mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka ning mis kavatsetakse edasi müüa ehk realiseerida järgneva majandusaasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähteaeg on bilansipäevast üks aasta või vähem. Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kõikidest otsestest soetamisväljaminekutest. Väärtpaberite müügist saadud kasum ja kahjum kajastatakse finantstuluna või -kuluna. Lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt arvestatud dividendid ja intressid on finantstulud. 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine. Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja ebakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: · kassa; · pank; · nõuded ostjate vastu;
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Finantsmajandus Finantsmajandus on üks osa majandusest, mis analüüsib ressursside kasutamist ja jagunemist ning millega tegelemine on möödapäästmatu igale ettevõttele. Põllumajandusettevõtte finantsmajanduse eripära on tingitud eeskätt tootmistegevuse otsesest seotusest bioloogiliste protsessidega, kuid paljuski ka nende ettevõtete õiguslikust vormist. Antud rubriigis pakume võimalust tutvuda iseseisvalt enamlevinud finantsmajanduse osadega, aga Teid võivad abistada ka finantsmajanduse valdkonna konsulendid, kes: · analüüsivad ettevõtte majandusaruannet; · tunnevad ettevõtte raamatupidamiset reguleerivaid põhilisi seadussätteid; · viivad läbi finantsanalüüse; · mõistavad hindade kujunemisviise põllu- ja maamajanduses (sh börsi tundmine); · hindavad investeeringute tasuvust; · tunnevad maksuseadusi (tulu-, sotsiaal-, käibemaks jm); · tunnevad rahandust, krediteerimist, toetusi (laenud, liisingud, fondid, otse...
5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel
võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. Kui lootusetu nõue hiljem laekub, kantakse see tuludesse. 6.13. Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. 6.14. Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust. 6.15. Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest
on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontode arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. eesti kroonides, ümberhinnatult tehingu toimumise päeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Bilansis hinnatakse välisvaluuta ja välisvaluuta pangakontod bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutuste vahe kajastatakse finantstuluna või finantskuluna. 5.1.1 Kassa Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot "Kassa". Kassapidaja on materiaalselt vastutav isik. Ettevõtte juht peab talle tutvustama kassatehingute sooritamise eeskirju ja tema töölepingus peab kajastuma täielik materiaalne vastutus. . Nõuded sularaha transportimiseks on kehtestatud teede- ja sideministri määrusega nr 16 (13.03.2001), Kassas on raha väljaminekut ja sissetulekut tõendavateks dokumentideks kassa
Arvelduste analüütilist arvestust hankijate/tellijatega peetakse hankijate/tellijate lõikes üksikute arvete viisi. Muude arvelduste analüütilist arvestust peetakse üksikute maksete, isikute, jms viisi. [1] Tulude arvestus Osaühingu tulud moodustavad ettevõtte põhikirjajärgsest tegevusest. Need tulud kajastatakse kasumiaruandes ja raamatupidamises kirjendatakse vastavatele tulude kontodele. Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. [1] 10 Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust. [1] Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade
Vaatlusperioodil tehinguid põhivaradega ei toimunud ning selle tõttu ei saa autor anda hinnangut nende tehingute õigest kajastamisest kasumiaruandes. Kuna antud tulud on saadud ebaregulaarse äritegevuse käigus ning ei ole mitte kuidagi seotud põhitegevusega, siis on need tulud kajastatud kooskõlas RTJ 2 lisas toodud kasumiaruande skeemi 2 selgitustega, mis reguleerib äritulude kajastamist kasumiaruandes. Intervjuus finantsjuhiga selgus, et saadud intresse kajastatakse finantstuluna, mille jaoks koostatakse intressinõue. Intressinõue koostatakse tekkepõhiselt ning selle kohta koostab finantsjuht intressiarvestuse. Dokumendivaatluse käigus erinevaid müügiarveid vaadeldes ei tuvastanud lõputöö autor teenuste müügiarvetel eksimusi müügitulu kajastamisel kasumiaruandes ning „Müügitulu“ kirje kasumiaruandes on vastavuses RTJ 10 välja toodud nõuetega. Võttes aluseks ettevõtte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
