32211 Osakapital nimiväärtuses Omakapital 40131 Tulud teenuste müügist Tulud 50611 Rendikulu Kulud Nagu Sa näed, liiguvad kontode numbrid mingisugust seaduspärasust arvestades edasi. Selle seaduspärasuse ehk süsteemi võid Sa ise juurutada, alustades näiteks numbrist 1, kuid lihtsam ja hiljem kergemalt leitav on kontodele numbrite andmisel järgida kinnitatud bilansiskeemi . Siis saadki varade kontod algavad alati numbriga 1, võlad numbriga 2 jne. edasised numbrid saad samuti skeemist kuna bilansis on 29 põhikirjet, siis kontoplaani kaks järgmist numbrit näitavad Sulle kuulumist vastavasse bilansirühma kassa 01, osakapital 22 jne. Kolmas number kirjeldab vastava bilansirühma alaliiki osakapital on omakapitali pearühmas esimesena kirjeldatav, järelikult number 1 ning viimane number on selleks, et saaksid vajadusel artikleid veelgi liigitada...
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib raamatupidamiskohustuslane (sealhulgas krediidiasutused, kindlustusandjad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, mittetulundusühingud, riik ja riigiraamatupidamiskohustuslased) kasutada erinevaid bilansi- ja kasumiaruande...
Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada raamatupidamise seaduse lisas 1 toodust erinevat bilansiskeemi . Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ja pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks Käibevarana kajastatakse: a) raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse tavapärase äritsükli käigus: c) varasid, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa lähema 12 kuu jooksul. Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana....
aruandes tagasiulatuvalt 2003.a. võrdlusandmeid, vaid varguse mõju kajastatakse 2004.a. kuluna. [2] 10.1 Bilanss Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antudkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara,kohustusi ja omakapitali). 26 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandeskasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Bilansikirjetenimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjetealaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudesolulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks...
1 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 11 2.Bilansi kostiosad 2.1. Bilansi struktuur. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . (Lisa 1) Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu (näiteks...
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum),...
9 4. PÕHIVARADE ARVESTUS 4.1 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ning mida plaanitakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab 15 000 krooni ühiku kohta. Põhivara objektid on liigitatud vastavalt bilansiskeemi kirjetele: · maa, ehitised ja rajatised; · masinad ja seadmed; · muu materiaalne põhivara; · põhivara akumuleeritud kulum; · lõpetamata ehitised; · ettemaksed materiaalse põhivara eest. Iga liigi kohta peetakse eraldi kulumi arvestust, mis annab põhivara liikide jääkmaksumustest objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud...
Aktsiaseltsi raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: 23 1. raamatupidamise aastaaruannete koostamisel juhindutakse raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamistoimkonna juhenditest; 2. raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemi ja kasumiaruandeskeemi nr 2; 3. täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks; 4. aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse; Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3. monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31...
Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale, peab kasutama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning nendele võib lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades esitatutest erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda...
(SME IFRS 3.23). 9. Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes). (SME IFRS 3.23 (d), (e)). BILANSS Üldreeglid 10. Raamatupidamiskohustuslane (välja arvatud paragrahvis 12 nimetatud raamatupidamiskohustuslane) peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. 11. Käesoleva juhendi lisas 1 on toodud tabel bilansikirjete selgitusega, mis sisaldab ühtlasi ülevaadet erinevate bilansis kajastavate objektide arvestuspõhimõtete kohta 3...
3 5. Omakapital on äriühingu omanike poolt investeeritud kapital, kasumi arvel moodustatud reservid ja kasutamata jäänud kasumi jääk. Omakapital on äriühingu puhas vara, st varast on maha arvestatud kõik kohustused. Et selgem oleks, vt. bilansiskeemi eemalda nii vara aktivast kui kohustused passiva ülemiselt osalt ja alles jääbki omakapital, mida hellitatakse tihtilugu netovara nimetusega. Ülesanne 5 Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);...
Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi. Bilansiskeemi kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab bilansi informatiivsust ja loetavust. Bilansi aktiva pool jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõttes tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha;...
(RPS, 2014, §14) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest : bilanss; kasumiaruanne ; rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6). 15 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10) Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada...
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS...
Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud bilansiskeemi . Bilansiskeemi kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab bilansi informatiivsust ja loetavust. Bilansi aktiva pool jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõttes tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha;...
(2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu...
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi , kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000...
Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi . Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on...
Tavaliselt koostatakse bilanss aastalõpu ehk 31. detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi , mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt....