.......... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus...................................................................................................... 5 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine...........................................................5 2.3. Tiinus............................................
PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%)
02.05.2012 Pühvlite piima-ja lihajõudlus Kedy Sünter Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli
*Veisekarja käive-loomade liikumine rühmast rühma ja asendamine uute loomadega *Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega Kui mullikas poegib, kantakse ta noorloomade arvelt ära ja kantakse põhikarja arvele. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota teatud keskkonnatingimustes mingit toodangut (näit. piim, liha, vill, munad jne) Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; PIIMATÕUD *EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug). Kuna hakati kasutama USAst imporditud Holsteini tõu spermat, siis kannab nüüd nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem. *EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein
3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud
kasvatatakse.Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota kindlas ajavahemikus teatud kogus kõrgekvaliteedilisi loomakasvatussaadusi. Põllumajandus loomade jõudlus oleneb nende pärilikest iseärasustest ja tingimustest milles nad elavad. Pideva aretustööga e. paremate loomade valikuga populatsioonist on võimalik põllumajandusloomade jõudlust suurendada. Selleks on vaja teada põllumajandusloomade jõudluse kujunemise seaduspärasusi. 1.1.Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veise ja kitse piima, vähemal määral ka lammast, hobuste ja kaamelite oma.Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda. Piima tootmine on ka kõige tulukam, sest lehm kasutab piima moodustamiseks umbes 50% sööda toitainetest. Veiste piimatoodang ja piima koostisosade vahekord oleneb pärilikest konstitutsioonilistest iseärasustest, tema füsioloogilisest seisundist, tõust ja
importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev. Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg piimavalku. Eesti Maatõug Eesti maatõu eeliseks on nende hea tervis, teda pole ohustanud ohtlikud nakkushaigused.
pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub Kitsede käitumisharjumused on pigem ette arvamatud , nad on karja loomad midagi juhivad vanemad emasloomad, kitsesid saab ka eralda üksik sulgu. Nad on väga targad looomad. Norm temp on 39 kraadi. Kitsed eelistavad kõrgemaid kohti. Saavad hakkama ka madalamate temperatuuriga, külmataluvus sõltub loomade karvastikus, nad ei talu suurt niiskust nagu lambadki. Kitsed eelistavad vihma käest minna varjualla.
personaalarvutiprogrammi dbPlaner. dbPlanerit ainult karjasiseselt kasutades ja kogutud andmeid JKKsse mitte edastades toimub loomade hindamine karjasiseselt, mis ei ole ametlik jõudluskontroll. JKKst saadud jõudluskontrolli tulemusi, analüüse ja geneetilise hindamise tulemusi kasutab ETSAÜ aretustöö korraldamisel ja aretussuundade kujundamisel. 38. piimajõudluse mõiste ja mõõtmine Piimajõudlus - lehma piima valgu- ja rasvatoodang ja piimatoodang kindlas ajavahemikus. 39. lehma piimajõudlus . Lehmade piimajõudlust ei iseloomusta ainult saadud piima kogus vaid ka selle koostis s.o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima
skaala ning sirkliharude vahekaugus näitab laiust sentimeetrites. Mõõtelint: võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudselt kehamassirinnaümbermõõdu alusel. 8. Veiste märgistamine karjatamisperioodil ja selle tähtsus 9. Jõudluse definisatsioon Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus kvaliteetseid loomakasvatussaadusi. 10. Piima ja lihajõudlus Piimajõudlus Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5)
Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah
on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus
on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab
toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6) PIIMA-JA LIHATÕUD Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Hästi arenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Hästi arenenud, näärmerikas ja hea verevarustus udarates. Lihaomadused tagasihoidlikud (eesti holsteini tõug (ehf), eesti punane veisetõug (epk ) ,eesti maatõug (ek)). Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head
Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise
Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste
-Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud - surnud näärmeepiteeli rakud - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. Mastiit) 3) pidurdusainete jääke ei esine - nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus; 4)Staphylococcus aureuse esinemine - nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul - Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut. Piimajõudlus - on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul. - lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende laktatsioonitoodangu alusel - Laktatsioonitoodang on alates poegimisest( esimene laktatsioonipäev) 305 päeva jooksul toodetud piima kogus või piimarasva + piimavalgu kogus kg-des. - lehmade jõudlust iseloomustab ka kontrollaasta toodang -1.jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast väljaminekuni lüpstud toodang.
Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused.
dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamise võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug. 4.Teised Eestis aretatavad lambatõud Swifter viljakad lihatõud. Islandilambad (aborigeensed tõud)-võivad aastaringselt õues olla ja iseseisvalt toimetulevad. Muulad-ristandtõud on tallede tootmiseks. Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom
6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus. Piima kvaliteet sõltub kokkuostu hind. Piima kvaliteeti saab hinnata ka lõhna, maitse, värvuse, konsistentsi järgi. Piim peab olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud
Summaarsed toitefaktorite tarbenormid arvutati välja noorkitsedele kehamassiga 10, 20, 30, 40, 50 kg, vabadele ja algtiinetele kitsedele kehamassiga 40, 50 ja 60 kg eraldi väikese liikumisaktiivsuse (laudaspidamine) ja suurema liikuvusaktiivsuse (karjatamine, vabapidamine) puhul. Sarnaselt arvutati välja summaarsed toitefaktorite tarbenormid lõpptiinetele kitsedele (4-5 tiinuskuu) kehamassiga 40, 50, 60 kg, lüpsvatele kitsedele kehamassiga 40, 50, 60, kelle piimajõudlus on kas 0,5, 1, 2, 3 või 4 kg ning sikkudele paaritusvabal ja paaritusperioodil. Päevased summaarsed toitefaktorite tarbenormid on toodud väiksema ja suurema liikumisaktiivsuse puhuks. Kui loomi peetakse talvel laudas ja nad liiguvad vähe, siis sobiksid neile väiksema liikumisaktiivsuse jaoks mõeldud normid. Suvel karjatamisperioodil ja aastaringselt väljas vabapidamise korral sobiksid normid, mis on mõeldud suurema liikumisaktiivsuse puhuks
Koduveised saadi Lõuna- Euroopa rahvastelt. Veis on tähtsam koduloom. Tänapäeval tegeldakse veisekasvatusega kõikides maailmajagudes. Parimad veisetõud on aretatud Euroopa paraskliimaga piirkondades. Neil on tihe karvkate ja nad taluvad halvasti üle 240 C soojust. SEEBUD ja PÜHVLID taluvad palavat kliimat paremini. Nad on levinud Indias ja teistes palava kliimaga piirkondades. 17. sajandi keskpaigani olid veised Euroopas peamiselt tööloomadeks. Nende liha- ja piimajõudlus oli väike. Tol perioodil kujunes arvukalt välja kohalikke tõuge ja tõurühmi. Linnade ja tööstuse arenedes suurenes nõudmine piima ja liha järele. Seepärast hakati aretama spetsiaalseid piima- ja lihatõuge. Ajalooline ülevaade Euroopas asusid esimestena arendama piimakarjakasvatust norralased, hollandlased, sveitslased ja inglased. Piimatoodangut üle 1000 kg aastas või üle 8 kg päevas peeti 1800. aastal silmapaistvaks. Tõugude ajaloo teine periood kestis 19. sajandi alguseni
elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine
piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42
1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3
keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimtegevuse poolt väljaaretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused.
1970ndalte tehti otsus, et on vaja kasutada holsteini tõugu piimajõudluse suurendamiseks. Veiseliha tootmiseks kasutati piimalehma ja lihaveise ristandeid. Hollandi holsteinil on suur piima rasvasisaldus (võrreldes holsteiniga). Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik
aga hiljem on aretatud lihalambaks. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/sheep/). Kõige olulisemaks friisi tõugude seast peetakse saksa ida-friisi piimalammast (Deutsches Friesisches Milchschaf). Ida-friisi piimalambaid peetakse üle kogu maailma väikeste karjadena. Praktika on näidanud, et see tõug ei kesta ekstensiivsetes pidamistingimustes ja suurtes karjades. Ida-friisi piimalammastelon suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksakuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992).
ühesuguseid toodanguid. Ebasoovitav on järsk laktatsioonikõver. Sellistel lehmadel on laktatsiooni algul piimatoodang küll kõrge, kuid see kõrgpperiood kestab vaid 1-2 kuud ning seejärel toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses(maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul.
annaabi.ee 
