MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011
aruandeaasta lõpp: 31.12.2011
ärinimi : OÜ
Baltic Premator
registrikood: 10521993
tänava nimi: Kopli 103
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11712
telefon: +372 6102655, +372 6102255
faks : +372 6102073, +372 6102999
e-posti aadress: bpremator@
blrt .ee
veebilehe aadress: www.blrt.ee
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Sisukord Tegevusaruanne 3Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5Rahavoogude aruanne6Omakapitali muutuste aruanne7Raamatupidamise aastaaruande lisad8Lisa 1 Arvestuspõhimõtted8Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 11Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad12Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud12Lisa 5 Varud13Lisa 6 Materiaalne põhivara13Lisa 7 Kapitalirent14Lisa 8 Kasutusrent 15Lisa 9 Laenukohustused15Lisa 10 Võlad ja ettemaksed16Lisa 11 Osakapital 16Lisa 12 Müügitulu 17Lisa 13 Muud äritulud 17Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu18Lisa 15 Üldhalduskulud18Lisa 16 Tööjõukulud 18Lisa 17 Muud ärikulud19Lisa 18 Finantstulud ja -kulud19Lisa 19 Seotud osapooled192
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
TegevusaruanneOÜ Baltic Premator kuulub rahvusvahelisse
kontserni BLRT Grupp AS (edaspidi
kontsern ).
2011.aastal on Baltic Premator OÜ
asutanud tütarettevõtte
Baltik Premator OOO asukohaga Kaliningrad, tehes sissemakset osakapitali 242
eurot. Baltik Premator OOO on tekkinud kontserni ettevõtte Elme OOO rekonstrueerimise käigus.
2011.aasta realiseerimise
netokäive oli 4 874 036 euro (2010: 5 955 464 euro) ning see moodustas 90,1% planeeritust (2010: 117,7%).
Laevaremondi tootmismaht moodustas 51,6% ( 2010: 49,6% ) netokäibest. 2011.aasta müüdud toodangu kulu oli 5 086 685 euro (2010: 6 100
912 euro). Brutokahjum moodustas aruandeperioodil 212 649 euro (2010: 145 448 euro). Kahjumi põhjuseks tellimistööde mahu
langemine laevaremondi alal.
Laevade remont on sesoonne töö ning seetõttu töötab ettevõte talvekuudel alakoormusega.
Aruande perioodil arvestati palkadeks kokku 1 250 886 euro (2010: 1 415 356 euro) s.h. juhatuse
liikmetele 62 344 euro (2010a. 47 128 euro).
Keskmine töötajate arv oli 111 inimest (2010: 135 inimest).
Suhtarvud 2011
2010
Varude käibekordaja =
18,4
24
netokäive/varude keskmine
Likviidsuskordaja = (
käibevara -laovarud)/lühiajalised
1,44
1,81
kohustused
Käibekapital = käibevara -
504 100 eurot
801 651 eurot
lühiajalised kohustused
Arengusuunad 2012. aastaks2012. aastaks
plaanib ettevõte osutada teenuseid summas 5,622 mln eurot. s.h. laevaremondi ala 2,809 mln eurot. Planeeritavad
investeeringud põhivarasse 2012. aastal on 40 000 eurot.
3
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanneBilanss
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Lisa nrVarad Käibevara
Raha
283 342
680 014
Nõuded ja ettemaksed
629 459
538 977
2
Varud
275 230
255 523
5
Kokku käibevara1 188 0311 474 514 Põhivara
Finantsinvesteeringud
242
201 962
4
Materiaalne põhivara
288 211
399 839
6
Kokku põhivara288 453601 801 Kokku varad1 476 4842 076 315 Kohustused ja
omakapital Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
63 751
91 164
9
Võlad ja ettemaksed
450 384
581 699
10
Eraldised 1 831
0
Kokku lühiajalised kohustused515 966672 863 Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
0
63 751
9
Kokku pikaajalised kohustused063 751 Kokku kohustused515 966736 614 Omakapital
Osakapital nimiväärtuses
2 500
2 500
11
Kohustuslik reservkapital
77 174
77 174
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (
kahjum )
1 260 027
2 066 497
Aruandeaasta kasum (kahjum)
-379 183
-806 470
Kokku omakapital960 5181 339 701 Kokku kohustused ja omakapital1 476 4842 076 315 4
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
20112010Lisa nrMüügitulu
4 874 036
5 955 464
12
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
-5 086 685
-6 100 912
14
Brutokasum (-kahjum)-212 649-145 448 Üldhalduskulud
-166 426
-133 603
15
Muud äritulud
1 777
285
13
Muud ärikulud
-38
-550
17
Ärikasum (kahjum)-377 336-279 316 Finantstulud ja -kulud
-1 847
-527 155
18
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist-379 183-806 471 Aruandeaasta kasum (kahjum)-379 183-806 471 5
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
20112010Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum)
-377 336
-279 316
Korrigeerimised Põhivara
kulum ja väärtuse langus
137 079
143 538
6
Kasum (kahjum) põhivara müügist
-12
0
13, 17
Kokku korrigeerimised137 067143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus
83 313
-122 894
2, 4
Varude muutus
-19 707
-13 298
5
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus
-129 484
215 968
10
Kokku rahavood äritegevusest-306 147-56 002 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja
immateriaalse põhivara soetamisel
-28 747
-150 589
6
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist
3 308
0
Tasutud tütarettevõtjate soetamisel
-242
0
4
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel
0
-2 035 807
18
Antud laenud
-20 000
-92 019
2, 4
Antud laenude tagasimaksed
52 730
1 499 977
2,4,18
Laekunud
intressid 0
22 495
Kokku rahavood investeerimistegevusest7 049-755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed
-91 164
-100 400
9
Makstud intressid
-6 410
-11 540
6
Kokku rahavood finantseerimistegevusest-97 574-111 940 Kokku rahavood-396 672-923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses680 014
1 603 899
Raha ja raha ekvivalentide muutus-396 672-923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus283 342
680 014
6
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
KokkuOsakapital
Kohustuslik
Jaotamata
nimiväärtuses
reservkapital
kasum (kahjum)
31.12.200925 565
77 174
2 066 497
2 169 236
Aruandeaasta kasum (kahjum)
0
0
-806 470
-806 470
Muutused muudest
-23 065
0
0
-23 065
väljamaksetest omanikele
31.12.20102 500
77 174
1 260 027
1 339 701
Aruandeaasta kasum (kahjum)
0
0
-379 183
-379 183
31.12.20112 500
77 174
880 844
960 518
Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud
lisas 11.
7
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisadLisa 1 ArvestuspõhimõttedÜldine informatsioonBaltic Premator OÜ raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga.
Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise
Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud
alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud.
Baltic Premator OÜ ei ole
koostanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, kuna tema osadest enam kui 90% kuulub Eesti
Vabariigis registreeritud emaettevõttele BLRT Grupp AS, kes on
asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud
koostama ning
avalikustama konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt
on Baltic Premator OÜ arvestusvaluutaks alates 1.
jaanuarist 2011 euro. Muutus arvestusvaluutas on kajastatud edasiulatuvalt. Seisuga
1. jaanuar 2011 on Baltic Premator OÜ teostanud raamatupidamiskontode
saldode ümberarvestuse, lähtudes valuutakursist 15,6466
krooni/euro.
2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber
arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel
perioodidel kehtinud fikseeritud
vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi.
RahaRaha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat
sularaha , arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit),
kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis
investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste
laenukohustuste
koosseisus .
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustusedVälisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale
arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon).
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga
valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused
hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31.
detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid).
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes,
kusjuures ärituludes ja -kuludes
kajastatakse valuutakursi
kasumid ja kahjumid, mis on seotud
tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid
ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes.
Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud
varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse
meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt
tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel.
Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osadTütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui ettevõte
omab kas otseselt või
kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima
tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.
Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud
ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o
omandatud
netovara ) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase
8
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse
soetusmaksumuses .
Nõuded ja ettemaksedNõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus
miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad
allahindlused ).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete
summad ei laeku vastavalt nõuete
esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis
viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku
pankrot või olulised
finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks)
hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes
eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei
ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust
kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on
vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest
kajastatakse kasumiaruandes üldhalduskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema
allahindlus bilansist välja. Varem alla
hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
VarudVarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude
viimiseks nende olemasolevasse
asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega
otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii
otseseid toodetega seotud kulutusi (
tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud
vältimatud kulutused, tööliste
palgad ) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete
amortisatsioon ,
remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
Varude kuluks
kandmisel kasutatakse
FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas
soetusmaksumus või
neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast
maha
hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalne ja immateriaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 640 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse
arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Omatarbeks ehitatud materiaalse põhivara finantseerimiseks võetud laenu kasutuse kulutused (s.h. lepingu sõlmimise tasu amortisatsioon,
intressid), mis on arvestatud alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni, kajastatakse materiaalse põhivara
soetusmaksumuse
osana .
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Arvelevõetud materiaalse põhivaraga seotud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varaobjekti teatud osade asendamine) lisatakse varade
bilansilisele väärtusele siis, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: (a) on tõenäoline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu
ning (b) nende soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud osad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud
kajastatakse kuludena perioodil, mil vastavad kulutused tehti.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara
objektile eraldi
sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
•
Masinad ja
seadmed 10-25 %
• Muu
inventar ,
tööriistad ja sisseseade 20-33 %
Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui
lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”.
9
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui põhivara
kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või
vara
kasutusväärtus ) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende
kaetavale väärtusele.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist
enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle
perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes
real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks, mida
kajastatakse bilansis eraldi real käibevara rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas
bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest,
kumb on madalam.
RendidKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte kui
rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (
intressikulu ) ja kohustuse jääkväärtuse
vähendamiseks.
Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et
intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara
eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt
kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused).
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi
finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel
perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg
on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande
kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval
tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v.a.
need
intressikulud , mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega.
Eraldised ja tingimuslikud kohustusedEraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning
mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise
täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta.
Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna
hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses
(eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
10
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
MaksustamineEestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse
dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna
korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 väljamakstavalt netosummalt. Dividendide
väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui
dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksustamissüsteemi
omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste
jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku
tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata
kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
Seotud osapooledOÜ Baltic Premator aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. omanikke (
emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);
b. sidusettevõtteid;
c. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtte teised tütar- ja sidusettevõtted);
d. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
e.
eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
TuludTulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu
kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis
lähtudes valmidusastme meetodist.
Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu
kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse
intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.
Kohustuslik reservkapitalVastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-
aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal
majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib
kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid
osanikele .
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Lisa nrNõuded ostjate vastu
589 984
516 238
19
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
3 317
4 334
3
Muud nõuded
32 820
16 727
Laenunõuded
26 092
14 562
19
Intressinõuded
6 728
2 165
19
Ettemaksed
3 338
1 678
Kokku nõuded ja ettemaksed629 459538 977 Nõuded ostjate vastu sisaldavad nõudeid seotud osapoolte vastu summas 589 984 eurot (2010: 513 323 eurot).
Nõuded ostjate vastu sisaldavad nõudeid põhivara eest tütarettevõtte vastu. Vt lisa 4.
11
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.201131.12.2010 Ettemaks MaksuvõlgEttemaksMaksuvõlgKäibemaks 3 317
0
4 334
0
Üksikisiku
tulumaks 0
29 214
0
33 418
Erisoodustuse tulumaks
0
68
0
93
Sotsiaalmaks 0
55 605
0
65 491
Kohustuslik kogumispension
0
1 829
0
1 209
Töötuskindlustusmaksed
0
6 568
0
7 706
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad3 31793 2844 334107 917Informatsioon maksusaldode kohta on toodud ka lisades 2,10.
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning
trahvi .
Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Lisa nrTütarettevõtjate aktsiad ja osad
242
0
Laenunõuded
0
44 259
19
Pikaajalised nõuded ostjate vastu
0
157 703
19
Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud242201 962 Kõik pikaajalised nõuded ostjate vastu ja laenunõuded on seotud osapoolte vastu (vaata lisa 19).
Kõik ettevõte laenud on eurodes. Laenude
intressimäärad on fikseeritud (7-10%), tagasimaksetähtajaks on 2012. aasta (2010.a.:
2014-2015. aastad).
Pikaajalised nõuded ostjate vastu on nõuded põhivara eest tütarettevõttele Baltik Premator OOO. Pikaajaliste nõuete tagasimaksetähtajaks
on 2012.aasta (2010.a: 2014-2015. aastad).
2011. aastal on pikaajalised nõuded ja laenunõuded ümber klassifitseeritud lühiajaliseks seoses Baltik Premator OOO nõuete
ennetähtaegse tasumisega 2012. aastal.
Ettevõttele kuulub 13,7% osalus BLRT Masinaehituse OÜ-s asukohaga Eesti Vabariik. Negatiivse omakapitali tõttu hinnati seisuga 31.12.2010
investeering alla väärtuseni 0 eurot.
Ettevõttele kuulub 100% osalus Baltic Premator OOO, mis on tekkinud kontserni ettevõtte Elme OOO rekostrureerimise käigus. Investeeringu
väärtus seisuga 31.12.2011 on 242 eurot. Tütarettevõte likvideeritakse 2012. aastal kahjumliku äritegevuse tõttu.
Investeeringud tütarettevõtetesse kajastatakse bilansis soetusmaksumuses.
12
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Tooraine ja materjal
169 776
228 307
Lõpetamata toodang
102 838
27 216
Ettemaksed varude eest
2 616
0
Kokku varud275 230255 523Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil varusid allahinnatud ei olnud.
Lisa 6 Materiaalne põhivara
(eurodes)
KokkuMasinad jaMuuseadmedmateriaalnepõhivara31.12.2009 Soetusmaksumus
881 551
39 238
920 789
Akumuleeritud kulum
-495 193
-32 808
-528 001
Jääkmaksumus 386 358
6 430
392 788
Ostud ja parendused
125 365
25 224
150 589
Amortisatsioonikulu -137 797
-5 741
-143 538
31.12.2010 Soetusmaksumus
972 083
63 018
1 035 101
Akumuleeritud kulum
-598 157
-37 105
-635 262
Jääkmaksumus373 926
25 913
399 839
Ostud ja parendused
28 747
0
28 747
Amortisatsioonikulu
-132 391
-4 688
-137 079
Müügid
-3 296
0
-3 296
31.12.2011 Soetusmaksumus
996 661
63 018
1 059 679
Akumuleeritud kulum
-729 675
-41 793
-771 468
Jääkmaksumus266 986
21 225
288 211
Täiendav informatsioon kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara kohta on toodud lisas 7.
Informatsioon amortisatsioonikulu kohta on toodud ka lisades 14 ja 15.
Lähtudes asjaolust, et ettevõtte äritegevus on kahjumis, analüüsis
juhtkond vajadust põhivarade kaetava väärtuse testimiseks.
Varade kaetava väärtuse test tehti lähtudes põhivarade kasutusväärtusest, mille leidmiseks koostati antud varadega seotud
13
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
rahavoogude projektsioonid järgmistel perioodidel ning arvutati rahavoogude
nüüdisväärtus . Rahavoogude prognoosides kasutati
diskontomäära 8%. Väärtuse languse testi tulemusena ilmnes, et puudub vajadus varade väärtuse allahindamiseks, kuna kaetav väärtus ületab
antud põhivarade
bilansilist maksumust.
Müügitulu kasv, muutuv- ja
püsikulud on prognoositud varasemate perioodide tulemuste ning lähitulevikus plaanitavate strateegiliste
arengute alusel.
Tulude prognoosimisel arvestati keskmiseks müügikasvuks:
2012 15%
2013 5%
2014 5%
Ettevõte planeerib 2012 aastal taastada osaliselt varasemate perioodide müügimahud. Ettevõtte 2009.aasta müügitulu ulatus 9 miljoni
euroni, 2010 oli müügitulu 6 miljonit eurot. 2012 aastal planeeritakse jõuda 2010 aasta müügimahtudeni. Müügitulu kasvule 2012.aastal aitab
kaasa ettevõte taastamine kriisist seoses tellimuste mahtude suurenemisega ning samuti tehakse
strateegilised muudatused pakutuvate
teenuste osas.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul on kõik põhivara väärtuse testis rakendatud olulised eeldused
realistlikud . Juhul kui mõnes testimises
kasutatud olulises
eelduses toimuks ebasoosivas suunas oluline muutus, võiks sellest tuleneda vara väärtuse allahindamise vajadus.
Lisa 7 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2011Jaotus järelejäänud tähtaja järgiIntressimäärAlusvaluutaLõpptähtaegLisa nr12 kuu1 - 5 aastaüle 5jooksuljooksulaastaMasinad ja seadmed
63 751
63 751
0
0
3,08-5,65%
EUR
2012.a.
Kapitalirendikohustused63 751
63 751
0
0
9
kokku 31.12.2010Jaotus järelejäänud tähtaja järgiIntressimäärAlusvaluutaLõpptähtaegLisa nr12 kuu1 - 5 aastaüle 5jooksuljooksulaastaMasinad ja seadmed
154 915
91 164
63 751
0
3,08-5,65%
EUR
2010-2012.a.
Kapitalirendikohustused154 915
91 164
63 751
0
9
kokkuRenditud varade bilansiline jääkmaksumus 20112010Masinad ja seadmed
58 735
95 126
Kokku58 73595 126Rendilepingud ei sea piiranguid ettevõtte dividendi- ega finantseerimispoliitikale, lepingute lõppedes läheb
omandiõigus üle ettevõttele.
14
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik 20112010Lisa nrKasutusrendikulu
769 125
714 141
14, 15
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.201131.12.2010Lisa nr12 kuu jooksul
1 274
3 738
1-5 aasta jooksul
0
4 342
Ettevõte võtab rendile emaettevõtelt ja teistelt kontserniettevõtetelt ruumid, masinad ja seadmed, kontoriseadmed.
Nendest kasutusrendilepingutest tulunev rendikulu 2011. aastal oli 759 015 euro (2010: 706 028 euro).
Lepingud on sõlmitud perioodiks kuni 1
aasta. Lepinguid saab ennetähtaegselt lõpetada ühe kuu etteteatamisega.
2011.a. oli autode kasutusrendilepingutest tulunev rendikulu kokku 3 806 euro (2010: 8 112 euro).
Kõikide
mootorsõidukite kasutusrendilepingute alusvaluutaks on EUR. Lepingud ei sea piiranguid ettevõtte dividendi-
ega finantseerimispoliitikale. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.
Lisa 9 Laenukohustused
(eurodes)
31.12.2011Jaotus järelejäänud tähtaja järgiLisa nr12 kuu jooksul1 - 5 aastaüle 5 aastajooksulKapitalirendikohustused63 751
63 751
0
0
7
kokkuLaenukohustused kokku63 751
63 751
0
0
31.12.2010Jaotus järelejäänud tähtaja järgiLisa nr12 kuu jooksul1 - 5 aastaüle 5 aastajooksulKapitalirendikohustused154 915
91 164
63 751
0
7
kokkuLaenukohustused kokku154 915
91 164
63 751
0
7
15
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Lisa nrVõlad tarnijatele
235 087
353 772
Võlad töövõtjatele
121 063
120 009
Maksuvõlad
93 284
107 917
3
Saadud ettemaksed
950
0
Kokku võlad ja ettemaksed450 384581 698 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustusi seotud osapooltele summas 209 848 euro (31.12.2010: 334 226 euro). Täiendav informatsioon
tehingute kohta seotud osapooltega on toodud lisas 19.
Lisa 11 Osakapital
(eurodes)
31.12.201131.12.2010Osakapital
2 500
2 500
Baltic Premator OÜ osakapital seisuga 31.12.2011 koosneb 1 osakust nimiväärtusega 2 500 eurot (seisuga 31.12.2010: 39 117 krooni),
mille eest on täielikult tasutud.
Osakapital oli ümberarvestatud eurodesse 2011. aastal. Konverteerimise tulemusena osakapitali suurus ei ole muutunud.
OÜ Baltic Premator jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2011 moodustas 880 844 euro (31. detsember 2010: 1 260 027 euro).
Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 21/79 netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on bilansipäeva
seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta 695 867 euro (31. detsembril 2010: 925 083 euro)
ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 184 977 euro (31. detsembril 2010: 334 944 euro).
16
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
20112010Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti
4 691 555
5 623 655
Leedu
3 155
5 324
Läti
7 984
21 472
Soome
171 342
90 230
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku4 874 0365 740 681Müük väljapoole Euroopa Liidu riike
Venemaa
0
214 783
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku0214 783Kokku müügitulu4 874 0365 955 464Müügitulu tegevusalade lõikes
Metallkonstruktsioonid
2 226 850
2 657 554
Laevaremont
2 514 427
2 952 652
Muud teenused
1 454
339
Materjalide müük
131 305
344 919
Kokku müügitulu4 874 0365 955 464Lisa 13 Muud äritulud
(eurodes)
20112010Kasum materiaalse põhivara müügist
34
0
Kasum valuutakursi muutustest
6
2
Muud
1 737
283
Kokku muud äritulud1 777285Muud äritulud sisaldavad töötukassalt saadud palgatoetust summas 1 390 eurot (2010: 0 eurot).
17
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
(eurodes)
20112010Lisa nrTooraine ja materjal
1 402 471
1 679 067
Müügi eesmärgil ostetud
kaubad 180 601
244 488
Energia
150 004
213 683
Elektrienergia 78 454
88 499
Soojusenergia 6 854
34 293
Kütus 64 696
90 891
Transpordikulud 4 671
9 994
Üür ja rent
763 587
710 162
8
Lähetuskulud 48 975
40 081
Koolituskulud
5 323
6 050
Tööjõukulud
1 575 862
1 828 405
16
Amortisatsioonikulu
136 053
143 087
6
Remondikulud
98 094
59 108
Ostetud teenused
686 666
1 154 103
Muud
34 378
12 684
Kokku müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu5 086 6856 100 912 Lisa 15 Üldhalduskulud
(eurodes)
20112010Lisa nrÜür ja rent
5 538
3 979
8
Energia
1 958
2 101
Kütus
1 958
2 101
Lähetuskulud
6 719
4 021
Koolituskulud
0
2 731
Tööjõukulud
99 777
72 338
16
Amortisatsioonikulu
1 025
451
6
Muud
9 008
9 835
Ostetud teenused
42 401
38 147
Kokku üldhalduskulud166 426133 603 Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
20112010Lisa nrPalgakulu 1 250 886
1 415 356
Sotsiaalmaksud
424 753
485 388
Kokku tööjõukulud1 675 6391 900 74414,15
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale111
135
18
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Muud ärikulud
(eurodes)
20112010Kahjum materiaalse põhivara müügist
22
0
Kahjum valuutakursi muutustest
12
550
Muud
4
0
Kokku muud ärikulud38550Lisa 18 Finantstulud ja -kulud
(eurodes)
20112010Lisa nrFinantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
0
-540 274
Intressitulud
4 563
24 660
19
Intressikulud
-6 410
-11 540
Kokku finantstulud ja -kulud-1 847-527 154 2010. aastal on kajastatud finantskulu tütarettevõtte BLRT Masinaehituse OÜ osade allahindamisest summas 540
tuhat eurot (kokku
investeering oli 2
meur , millest 1.5 meur hinnati alla tagasiulatuvalt 2009 aastal). 2010.aastaaruande võrdlusandmed olid korrigeeritud
seoses olemasoleva laenu allahindamisega.
2010.a. rahavoogude aruandes on kajastatud järgmised summad:
- Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 2 mln eurot: Baltic Premator OÜ tegi sissemakse BLRT Masinaehituse OÜ osakapitali summas 2 mln
eurot 2010. aastal.
- Antud laenude tagasimaksed 1,5 mln eurot: BLRT Masinaehituse OÜ
laenukohustuse tasumine.
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus
BLRT Grupp AS
Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud
Eesti
Kontserni nimetus, millesse kuulub emaettevõtja
BLRT Grupp
Riik, kus kontserni emaettevõtja on registreeritud
Eesti
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.201131.12.2010NõudedKohustusedNõudedKohustusedEmaettevõtja
30 000
67 394
0
94 478
Teised samasse konsolideerimisgruppi
592 803
142 454
732 012
239 748
kuuluvad
ettevõtjad 19
OÜ Baltic Premator
2011. a. majandusaasta aruanne
20112010OstudMüügidOstudMüügidEmaettevõtja
613 794
68 254
734 718
69 193
Teised samasse konsolideerimisgruppi
1 849 289
4 759 668
3 031 084
5 712 187
kuuluvad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 20112010Arvestatud tasu
62 344
46 937
Ettevõte on 2011. a ostnud 163 euro ulatuses (2010: 223 euro) ning müünud 4 086 euro ulatuses (2010: 3 909 euro) kaupu ja teenuseid AS
BLRT Grupp sidusettevõtjatele. Ettevõtte kohustused nimetatud sidusettevõtjate vastu moodustasid seisuga 31. detsember 2011 vastavalt
6 eurot (31.12.2010: 6 eurot).
2011.aastal on seotud osapooltele arvestatud intressitulu 4 563 eurot (2010: 24 660 eurot).
Lahkumishüvitised
Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustust.
Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2011. ega 2010. aastal moodustatud allahindluseid.
20
Document Outline
- Tegevusaruanne
- Raamatupidamise aastaaruanne
- Bilanss
- Kasumiaruanne
- Rahavoogude aruanne
- Omakapitali muutuste aruanne
- Raamatupidamise aastaaruande lisad
- Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
- Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
- Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
- Lisa 4 Pikaajalised finantsinvesteeringud
- Lisa 5 Varud
- Lisa 6 Materiaalne põhivara
- Lisa 7 Kapitalirent
- Lisa 8 Kasutusrent
- Lisa 9 Laenukohustused
- Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
- Lisa 11 Osakapital
- Lisa 12 Müügitulu
- Lisa 13 Muud äritulud
- Lisa 14 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
- Lisa 15 Üldhalduskulud
- Lisa 16 Tööjõukulud
- Lisa 17 Muud ärikulud
- Lisa 18 Finantstulud ja -kulud
- Lisa 19 Seotud osapooled
Kõik kommentaarid