9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas? a) ja; b) ei a) ja 10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele? a) vaid keedusoola või lakukivi; b) vaid mineraalelementide segu; c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu Lambakasvatussaadused LIHA Ristamisskeemid talleliha tootmiseks Puhtatõuliste lihalambatõugude ( teksel, suffolk jt) kasvatamine Eestis võimaldab pikemas perspektiivis hakata kasutama kolme lambatõu vahelist ristamisskeemi kvaliteetse talleliha tootmiseks sarnaselt paljude eesrindlike lambakasvatusriikidega (Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa). Kolme lambatõu vahelise ristamisskeemi rakendamise eesmärgiks on suurendada lambakasvatajate sissetulekuid, et paremini ära kasutada erinevate lambatõugude potentsiaali. Kolme lambatõu vahelisel ristamisel vajatakse vähemalt ühte
ja kasvukiirus,parem sigivus.Tarbe-ja vahelduvristamine-tarberistam.-lihtsal tarberistamisel kõik järglased kasut. Tarbeloomadena,järglasi ei võeta.ristandid on kiirema ainevahetusega ja kasvuga,nt eestis oli juba eesti peekoni ja suure sea vahel ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu.valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada eelkõige kehasehitust ja jõudlusomadusi
3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli ogajätkede ja roidejätkede teravust ning rasvaladestust selles piirkonnas.) Uttede toitumust tuleks kontrollida 3korda aastas ( võõrutamisel ( 3,5), tiinuse keskel (3 )ja tiinuse lõpul( 3,5)). Jääradel on soovitatav 4 palli ning noortalledel 3 palli. Tapaeelne mass- saab hinnata liha kvaliteeti enne tapmist
alt. 2.2. Valgepealised lihalambad Eestis on laialt levinud ka eesti valgepealie kambatõug. Eesti valgepealine lamba tõug on varavalmiv, heade lihavormidega ja on hea lihalambatõug. Vill mida valgepealiselt saadakse on valge ja poolpeen. Vill on kvaliteetsem kui tumedapealistel. Nende kehamass ja villa toodang on aga väikseim, võrreldes tumedapealistega. Valgepealiste lammaste uted on kõrgema viljakusega (www.eau.ee). Lihajõudluse parandajaks on teksel, dorset ja dala ja soome maalammas. Pidi eesti valgepealisest lambast leiad Pilt 2. alt. 5 3. Liha kvaliteet Loomast tehakse kõigepealt lihekeha, ehk rümp, selleks tuleb loom tappa ja peab toimuma vere väljalaskmine, seejärel tuleb eemaldada siseorgamid. Loomast lihaks saamise protsess hõlmab lisaks ka looma tapaks ettevalmistamist, transporti, tapmist ja algtöötlemist. Edasi toimub müügietapp, kus on algselt saadaval rümp
villakarvade esinemist järglaste villakus. Mõnedele aretajatele ei meeldi see, et oksforddauni lammastel on pea ja jalad villaga kaetud, mistõttu nende pügamiseks kulub veidi enam aega. 1.3.5.2.Valgepealised lihalambatõud Tekseli lambatõug on aretatud 19. sajandi keskel niiske, merelise kliimaga Texeli saarel Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Tänapäeval on teksel tähtsamaks lambatõuks Hollandis (ca 95% lammastest on tekseli tõugu). Samuti on ta laia levikuga lambatõug Saksamaal, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Uus-Meremaal. Tekseli tõugu lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 6580 kg, jäärad 100150 kg. Uttedelt saab aastas 45 kg villa, jääradelt 56 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 3336 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 1015 cm. Tekselid on
Madala villa mahutavusega (17...23 cm3/g) tõud, kuhu kuuluvad pikavillalised linkolni ja leisteri tõugu lambad. Keskmise villa mahutavusega (24...30 cm3/g) on korrideili ja perendeili tõugu lambad. Kõrge villa mahutavusega (30...35 cm3/g) lambatõugude hulka arvatakse tekseli, shevioti ja meriino lambad. Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. Kokkuvõtteks võib öelda, et kvaliteetsete lambavillast toodete saamine ei ole kerge ülesanne, sest see sõltub
aastat. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine 2010.a oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine
Villasäugu määrdunud osa osakaal villasäugu üldpikkusest (protsentides)iseloomustab eelkõige pesemata villaku kvaliteeti. Mida väiksem on silmaga nähtav määrdunud osa villasäugu üldpikkusest, seda parem on rasuhigi kvaliteet ning tema kaitsevõime keskkonna tegurite ees (tolm, ultraviolettkiired, uriin). Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. 8.Lammaste paaritussesoon ja paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom:· indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega)
Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres. Olulised on: puhtatõuline sugujäär, sugujäära tõu valik, jäära vanus (2-5a), jäära ema keskmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
