lühendatud raamatupidamise aastaaruandele. Raamatupidamise aruande lisad tuleb esitada süsteemselt eelistatult järgmises järjekorras: arvestuspõhimõtted, seejärel põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad ja lõpuks muud selgitavad lisad (RTJ 2, § 50). Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid RPS § 16 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustistest ning majandustehingutest; jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. AS Simpel Majandusaasta aruanne 200
omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; • kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; • Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid;
otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Keerukamate eesmärkide elluviimine eeldab detailsemate tegevuskavade koostamist ning kontrolli nende täitmise üle. Erinevalt finantsarvestusest ei kasutata juhtimisarvestuses kindlaksmääratud arvestuse põhimõtteid: infosüsteemi loomine jääb ettevõtte juhtide otsustada. Kuna viimastele on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses
kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega.
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava on IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni
Majandusaasta aruande koostamine Juhendaja: 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2. Majandusaasta aruande koostamine ............................................................ 4-6 3. Kokkuvõte ........................................................................................................... 7 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Raamatupidamiskohuslane on seaduse järgi kohustatud lõppenud majandusaasta k
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11
Kõik kommentaarid