Praktika aruanne - raamatupidamine (19)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
xxxx
xxxx
Baltic Chess Group OÜ
Raamatupidamise praktika I
Juhendaja :
xxxxx
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR 4
2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM 5
3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 7
3.1. Pangakontod ja nende arvestus 8
3.2. Kassatehingud 9
3.3. Välisvaluutatehingute arvestus 9
4. ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA 10
5.VARUDE ARVESTUS 11
6.MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 12
6.1. Materiaalse põhivara liigitus 12
6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus 13
6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus 13
6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus 14
6.5. Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine 14
6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine 15
6.7. Materiaalse põhivara hindamine 15
7.LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS 16
7.1. Lühiajalised laenukohustused 16
7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro 16
7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus 17
8.TÖÖTASUDE ARVESTUS 18
8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid , aruanded 18
8.2. Puhkusetasu arvestus 19
8.3. Maksude arvestus töötasult 19
9.PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS 21
10.OMAKAPITALI ARVESTUS 21
KOKKUVÕTE 23
KASUTATUD ALLIKAD 24
LISAD 25
Lisa 1 Müügiarve (EEK) 25
Lisa 2 Müügiarve (EUR) 26
Lisa 3 Kontoplaan 27

SISSEJUHATUS

Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega.
Oma teise raamatupidamispraktika sooritasin 22. novembrist 2008 – 23.jaanuarini 2009 raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Euro Accounting OÜ, mis haldab kokku üle 40 erineva osaühingu.
Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk . Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline.
Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest.
Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel , kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid.
Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada.

ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR

Baltic Chess Group on asutatud 2005. aastal. Firma põhitegevused on maleinventari, tarkvara ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus.
Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime:

• Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust
  
• Digitaalsed ja mehaanilised malekellad
  
• Laua- ja taskumalearvutid
  
• Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks
  
• Raamatud ja ajakirjad male teemal
  
• Elektroonilised demonstreerimisseadmed
  

Kõik e-poes esitatud kaubad on reeglina ettevõttel kohal olemas, mis tähendab kiiret kohaletoimetamist.
Lisaks tegeleb Baltic Chess Group OÜ ka maleinventari, tarkvara ja raamatute edasimüügiga Baltimaade ja teiste EL riikide territooriumil. Ettevõtte põhilisteks partneriteks selles valdkonnas on spordiinventari- ja mööblipoed, reklaamiagentuurid jne.
Baltic Chess Group OÜ üheks pakutavaks teenuseks on erineva taseme maleürituste korraldamine, milles on firmal suur kogemus.
Ettevõttel on hetkel edasimüüjateks:

• Apollo raamatupoed üle Eesti
  
• "Dünamo" spordikauplus / Sarmiko AS ( Liivalaia tn. 5, Tallinn)
  

Baltic Chess Group OÜ-l on üks eraisikust omanik (juhatuse liige / juhataja) ja hetkel ka üks töötaja. Kuna tegemist on väikse ettevõttega, siis ostetakse raamatupidamisteenust sisse Euro Accounting OÜ-lt.

RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM

Sissejuhatuses sai juba mainitud, et Baltic Chess Group OÜ ostab raamatupidamisteenust sisse ettevõttelt Euro Accounting OÜ. Baltic Chess Group OÜ juhataja koostab müügiarved (vt. Lisa 1), kogub kokku kulutšekid ja ostuarved ning teised majandustehinguid kajastavad dokumendid. Seejärel toimetab ta need allkirjastatult raamatupidamisteenust pakkuvale ettevõttele Euro Accounting OÜ, kus dokumendid süstematiseeritakse ja pannakse kronoloogilises järjekorras kausta, alustades sularahatoimingutest, siis ostu- ning seejärel müügiarved. Pärast seda kajastatakse kõik majandustehingud arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Kui kõik majandustehingud kajastatud, siis jätkub programmis tavapärane tasumiste, laekumiste ja muude liikumiste registreerimine kuu pangaväljavõtte alusel. Kausta lisatakse igakuuliselt palgalehed, amortisatsiooniaruanded ja pearaamatu väljavõte. Mapis kõige ees asuvad lepingud .
Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri:
Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis-seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist .
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid.
Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
Algdokumentide käive ja säilitamine
Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse.
Dokumendi nimetus
Esitamise aeg
Dokumendi esitamise eest vastutav isik
Müügidokumendid
hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks
juhataja
Tarnijate arved
hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks
juhataja
Töölähetusaruanne
hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks
juhataja
Majanduskulu aruanne
hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks
juhataja
Palgaarvestuse algandmed
hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks
juhataja
Puhkuste ajakava
31. jaanuar
juhataja
Puhkuseavaldus
vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muudatust
juhataja
Raamatupidamise algdokumente peab Ettevõte säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati .
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab Ettevõte säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt , on Ettevõte kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
Raamatupidamisregistrite pidamine
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.
Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel
Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1.
Varade ja kohustuste inventeerimine
Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel:

• kassa inventuur – üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel;
  
• nõuete ja kohustuste inventuur – üks kord aastas 20. detsembril;
  
• varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad ) – üks kord aastas 01. novembril.
  

Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja.
Aruannete koostamise kord
Bilansisaldod 1 kord kuus.
Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus.
Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks.
Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks.
Majandusaasta aruanne 1 kord aastas 30-ndaks juuniks .

RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS

Pangakontod ja nende arvestus

Üldjuhul teostatakse kõik rahalised operatsioonid pankade arvelduskontode kaudu, mis toimuvad Swedbanki ( Hansapank AS) ja SEB Pank AS-i vahendusel.
Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvelduskontode ja valuutade lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites .
Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi “HansaWorld” kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga tasumise juures peab olema juhataja kinnitatud ostuarve või vastav makset tõendav dokument.
Rahakontod hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga.
Kursimuutused ja ümberhindamised näidatakse raamatupidamiskohustuslase finantstuludena või -kuludena.
Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes. Arvelduskrediidi kasutamise tasu ja intresse kajastatakse finantskuludes.
Kõikide pangaarvete kontode igakuised väljatrükid 1. kuupäevast kuni kuu viimase kuupäevani lisatakse pearaamatu kontode väljatrükkidele.
Pangakontode kasutamisega kaasnevad olulisemad lausendid on järgnevad:
D 2310 Võlad tarnijatele
K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
K 1210 Ostjate tasumata summad
D 1350 Aruandvad isikud
K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
K 2810 Pikaajalised laenud
D 5310 Pangateenus
K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
D 1020/1025 Pank HP/Pank SEB
K 8500 Kasum valuutakursi muutustest
D 8510 Kahjum valuutakursi muutustest
K 1020/1025 Pank HP/Pank SEB

Kassatehingud

Kassatehingute maht ettevõttes Baltic Chess Group OÜ on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassatehingud on kõik Eesti kroonides .
Kassast makstakse välja jooksvate majanduskuludega seotud väljaminekud. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Kannete õigsust kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
Sularaha arvestus toimub raamatupidamises kahel kontol erinevate valuutade kohta. Kõik arveldused välisvaluutas kajastatakse tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursivahed kajastatakse muudes ärituludes või -kuludes. Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu või -kuluna.
Kanded pearaamatus:
1. Sularaha laekumine kassasse:
D 1010 Kassa
K **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne.
2. Sularaha väljamaksed.
D **** Pank/Ostjate tasumata summad/Aruandvad isikud jne.
K 1010 Kassa

Välisvaluutatehingute arvestus

Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhatajaga kooskõlastatult raamatupidaja. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev ettevõtte juhataja.
Baltic Chess Group OÜ kasutab lisaks Eesti kroonidele ka välisvaluutat: USD (USA dollar ) ja EUR (Euro). Kõik välisvaluutas teostatud tehingud kirjendatakse Eesti kroonides Eesti Panga kursiga.
Kui välisvaluutas fikseeritud nõude laekumisel konverteeritakse välisvaluutas laekunud summa kohe Eesti kroonideks, kirjendatakse raha laekumist laekumise päeva kommertspanga vahetuskursiga, vastasel juhul aga kirjendatakse laekumist laekumise päeva Eesti Panga kursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud võlgnevus tarnijale tasutakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, kirjendatakse see väljamakse ülekandepäeva kommertspangakursiga. Kui välisvaluutas fikseeritud kohustus või kulu tasutakse välisvaluutas, kirjendatakse majandustehingut arvelevõetud välisvaluuta kursi alusel.
Nõude laekumisel või võlgnevuse tasumisel valuutakursi muutusest tekkinud kasumit või kahjumit kajastatakse muude ärikuludena või muude ärituludena.
Arveldusarve jääk välisvaluutas arvutatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursiga. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes või -kuludes.

ARVELDUSED ARUANDVATE ISIKUTEGA

Aruandevaks isikuks võib olla töötaja või juhatuse liige. Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol 1350 – Aruandvad isikud. Avanssi aruandvatele isikutele reeglina ei anta. Juhataja esitab aruandava isikult saadud ning seejärel tema poolt kinnitatud kuludokumendid raamatupidamisse, kus nende alusel vormistatakse lähetusaruanne. Lähetusaruandele lisatud kulusid tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuetele (RPS §7 lg 1).
Lähetusaruande vormistamiseks kasutatakse programmi Excel.
Aruande alusel tehakse hiljem aruandvale isikule väljamakse.
Kulu tõendavad dokumendid köidetakse lähetusaruande juurde.
Töölähetuse eest tasutakse EV Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärade piires. Valitsuse poolt kehtestatud piirmääradest suuremaid lähetuskulusid võib välja maksta juhataja loal, makstes lisaks erisoodustuse riiklikud maksud .
Kanded pearaamatus:
1. Lähetuses tehtud kulude lausend lähetusaruande alusel:
D 5610 Lähetuskulud
K 1350 Aruandvad isikud
2. Lähetuskulude tasumine aruandvale isikule kassast:
D 1350 Aruandvad isikud
K 1010 Kassa

VARUDE ARVESTUS

Kahjuks ei puutunud ma oma praktika perioodil laoarvestusega väga kokku, kuna laoarvestust peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks ostetud kaubad.
Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses , mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud .
Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse kriitiliselt üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised.
Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab ettevõtte juhataja ning sisestab ka lattu sissetuleku. Kõik materjalide ja kaupade ostuarved kontrollib ja kinnitab raamatupidamises juhataja.
Müügiarvete sisestamisel kantakse kaubad kuluks FIFO meetodil.
Laojääkide ja inventuuride eest vastutab ettevõtte juhataja.
Kauba liikumist peab juhataja Exceli tabelis, kus ta kajastab kauba sissetulekud ostuarvete alusel, kauba väljaminekud müükide ja mahakandmisaktide alusel ning kabajäägid. Kord aastas 1. novembril toimub korraline inventuur, mille viib läbi 2-liikmeline komisjon koosseisus : juhatuse liige ja Euro Accountig OÜ raamatupidaja. Inventuuri käigus loetakse kõik materjalid ja kaubad tükkhaaval üle, hinnatakse soetusmaksumust ning nende vastavust turuhindadele ning koostatakse inventuuri akt. Kui kaupu, materjale on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt .
Ettevõttele raamatupidamisteenust pakkuvale Euro Accountig OÜ-le saadetakse inventuuri akt, mille alusel teostatakse laojääki korrigeeriv kanne pearaamatusse:
D 1640 Müügiks ostetud kaubad – Ladu 1
K 4200 Müügiks ostetud kaubad.

MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS

Materiaalse põhivara liigitus

Baltic Chess Group OÜs liigitatakse põhivarad:

• Masinad ja seadmed ,
  
• Muu materiaalne põhivara.
  

Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus

Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 20 000 krooni ja rohkem. Varad alla 20 000 krooni kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse .
Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse.
Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm.
Kanded pearaamatus:
1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel:
D 1830 Masinad ja seadmed
D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks
K 2310 Võlad tarnijatele
2. Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi:
D 1830 Masinad ja seadmed
K 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil
K 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused

Materiaalse põhivara kulumi arvestus

Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil.
Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
Ehitised
5-10% aastas;
Masinad ja seadmed
10-25% aastas;
Arvutustehnika
20-35% aastas;
Muu materiaalne põhivara
10-35% aastas.
Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine:
D 7040 Muu põhivara amortisatsioon
K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara

Materiaalse põhivara remondi arvestus

Materiaalse põhivara hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja tõenäoline on nende osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Pideva hoolduse ja remondi kulu on perioodikulu .

Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine

Põhivara väljaminek toimub ostu-müügilepingu alusel.
Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel.
Põhivara müügi korral eemaldatakse bilansist nii põhivara soetusmaksumus kui akumuleerunud kulum. Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana.
Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise vajadust hindab inventeerimiskomisjon ja otsustab juhtkond .
Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna.

Materiaalse põhivara inventeerimine

Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis -, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest .
Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:

• põhivara nimetus;
  
• põhivara arvele võtmise kuupäev;
  
• soetusmaksumus;
  
• akumuleeritud kulum;
  
• jääkmaksumus;
  
• õiglane väärtus (turuväärtus);
  
• asukoht;
  
• kasutaja või vastutaja nimi.
  

Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea , kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded.

Materiaalse põhivara hindamine

Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla selle bilansilise väärtuse, tehakse vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks.
Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui see on tõenäoline, tuleb korraldada uus väärtuse test. Kui selle tulemusel selgub , et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada. Ülempiiriks on sealjuures vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni arvestades. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Juhataja vastav otsus on aluseks muudatuste tegemiseks raamatupidamisandmetes.

LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS

Lühiajalised laenukohustused

Baltic Chess Group OÜ on saanud intressita laenu omanikult, mida ta tasub igakuiselt.
Kanded pearaamatus:

Laenu laekumine SEB Panka:
D 1025 Pank SEB
K 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad

Igakuised tagasimaksed SEB Panka:
D 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad
K 1025 Pank SEB

Arveldused tarnijatega, ostureskontro

Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro., kus registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, kande kuupäev, hankija , tasumistingimus, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse koostab programm automaatselt kande pearaamatusse.
Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhataja, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises.
Võlgnevuste tasumisel tuleb kinni pidada tarnija maksetingimustest. Kui ettevõtte finantsolukord seda ei võimalda, tuleb koostada maksekava, mille üks kriteerium on tarnija maksetingimustes sätestatud viivise suurus. Raamatupidaja kohustus on jälgida ja tagada, et ostuarved vastaksid raamatupidamisseaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele.
Ostureskontrot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda, erinevuse korral selgitada põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes.
Võlgnevusi tarnijatele inventeeritakse aasta lõpus.
Baltic Chess Group OÜ suuremad kliendid on: Apollo Raamatu AS, Eesti Üliõpilaste Selts, Saue male-kabeklubi MTÜ, Viljandi maleselts, Maardu Maleklubi jne.

Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus

Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks “Võlad tarnijatele” ka “Maksuvõlad” ja “Viitvõlad”.
Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto ; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne).
Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus.
Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on:
D 4300 Ostetud teenused
D 1510 Sisendkäibemaks
K 2131 Võlad tarnijatele
Viitvõlgadest esineb ettevõttel intressivõlad, Baltic Chess Group OÜ rendib kapitalirendi korras sõiduautot. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustusena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile (igakuisteks makseteks). Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast lähtudes, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Ostjate ettemaksud, mis on makstud kaupade või materjalide eest enne kauba saamist, kantakse laekumisel raamatupidamisprogrammi.
Ettemaksu saamise lausend:
D 1020 Pank HP
K 2210 Ostjate ettemaksed

TÖÖTASUDE ARVESTUS

Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded

Töötasu arvestuse aluseks on töötajate lepingulised püsiandmed, perioodi tööaja tabelid ja palgaleht, mis vormistatakse programmis Excel. Need koostab ja muudab ettevõtte juhataja ning seejärel esitab raamatupidajale.
Raamatupidaja kohustus on veenduda töötajale maksuvabastuse rakendamiseks nõutavate asjaolude ja alusdokumentide olemasolus.
Töötasu ja sellega seotud maksude õigeaegse tasumise eest vastutab juhataaja.
Töötasu arvestamine toimub perioodiliselt kuu esimesest kuupäevast kuu viimase kuupäevani ning töötasu ülekandmine toimub hiljemalt arvestamise kuule järgneva kuu viiendaks kuupäevaks. Juhataja vastutab ka maksude õigeaegse tasumise eest.
Palga arvestamiseks ja väljamakse registreerimiseks kasutatakse HansaWorld moodulit Palk.

Puhkusetasu arvestus

Põhi- ja lisapuhkuse aja eest makstakse töötajale puhkusetasu, mille arvestamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses välja hiljemalt eelmisel tööpäeval enne puhkuse algust.
Puhkuse kestvust arvestatakse kalendripäevades. Töötajale puhkusetasude arvestamise aluseks on vastavasisuline töötaja avaldus koos juhataja otsusega või puhkuste ajagraafik , mis on töötaja poolt allkirjastatud jooksva aasta 31. jaanuariks.
Puhkusetasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja keskmine päevapalk ning see korrutatakse puhkuse päevade arvuga.
Vabariigi Valitsuse määruse §2 lg1 kohaselt arvestatakse keskmine palk üldjuhul arvestamise tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvestamise aluseks olev kuude arv. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, siis võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvestada keskmist palka. Keskmise palga arvutamisel võetakse arvesse kõik sellel perioodil saadud lisatasud, preemiad, juurdemaksed, välja arvatud puhkusetasu.

Maksude arvestus töötasult

Töötasudelt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustustuse maksete kinnipidamine , arvestamine ja ülekandmine ning töötajatele tehtud erisoodustuselt maksude arvestamine ja ülekandmine Maksu-ja Tolliametile toimub kehtivate maksuseaduste järgi. Maksude arvestuse õigsuse eest vastutab raamatupidaja.
Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu-ja Tolliametile elektrooniliselt.
Maksude ülekandmise aluseks on maksudeklaratsioon.
Pearaamatu kanded:
1. Viitvõla ja palgakulu kohustuse tekkimise laused:
D 6010 Palgakulu 5800
K 2610 Võlad töövõtjatele 4935
K 2541 Kogumispensioni viitvõlg 116
K 2521 Isiku tulumaksu viitvõlg 714
K 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 35
D 6020 Sotsiaalmaksu kulu 1914
K 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg 1914
D 6030 Töötuskindlustuse kulu 17
K 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 17
2. Palga väljamaksmine, Maksu- ja Tolliameti ees tegeliku kohustuse üles võtmine:
D 2610 Võlad töövõtjatele 4935
K 1020 Pank HB 4935
D 2521 Isiku tulumaksu viitvõlg 714
K 2520 Isiku tulumaksu võlg 714
D 2541 Kogumispensioni viitvõlg 116
K 2540 Kogumispensioni maksed 116
D 2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg 1914
K 2550 Sotsiaalmaksu võlg 1914
D 2531 Töötuskindlustus maksu viitvõlg 52
K 2530 Töötuskindlustus maks 52
Palga väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäeval tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile vastavad maksud. Maksude tasumine toimub panga kaudu.

PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS

Baltic Chess Group OÜ-l on pikaajaline võlg kapitalirendi osas.
Pearaamatusse tehakse aastalõpukanne:
D 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused
K 2130 Pikaajalised kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil

OMAKAPITALI ARVESTUS

Baltic Chess Group OÜ omakapital koosneb seotud ja vabast omakapitalist. Seotud omakapital kätkeb endas “Osakapitali nimiväärtuses” ja “Kohustuslikust reservkapitalist”. Vaba omakapitali komponentideks on “ Eelmiste aastate jaotamata kasum (-kahjum)” ja ”Aruandeaasta kasum (-kahjum)”.
Seotud omakapitali saab kasutada, vaid teatud olukordades kahjumi katmiseks. Osakapital nimiväärtuses koosneb ettevõtte põhikirjaga registreeritust ühest osast väärtusega 40 000 krooni. Kohustusliku reservkapitali väärtus Baltic Chess Group OÜ bilansis on 1/10 osakapitalist nimiväärtuses ehk 4 000 krooni. Esimestel tegevusaastatel kanti iga aasta lõpus aruandeaasta kasumi jaotamise otsusega 1/20 kohustuslikku reservkapitali järgmise kirjendiga:
D 2960 Aruandeaasta kasum (kahjum)
K 2941 Kohustuslik reservkapital
Vabast omakapitalist saab moodustada reserve uuteks osaemissioonideks (fondiemissiooniks) või teha väljamakseid rahadividendide näol.
Aruandeaasta kasum koosneb kõigist põhikirjajärgsetest tuludest ja nendest mahaarvatud olulistest kuludest , mis on tehtud Baltic Chess Group OÜ jätkuva majandustegevuse arendamiseks

KOKKUVÕTE

Teise raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites.
Arvan, et teinegi raamatupidamispraktika täitis oma eesmärki nagu esimene. Selle praktika parim külg seisnes kindlasti selles, et sain täielikult raamatupidamisarvestuses kaasa lüüa. Sain rohkem suhelda, sest küsimusi ikka tekkis - iseseisvalt oli natuke keeruline koolis õpitud teoreetilist poolt praktilisega ühendada.
Teine praktika oli omanäoline, kuna keskkond oli tutvumispraktikaga võrreldes erinev - Euro Accounting OÜ näol on tegemist siiski tunduvalt väiksem firmaga. Õhkkond kontoris oli väga meeldiv ja juhendaja väga abivalmis ning seega käisin hea meelega praktikal.
Käesolev praktika oli niisiis väga informatiivne nii raamatupidamise poolelt kui ka ettevõtte üldise tegevuse jälgimise küljelt. Tänu väga heale juhendamisele, arvan, et sain ettevõtte praktilisest tööst väga hea ülevaate ja mulle antud korralduste täitmistega edukalt hakkama.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Baltic Chess Group OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad

LISAD

Lisa 1 Müügiarve (EEK)

Lisa 2 Müügiarve (EUR)

Lisa 3 Kontoplaan

Konto
Nimetus
Kontoklass
1010
Kassa
Varad
1019
Kassa vahekonto
Varad
1020
Pank HP
Varad
1021
Pank HP, EUR
Varad
1025
Pank SEB
Varad
1110
Väärtpaberid
Varad
1210
Ostjate tasumata summad
Varad
1290
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
Varad
1310
Nõuded emaettevõtja ja teiste grupi ettevõtjate vastu
Varad
1320
Nõuded sidusettevõtjate vastu
Varad
1330
Nõuded omanike vastu
Varad
1340
Muud lühiajalised nõuded
Varad
1350
Aruandvad isikud
Varad
1410
Intressid
Varad
1420
Väärtpaberite dividendinõuded
Varad
1430
Muud viitlaekumised
Varad
1510
Sisendkäibemaks
Varad
1511
Sisendkäibemaks, teenuse importimisel tasumisele kuuluv
Varad
1512
Sisendkäibemaks, EL-st soetatud kaupadelt
Varad
1513
Tollis impordilt tasutud käibemaks
Varad
1514
Põhivara soetamisel tasutud käibemaks
Varad
1515
Käibemaksu ettemaks
Varad
1520
Ettemakstud maksud
Varad
1530
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Varad
1610
Tooraine ja materjal
Varad
1620
Lõpetamata toodang
Varad
1630
Valmistoodang
Varad
1640
Müügiks ostetud kaubad-ladu 1
Varad
1641
Müügiks ostetud kaubad-ladu 2
Varad
1650
Ettemaksed tarnijatele
Varad
1710
Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
Varad
1720
Pikaajalised nõuded ema- ja teiste grupi ettevõtjate vastu
Varad
1730
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
Varad
1740
Pikaajalised nõuded sidusettevõtjate vastu
Varad
1750
Muud aktsiad ja väärtpaberid
Varad
1760
Mitmesugused pikaajalised nõuded
Varad
1800
Kinnisvarainvesteeringud
Varad
1810
Maa ja ehitised
Varad
1820
Masinad ja seadmed
Varad
1830
Muu materiaalne põhivara
Varad
1840
Kulum kinnisvara investeeringud
Varad
1841
Kulum ehitised
Varad
1842
Kulum masinad ja seadmed
Varad
1843
Kulum muu materiaalne põhivara
Varad
1850
Lõpetamata ehitised
Varad
1860
Ettemaksed materiaalse põhivara eest
Varad
1910
Arenguväljaminekud
Varad
1920
Patendid , litsentsid, kaubamärgid
Varad
1930
Firmaväärtus
Varad
1940
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Varad
2110
Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Võlad
2120
Pikaajalise võlakohustuse tagasimaksed järgm.perioodil
Võlad
2130
Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil
Võlad
2140
Konverteeritavad võlakohustused
Võlad
2210
Ostjate ettemaksed
Võlad
2310
Võlad tarnijatele
Võlad
2410
Võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtjatele
Võlad
2420
Võlad siduettevõtjatele
Võlad
2430
Muud lühiajalised võlad
Võlad
2510
Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto)
Võlad
2511
Käibemaks müügil 18 %
Võlad
2512
Käibemaks EL 18%
Võlad
2513
Käibemaks müügil 5%
Võlad
2519
Käibemaksu intressivõlg
Võlad
2520
Isiku tulumaksu võlg
Võlad
2521
Isiku tulumaksu viitvõlg
Võlad
2529
Isiku tulumaksu intressivõlg
Võlad
2530
Töötuskindlustus maks
Võlad
2531
Töötuskindlustus maksu viitvõlg
Võlad
2539
Töötuskindlustuse maksu intressivõlg
Võlad
2540
Kogumispensioni maksed
Võlad
2541
Kogumispensioni viitvõlg
Võlad
2549
Kogumispensioni makste intressivõlg
Võlad
2550
Sotsiaalmaksu võlg
Võlad
2551
Sotsiaalmaksu viitvõlg
Võlad
2559
Sotsiaalmaksu intressivõlg
Võlad
2560
Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustus
Võlad
2569
Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustuse intressivõlg
Võlad
2570
Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaks
Võlad
2579
Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaksu intressivõlg
Võlad
2580
Maamaks
Võlad
2589
Maamaksu intressivõlg
Võlad
2590
Raskeveokimaks
Võlad
2591
Raskeveokimaksu intressivõlg
Võlad
2610
Palgavõlg
Võlad
2611
Palga vahekonto
Võlad
2612
Puhkusereserv
Võlad
2650
Dividendivõlad
Võlad
2660
Intressivõlad
Võlad
2690
Muud viitvõlad
Võlad
2691
Muud palga viitvõlad
Võlad
2710
Lühiajalised eraldised
Võlad
2720
Ettelaekunud tulevaste perioodi tulud
Võlad
2810
Pikaajalised laenud
Võlad
2820
Pikajalised võlakirjad
Võlad
2830
Pikaajalised kapitalirendi kohustused
Võlad
2831
Pikaajalised kapitalirendi kohustused 2
Võlad
2840
Pikaajalised konverteeritavad võlakohustused
Võlad
2850
Pikaajalised võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtj
Võlad
2860
Pikaajalised võlad sidusettevõtjatele
Võlad
2870
Muud pikaajalised võlad
Võlad
2880
Muud pikaajalised eraldised
Võlad
2890
Pensionieraldised
Võlad
2910
Osa ( aktsia )kapital
Omakapital
2911
Registreerimata osakapital
Omakapital
2920
Ülekurss (aazio)
Omakapital
2930
Oma osad või aktsiad ( miinus )
Omakapital
2940
Reservid
Omakapital
2941
Kohustuslik reservkapital
Omakapital
2950
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Omakapital
2960
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital
2999
Eelmiste aastate tulemus (arvestuslik konto)
Omakapital
3000
Põhivara müügi vahekonto
Tulud
3100
Kauba müük Eestis (km.18%)
Tulud
3200
Teenuste müük Eestis (km.18%)
Tulud
3300
Müük Eestis (km.5%)
Tulud
3400
Käibemaksuvaba käive
Tulud
3510
Kauba müük EL (km.0%)
Tulud
3520
Teenuste müük EL (km.0%)
Tulud
3530
Kauba müük EL (km.18%)
Tulud
3540
Teenuste müük EL (km.18%)
Tulud
3610
Kauba eksport (km.0%)
Tulud
3620
Teenuste eksport (km.0%)
Tulud
3810
Tulud mittepõhitegevusega seotud müügist (km.18%)
Tulud
3820
Kasum põhivara müügist
Tulud
3830
Viivised ostjate arvetelt
Tulud
3840
Valuutakursikasum arveldustest ostjate ja tarnijatega
Tulud
3990
Muud äritulud
Tulud
4000
Varude jääkide muutus
Kulud
4100
Müügiks ostetud toore , materjalid
Kulud
4110
EL-st ostetud toore, materjalid
Kulud
4200
Müügiks ostetus kaubad
Kulud
4210
EL-st ostetud kaubad
Kulud
4300
Ostetud teenused
Kulud
4310
Teenuste saamine (käibemaksuga maksustatav)
Kulud
4400
Kasutusjuhendis, pakendid
Kulud
4500
Kaubakäsitlusekulud ostul
Kulud
4510
Tollikulud
Kulud
4600
Transpordikulud ostul
Kulud
5010
Üürikulud
Kulud
5020
Kommunaalkulud ( elekter , vesi, küte, haldus)
Kulud
5030
Kontori (töökoja) korrashoid
Kulud
5040
Kontori (töökoja) kindlustus
Kulud
5050
Kontori (töökoja) valvekulud
Kulud
5110
Kantseleitarbed, postikulud
Kulud
5120
Väheväärtuslik kontoriinventar
Kulud
5130
Kontoriinventari hooldus ja remont
Kulud
5140
Arvutite- ja võrgu hooldus
Kulud
5150
Info ja õppematerjalid
Kulud
5160
Perioodika
Kulud
5210
Fikstelefonikulud
Kulud
5220
Mobiiltelefoni kõned
Kulud
5230
Internet
Kulud
5310
Pangateenused
Kulud
5320
Juriidilised kulud, lepingutasud
Kulud
5330
Riigilõivud
Kulud
5340
Konsultatsioonikulud
Kulud
5350
Raamatupidamisteenused
Kulud
5410
Reklaam
Kulud
5510
Autokütus
Kulud
5520
Auto hooldus ja remont
Kulud
5530
Autokindlustus
Kulud
5540
Isikliku auto kasutamise kompensatsatsioon
Kulud
5550
Auto rent
Kulud
5610
Lähetuskulud
Kulud
5620
Personali täiendõpe
Kulud
5630
Töökaitse ja töötervishoid
Kulud
5640
Erisoodustused
Kulud
5650
Tulumaks erisoodustustelt
Kulud
5660
Sotsiaalmaks erisoodustustelt
Kulud
5710
Transpordi- ja saatekulud müügil
Kulud
5810
Külaliste vastuvõtukulud
Kulud
5820
Tulumaks vastuvõtukuludelt
Kulud
5910
Ebatõenäolised nõuded
Kulud
5920
Lootusetud nõuded
Kulud
5970
Muud turustuskulud
Kulud
5980
Muud halduskulud
Kulud
6010
Palgakulu
Kulud
6020
Sotsiaalmaksu kulud
Kulud
6030
Töötuskindlustuse kulud
Kulud
6040
Pensionikulu
Kulud
7010
Kinnisvara investeeringu amortisatsioon
Kulud
7020
Ehitiste amortisatsioon
Kulud
7030
Masinate seadmete amortisatsioon
Kulud
7040
Muu põhivara amortisatsioon
Kulud
7100
Kahjum põhivara müügist
Kulud
7110
Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist
Kulud
7200
Ettevõtlusega mitteseotud kulud
Kulud
7210
Maksuametile intressid
Kulud
7220
Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
Kulud
7230
Kingitused ja annetused
Kulud
7240
Tulumaks kingitustelt
Kulud
7310
Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega
Kulud
7410
Maamaks
Kulud
7510
Ühingute liikmemaksud
Kulud
7610
Trahvid ja viivised
Kulud
7910
Muud ärikulud
Kulud
7920
Ümardamisvahed
Kulud
8100
Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Tulud
8110
Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kulud
8200
Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Tulud
8210
Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kulud
8300
Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
Tulud
8310
Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
Kulud
8400
Intressitulud
Tulud
8401
Intressitulud (KM vaba käive)
Tulud
8410
Intressikulud
Kulud
8500
Kasum valuutakursi muutustest
Tulud
8510
Kahjum valuutakursi muutustest
Kulud
8600
Muud finatstulud
Tulud
8610
Muud finatskulud
Kulud
8700
Erakorralised tulud
Tulud
8800
Erakorralised kulud
Kulud
8888
Tasaarveldused
Varad
8900
Dividendide tulumaks
Kulud
8999
Arvestuslik tulemus
Varad
9000
Lao ja ostureskontro võrdlus
Varad
9999
Reguleerimiskonto
Varad

31