Finantsaruandluse praktikaaruanne (0)

Microsoft Word - Aruandluse praktika aruanne



        Sigrid Ruul  FINANTSARUANDLUSE PRAKTIKA  PRAKTIKAARUANNE  Õppeaines: ARUANDLUSE PRAKTIKA  Teenusmajanduse intituut  Õpperühm: KMA 51/61  Juhendaja: Malle Kasearu  Mõdriku 2021


  2    SISUKORD  SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 
1  RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE OÜ DOLOSTARIS ............................................. 4  1.1  Pearaamatupidaja tööülesanded ............................................................................................. 4  1.2  Raamatupidamise tarkvara .................................................................................................... 5  1.3  Raamatupidamise sise-eeskiri................................................................................................ 6  1.4  Raamatupidamise registrid ettevõttes .................................................................................... 6  1.5  Kontoplaan............................................................................................................................. 7  1.6  Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine ................................................... 7  2  MAJANDUSAASTA ARUANNE OÜ DOLOSTAR NÄITEL ................................................ 10  2.1  Inventeerimine ..................................................................................................................... 11  2.2  Majandusaastaaruande  arvestuspõhimõtted,  hinnangud  ja  vastavus  aluprintsiipidele,  õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjale ........................................................................... 14  ENESEANALÜÜS ............................................................................................................................ 20 
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 21 
VIIDATUD ALLIKAD ...................................................................................................................... 22 
LISAD ................................................................................................................................................ 23 
Lisa 1. OÜ Dolostar 2019. a majandusaasta aruanne ........................................................................ 24   


  3    SISSEJUHATUS  Praktika  läbiviimiseks  valisin  Tartumaal  tegutseva  ettevõtte  Dolostar  OÜ,  kuna  töötan  ise  igapäevaselt antud ettevõttes. Üks põhjustest, miks valisin just selle ettevõtte oma praktikakohaks oli  see,  et  töötan  igapäevaselt  antud  ettevõttes  raamatupidamise  ning  soovin  saada  kõikvõimalikke  erinevaid teadmisi ja arusaamisi, kas ja kuidas on ettevõttes korraldatud finatsaruannete koostamine  ja ka raamatupidamise aastaaruande koostamine esitamiseks äriregistrile.  Minu  juhendajaks  oli  ettevõtte  pearaamatupidaja,  kes  oli  väga  abivalmis  ja  tema  seletused  raamatupidamise toimingute kajastamise kohta olid selged ja arusaadavad. Ettevõttes kasutusel olev  programm on lihtsasti käsitletav ja seadistatav. Praktika kogemus OÜ Dolostaris õpetas mulle palju  uut, mida nüüd igapäeva töös juba olen rakendanud.  Praktikaga alustasin ettevõttes 01. oktoobril ja lõpetasin 27. novembril 2020.  Praktikaaruanne on ülesehitatud vastavalt praktika käigus sooritatud tegevustele. Välja olen toonud  pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidamise programmi lühitutvustuse, raamatupidamise sise- eeskirja, kasutatava arvestussüsteemi, algdokumendi ja arvestusregistrid.  Aruande  lõpetuseks  analüüsin,  kuidas  olen  toime  tulnud  erinevate  tööoperatsioonide  ja  mulle  määratud praktikaülesannetega. Kirjeldan kogemusi, mida praktika mulle pakkus ning kuidas antud  praktiline kogemus tööalaselt mulle tulevikus abiks on. 


  4    1   RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE OÜ DOLOSTARIS  Dolostar OÜ on asutatud 2008. aastal. Ettevõtte kontor ja töökoda asuvad Tartumaal Nõgiarus ning  vaheladu  kaupade  hoiustamisel  enne  klientidele  saatmist  asub  Tartu  linnas.  OÜ  Dolostar  on  spetsialiseerunud enda kinnisvara rendile, kaupade ja teenuste ostu ja müügi vahendamisele. Ettevõtte  põhitegevusalaks  2019.  aasta  müügitulu  jaotuse  põhjal  on  äriregistris  registreeritud  mitmesuguste  erinevate kaupade vahendamine. Muudeks tegevusaladeks sama aasta seisuga olid:    raamatupidamine ja maksualane nõustamine;    muu mujal liigitamata masinate, seadmete ja muu materiaalse vara rentimine ja kasutusrent.  2020 aastal on ettevõte põhiliselt tegelenud enda kinnisvara rentimise ning kaupade ja teenuste ostu  ja müügi vahendamisega. Käesoleva aasta müügikäibest suurema osa moodustab kauba müük just  väljaspoole Eestit ehk eksport.  1.1   Pearaamatupidaja tööülesanded  Pearaamatupidaja tegeleb ettevõttes järgnevate tööülesannetega:    raamatupidamise töö korraldamine;    kontrollib ettevõtte dokumentatsiooni ja finantstegevuse vastavus seadusandlusele;    raamatupidamuslike  dokumentide  nõuetekohane  ja  tähtaegne  koostamine,  haldamine  ja  arhiveerimine;    saldokinnituste ja meeldetuletuskirjade koostamine, väljastamine ja kontroll;    müügiarvete koostamise kontroll, vastavus algdokumentide nõuetele ja kinnitamine;    ostuarvete kontroll ja vastavus algdokumentide nõuetele;    põhivara arvestus, inventuuride korraldamine ja tulemuste kontroll;    deklaratsioonide  ja  aruannete  tähtaegne  ja  nõuetekohane  koostamine  ja  esitamine  ametiasutustele;    kulude ja ostuarvete haldamine;    pangaülekannete teostamine ja kontroll;    väljastatud arvete tasumise arvestus, registrite pidamine;    raamatupidamise aastaaruande koostamine;    majandusaastaaruande  koostamine  ja  esitamine  Registrite  ja  Infosüsteemide  Keskuse  äriregistri ettevõtjaportaalis;    kogutud andmete analüüs. 


  5    Pearaamatupidaja tööülesannete hulka ei kuulu hetkel materjali ja varude arvestus, sest hetkel ettevõte  ei tooda ühtegi toodet, vaid vahendab üksnes kohese edasimüügi eesmärgil ostetud kauba, mis asub  ettevõtte vahelaos maksimaalselt ühe ööpäeva. Kaup tellitakse tarnijalt üksnes kliendi tellimuse alusel  peale  kliendile  esitatud  ettemaksu  arve  tasumist.  Ettevõttes  on  arvel  2019  aasta  bilansis  üksnes  eelnevast perioodist jäänud varudega, mis 2020 aastal on maha kantud.  1.2   Raamatupidamise tarkvara  Raamatupidamsie  tarkvarana  on  OÜ  Dolostaris  kasutusel  Intellisoft  OÜ  poolt  loodud  raamatupidamise programm nimega Profit, mis sisaldab endas kõiki mooduleid, mida ettevõttes on  vaja.  Samas  on  võimalik  juurde  osta  lisamooduleid  ja  kasutada  programmi  ka  näiteks  eraldi  korteriühistutele loodud mooduli rakendamisega, kui on vaja korteriühistule teenust osutada.  Antud  programmi  kasutamine  on  isegi  algajale  programmi  kasutajale  väga  lihtne  ja  kergesti  arusaadav. Liikumine moodulite vahel ning registrite ja aruannete kasutamine üheageselt on samuti  tehtud  väga  loogiliseks  ja  lihtsaks.  Korraga  saab  lahti  hoida  erinevaid  lehti  ja  alumiselt  äärelt  on  võimalik  minna  kohe  eelnevalt  avatud  lehtedele  ei  pea  uuesti  rippmenüüst  hakkama  otsima  ning  eelnev leht ei lähe kinni ega kao ära, vaid on samuti alumisel äärel kättesaadav.  Programmi Profit moodulid ja registrid, mida praktikakoha ettevõttes kasutatakse:    programm - üldised seadistused;    müük - sisaldab müügiarveid, müügipakkumisi, müügitellimusi, müükide laekumisi. Lisana  veel müükide aruanne, käibemaksuaruanne ja Tallinna müügimaksu aruanne;    ost - ostuarvete sisestamine, ostutellimused ja tasumised. Lisana ostude aruanne;    finants  -  saab  teha  pearaamatukandeid  ja  jälgida  juba  eelnevates  moodulites  tehtud  toiminguid. Saab võtta väljavõtted kassaraamatust, kontode aruannetest (ka kasutaja lõikes),  päevaraamatust,  koostada  bilanssi,  käibeandmikku,  kasuiaruannet  (ka  kasutaja  lõikes),  rahavoogude aruanne, käibedeklaratsiooni, VD deklaratsiooni jne;    põhivara - põhivara nimekiri, põhivara kanded. Amortisatsiooni aruanne ja põhivara kaart;    palk  -  töölepingud,  töökatkestused,  palgaarvestus  ja  palga  väljavõtted.  Eraldi  saab  välja  printida palgalehe, TSD lisa lisaks pdf faili aiendiga ka veel elektroonilise vormina, mille saab  koheselt saata maksuametile, palgalipiku, palgatõendi;    abi - abi, mis suunab koheselt programmi juhendile ja kust on lihtsasti leitav oma küsimusele  arusaadav vastus. 


  6    Puhukusereservi  arvestamiseks  tehakse  majandusaasta  tarbeks  inventuur  töötajate  kasutamata  puhkusepäevade  kohta  bilansipäeva  seisuga,  mis  antud  ettevõttes  on  31.12.  Inventuur  algab  protseduurist,  kus  arvestatakse  välja  kõigi töötajate  kasutamata  puhkusepäevad.  Saadud  tulemuste  alusel arvestatakse töötajatele puhkusetasu, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Seejärel tehakse  puhkusereservi ümberarvestuse kanne pearaamus.  1.3   Raamatupidamise sise-eeskiri  OÜ  Dolostari´s  lähtutakse  raamatupidamise  korraldamisel  sise-eeskirjast,  mis  on  koostatud  2019.  aastal  pearaamatupidaja  poolt  ja  kinnitatud  ettevõtte  juhi  poolt.  Raamatupidamise  sise-eeskirja  muudetakse  ettevõtte  juhatusega  kooskõlastatult  majanduslikel  kaalutlustel,  OÜ  Dolostari  ümberkorraldamisel  vastavalt  Eesti  Vabariigi  Raamatupidamise  Toimkonna  poolt  väljaantavate  juhendite ja metoodiliste soovitustele ning riiklikult kehtestatud maksujuhendite ja maksusesaduste  muudatustele või mingitel muudel siin kirjeldamata põhjustel.  Ettevõtte  raamatupidamise  sise-eeskiri  on  välja  töötatud  nii,  et  see  on  selgelt  ja  arusaadavalt  kirjeldatud  kogu  ettevõtte  raamatupidamise  arvestust.  Raamatupidamise  sise-eeskiri  on  koostatud  pearaamatupidaja poolt üksnes OÜ Dolostari jaoks ning on kooskõlastatud ettevõtte juhatusega.  OÜ Dolostar raamatupidamine on kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis omakorda on  kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega.  1.4   Raamatupidamise registrid ettevõttes  Kõik majandustehingud dokumenteeritakse tehingute toimjumise ajal või kui see ei ole võimalik siis  vahetult  pärast  seda  kronoloogilises  järjekorras.  Ettevõtte  raamatupidamise  register  on  raamatupidamise  arvestuses kasutatav andmebaas, mis on vormistatud kronoloogilises järjekorras,  mis on kajastatud päevaraamatus ja kontode kaupa, mida saab jälgida pearaamatus ning on säilitatud  elektroonilisel kujul. Profiti raamatupidamise programmist toon välja järgnevad arvestudregistrid:    panga ja kassa väljamineku ja sissetuleku register;    põhivarade register;    pearaamat;    päevaraamat;    käibeandmik;    müügi- ja ostureskontrod. 


  7    1.5   Kontoplaan  Kontoplaanis olevad kontod on neljakohalised. 1-ga algavad kontod on aktiva kontod, mis kajastuvad  bilansis  aktiva  poolel  nii  käibe-  kui  ka  põhivarade  all.  Käibevarade  hulka  kuuluvad  raha  (kontod  algavad 11), finantsinvesteeringud (kontod algavad 11), nõuded ja ettemaksed (kontod algavad 12,  13, 14, 15) ning varud (kontod algavad 16). Põhivarade hulgas on pikaajalised finantsinvesteeringud  (kontod  algavad  17)  ning  nõuded  ja  ettemaksed  (kontod  algavad  17),  kinnisvarainvesteeringud  (kontod algavad 18), materiaalne (kontod algavad 18) ning immateriaalne põhivara (kontod algavad  19).  Kahega algavatel kontodel on ära toodud ettevõtte erinevad kohustused ja omakapital, mis kajastuvad  bilansis  passiva  poolel.  Sinna  alla  kuuluvad  lühi-  ja  pikaajalised  kohustised.  Lühiajalisteks  kohustisteks loetakse laenud (kontod algavad 21), võlad ja ettemaksed (kontod algavad 22, 23, 24)  ning  eraldised,  mis  on  määratud  tasumiseks  järgneva  12  kuu  jooksul.  Pikaajalisteks  kohustisteks  (kontod algavad 25) loetakse kohustused, mille tasumistähtaeg on pikem kui 12 kuud. Omakapital  (kontod algavad 26) ning kasumid või kahjumid (kontod algavad 26).  Kontoplaanis  kolmega  algavatel  kontodel  on  ära  toodud  ettevõtte  tulud,  mis  kajastuvad  kasumiaruandes ja on seotud kaupade ja/või teenuste müügiga (kontod algavad 31).  Neljaga  algavad  kontod,  mille  alla  kuuluvad  tulu  kontod,  mis  on  seotud  põhivara  müügi  ja  likvideerimisega (kontod algavad 41), muu ärituluga kontod algavad 42 (trahvitulud, kasum põhivara  ümberhindamisest),  finantstulu  kontod  algavad  43  (valuutakursi  muutus,  intressitulu)  ning  mis  kajastuvad ettevõtte kasumiaruandes.  Viiega  ja  kuuega  algavad  kontod  on  kulu  kontod,  mis  kajastuvad  ettevõtte  kasumiaruandes.  Erinevateks  kuludeks  ettevõttes  on  kauba  soetamisega  seotud  kulud  (kontod  algavad  51,  52),  mitmesugused tegevuskulud (kontod algavad 54, 55, 56, 57, 58, 59), palgakulud (kontod algavad 61,  62) ja sellega seonduvad ettevõtte maksukulud, põhivara kulum ja väärtuse langus (kontod algavad  53), intressikulud (kontod algavad 64) ning muud finantskulud (kontod algavad 64).  1.6   Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine  Reguleerimiskannete  algdokumendiks  raamatupidamises  on  raamatupidamisõiend.  Alg-  ja  koonddokumentidel  olevat  infot  ei  tohi  ilma  õiendita  kustutada  ega  teha  parandusi.  Raamatupidamisõiend  tuleb  koostada  juhul,  kui  parandus  ei  põhine  algdokumendil,  kuupäevaga, 


  8    millal  parandus  tehti,  allkirjastada  tehingu  majanduslik  sisu  ja  paranduse  sisu.  Varasem  algdokumendile tuleb lisada viide hilisemale parandusdokumendile.  Algdokumente peab raamatupidamise kohustuslane säilitama seitse aastat. Pikaajaliste kohustuste või  õigustega seotud dokumente peab säilitama seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.  Aruandeperioodi  raamatupidamise  dokumentide  hoidmise  eest  vastutab  raamatupidaja.  Eelmiste  perioodide raamatupidamise dokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht.  Algdokumentideks on    arved;    saatelehed;    kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid;    pangakonto väljavõtted;    arvelevõtmise ja mahakandmise aktid;    ostu-ja müügiarved;    rendi- ja tasaarvelduslepigud;    raamatupidamise õiendid;    inventuurilehed.  Algdokumentidel peavad sisaldama järgmisi rekvisiite:    dokumendi nimetus ja number;    koostamise kuupäev;    tehingu majanduslik sisu;    tehingu arvulised näitajad;    tehingu osapooled;    tehingu osapoolte asukoha aadressid;    raamatupidamisekirjendi järjekorra number.  Pärast  majandusaasta  aruande  kinnitamist  ja  esitamist  Äriregistrile  säilitatakse  raamatupidamise  algdokumente vastavalt seaduses sätestatud ajale 7 aastat arhiveerimiskaustades.  Ettevõtte dokumentide vaatlemise käigus selgus, et OÜ Dolostari raamatupidamise on korraldatud  vastavalt  Raamatupidamise  seadusele,  Raamatupidamise  Toimkonna  juhenditele  ja  muudele  kehtivatele  õigusaktidele.  Sise-  eeskirjadest  selgus,  et  see  vajab  täiendamist  ja  ettevõttepoolse  juhendaja sõnul  sellega tegeletakse,  et  see  oleks  kasutuskõlblik  ja  arusaadav  inimestele  kellel  on  piisavad finantsalased teadmised. Sise-eeskirjades on välja toodud arvestuste arvestus, kus on välja  toodud nõuete arvestus, arveldused aruandvate isikutega, deebet- ja krediitkaardiga, hankijatega ning 


  9    palkade, maksude arvestus. Eraldi on ära toodud veel varude ja varade arvestus, kus viimase puhul  põhivarade arvestuse juures arvestatakse ka amortisatsiooni.  Kõik  ostu-  ja  müügiga  seonduvad  arved  tuleb  raamatupidajal  ise  sisestada  programmi.  Eraldi  sisestada arvete tasumised ja laekumised vastavalt kas siis pangast või kassast. Kassa order välja  printida.  Ettevõtte  raamatupidaja  sisestab  panka  maksed  ja  kinnitab  need  vastavalt  maksetähtaegadele. 


  10    2   MAJANDUSAASTA ARUANNE OÜ DOLOSTAR NÄITEL  Vastavalt Raamatupidamise seaduse § 15 lõige 1 on aruande koostamise ja avaldamise eesmärgiks  anda  selle  kasutajale,  kellel  on  aruandest  arusaamiseks  piisavad  finantsalased  teadmised,  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundi,  -tulemuste,  ja  rahavoogude  kohta  asjakohast  ning  tõepäraselt  esitatud  informatsiooni,  mida  aruande  kasutaja  saaks  oma  finantsotsuste  tegemiseks  kasutada. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.  Majandusaasta  aruande  koostamine  algab  raamatupidamise  aasraaruande  koostamisega,  millele  lisatakse tegevusaruanne tegevjuhi poolt ja seejärel kiidab vähemalt üks juhatuse liige selle heaks.  Majandusaastaaruande esitamise tegevused:    kui ettevõte on auditeeritav, siis audiitorkontroll;    majandusaasta  kasumi  jaotamise  või  kahjumi  katmise  ettepaneku  koostamine  (kehtib  äriühingutele);    majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.  Majandusaastaaruanne on oluline informatsiooni allikas erinevate ettevõtete huvigruppidele, näiteks  tarnijad, kreeditorid, konkurendid, kliendid jne. Selle koostamisel on oluline silmas pidada, et see  oluline dokument kajastab ettevõtte üldist finantsilist olukorda ning pab andma objektiivse ülevaate  ettevõtte varadest ja kohustistest ning möödunud majandusaasta tegevusest.  Majandusaasta  aruanne  peab  olema  koostatud  korrektselt  ning  kajastama  ettevõtte  tegevust  asjakohaselt  ja  tõepäraselt,  sest  aruanne  esindab  ettevõtte  tegevusvõimekust  ja  on  kõigile  asjast  huvitatutele kättesaadav Äriregistrist.  Majandusaastaaruanne  tuleb  Äriregistrile  esitada  kinnitamiseks  hiljemalt  6  kuu  jooksul  peale  majandusaasta lõppu. Valdavas enamuses on ettevõtetel majandusaasta lõppkuupäevaks 31.12 ning  seega  on  ettevõttel  kohustus  esitada  majandusaastaaruanne  hiljemalt  30.06.  Käesoleval  aastal  oli  ettevõtetel seoses COVID-19 võimalik oma majandusaasta aruanne esitada hiljemalt 31.10.  OÜ Dolostari majandusaasta pikkuseks on 12 kuud, mille algus on 01.01 ja lõpp 31.12. Ettevõtte  majandusaasta pikkus on kinnitatud ka ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas, kus on välja toodud,  et majandusaasta pikkuseks on 12 kuud nagu ka seaduses on sätestatud ja algus ning lõpu kuupäev.  Majandusaasta aruande koostab pearaamatupidaja ja esitab selle äriregistri ettevõtja portaali rik.ee. 


  11    OÜ Dolostar näol on tegemist väikeettevõttega, siis alates 2016. aastast kehtima hakanud seaduse  muudatuse kohaselt pole kohustust tal koostada täismahus raamatupidamise aastaaruanne, vaid on  võimalik  koostada  lühendatud  variant,  mis  koosneb  kahest  põhiaruandest,  milleks  on  bilanss  ja  kasumiaruanne ning järgmistest lisadest:    arvestuspõhimõtted;    raha    nõuded ostjate vastu;    maksude ettemaksed ja maksuvõlad;    kinnisvarainvesteeringud;    laenukohustised;    võlad ja ettemaksed;    osakapital;    müügitulu;    kaubad, toore, materjal ja teenused;    tööjõukulud;    seotud osapooled.  Ettevõtte  põhitegevusalaks  on  kaupade  ja  teenuste  ostu  ja  müügi  vahendamine  ning  seetõttu  puuduvad  ettevõttel  sellised  varud,  mis  nõuaksid  kajastamist  bilansis  varudena.  Raamatupidamise  aastaaruande lisadesse ei ole lisatud varusid just selle viimase põhjuse tõttu.  2.1   Inventeerimine  Ettevõttel  on  kohustus  enneraamatupidamise  aastaruande  koostamist  inventeerida  oma  varad  vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga. Inventeerimine on oluline ja vajalik kaupade, varude  ja  varade  olemasolu  tõendamiseks,  üleliigsete  ja kasutult  seisvate,  hävinenud või  kadunud  varade  kindlaks tegemine.  Kõikide  materiaalsete  põhivarade  olemasolu  selgitatakse  välja  läbi  31.12  tehtava  inventuuriga.  Selgitatakse välja kas inventeeritavad varad on üle- või alahinnatud ning kajastatud õiges väärtuses.  Puudujääkide ilmnemisel selgitab ettevõte juht välja põhjused. Aktide alusel võetakse arvele varad,  mis  mingil  põhjusel  on  maha  kantud  või  jäetud  arvele  võtmata.  Inventeerimisaktid  edastatakse  raamatupidajale,  kes  säilitab  need  eraldi  kaustas.  Asutuse  juht  on  vastutav  inventuuri  õige  ja  õigeaegse läbiviimise eest. 


  12    Materiaalse  põhivarana  on  OÜ  Dolostaril  kasutusel  laohoone,  transpordivahendid,  tõsteseadmed,  arvutid,  kontorimööbel,  mida  on  vaja  oma  põhitegevuste  tegemiseks.  Iga  kuu  viimase  kuupäeva  seisuga  tehakse  amortiseeritavale  põhivarale  amortisatsiooni  arvestust  vastavalt  sise-eeskirjas  kehtestatud kasulikule elueale. Ettevõtes on ksautusel lineaarne amortisatsiooni arvestusmeetodit.  OÜ  Dolostari  inventeerimise  kord  ja  arvestuspõhimõtted  on  fikseeritud  ettevõte  raamatupidamise  sise-eeskirjas.  Amortisatsiooni  põhimõtted  on  välja  toodud  raamatupidamise  aastaaruande  Lisa   „Arvestuspõhimõtted“,  kus  on  ära  toodud  materiaalse  põhivara  kasutusaja  perioodid  erinevate  gruppide lõikes ning on kajastatud millisest summast alates võetakse vara arvele põhivarana.  Materiaalsete põhivarade inventuur toimub järgnevalt:    inventuuri käigus selgunud varade seis kantakse lugemislehele, kus on kajastatud varade kogused  ja maksumused ning põhivarade jääkmaksumus amortisatsiooni perioodi kohta;    antakse hinnang varade maksumusele ja selgitatakse välja kas on vajadus varade amortisatsiooni  perioodi muutmiseks;    kasutuskõlmatute ja kasutusel mitteolevate varade kajastamine aktis;    põhivarade  amortisatsiooni  meetodite  üle  vaatamine  ja  hinnangute  andmine,  kas  meetodid  on  olemasolevatele  põhivaradele  õiged  või  on  vaja  kasutusele  võtta  mõni  muu  amortisatsiooni  meetod;    mahakandmised, allahindamised või ümberhindamise aktid tehakse lugemislehtede põhjal, mille  tulemusenaraamatupidamises korrigeerimiskanded, et vara oleks kajastatud õiglases bilansilises  väärtuses.  Ettevõtte  raamatupidamise  sise-eeskirjades  ei  olnud  kajastatud  arvelduste  ja  kohustiste  inventeerimise tähtaegu. Praktikant tegi ettevõtte raamatupidajale need lisada alljärgnevalt:    kassa  ja  pangakonto  inventuur  -  iga  kuu  lõpus  saldode  võrdlemine  ning  iga  aasta  lõpus  kinnituskiri pangast;    maksunõuded  ja  kohustused  –  läbi  e-maksuameti  võtta  igal  kalendrikuu  viimasel  tööpäeval  saldopäring, mida saab võrrelda programmis olevate saldodega;    varade inventuur – üks kord aastas 31.12 seisuga.  Inventuuri läbiviijateks on ettevõtte juht koos töötaja(te)ga. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks  materiaalsete  varade  väärtuste  jäägid  ja  koostatakse  inventeerimisaktid,  mis  edastatakse  raamatupidajale  saldode  kontrollimiseks  ja  võrdlemiseks.  Raamatupidaja  peale  kontrollimist  ja  võrdlemist säilitab akte. 


  13    Arveelduskontode rahaliste vahendite inventuur ja kontroll toimub iga kalendrikuu lõpus ning aasta  lõpus  võetakse  pangast  kinnituskiri,  milles  pank  kinnitab  rahaliste  vahendite  olemasolu  arveldusarvel.  Kassas  olev  raha  loetakse  kupüüride  lõikes  ja  kirjutatakse  raha  loendamise  inventeerimisakti  kui  palju  millise  väärtusega  sularaha  kupüüre  ettevõtte  kassas  on  ja  kas  nende  kupüüride summa on sama ettevõtte bilansilises koosseisus oleva sularaha väärtusega. OÜ Dolostari  sularaha kupüüride loendamise ja bilansilise väärtuse vahel erinevused aasta lõpu seisuga puudusid  ja  seetõttu  puudus  ka  vajadus  teha  reguleerimiskandeid  või  leida  lahendus  sularaha  puudu-  või  ülejäägi kohta näiteks leida kuludokumendid, mis ei ole veel esitatud või ei ole veel kuludokumente  välja makstud, kuid on juba leidnud kajastamise registrites.  Nõuete  ja  ettemaksete  puhul  hinnatakse  nõuete  laekumise  tõenäosust  ja  iga  majandusaasta  lõpus  saadetakse välja saldoteatis 31.12 seisuga. Saldoteatises antakse võlgnikule info tema võlgnevusest  OÜ Dolostarile. Võlgnevust palutakse võrrelda enda võlgniku registrites oleva infoga ning seejärel  saata saldokinnitus tagasi OÜ Dolostarile, et saaks seda raamatupidamises võrrelda.  Arvestust  peetakse  ka  võlgade  ja  ettemaksete  osas,  mis  asuvad  OÜ  Dolostari  bilansi  passiva  lühiajaliste  kohustiste  poolel,  kus  on  üleval  võlad  töövõtjatele,  maksu  võlad  maksuametile,  võlad  tarnijatele  jne.  Maksukohustiste  inventeerimise  käigus  võrreldakse  Eesti  Maksu-  ja  Tolliameti  kodulehel olevad maksude ettemaksed või võlgnevused ettevõtte programmis kajastatud andmetega  ja vajadusel tehakse korrigeerimiskandeid või enammakstud käibemaksu tagastamistaotlus ettevõtte  rahaliste  vahendite  suurendamiseks.  OÜ  Dolostaril  on  kauba  ja  teenuse  vahendaja  põhiliselt  väljaspoole  Eestit  ja  seetõttu  on  tema  müügiarved  läinud  Euroopa  Liidu  liikmesriikide  käibemaksukohustuslastest  ettevõttetele  0%  käibemaksu  ehk  pöördkäibemaksustamisega  on  ettevõttel igakuiselt olnud käibemaksu ettemaks maksuametis, millega kaetakse igakuiselt töötasude  maksukulu.  Nii  pikaajaliste  kui  lühiajaliste  laenukohustiste  inventeerimisel  tehakse  selgeks,  kui  suur  osa  pikaajalistest  laenukohustistest  on  plaanitud,  kas  lepingujärgselt  või  ettevõtte  siseselt  ära  maksta  järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Selleks tehakse järgmine kanne:  D pikaajalised kohustised  K lühiajalised kohustised  Sellega  vähendatakse  pikaajalisi  kohustisi  ja  suurendatakse  lühiajalisi,  mis  on  planeeritud  aasta  jooksul ära maksta. 


  14    Bilansi  passiva  poolel  on  omakapitali  osa,  kus  on  osakapital,  kasumiaruandest  bilannsi  kantud  aruande  aasta kasum või kahjum, eelmiste perioodide jaotamata kasum, kohustuslik reservkapital,  mis moodustab 10 % ettevõtte osakapitalist.  Müügitulu  kajastatakse  kasumiaruandes  ja  on  ettevõtte  aruandeaasta  jooksul  müüdud  kaupade  ja  teenuste eest põhitegevuse käigus saadud tulu, millest pole kulusid maha arvatud. Kasumiaruandes  kajastatakse  ka  kõik  aruandeperioodil  tehtud  kulusid,  mis  on  konkreetsel  perioodil  äritegevuse  tarbeks tehtud kulud. Ettevõtte tuludest kulude mahaarvamisel tekis 2019 aasta majandustulemiks  ettevõttele kasum. See tähendab, et ettevõte tegevus on olnud kasumlik ja kasum kajastatakse bilansi  omakapitali osas.  2.2   Majandusaastaaruande arvestuspõhimõtted, hinnangud ja vastavus  aluprintsiipidele, õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjale  OÜ  Dolostar  2019.  aasta  raamatupidamise  aastaaruanne  on  koostatud  kooskõlas  Eesti  finantsaruandluse standardiga, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega, mida  omakorda  täiendavad  Raamatupidamise  Toimkonna  juhendid.  Tuginedes  sellele,  et  OÜ  Dolostar  kuulub  väikeettevõtja  kategooriasse  on  esitatud  tema  raamatupidamise  aastaaruanne  lühendatult.  Lühendatud  raamatupidamise  aastaaruanne  koosneb  bilansist,  kasumiaruandest  ja  lisadest.  Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Väikeettevõtjaks loetakse äriühingut, kes ei ole  mikroettevõte  ning  mille  näitajatest  ainult  üks  aruandeaasta  bilansipäeval  võib  ületada  järgmisi  tingimusi:    varad kokku kuni 4 000 000 eurot;    müügitulu kuni 8 000 000 eurot;    keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul kuni 50 inimest.  OÜ Dolostar raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud RTJ 1 välja toodud järgnevatest  alusprintsiipidest:    majandusüksuse printsiip – OÜ Dolostar omanike varad ja kohustised on lahus ettevõtte omanike  varadest ja kohustistest;    jätkuvuse  printsiip  –  OÜ  Dolostar  on  raamatupidamise  aastaaruande  koostamisel  jätkuvalt  tegutsev ja tal ei ole plaan tegevust lõpetada. Olles vahetanud 2019 aastal tegevusvaldkonda on  ettevõtte müüginumbrid mitmekordistunud ja ettevõtte areng on olnud hüppeline; 


  15      arusaadavuse printsiip – vaadates ettevõtte aastaaruannet on selgesti aru saada, milline on olnud  ettevõtte  areng  ning  milline  on  tema  finantsseisund  ja  majandustulemus.  Aastaaruandes  kajastatud info on selgesti mõistetav inimesele, kellel on asjakohased teadmised;    olulisuse  printsiip  –  välja  on  toodud  oluline  info,  mis  aitab  aruande  lugejal  mõista  paremini  ettevõtte finantsseisundit ja majandustulemust;    järjepidavuse ja võrreldavuse printsiip -  raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud  võrdlust möödunud perioodi aastaaruandega jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise  ja aruandeskeeme;    tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiip  –  raamatupidamise  aastaaruanne  on  koostatud  lähtuvalt  tulude ja kulude vastavuse printsiibist ehk aruandeperioodi tuludest arvestatakse maha samade  tulude tekkega seotud kulud;    objektiivsuse printsiip – OÜ Dolostar raamatupidamise aastaaruandest kajastatud informatsioon  on neutraalne ja usaldusväärne ning ei ole mõjutatud kolmandatest isikutest;    konservatiivsuse printsiip -  ettevõtte aruanne on koostatud nii, et ettevõtte varad ja kohustised  ei ole üle- ega alahinnatud, vaid on kajastatud õiglases väärtuses;    avalikustamise printsiip – OÜ Dolostari aastaaruandes on esitatud informatsioon, mis võimaldab  saada  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundist,  majandustulemusest  ja  rahavoogudest  asjakohase  ja  tõepärase  ülevaate.  Kuna  ettevõte  tegele  üksnes  teenuse  ja  kuaba  ostu-müügi  vahendamisega võiks tarvestuspõhimõtetest varude punkti ära võtta;    sisu ülimlikkuse printsiip – vaadeldes OÜ Dolostar raamatupidamise aastaaruannet, julgen väita,  et majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes on lähtutud  nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.  OÜ Dolostari peamised arvestuspõhimõtted on välja toodud ka majandusaastaaruande lisa number 1,  kus on lahti kirjutatud järgnevad terminid:  1.   Finantsvara on vara, mis on raha ja lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid  finantsvarasid (nõue ostjate vastu). Arvele võetakse algselt nende soetusmaksumuses, milleks on  finantsvara  eest  makstava  või  saadava  tasu  õigane  väärtus,  mis  sisaldab  kõiki  finantsvara  soetamisega  otseselt  kaasnevaid  tehingukulutusi.  Rahana  kajastatakse  bilansis  kassas  olevat  sularaha või arvelduskontode jääke. Nõuded ostjate vastu kajastatakse bilansis kirje „Nõuded ja  ettemaksed“  all.  Need  on  ettevõtte  tavapärase  äritegevuse  käigus  tekkinud  lühiajalisi  nõuded  korrigeeritud maksumuses (nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete  laekumise  tõenäosust  hinnatakse  iga  ostja  kohta  eraldi  ja  väärtuse  langusest  tulenevad 


  16    allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna.  2.   Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest  kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.  Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid  mittetagastatavaid  makse  ja  varude  soetamisega  otseselt  seotud  transpordikulutusi,  millest  on  maha arvatud hinnaalandused.  3.   Materiaalseteks põhivaradeks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid  kasuliku tööeaga  üle  ühe  aasta  ja  maksumusega üle  600  euro.  Materiaalne  põhivara  võetakse  algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud  kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara  kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja  võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kasulik eluiga põhivarade lõikes:    masinad ja seadmed – 5 aastat;    muu materiaalne põhivara – 5 aastat;    maad ei amortiseerita.  4.   Rendid:    Kapitalirendina  käsitletakse  rendilepingut,  mille  puhul  kõik  olulised  vara  omandiga  seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.    Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.  Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või  rendimaksete  miinimumsumma  nüüdisväärtuses,  juhul  kui  see  on  madalam.  Rendimaksed  jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud  jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse  suhtes  sama.  Kapitalirendi  tingimustel  renditud  varad  amortiseeritakse  sarnaselt  omandatud  põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte  kehtivuse  periood,  olenevalt  sellest,  kumb  on  lühem.  Kapitalirendi  lepingute  sõlmimisega  otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara  soetusmaksumuse  koosseisus.  Kasutusrendimaksed  kajastatakse  rendiperioodi  jooksul  lineaarselt kasumiaruandes kuluna.  5.   Finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised  võlakohustused)  võetakse  algselt  arvele  nende  soetusmaksumuses,  mis  sisaldab  ka  kõiki  soetamisega  otseselt  seotud  kulutusi.  Edasine  kajastamine  toimub  korrigeeritud  soetusmaksumuses.  Lühiajaliste  finantskohustuste  korrigeeritud  soetusmaksumus  on  üldjuhul 


  17    võrdne  nende  nominaalväärtusega,  mistõttu  lühiajalisi  finantskohustusi  kajastatakse  bilansis  maksmisele  kuuluvas  summas.  Pikaajaliste  finantskohustuste  korrigeeritud  soetusmaksumuse  arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit.  6.   Tulud kajastatakse teenuste ja kaupade müügist siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid  on  läinud  üle  ostjale,  müügitulu  ja  tehinguga  seotud  kulu  on  usaldusväärselt  määratav  ning  tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine  on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.  7.   Maksustamine  -  Eestis  kehtiva  tulumaksuseaduse  kohaselt  ei  maksustata  Eestis  ettevõtte  aruandeaasta  kasumit.  Tulumaksu  makstakse  dividendidelt,  erisoodustustelt,  kingitustelt,  annetustelt,  vastuvõtukuludelt,  ettevõtlusega  mitteseotud  väljamaksetelt  ning  siirdehinna  korrigeerimistelt.  Alates  1.01.2015  on  dividendidena  jaotatud  kasumi  maksumääraks  20/80  väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada  edasi  ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu  kajastatakse  kohustusena  ja  kasumiaruandes  tulumaksukuluna  samal  perioodil  kui  dividendid  välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal  need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele  järgneva  kuu  10.  kuupäeval.  Maksustamissüsteemi  omapärast  lähtuvalt  ei  teki  Eestis  registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning  sellest  tulenevalt  ka  edasilükkunud  tulumaksunõudeid  ega  -kohustusi.  Bilansis  ei  kajastata  tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel.  OÜ  Dolostari  tegevusvaldkonna  muutumisega  ei  ole  ettevõtte  varude  maht  bilansis  muutunud.  Varudena  arvel  hoitakse  eelnevast  tegevusvaldkonnast  pärit  varusid,  mida  tänse  tegevuse  tarbeks  kasutada ei ole võimalik. Need varud tuleks ettevõttel realiseerida kas müümise või mahakandmise  teel.  Lihtsalt  varusid  varude  pärast  ei  ole  mõistlik  boilansis  arvel  hoida.  Ettevõtte  kannab  kõik  tegevuse  tarbeks  vaja  minevad  väikevahendid  kohe  kuludeks  ja  eraldi  arvele  varudena  ei  võta.  Seetõttu pole ka ettevõte varud muutunud.  Materiaalsete põhivarade punktis on majandusaasta aruandes sõnastus vananenud. Raamatupidamise  sise-eeskirjades  on  põhivara  arvelevõtmise  alampiiriks  640  eurot  600  euro  asemel.  Materiaalse  põhivara punkt just sõnastuse ja tegelikkusele vastavuse osas oleks kindlasti vaja üle vaadata, et oleks  tagatud arusaadavuse printsiip.  Maksustamise  punkt  oleks  vaja  ümber  sõnastada,  sest  alates  01.  jaanuarist  2019  kohaldub  tulumaksuseaduse (TuMS) §4 lg 5 ja § 501 alusel regulaarselt makstavatele dividendidele madalam 


  18    maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide  tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80.  Järgnevad majandusaasta aruande lisad, milledes avalikustatav informatsioon on ära toodud RTJ 15,  on otseselt seotud raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete bilansi ja kasumiaruandega. Lisad  on põhimõtteliselt erinevate põhiaruannete kirjete lahti kirjutamine ehk mida mingi põhiaruande kirje  endas sisaldab.  Lisa 2 „Raha“ annab ülevaate, millises summas on ettevõte rahalised vahendid sularahana kassas ja  millises summas on arvelduskontodel. Põhi osa rahalistest vahenditest asus ettevõtte kontol 115 171  ja kassas 10 375 eurot.  Lisa 3 „Nõuded ostjate vastu“ näitab hetke seisuga üksnes ostjatelt laekumata arveid, sest ettevõte  üldiselt  müüb  oma  kauba  koheselt  ettemakse  arvetega  ja  nõudeid  üles  ei  jää.  Vähesel  määral  lisategevustest on üleval nõuded.  Lisa  4  „Maksude  ettemaksed  ja  maksuvõlad“  näitab  millised  ettemakse  ja  võlad  olid  31.12.2019  seisuga  OÜ  Dolostaril.  Ettevõttel  oli  käibemaksu  ettemaks  aastalõpu  seisuga  13 303  eurot.  Maksuvõla  moodustasid  üksikisiku  tulumaks,  sotsiaalmaks,  kohustuslik  kogumispension  ja  töötuskindlustusmaksed kogusummas 1 308 eurot.  Lisa 5 „Kinnisvarainvesteeringud“ nähtub, et ettevõte 2019. aastal kinnisvarainvesteeringute ostu ja  müügiga ei tegelenud ja ei teinud ka olemasolevatele investeeringutele märkimisväärseid parendusi.  Lisa  6  „Laenukohustised“  annab  ülevaate  ettevõtte  laenukohustistest,  millised  on  erinevad  kohustised,  mis  kuuluvad  tasumisele  12  kuu  jooksul.  Lühiajalisest  laenust  enamuse  moodustab  omaniku  laen  ettevõttesse  27 535  eurot  ja  kapitalirent  4 286  eurot.  Kokku  on  lühiajalisi  laene  ettevõttel summas 31 281 eurot. Pikaajalise laenu moodustab täies osas kapitali rent, mis kuulub ära  maksmisele aastaks 2024 ja on võetud 3,9% intressimääraga.  Lisa 7 „Võlad ja ettemksed“ annab ülevaate, et võla osas on vastavas bilansikirjes võlad tarnijatele,  võlad  töövõtjatele,  maksuvõlad  ja muud  võlad  ning  ettemaksetena  saadud  ettemaksed  kuaba eest,  mida pole veel teele pandud, aga ettevõttel on kohustus kaup teele panna.  Lisa 8 „Osakapitl“ näitab osade jaotust osanike kaupa. OÜ Dolostaril on 31.12.2019 aasta seisuga  üks omanik, kes omab 100% ettevõttest ja osakapitali väärtuseks on 2 556 eurot. 


  19    Lisa 9 „Müügitulu“ annab ülevaate, millistesse geograafilistesse piirkondadesse on OÜ Dolostar oma  kaupu ja teenuseid müünud, samas näitab antud lisa ära ka kogu müügitulu tegevusalade lõikes. Lisast  nähtub,  et  põhiline  müügitulu  tuli  2019  aastal  Leedu  koostööpartneritelt  erinevate  kaubaartklite  edasimüügilt.  Lisa 10 „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ näitab, milliseid kulusid sellel kasumiaruande kirjel on  kajastatud  nagu  müügi  eesmärgil ostetud  kaubad,  energia  kulud (elekter,  kütus),  veevarustus  ning  üüri ja rendi kulud.  Lisa  11  „Tööjõukulud“  näitab  tööjõukulude  jaotumist  palgakulu,  sotsiaalmaksude  ja  töölähetuskulude kohta. Antud lisas on ära näidatud ka keskmine töötajate arv taandatud täistööajale.  Lisa 12 „Seotud osapooled“ annab ülevaate tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudest ja  muudest olulistest soodustustest. 2019. aastal oli selleks ainult arvestatud tasu summas 12 000 eurot.  Vastavalt RTJ 2 § 8 peab raamatupidamise aastaaruandes olema selgelt välja toodud aruandeperiood,  mille kohta see on koostatud ja peab olema eristatud muust samas majandusaasta aruandes esitatud  informatsioonist.  Pärast raamatupidamise aastaaruande koostamist tuleb koostada tegevusaruanne. OÜ Dolostari 2019.  aasta tegevusaruanne on lühike. Tegevusaruandes on kirjeldatud lühidalt ettevõtte põhitegevusala ja  -piirkondi.  Oluliste  sündmustena  on  ära  toodud  uute  koostööpartnerite  leidmine.  Aruandes  on  ära  mainitud ka müügitulu ja kasumi summa, mille olemasolud on kättesaadavad esimese puhul lisast 9  ja  teise  puhul  kasumiaruandest  seega  tegevusaruandes  täiesti  ebavajalik  kirjutada.  Küll  on  tegevusaruandes  märgitud,  et  tänu  kaubavahenduse  kasvule  kujunes  ettevõtte  tulemiks  kasum.  Üldiselt on tegevusaruanne olemas ja vastab nõuetele, kuid tulevikus võiks lisada sinna peamised  finantssuhtarvud ja nende arvutamiseks vajaminevad valemid.  Majandusaasta aruanne on OÜ Dolostari juhatuse poolt heaks kiidetud ja digitaalselt allkirjastatud  13.11.2020  ühe  juhatuse  liikme  poolt.  See  järel  on  sisestatud  kasumi  jaotamise  ettepanek,  kus  aruandeaasta kasum liidetakse eelnevate perioodide kasumile. See järel lisatakse „Müügitulu jaotus  tegevusalade  lõikes“,  kus  tegevusalade  kaupa  protsentuaalselt  märgitakse  ära  müügitulu  jaotus  rohkem kui 95 % ulatuses. Ettevõte osad ei ole veel ümber registreeritud euro vääringusse ja seetõttu  on ettevõtjaportaalis osade väärtuseks 40 000 eurot, kuigi tegelikkuses on osa väärtuseks 2 556 eurot,  see oluline muutus oleks vaja kindlasti korda teha. 


  20    ENESEANALÜÜS  Praktikaga alustades oli juhendaja poolt antavate ülesannetega tegelemine pigem kerge, kuna olen  juba  eelnevalt  tuttav  ettevõttes  kasutatava  raamatupidamise  programmiga.  Profitiga  olen  raamatupidamise  alast  tööd  teinud  kokku  6  aastat.  Programm  on  väga  kergesti  arusaadavalt  üles  ehitatud ja eesti keelne, mis omakorda muudab navigeerimise erinevate moodulie vahel väga lihtsaks.  Praktika puhul pidasin väga oluliseks koostööd praktika juhendajaga, et saada võimalikult palju uut  ja  huvipakkuvat  informatsiooni  praktikal  käsitlevate  teemade  kohta.  Ühise  keele  leidmine  juhendajaga ei olnud keeruline ja koostöö sujus.  Tänu  saadud  uutele  praktilistele  kogemustele  ettevõttes  ja  teoreetilistele  teadmistele  koolist  just  raamatupidamise aastaaruande koostamise ja majandusaasta aruande esitamise koha pealt sai selgeks,  kui suur töömaht selle tegemiseks on ja mida annab veel paremaks teha, et oleks kergemini arusaadav  aruande lugejale. Raamatupidajal on kohustus hoida ennast kursis Eestis kehtiva seadusandlusega, et  olla  ajakohane  ja  kursis  kõigi  muutustega.  Samuti  peab  olema  koostöövõimekus  teiste  omaalaspetsialistidega, et muuta enda tööd lihtsamaks. Julgus haarata telefon või kirjutada e-kiri end  huvitava teema kohta ja esitada küsimus.  Praktikal olles pühendusin raamatupidamise aastaaruande koostamisele. Koos juhendajaga sai läbi  programmi tehtud automaatsed amortisatsiooni kanded ja seejärel sai hakata juba aruandeid sisestama  ettevõtjaportaali.  Aruannete  saamine  programmist  oli  väga  lihtne.  Lisaks  praktika  programmis  olevatele  ülesannetele  sain  sisestada  ostu-  ja  müügiarveid,  laekumiste  ja  tasumiste  sisestamine  programmis oli väga lihtne ja jõukohane.  Aruandluse praktika lõpetanuna olen seisukohal, et eriala, mida õpin on jätkuvalt minu jaoks huvitav  ja  soovin  sellega  nii  täna  kui  ka  edaspidi  jätkata  nii  tööalaselt  kui  ka  õppimise  poole  pealt.  Raamatupidamine on minu jaoks jätkuvalt põnev ja kaasahaarav ja on ikka veel nii palju, mida juurde  õppida. Praktika käigus saadud uued teadmised on innustavad ja kinnistasid minu eelnevaid teadmisi. 


  21    KOKKUVÕTE  Antud  praktika  eesmärgiks  oli  rakendada  teoreetilisi  teadmisis  praktikaettevõttes  ning  omandada  praktilised  kogemused  finantsraamatupidamuslike  aruannete  koostamiseks  läbi  igapäevatöös  osalemise ja kogemise.  Praktikakohaks oli ettevõte OÜ Dolostar, mille peamiseks tegevusalaks on mitmesuguste erinevate  kaupade ja teenuste vahendamine. Ettevõte on väga hea aruandluse praktika sooritamiseks. Kollektiiv  on  abivalmis  ja  sõbralik.  Praktikakoha  valikuga  jäin  väga  rahule.  Kõik  vajalikud  praktikaprogrammijärgsed  ülesanded  said  täidetud  ning  samas  oli  võimalus  ka  jälgida  teisi  programmiväliseid  raamatupidamisega  seotud  toiminguid.  Sain  juurde  hulgaliselt  teadmisi  ja  enesekindlust.  Raamatupidajana on minul arenguruumi veel omajagu ja tänu sellele praktika kogemusele olen taas  targem ning liigun julgelt edasi endale seatud eesmärkide poole. 


  22    VIIDATUD ALLIKAD  Raamatupidamise seadus . (20. detsember 2002. a.). Kasutamise kuupäev: 31. 01. 2019. a., allikas  Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv  RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted . (22. 12 2017. a.). Kasutamise  kuupäev: 12. 10. 2018. a., allikas  https://www.rahandusministeerium.ee/et/easb/aruandluskorraldus  RTJ 15 Lisades avalikustatav informatsioon . (22. 12. 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 01. 11. 2020.  a., allikas https://www.rahandusministeerium.ee/et/easb/aruandluskorraldus  RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes . (22. 12. 2017. a.).  Kasutamise kuupäev: 12. 10. 2020. a., allikas  https://www.rahandusministeerium.ee/et/easb/aruandluskorraldus  Tulumaksuseadus . (01. 01. 2000. a.). Kasutamise kuupäev: 13. 02. 2020. a., allikas Riigi Teataja:  https://www.riigiteataja.ee/akt/119112010007?leiaKehtiv 


  23    LISAD   


  24    Lisa 1. OÜ Dolostar 2019. a majandusaasta aruanne