohustuslikust
reservkapitalist``. Vaba omakapitali komponentideks on `` Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)`` ja ``Aruandeaasta kasum
(-kahjum)``.
Seotud omakapitali saab kasutada,
vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses
koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust kolmest osast igaüks
väärtusega 14 000 krooni. Kohustusliku reservkapitali väärtus
Tuha Talu OÜ bilansis on 1/10 osakapitalist nimiväärtuses ehk 4
200 krooni. Esimestel tegevusaastatel kanti iga aasta lõpus
aruandeaasta kasumi jaotamise otsusega 1/20 kohustuslikku
reservkapitali järgmise kirjendiga:
D 2960
Aruandeaasta kasum (kahjum)
K 2941 Kohustuslik reservkapital
Vabast
omakapitalist saab moodustada reserve uuteks osaemissioonideks
(fondiemissiooniks) või teha väljamakseid rahadividendide näol.
Samas võidakse kasumijaotamise otsusega ka tõsta ``Aruandeperioodi
kasum (kahjum)`` ``Eelmiste perioodide jaotamata kasumi (kahjumi)``
kontole, nagu otsustati osanike korralisel üldkoosolekul. Seega
koostatakse kanne:
D 2960 Aruandeaasta kasum
(kahjum)
K 2950
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum).
Märkima
peab, et osanike üldkoosolek toimub regulaarselt kord aastas, mõnel
juhul ka kaks või kolm korda aastas Tuha Talu OÜ oluliste küsimuste
arutamiseks. Aruandeaasta kasum koosneb kõigist põhikirjajärgsetest
tuludest ja nendest mahaarvatud olulistest kuludest , mis on tehtud
Ettevõtte jätkuva majandustegevuse arendamiseks .
10. Tulude ja kulude arvestus
Tulud
on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu
suurenemised),millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase
omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed
omakapitali.
Kulud
on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu
vähenemised),millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
suurenemine ja misvähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali,
välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist.
Tulude
põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara ,
ilma,
et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid.
Kulude
põhiliseks
tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma,
et
ettevõtte
omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui
kulusid
kajastatakse tekkepõhiselt – see tähendab sellel hetkel, kui
leiab sisuliselt
aset
majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui
leiavad aset
tehinguga
seotud rahavood .
Kulusid
kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud
tulusid.
Kulutused,
mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel ,
kajastatakse
nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l,
mil
nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele
põhivarale).
Kulutused,
mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei
osale
majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise
perioodil.
Tulud
ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja
kulusid.
Realiseerunud
tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu
näiteks
on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele
kajastatav
tulu.
[2]
Tulu
kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases
väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja
soodustusi.
Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga
seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja
tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust
saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist
kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse
pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
[5]
11. Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise
aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane
ülevaaderaamatupidamiskohustuslase finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest.
Aruanne
annab õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundist,
majandustulemusest ja rahavoogudest, kui:
- see on täpne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides , kus arvestuse eesmärgiks on majandussündmuste registreerimine;
- selle koostamisel on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele nendes arvestuse aspektides, mis eeldavad hinnangute langetamist; ja
- aruande lisad on koostatud sellise detailsusega ning need annavad finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks
[2]
Õige
ja õiglane esitus eeldab, et:
- raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse paragrahvis 16 defineeritud ja RT1 juhendi paragrahvides 31-59 kirjeldatud alusprintsiipidest;
- raamatupidamise aastaaruandes kajastatud varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastavad raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud ja RT1 juhendis kirjeldatud mõistetele.
Juhul,
kui pärast aruande kinnitamist avastatud vea mõju eelmise
aastaaruandele on niivõrd suur, et selle arvestamata jätmise korral
ei kajastaaruanne enam õigesti ja õiglaselt ettevõtte
finantspositsiooni,majandustulemust või rahavoogusid (nn. ränk
viga), kajastatakse sellise veamõju järgmise aasta aruannetes
tagasiulatuvalt, korrigeerides eelmise aastavõrdlusandmeid.
Näide
1.
Ettevõtte
juhtkond avastab pärast 2003. aasta aruannete kinnitamist, et enne
aastavahetust
oli laost varastatud 10,000 krooni väärtuses kaupu. 2003. aasta
aruanne
seda vargust ei kajastanud. Kuna tegemist on aruannete seisukohalt
väheolulise
veaga, ei korrigeerita 2004.a. aruandes tagasiulatuvalt 2003.a.
võrdlusandmeid,
vaid varguse mõju kajastatakse 2004.a. kuluna.
[2]
10.1
Bilanss
Bilanss
on raamatupidamise aastaaruande koostisosa , mis kajastab
antudkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit
(vara,kohustusi ja omakapitali).
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandeskasutama raamatupidamise
seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Bilansikirjetenimetusi võib
täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või
kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele
ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel
esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi
bilansikirjeid avaldada summeeritult.
Tegevusaladel,
kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks
krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja
riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane
kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat
bilansiskeemi.
[2]
Varad
ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks
varadeksja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks
ning pikaajalisivarasid nimetatakse põhivaraks.
Käibevarana
kajastatakse järgnevaid varasid:
- raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast;
- varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate vastu);
- varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja
- varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Kõiki
ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana.
[2]
Lühiajaliste
kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi:
- kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt võlad tarnijatele);
- kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil;
- kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud).
Kõiki
muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena.
Varasid
ja kohustusi ei saldeerita omavahel bilansis, välja arvatud juhul,
kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse
tasaarveldamiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab.
[2]
10.2
Kasumiaruanne
Kasumiaruanne
(tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne , mis
kajastab
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust
(tulusid,
kulusid ja kasumit või kahjumit).
Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte
raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest.
Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada
täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks
kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Kasumiaruande kirjete
alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades.
Tegevusaladel,
kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks
krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, mittetulundusühingud ja
riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane
kasutada raamatupidamise seaduse lisas 2 toodutest erinevat
kasumiaruande skeemi.
Tulusid
ja kulusid ei saldeerita omavahel kasumiaruandes, välja arvatud
mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest
ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole
eraldivõetuna olulised.
[2]
10.3
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude
aruanne on raamatupidamisaruanne, mis
kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha
ja rahaekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt
nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja
finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt
genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast,
finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas
raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav
informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet
genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks
ettevõtte väärtuse hindamisel.
[2]
Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või
kaudmeetodit.
Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised
äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad, nagu
näiteks:
- kaupade või teenuste müügist laekunud raha;
- kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha;
- makstud palgad ;
- makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all);
- makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all.
Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit:
- mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon; eraldise moodustamine);
- äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; ja
- investeerimis - või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (näiteks kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist).
Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid
kajastatakse otsemeetodil.
[2]
10.4
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali
muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis
kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi
omakapitalis.
Omakapitali
muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi
kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.
Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja:
- kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum;
- tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (nt muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis);
- arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (nt jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);
- vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele;
- omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (nt aktsiakapitali suurendamine );
- omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (nt dividendide maksed);
- tehingud omaaktsiatega;
- aktsiate ja osade tühistamised;
- reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reservkapitalis); ning
- muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Muutusi raamatupidamiskohustuslase aktsia- või osakapitalis ning
muid olulisi muutusi omakapitali kirjetes selgitatakse
raamatupidamise aastaaruande lisades.
[2]
10.5
Lisad
Raamatupidamise
aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud
avalikustama järgmist informatsiooni:
- millisest raamatupidamise seaduse §-s 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud (s.o kas IFRS või RT juhendites kirjeldatud Eesti hea raamatupidamistava);
- aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjeldus;
- täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid);
- muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näiteks tingimuslikud kohustused; tehingud seotud osapooltega; sündmused pärast bilansipäeva).
Eesti
hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise
aastaaruande lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3
loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites
esitatud täiendavatele nõuetele lisades avalikustatava
informatsiooni osas.
Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt,
näiteks järgmises järjekorras:
- arvestuspõhimõtted;
- põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud kirjetega);
- muud selgitavad lisad.
[3]
Kokkuvõte
Raamatupidamispraktika
eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda
ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites.
Praktika
jooksul sain võimaluse tutvuda ettevõtte Tuha Talu OÜ erinevate
tegevusvaldkondadega, organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning
iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud aastaaruannete tegevusaruande osas.
Samuti
tutvusin rahaliste vahendite arvestusega, varude käsitlusega ja
materiaalse põhivaraga firmas.
Tutvusin
raamatupidamise korraldamisega nii ettevõtte tarnijate kui ka
klientide osas. Tarnijate poolelt oli otsene kokkupuude ostuarvete
töötlemise, säilitamise ning korrastamise juures. Omaltpoolt
abistasin ostudokumentide arhiveerimisel nende kronoloogilisse
järjestusse panemisel ning jälgisin kuidas toimub dokumentide
kajastamine raamatupidamisprogrammis.
Sain
näha kuidas koostatakse ja esitatakse nii Tulu- ja
Sotsiaalmaksudeklaratsiooni, Käibemaksudeklaratsiooni kui ka 2008.
aasta majandusaasta aruandeid. Nii sain teada, et niiöelda
raamatupidajate kriitilised kuupäevad ühe kuu lõikes on 10., kui
tuleb esitada eelneva aruandekuu TSD, 20., kui tuleb esitada eelneva
aruandekuu KMD.
Raamatupidamisdokumentide
käive toimub ettevõttes läbi mitme erineva osakonna ning otseselt
oli mul võimalik jälgida müüügiosakonna, varustusosakonna ning
finantsosakonna tööd. Sain näha ka firmat programmis Hansaraama.
Käesolev
praktika oli väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka
ettevõtte üldise tegevuse jälgimise tulemusel. Oluliselt on
võimalik eristada eri osakondade tööd ning näha kuidas toimub
raamatupidamise korraldus keskmisest suuremas ettevõttes.
Õppimise
mõttes lasi juhendaja kogu paberite mahu Hansa World programmi
sisestada ja pangast läbi kanda.
Praktiliselt
kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 4.3. See võimaldas
tundma õppida raamatupidamise võimalusi arvutil. Tuleb välja, et
antud programm annab küllaltki lihtsaid ja mobiilseid viise meie
põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete programmi
sisestamiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal
registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient ,
konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada.
Hea
on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha
samast registrist. Teine suur moodul on Finants , kus Kannete alt
tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja
väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne.
Praktika
läbisin edukalt nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse järgselt.
Kasutatud allikate loetelu
Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad
RTJ 1 - Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (RTL 2003, 10, 117)
RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (RTL 2003, 10, 117)
Raamatupidamise seadus - RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588
Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne
LISAD
Tuha Talu OÜ 2008.a.
majandusaasta aruanne
2008.
a. MAJANDUSAASTA ARUANNE
Aruandeaasta algus
01.01.2008
Aruandeaasta lõpp
31.12.2008
Ärinimi
Tuha Talu OÜ
Registrikood
11106351
Juriidiline aadress
Kokanurga küla 49408
Pala vald Jõgevamaa
Telefon:
372 51 58 723
e-posti aadress
[email protected]
Lisatud dokumendid
Majandusaasta müügitulu
Osanike nimekiri
Kasumi jaotamise ettepanek
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad 4
2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus 6
3.Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine 7
4. Rahaliste vahendite arvestus 11
4.1 Välisvaluutatehingud 12
12
4.2 Kassatehingud 12
4.3 Sularahatšekkide arvestus 13
5.Tuha Talu OÜ varude arvestus 14
6.Materiaalsete põhivarade arvestus 16
7.Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus 19
8.Tuha Talu OÜ palgaarvestus 21
9. Omakapitali arvestus 23
10. Tulude ja kulude arvestus 24
11. Raamatupidamise aastaaruanne 25
10.1 Bilanss 26
10.2 Kasumiaruanne 28
10.3 Rahavoogude aruanne 29
10.4 Omakapitali muutuste aruanne 30
10.5 Lisad 32
Kokkuvõte 34
Kasutatud allikate loetelu 36
LISAD 37
Tuha Talu OÜ 2008.a. majandusaasta aruanne 37
TEGEVUSARUANNE
- aruandeaasta peamised tegevusvaldkonnad olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
- olulisemad sündmused majandusaastal olid XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
- eeldatavad arengusuunad järgmisel majandusaastal on XXXXXXXXXXXXXXXXXXX
- olulisemad arenguaastal tehtud ning lähitulevikus kavandatavad investeeringud
- keskmine töötajate arv majandusaastal oli 3 inimest
töötajatele
arvestatud tasu üldsumma oli 59 666 krooni.
Ettevõtte peamised finantssuhtarvud:
Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid:
Käibe kasv = (müügitulu 2008 – müügitulu 2007)/ müügitulu 2007
Kasumi kasv = (puhaskasum 2008 – puhaskasum 2007)/ puhaskasum 2007
Maksevõime kordaja = (käibevara – varud) / lühiajalised kohustused
Võlakordaja = kohustused / varade maksumus
Puhasrentaablus = puhaskasum/ müügitulu
ROA = puhaskasum/ varad kokku
ROE = puhaskasum/ omakapital kokku
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Tegevjuhtkonna deklaratsioon
Äriühingu
tegevjuhtkonnana oleme vastutavad käesoleva raamatupidamise
aastaaruande õigsuse
eest
ning kinnitame, et:
raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses
Eesti
hea raamatupidamistavaga;
raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Tuha Talu OÜ
31.12.2008
finantsseisundit ning perioodi 01.01.2008 – 31.12.2008
majandustulemust ja
rahavoogusid;
Tuha Talu OÜ on jätkuvalt tegutsev ettevõte.
Juhatuse
liige
Valmar
Müürsepp
Tallinnas
27. mail.2009.a
Bilanss ( kroonides )
Kasumiaruanne
(kroonides)
Rahavoogude
aruanne (kroonides)
Omakapitali muutuste
aruanne (kroonides)
Raamatupidamise
aastaaruande lisad
Lisa 1 Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Tuha
Talu OÜ 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Hea
raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi
raamatupidamise seaduses, seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna
poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise
aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist,
välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.
Järgnevalt
on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
Raha
ja raha ekvivalendid
Raha
ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja
arvelduskontode jääke .
Nõuded
ostjate vastu
Nõuetena
ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus
tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse
korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus
vajaduse korral tehtavad allahindlused ).
Nõuete
laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades
teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt
laekuvad arved hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva
summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal “Ebatõenäoliselt
laekuvad summad”.
Kui
nõuete tagasisaamine on muutunud lootusetuks, siis kajastatakse need
nõuded bilansiväliste varadena.
Intressitulu nõuetelt kajastatakse kasumiaruandes real „ finantstulud - ja
kulud”.
Muud
nõuded
Kõiki
muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja
pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil
omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
Pikaajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad
algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades
järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise
intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud
nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Varud
Varud
võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest
ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude
ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt
seotud transpordikulusid , tollimaksu ja muid mittetagastatavaid
makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud.
Varude
soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Tütar-
ja sidusettevõtjad
Tütarettevõtteks
loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn.
emaettevõte.
Tütarettevõtet
loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks
järgnevatest tingimustest:
emaettevõttele
kuulub otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte
hääleõiguslikest aktsiatest või osadest;
emaettevõttel
on kontroll tütarettevõtte üle juhtimislepingu, põhikirja või
seaduse alusel.
Tütarettevõtte
tegevus kajastub raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli
tekkimisest kuni selle katkemiseni.
Materiaalne
põhivara
Materiaalseks
põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid
varasid kasuliku kasutuseaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10
000 kroonist. Vara, mille kasulik kasutusiga on üle ühe aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, kajastatakse kuni
kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes)
kasutusele võtmisel kantakse täielikult kulusse.
Materiaalne
põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb
ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud
vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset
põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest
tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile
võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud
põhivaraga.
Materiaalse
põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse
põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga
seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust
saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid
kajastatakse kuluna nende tekkimise momendil .
Amortisatsiooni
arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär
määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul
amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult
soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist
jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Juhul
kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest
komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning
määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi
amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäär
aastas on masinatel, seadmetel, tööriistadel ja muul inventaril 20%
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina
käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga
seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud
rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte
kui rentnik
Kapitalirenti
kajastatakse bilansis põhivara ja kohustusena renditud vara õiglase
väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses,
juhul kui see on madalam.
Rendimaksed
jaotatakse kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa
tagasimakseteks) ja finantskuluks ( intressikulu ). Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal
ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi
tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud
põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt
sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega
otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused
kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus .
Kasutusrendimaksed
kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes
kuluna..
Finantskohustused
Kõik
finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad,
väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis
sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine
kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a
edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse
õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende
õiglases väärtuses).
Lühiajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne
nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
Pikaajaliste
finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks
võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise
intressimäära meetodit.
Finantskohustus
liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist
kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12
kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse
tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis
refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne
aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti
kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli
õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud
tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised
Eraldistena
kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mille realiseerimise
aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilamnsis on
lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt
vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Ettevõtte tulumaks
Dividendid maksustatakse maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2007 kehtis
maksumäär 22/78, kuni 31. detsember 2006 kehtis maksumäär 23/77,
ning kuni 31.12.2005 maksumäär 24/76) netodividendina väljamakstud
summalt.
Dividendide
väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse
kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja
kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja
kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Tehingud
välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja
-kohustused
Välisvaluutas
fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu
toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid.
Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed ja mittemonetaarsed
finantsvarad ning – kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse
meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse
ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse
kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Tulude
arvestus
Tulu
kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases
väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja
soodustusi.
Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga
seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja
tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust
saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist
kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse
pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist.
Kohustuslik
reservkapital
Vastavalt
äriseadustikule moodustakse iga- aastastest puhaskasumi eraldistest
reservkapital.
Selleks
kantakse reservkapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni
reservkapital moodustab
1/10
osakapitalist.
Reservkapitali
võib kasutada kahjumi katmiseks või osakapitali suurendamiseks .
Reservkapitalist
ei tehta väljamakseid aktsionäridele/ osanikele .
Lisa 2 Raha
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
Lisa 4 Maksud
Sotsiaalmaksu
ja töötuskindlustusmaksu võlg sisaldab töötajate detsembrikuu
töötasudelt arvestatud makse summas 1 744 krooni, mille
maksekohustus tekib 10.veebruaril 2009.a.
Lisa 5 Varud
Lisa 6 Materiaalne põhivara
Lisa 7 Laenukohustused
Kõik ettevõtte
võlakohustused on Eesti kroonides.
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
Võlad
töövõtjatele seisuga 31.12.2008 on 2 654 krooni, sealhulgas
töötajatele väljamaksmata detsembrikuu töötasu 2 654 krooni.
Lisa 9 Muud võlad
2008.
aastal ei ole osanikele dividende välja kuulutatud.
Ettevõtte
jaotamata kasum (arvestades seaduses ette nähtud kohustust kanda
1/20 aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) seisuga
31. detsember 2008 moodustas -178 751 (31. detsember 2007: -148
862) krooni. Dividendide väljamaksmisel omanikele alates
1. jaanuarist 2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 (kuni
31. detsember 2007 kehtis maksumäär 22/78) netodividendina
väljamakstavalt summalt. Seega ei ole võimalik bilansipäeva
seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele dividendide välja
maksta.
Lisa 10 Ärikulud ja muud
ärikulud
Lisa 11 Finantstulud ja
-kulud
Lisa
12 Tehingud seotud osapooltega
Tuha
Talu OÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
- omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud));
- tütarettevõtjaid;
- sidusettevõtjaid;
- teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad);
- tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
- eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Tuha
Talu OÜ on 2008. a ostnud ( kaubad edasimüügiks) ning müünud oma
kaupu ja osutanud teenuseid järgmistele seotud osapooltele:
Juhatuse allkirjad 2008. a
majandusaasta aruandele
Tuha Talu OÜ juhatus on koostanud 2008. a majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise
aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Tuha
Talu OÜ juhatus:
27.
mai 2009. a.
Juhatuse
liige
Valmar
Müürsepp
27.
mai 2009. a.
Juhatuse
liige
Kaupo Kolsar
Tuha Talu OÜ
MAJANDUSAASTA
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Tuha
Talu OÜ bilansiline kasum on moodustunud järgmiselt:
Kasumi moodustumise periood Summa (krooni)
Eelmiste perioodide jaotamata
kasum seisuga 31.12.2008 -148 862
Aruandaasta puhaskasum -29 889
Jaotamata kasum kokku -178
751
Juhatus teeb ettepaneku kasumi
jaotamiseks alljärgnevallt
Kasumi jaotamine Summa
(krooni)
Kanda kasum eelmiste
perioodide jaotamata kasumisse -29 889
Jaotamata kasumi jääk
pärast kasumi jaotamist -178 751
27.
mai 2009
Juhatuse
liige
Valmar
Müürsepp
Tuha
Talu OÜ
2008.
a. MAJANDUSAASTA MÜÜGITULU
Tegevusala EMTAK-i järgi
nimetus kood müügitulu
(krooni)
Muu
veislaste kasvatus 01421 324 305
kokku 324 305
27.
mai 2009
Juhatuse
liige
Valmar
Müürsepp
Tuha Talu OÜ
OSANIKE NIMEKIRI
Omaniku
nimi elu/asukoht isiku/registrikood osa nimiväärtus (krooni) %
1.
Valmar Müürsepp Eesti 37105282760 14 000 33,33
2. Kaupo Kolsar Eesti 37003310297 14 000 33,33
3. Sven Müürsepp Eesti 37002092715 14 000 33,33
27.
mai 2009
Juhatuse
liige
Valmar
Müürsepp
58
Kõik kommentaarid