........... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus...................................................................................................... 5 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine...........................................................5 2.3. Tiinus.............................................
Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli
02.05.2012 Pühvlite piima-ja lihajõudlus Kedy Sünter Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli
*infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita. 2) Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust. 3) 15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte. 4) Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta PIIMAJÕUDLUS 1L Piima seedimiseks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd Kui udarale toimib meeldiv ärritus, vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja
3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud
piima, vähemal määral ka lammast, hobuste ja kaamelite oma.Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda. Piima tootmine on ka kõige tulukam, sest lehm kasutab piima moodustamiseks umbes 50% sööda toitainetest. Veiste piimatoodang ja piima koostisosade vahekord oleneb pärilikest konstitutsioonilistest iseärasustest, tema füsioloogilisest seisundist, tõust ja väliskeskkonna arvukatest teguritest. Piimajõudlus oleneb, piimanäärmete arengust, suguelundite ja hormonaalse süsteemi talitusest, ainevahetuse iseloomust ja looma tervisest, vanusest. Viimase tingimuse põhjuseks on erinev vanus loomadel, millal piimatoodang saavutab maksimumi, erinevatel tõugudel on see erinev. Seda tingimust tuleb jälgida, kui hinnatakse eri vanusega piimalehmade piimajõudlust. Piimajõudluse pärilikkuse uurimiseks ristatakse eri tõuge.Paljude teadlaste andmed, 80
importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd. Selle tulemusena suurenes piimatoodang ja kehamass, paranes udara kinnitus ja nisade kuju. Veised on märgatavalt kõrgemad ja värvus varieerub beezist kuni pruunikasmustani. Keskmine piimajõudlus on eesti punasel tõul rahuldav, kusjuures piima rasva- ja valgusisaldus on hea. Kuid keskmiste taga on väga erinevad näitajad. See on tüüpiline, kui üheaegselt kasutatakse väga paljusid tõuge, kel on piimajõudluse näitajate tase erinev. Rekordlehmad on andnud üle 10 000 kg piima, ligi 500 kg piimarasva või üle 300 kg piimavalku. Eesti Maatõug Eesti maatõu eeliseks on nende hea tervis, teda pole ohustanud ohtlikud nakkushaigused.
pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub Kitsede käitumisharjumused on pigem ette arvamatud , nad on karja loomad midagi juhivad vanemad emasloomad, kitsesid saab ka eralda üksik sulgu. Nad on väga targad looomad. Norm temp on 39 kraadi. Kitsed eelistavad kõrgemaid kohti. Saavad hakkama ka madalamate temperatuuriga, külmataluvus sõltub loomade karvastikus, nad ei talu suurt niiskust nagu lambadki. Kitsed eelistavad vihma käest minna varjualla.
personaalarvutiprogrammi dbPlaner. dbPlanerit ainult karjasiseselt kasutades ja kogutud andmeid JKKsse mitte edastades toimub loomade hindamine karjasiseselt, mis ei ole ametlik jõudluskontroll. JKKst saadud jõudluskontrolli tulemusi, analüüse ja geneetilise hindamise tulemusi kasutab ETSAÜ aretustöö korraldamisel ja aretussuundade kujundamisel. 38. piimajõudluse mõiste ja mõõtmine Piimajõudlus - lehma piima valgu- ja rasvatoodang ja piimatoodang kindlas ajavahemikus. 39. lehma piimajõudlus . Lehmade piimajõudlust ei iseloomusta ainult saadud piima kogus vaid ka selle koostis s.o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah
Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 26. Piimajõudluse arvestus. Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast
realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit. noorpullide sigimisvõimet,hinnatakse
nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit
Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise
Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste
-Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud - surnud näärmeepiteeli rakud - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. Mastiit) 3) pidurdusainete jääke ei esine - nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus; 4)Staphylococcus aureuse esinemine - nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul - Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut. Piimajõudlus - on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul. - lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende laktatsioonitoodangu alusel - Laktatsioonitoodang on alates poegimisest( esimene laktatsioonipäev) 305 päeva jooksul toodetud piima kogus või piimarasva + piimavalgu kogus kg-des. - lehmade jõudlust iseloomustab ka kontrollaasta toodang -1.jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast väljaminekuni lüpstud toodang.
Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku (aborigeense) tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. 10 VEISEKASVATUS Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju,
dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamise võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug. 4.Teised Eestis aretatavad lambatõud Swifter viljakad lihatõud. Islandilambad (aborigeensed tõud)-võivad aastaringselt õues olla ja iseseisvalt toimetulevad. Muulad-ristandtõud on tallede tootmiseks. Saadud swaledale x sinisepealine leiaster-neil on palju piima. 5.Lammaste lihajõudlus, villajõudlus, piimajõudlus, reproduktsioonijõudlus Lammaste lihajõudlus- elusal loomal: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures. 1 punkti väga lahja. 2 punkti lahja 3 punkti hea toitumus (soovitud) 4 punkti rasvane 5 punkti väga rasvane Toitumuse hindamiseks tuleb lammast kombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas. Toitumuse klassid 0 punkti (kurtunud) harvaesinev, äärmiselt nälginud loom
6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus. Piima kvaliteet sõltub kokkuostu hind. Piima kvaliteeti saab hinnata ka lõhna, maitse, värvuse, konsistentsi järgi. Piim peab olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud
kontsentratsioonimäärade abil. Summaarsed toitefaktorite tarbenormid arvutati välja noorkitsedele kehamassiga 10, 20, 30, 40, 50 kg, vabadele ja algtiinetele kitsedele kehamassiga 40, 50 ja 60 kg eraldi väikese liikumisaktiivsuse (laudaspidamine) ja suurema liikuvusaktiivsuse (karjatamine, vabapidamine) puhul. Sarnaselt arvutati välja summaarsed toitefaktorite tarbenormid lõpptiinetele kitsedele (4-5 tiinuskuu) kehamassiga 40, 50, 60 kg, lüpsvatele kitsedele kehamassiga 40, 50, 60, kelle piimajõudlus on kas 0,5, 1, 2, 3 või 4 kg ning sikkudele paaritusvabal ja paaritusperioodil. Päevased summaarsed toitefaktorite tarbenormid on toodud väiksema ja suurema liikumisaktiivsuse puhuks. Kui loomi peetakse talvel laudas ja nad liiguvad vähe, siis sobiksid neile väiksema liikumisaktiivsuse jaoks mõeldud normid. Suvel karjatamisperioodil ja aastaringselt väljas vabapidamise korral sobiksid normid, mis on mõeldud suurema liikumisaktiivsuse puhuks
elavad. Põllumajandusloomade aretuses tuleb tähelepanu pöörata nii toodangu kogusele kui ka selle kvaliteedile. Jõudlusomaduste pärandumise seaduspärasusi on püütud selgitada eri tõugude ristamisega. Enamik ristamiskatseid näitab, et järglaste jõudlusomadused on vanemate omaduste suhtes vahepealsed. Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veiste, kitsede ning osalt lammaste, hobuste ja kaamlite piima. Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Tähtsaim piimatootja on veis. Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima- lihatõud (simmentali, sviitsi jne
elutarbeliste esemeta ja muu vajaliku järele. mõõdab jõudluskontrollikeskus, kes kogub kontroll-lüpside piima näidised ja siis teostab mõõtmised. kontroll- lüpsid kord kuus: piima-,rasva- ja valgukogus; rasva-, valgu- ja laktoosisisaldus. Kvaliteet: somaatiliste rakkude arv, bakterite arv, ammoniaagisisaldus. Kontrollperiood: minimaalselt 3 kontroll-lüpsi, 305 päeva jõudlus, aasta jõudlus, eluajajõudlus. 39. Lehma piimajõudlus 2002 aastal keskmiselt 5138kg lehma kohta; 2004a 5528kg; 2005a 5886kg; 2007a 6368kg; 2008a 6765kg; 2010a 6977kg 40. Sigimise seos lehma piimajõudlusega 41. Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine
piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42
1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hindamine 2.1.2.Lammaste pügamine, villajõudlus ja lambavilla pügamisjärgne käitlemine 2.1.3. Lammaste villa kvaliteet 2.1.4. Lammaste piimajõudlus ja piimalambakasvatus 2.1.4.1. Piimalambatõud ja tooted. 2.1.5. Lammaste reproduktsioonijõudlus 3. Lammaste söötmine ja pidamine 3.1. Lammaste talvine söötmine ja pidamine 3.2. Lammaste karjamaad ja karjatamine 3.2.1. Lammaste karjatamisest üldiselt 3.2.2. Karjamaade vajadus: 3.2.3. Karjamaade rajamine 3.2.4. Seemnesegud 3.2.5. Karjatamise läbiviimine 3.2.6. Lambakarjamaade väetamine 3.2.7. Karjatamisviisid 3.2.8. Terviseprobleemid karjatamisel 3.3
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
1970ndalte tehti otsus, et on vaja kasutada holsteini tõugu piimajõudluse suurendamiseks. Veiseliha tootmiseks kasutati piimalehma ja lihaveise ristandeid. Hollandi holsteinil on suur piima rasvasisaldus (võrreldes holsteiniga). Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik
lambaliha hindade tõusu või langusega (Belgia, Saksamaa, Holland). Lambaliha hindade langemisel hakatakse uttesid lüpsma, et saada lambapiima toodetest lisasissetulekut. Võib aga tervikuna öelda, et ettevõtetes, kus lambapiima toodetakse, toimub ka lõpptoote - lambajuustu või jogurti valmistamine. Muidugi on majanduslikus mõttes lambapiimal raske konkurentsi pakkuda lehmapiimale, sest lammaste piimajõudlus on ju kümnetes kordades väiksem ja arusaadavalt on piimatootmine lambafarmis liitri kohta kallim, mistõttu ka lambapiimatooted on tarbija jaoks palju kallimad. Teadlaste poolt on välja arvutatud, et 1 kg kõva juustu Cheddari tootmiseks lehmapiimast on kulu ca 3 USA dollarit, kitsepiimast 5 ja lambapiimast 8 dollarit (Wendorff, 1995). Huvitavaid majanduslikke kalkulatsioone on tehtud USA-s, kus on võrreldud 300 pealisest lihalambafarmi sama suure lambapiimafarmiga
ühesuguseid toodanguid. Ebasoovitav on järsk laktatsioonikõver. Sellistel lehmadel on laktatsiooni algul piimatoodang küll kõrge, kuid see kõrgpperiood kestab vaid 1-2 kuud ning seejärel toodang väheneb järsult kuni kinnijäämiseni. Enamasti on neil lehmadel ebanormaalselt pikk kinnisperiood ning kokkuvõttes väiksem piimatodang kui ühtlase laktatsioonikõveraga lehmadel. Laktatsioonikõvera kuju ja piimajõudlus sõltub ka aastaajast, millal lehm poegib. Sügistalvel poeginud lehmadel suureneb piimajõudlus kuni märtsi-aprillini ja hakkab seejärel vähenema. Karjatamisperioodi alguses(maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
