Arvestuse Alused (0)

Majandusarvestus
Kaugõppe osakong
ARVESTUSE ALUSED
Ainetöö
Üliõpilane:
Juhendaja:
Aino Sillamaa
Tallinn 2005
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE 4
2. TEGEVUSARUANNE 9
3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED 10
3.1. Nõuded ostjate vastu 10
3.2. Raha ja raha ekvivalendid 10
3.3. Varud 10
3.4. Materiaalne põhivara 11
3.5. Immateriaalne põhivara 12
3.6. Kapitali- ja kasutusrendid 13
3.7. Finantskohustused 13
3.8. Ettevõtte tulumaks 13
3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 13
3.10. Tulude arvestus 14
3.11. Kohustuslik reservkapital 15
3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused 15
KOKKUVÕTE 15
VIIDATUD ALLIKAD 16
Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 17
Lisa 2 Kasumiaruanne 18

SISSEJUHATUS

AS Tartu Õlletehas on pika traditsiooniga ettevõte. Selle ettevõtte ajalugu sai alguse aastast 1807, kui belglane Albert Le Coq asutas õlletehase Inglismaale , kuid aastal 1913 müüdi firma A. Le Coq kohalikule õlletehasele „ Tivoli “. 22. aprillil 1913. aastal hakkas kohalik õlletehas “Tivoli” kandma AS A. Le Coq nime.
AS Tartu Õlletehas kuulub holdingfirmale AS A. Le Coq, mis omakorda kuulub Soome kontsernile Olvi OY. Olvi OY kuuluv AS A. Le Coq omab täna 100% Tartu Õlletehase, 90,87% Läti õlletehase Cesu Alus, 83,07% Leedu õlletehase Ragutis AB, 100% AS Saare Õlu ja 100% OÜ Finelin aktsiatest kellele kuulub 100 protsendiliselt AS Ösel Foods .
2004. aasta oktoobris muutis AS Tartu Õlletehas oma ärinime AS A. Le Coq Tartu Õlletehaseks. Nimemuutuse eesmärk on seniste AS Tartu Õlletehase ja AS Ösel Foodsi koondumine ühtse ärinime A. Le Coq alla, mis toimub 2007. aastal kui ettevõte saab 200 aastaseks. Sellega seoses muutub ka Baltikumi tasandil tegutseva holding-ettevõtte A. Le Coq nimi A. Le Coq Group’iks.
Holdingfirma AS A. Le Coq Group asub sisuliselt Tartus ja funktsioone täidavad samad isikud, kes töötavad AS Tartu Õlletehases. Mõningatel juhtudel AS A. Le Coq Group ja AS A. Le Coq Tartu Õlletehase tegevused ühtivad kuna juhtkond on seotud holdingfirmaga. Praegu lasub AS A. Le Coq Tartu Õlletehasel ülesanne aidata teisi holdingkompaniisse kuuluvaid ettevõtteid, kuna ettevõttel on oluline ajalooliselt väljakujunenud roll.
Referaadi eesmärk on uurida, kuidas on ettevõtte majanduslik oluord ja kas ettevõte on piisavalt tugev, et turul järjest suuremat edu saavutada. Peamised allikad töö koostamisel on A. Le Coq Tartu Õlletehase arvandmeid ja sealt talletatud informatsioon.

1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE

Majandusaasta
Majandusaasta pikkus on 12 kuud.
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
Majandusaastaks on kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
Majandusaasta aruande koostamine
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek.
Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
2) tegevusaruande koostamine;
3) audiitorkontroll;
4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine;
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5.
Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod , hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:
1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid . Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
8 ) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga .
Rakendatav raamatupidamistava
Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast:
1) Eesti hea raamatupidamistava;
2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.
(2) Krediidiasutuse, finants - või segavaldusettevõtja või kindlustusandja ja äriühingu, kelle poolt emiteeritud aktsiad või muud väärtpaberid on noteeritud Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi väärtpaberibörsil, raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.
Eesti Panga raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis määratakse Eesti Panga presidendi poolt kooskõlas Euroopa Keskpanga raamatupidamisjuhenditega, küsimustes aga, mida need ei reguleeri, ühega kahest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamistavast.
Bilanss ja kasumiaruanne

Bilanss on raamatupidamisaruanne , mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust.
Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad , mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis - või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi ,arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:
1) millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus
Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus.
Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas.
Tegevjuhtkonna deklaratsioon
Raamatupidamise aastaaruandega koos esitatakse kirjalik deklaratsioon, mis on raamatupidamise aruande lahutamatu osa ja millele kirjutab koos kuupäeva märkimisega alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses nimetatud raamatupidamistavast;
2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev.
Tegevusaruanne
Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas olulisi uurimis - ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel. Tegevusaruandes avalikustatakse tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmete kõik raamatupidamiskohustuslaselt aruandeaastal saadud tasud ja soodustused, väljastatud garantiid ja potentsiaalsed kohustused, töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal. Tegevusaruandes kirjeldatakse raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.
Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, tuleb tegevusaruandes näidata majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis , aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.
Majandusaasta aruande allkirjad
Raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja;
2) raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorgani liikmed, kui see organ on olemas.
Raamatupidamiskohustuslase alg- ja lõppbilanss
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel koostab raamatupidamiskohustuslane algbilansi , kus kajastub tema vara, kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist.
Raamatupidamiskohustuslase lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi.

2. TEGEVUSARUANNE

Tartu Õlletehas on Eesti suurim joogitootja ja suuruselt teine õlletehas. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad kuus tootegruppi: õlu, siider , long drink , karastusjoogid, spordijoogid ja veed ning alates 2004. aastast ka mahlad ja mahlajoogid.
2003. aasta oli ettevõttele edukas. Müügimaht tõusis 10% võrra 55,9 milj. liitrilt 61,4 milj. liitrini aastas. Kodumaine müük tõusis 1% ja eksport kasvas 376%. Tartu Õlletehase siseturu müüginumbrid arenesid järgmiselt: vee müük kasvas 10%, siidri müük 11%, karastusjookide müük 4%, long drinkide müük 27%; õlle müük langes 4%.
Turundustegevus oli suunatud põhiliselt järgmistele kaubamärkidele: õllede tootegrupis “ A. Le Coq “, long drinkide tootegrupis “ Gin Long Drink “, karastusjookide tootegrupis “ Limonaad “ ja siidrite tootegrupis “ Fizz “ brändi arendamisele. Uuteks toodeteks olid 2003.aastal Albert LeCoq õlu, A.Le Coq Gin Green Lime, Limonaad Troopiline, siider “Fizz” jõhvikamaitseline ja Arctic Plus vitaminiseeritud veed.
Tartu Õlletehase käive tõusis 2002. aastal 3% - 416 063 tuh. kroonini ja tegevuskasum tõusis 7% - 86 107 tuh. kroonini. Ettevõtte juhtkonna arvamusel oli 2003. a majandustulemus väga hea.
Oluliseim sündmus aastal 2003 oli Tartu Õlletehase jaoks tema emaettevõtte AS A.LeCoq poolt OÜ Finelin (omab 100% joogitootja AS Ösel Foods aktsiatest) omandamine. Seoses uue sõsarettevõtte lisandumisega alustati 2003.a novembris AS Tartu Õlletehase ja AS Ösel Foods organisatsioonide integreerimisega. Nimetatud protsesside tulemusena alustas Tartu Õlletehas 2004.aasta algusest Ösel Foodsis toodetud “ Aura ” mahlade ja mahlajookide müüki.
Sponsorluses on ettevõttel põhisuundadeks valitud jalgpall ja korvpall. Ettevõte on Eesti Jalgpalliliidu kuldsponsor ja Eesti suurima staadioni “A. Le Coq Arena ” sponsor: Samuti toetati 2003.aastal vabariigi ühte parimatest korvpallimeeskondadest “A.LeCoq/Tallinna Ülikoolid”.
Ettevõttes töötas 2003.a. lõpuks 248 töötajat; aasta keskmine töötajate arv oli 256 töötajat neist meeste osakaal on 61% ja naistel vastavalt 39%.
2003. aastal investeeris Tartu Õlletehas kokku 39 miljonit krooni. Suuremad investeeringud suunati valmistoodangu lao lainendamiseks, samuti tervet ettevõtet hõlmava uue majandustarkvara soetamiseks ja juurutamiseks. 2003. aastal lõpetati ka investeeringud tehase juures asuva Õllemuuseumi ehitamiseks ja renoveerimiseks. 2003. a. suvel avati Õllemuuseum külastajatele.
Ettevõtte põhilisteks majanduslikeks eesmärkideks 2004. aastal on hoida olemasolevate tootegruppide turuosa ja alustada edukalt uute tootegruppide – mahlade ja mahlajookide – müüki. Selleks on planeeritud arendada edasi ettevõtete põhilisi kaubamärke – “A.LeCoq”, “Aura” ja “Fizz” ning olla traditsiooniliselt aktiivne tootearendus­tegevuses kõigis tootegruppides. Tootmises on alanud majandusaastal suurim planeeritud investeering purgiliini soetamine, mis võimaldab edaspidi paremini ja efektiivsemalt rahuldada turu muutunud vajadusi seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga alates 1.5.2004. Uue liini abil laiendatakse sortimenti eelkõige õlle-, siidri- ja long drinkide tootegruppides. Samuti investeeritakse tootmissedmete uuendamisse, et tagada ka edaspidi tootmisliinidelt tuleva toodangu kõrge kvaliteet. Kokku on 2004. aastal planeeritud investeerida rohkem kui 50 miljonit krooni.

3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED

AS Tartu Õlletehase koostab raamatupidamise aruandeid kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamise tavaga. Hea raamatupidamise tava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
AS Tartu Õlletehase bilanss on ära märgitud lisas 1 ja Kasumiaruanne on lisas 2.

3.1. Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete vastu. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete katteks on moodustatud allahindluse reserv ja lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varem allahinnatud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Tabel 1. Nõuded ostjate vastu (tuh. kroonides )
31.12.2003
31.12.2002
Ostjatelt laekumata arved
36 586
31 715
Ebatõenäoliselt laekuvad arved
-364
-503
Nõuded ostjate vastu kokku
36 222
31 212
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas

3.2. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.

3.3. Varud

Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur . Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum . Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
Tabel 2. Varud (tuh.kroonides)
31.12.2003
31.12.2002
Tooraine ja materjal
39 972
37 187
Lõpetamata toodang
2 332
3 207
Valmistoodang
6 259
5 498
Müügiks ostetud kaubad
2 613
2 176
Varud kokku
51 176
48 068
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas

3.4. Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja / või maksumusega alates 8 000 krooni. Varad , mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 8 000 krooni kantakse kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Tabel 3. Materiaalne põhivara (tuh.kroonides)
Maa ja ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Lõpetamata ehitus
Ette-maksed
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2002
Soetusmaksumus
221 857
161 861
6 274
6 490
1 307
397 789
Akumuleeritud kulum
- 33 699
- 77 914
-4 914
0
0
-116 527
Jääkmaksumus
188 158
83 947
1 360
6 490
1 307
281 262
2003. a toimunud muutused
Ostud ja parendused perioodi jooksul
25 982
15 114
1 258
-5 498
-522
36 334
Müük ja mahakandmine
- 100
- 206
0
0
0
-306
Arvestatud kulum
- 9 759
-17 403
- 446
0
0
-27 608
Saldo seisuga 31.12.2003
Soetusmaksumus
247 739
175 519
7 158
992
785
432 193
Akumuleeritud kulum
-43 458
-94 067
-4 986
0
0
-142 511
Jääkmaksumus
204 281
81 452
2 172
992
785
289 682
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ( k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud ) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.
Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt eeldatavatest kasulikest eluigadest. Ehitised 3-5 %, rajatised 10-15%, masinad ja seadmed 10-25%, transpordivahendid 15-35%, muu inventar ja IT seadmed 15-40%
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

3.5. Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooninormid on arenguväljaminekul ja tarkvara , patendid , litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivarl 30%. Arenguväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita.
Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real .

3.6. Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte kui rentnik : Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ( intressikulu ) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.

3.7. Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit.

3.8. Ettevõtte tulumaks

Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 26/74 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja- kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

3.10. Tulude arvestus

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Müügitulu on kajastatud neto realiseerimimaksumuses, mis ei sisalda makse (käibemaks, aktsiis), allahindluseid ja korduvkasutusega taarat (pudelid, kastid , alused jne). Taara müügi ja tagasiostu vahe on kajastatud kasumiaruande real “ Muud ärikulud “ või “ Muud äritulud “ olenevalt sellest, kas ettevõte on teeninud müügi ja tagasiostu vahena kasumit või kahjumit.
Tabel 4. Müügitulu (tuh.kroonides)
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
2003
2002
Eesti
397 648
397 911
Läti
16 178
6 848
Leedu
406
976
Soome
420
258
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
2003
2002
Austria
280
0
Rootsi
180
55
Norra
18
13
Tollivabad piirkonnad
156
76
Ukraina
0
67
Ameerika Ühendriigid
10
17
Taani
57
0
Inglismaa
186
0
Saksamaa
524
241
Kokku
416 063
406 462
Müügitulu tegevusalade lõikes
Õlle realisatsioon
265 708
262 624
Karastusjookide realisatsioon
66 258
63 998
Longerite realisatsioon
37 385
30 729
Siidrite realisatsioon
22 396
21 939
Mineraalvee realisatsioon
18 758
18 180
Muu müük ( materjalid, tooraine jne )
5 558
8 992
Müügitulu kokku
416 063
406 462
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas
Taara käive, mis ei kajastu kasumiaruande müügitulus, oli 2003.a. 324 916 tuh.krooni (2002.a.:320 393 tuh.krooni ).

3.11. Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga- aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks . Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

3.12. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

KOKKUVÕTE

Aastal 1997 algas AS Tartu Õlletehasel uus ajajärk, kui ettevõtte aktsiad ostis Soome õlletootja Olvi OY. Sellel hetkel oli Tartu Õlletehase peamiseks õllemargiks Alexander . Ettevõtte turuosa oli kõigest 13%. Alates aastast 1997 hakkas õlletehases väga kiiresti arenema. Eelmainitud ajast alates toimuvad tugevad muutused kuni tänaseni, sest peaeesmärk on turuliidri positsiooni saavutamine ja säilitamine. Aastal 1999 elustati firma ajalooline kaubamärk A. Le Coq, kui kindel tunnus õllede garanteeritud kõrgest kvaliteedist.
Ettevõtte majandustulemuste järgi võib öelda, et ettevõte on suutnud omale seatud eesmärgid saavutada ja osalislt neid ka ületada. Tartu Õlletehase näol on tegemist kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu.

VIIDATUD ALLIKAD

TTÜ TK kirjalike tööde juhend http://tk.ttu.ee/109

EV Raamatupidamisseadus RT I 2002

K. Kallas. Finantsarvestuse alused, Tallinn 2002

Eesti Maksumaksjate Liit. Kommenteeritud maksuseadused, Tallinn 2004

EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, 2004

Äriseadustik, RT I, 1995 koos hilisemate täiendustega. www.easb.ee

AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Tartu Õlletehas majandusaasta aruanne 2003

AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, „ Firmast “ www.alecoq.ee 2004

Olvi OY “Teated“ http://www.olvi.f i 2004

Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003

Bilanss (tuh.kroonides)
31.12.2003
31.12.2002
VARAD
Käibevara
Raha ja pangakontod
4 391
4 004
Nõuded ostjate vastu
36 222
31 212
Muud nõuded
6 723
2 328
Viitlaekumised ja ettemaksed
14 420
13 035
Varud
51 176
48 068
Käibevara kokku
112 932
98 647
Põhivara
Materiaalne põhivara
289 683
281 262
Immateriaalne põhivara
11 581
172
Põhivara kokku
301 264
281 434
VARAD KOKKU
414 196
380 081
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
1 291
1 621
Võlad tarnijatele
17 876
19 610
Muud lühiajalised võlad
77 697
59 904
Maksuvõlad
19 240
16 660
Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud
4 559
3 391
Lühiajalised kohustused kokku
120 663
101 186
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused
67 753
127 440
Muud pikaajalised võlad
3 938
2 676
Pikaajalised kohustused kokku
71 691
130 116
KOHUSTUSED KOKKU
192 354
231 302
Omakapital
Aktsiakapital
8 763
8 763
Ülekurss
7 677
7 677
Kohustuslik reservkapital
3 638
3 638
Eelmiste perioodide jaotamata kasum
128 701
68 424
Aruandeaasta kasum
73 063
60 277
OMAKAPITAL KOKKU
221 842
148 779
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
414 196
380 081
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas

Lisa 2 Kasumiaruanne

Kasumiaruanne 2003 (tuh. kroonides)
2003
2002
Müügitulu
416 063
406 462
Muud äritulud
3 892
2 989
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
1 276
2 071
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-177 147
-173 823
Muud tegevuskulud
-89 229
-91 518
Tööjõu kulud
Palgakulu
-28 208
-25 198
Sotsiaalmaks
-9 280
-8 158
Tööjõu kulud kokku
-37 488
-33 356
Põhivara kulum ja väärtuse langus
-27 665
-29 769
Muud ärikulud
-3 595
- 2 701
Ärikasum
86 107
80 354
Finantstulud ja -kulud
Intressitulud/kulud
-13 044
-20 077
Finantstulud ja -kulud kokku
- 13 044
- 20 077
Aruandeaasta puhaskasum
73 063
60 277
Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas
2