Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub Kitsede käitumisharjumused on pigem ette arvamatud , nad on karja loomad midagi juhivad vanemad emasloomad, kitsesid saab ka eralda üksik sulgu. Nad on väga targad looomad. Norm temp on 39 kraadi. Kitsed eelistavad kõrgemaid kohti. Saavad hakkama ka madalamate temperatuuriga, külmataluvus sõltub loomade karvastikus, nad ei talu suurt niiskust nagu lambadki
Loomast lihaks saamise protsess hõlmab lisaks ka looma tapaks ettevalmistamist, transporti, tapmist ja algtöötlemist. Edasi toimub müügietapp, kus on algselt saadaval rümp. Rümpa osad on väga erineva kvaliteediga, ning igal rümba osal on oma kasutus eesmärk (Loomakasvatus). Rümba väärtuse hindamisel määratakse ka mittesöödavate osade väärtus, nahk, narusnark ja rasv. Lambalihas puuduvad süsivesikuid, ning sobib dieettoiduks. Tapasaagis on nuumlammastel ja talledel 50-54%. Rümba tekstuuri on võimalik täpsemini määrata, kui elusloomal. Lambaliha kvaliteet sõltub lamba vanusest, kes liha saamise eesmärgil tapeti. Liha kvaliteedi määrab liha omadust summa, mis on oluline toiteväärtuse, vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt (e-ope.khk.ee) Noore looma liha on kvaliteetsem kui suure looma liha. Lamba, kelle vanus jääb alla 12 kuu on tall, lihakehad on kõrgema lihakusega, samuti on tapasaagis suurem talledel, kui
või matile SIGADE UIMASTAMINE Suhteliselt madalapingelise elektrivooluga Kasutatav pinge kõigub 80 115 V Minimaalne võiks aga olla tegelikult 150 V Kasutatakse elektritange Kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele Elektrivool peab läbima looma aju Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse LAMMASTE UIMASTAMINE Minimaalne voolutugevus 1 A, talledel 0, 5A Pinge 160 V Vooluga mõjutamisel aeg 3 s Lambad torgata 15 sek jooksul pärast uimastamist Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile Esineb tihti: Luumurde ja keha siseseid ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist Verevalumite põhjuseks vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel Mõjub halvasti loomade halb kohtlemine,
lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tapetakse u 6-8 kuu vanuses, kehamassil 42-45 kg. 2. Kerged talled Vahemereäärsed riigid. Tallesid kasvatatakse 3,5 kuud, tapaeelne kehamass on 22-25 kg Lammaste lihajõudluse hindamine Saame hinnata kas elusatel lammastel või siis tapajärgselt erinevate lihajõudlusnäitajate järgi. Lihajõudluse hindamine elusalt: · Toitumuse hindamise järgi (0,5 p. täpsusega), kusjuures - 1 punkt väga lahja - 2 punti lahja
mullaviljakuse vahel. Mõneski maakonnas kütitud kehamõõtmetelt väikeste loomade puhul pole tegemist niivõrd kängu jäänud asurkonnaga kui looduslikest tingimustest põhjustatud mõjutustega. Looma vanuse saab paika panna alalõualuus asuvaid hambaid uurides. Lõualuid ei valgendata, sest valgendatud hammastel osutub vanuse määramine peaaegu et võimatuks. Vanuse määramisel on olulise tähtsusega tagumine esipurihammas, mis talledel on kolmeosaline, aga täiskasvanud loomadel kaheosaline. Kui alalõualuu ühes pooles on kuus purihammast, siis on tegemist täiskasvanud loomaga.1 1 K. Roht, Metskitsetalledest, sokkudest ja üldse metskitsejahist. Eesti Jahimees 2008, nr 6, lk 955-958. 7 3. Kiskjad Eesti metsades esineb mitmeid kiskjaid, nt. karu, ilves, hunt. Pruunkaru on Eesti metsade suurim kiskja
aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Lõngast kootakse ja heegeldatakse ka sokke, kindaid, mütse, salle ja kampsuneid. Villast saab pressida ka vilti, millest tehakse mütse ja jalatseid. Lambavill on hingav ja soojust reguleeriv materjal. Tänu oma kergusele, õhulisusele ja soojusjuhtivusele sobivad villast tooted igaks aastaajaks. [9] Tallevill on imepehme ja peene villakvaliteediga. Seda saadakse kuni kuuekuustelt talledel. Alpaka on Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom. Neid pöetakse iga kahe aasta järel. Nende vill on siidiselt pehme ja omab kerget läiget. Kuna seda villa ka tänapäeval suuremalt jaolt käsitsi töödeldakse, säilib selle kõrge rasvasisaldus, mis teeb villa eriti väärtuslikuks. See soojendab hästi ja on mustust tõrjuv. Meriinolamba vill on kõige peenem villasort üldse. See on imeliselt pehme ja õrn nahale
looma karvadesse. Tsingi vaegus põhjustab noorloomadel kasvu aeglustumist, juuste ja karvakasvu häireid, nahakahjustusi. Tsingi vaeguse tunnuseks on sigadel esinev nahakahjustus – parakeratoos. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, eriti palju on teraviljaidudes ja kliides; piimas on tsinki kõikidest mikroelementidest kõige rohkem. Seleen on eelkõige vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni ja E-vitamiini puudus võib loomadel põhjustada maksa kärbumist. Tuntud on talledel esinev valgelihastõbi, mis avaldub lihaste kärbumises, krampides. Seleeni vaegus põhjustab loomadel ka sigivuse häireid, kasvu peetust. 6) Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). 8 Rasvaslahustuvad: A, D, E, K Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit. Olulisemad haigustunnused, mis on põhjustatud A-vitamiini (retinool, akseroftool)
kaitseb kudesid oksüdatiivse stressi eest (antioksüdant). Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihase) talitluse häiretes. Loomadel esineb lihaste kärbumist (düstroofiat), mis avaldub lihaste nõrkuses, krampides, vahel ei ole loom võimeline käima. Vasikatel võib esineda keelelihaste kahjustusi, mis takistab piima joomist. Talledel, vasikatel esinev nn. valgelihastõbi on seotud vitamiini E vaegusega ja on ravitav vitamiini E ja seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori
Tänavu arvukus tõuseb. Sündimus ja jooksuaeg Sünnib juurde rohkem kui põtru. Jooksuaeg on juulis- augustis. Otsivad paarilisi lõhna ja häälitsuste järgi. Metskits nn laseb vilet. Sama hääl millega emakits oma tallega suhtleb. Tiinus kestab 9 kuud, enamasti sünnivad juunikuus. Talled jäävad umbes kaheks nädalaks sinna, kus nad ka sündisid. (sest emaloom ei suuda neid kaitsta) Talledel on hea kaitsevärvus ja ei oma spetsiifilist lõhna. Järeltulijate protsent on 30-45%. Suremus Metskits on sõralistest kõige õrnem ning tal on kõige rohkem vaenlasi (populaarne jahiuluk, hea saak salaküttidele (mahub kotti), kassid, ilvesed, hundid ja niidukid/kombainid). Rasked talved on väga hukutavad. Suremusefaktorid on põhiliselt looduslikud. 3
Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti tumedapealiste uttede tiinestumine oli 2010. aastal 84,5 % ning uttede viljakus oli 1,56 talle poeginud ute kohta. Kõikide eesti tumedapealiste karjade keskmisena oli talledel 100 päeva kehamass 24,2 kg, mis oli ligikaudu 1 kg võrra madalam kui eesti valgepealiste lammaste tõukarjades. 3) Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Ka eesti valgepealise lambatõu teadlikuma aretuse alguseks peetakse 1926. aastat, kui alustati inglise päritoluga ševioti tõugu lammaste kasutamist eesti maalammaste parandamiseks. Nii toodi 1926. aastal 1 ševioti jäär ja 2 utte Rootsist.
Jõudluskontrolli all arv 87 76 olevate tõukarjade keskmine suurus Uttede tiinestumine % 89,9 92,2 Viljakus Talle/poeginud ute 1,51 1,60 kohta Tallede 100 päeva kg kehamass Keskmine kõikidel kg 25,3 27,1 talledel Üksiktalledel kg 27,7 28,8 Kaksiktalledel kg 24,2 26,4 Kolmiktalledel kg 22,6 24,6 Neliktalledel kg - 25,4 10 Tabel 7.Eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade
vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel hakkab ovulatsioon, kui on eelnenud füüsiline pingutus, seepärast ajab sokk teda taga (tavaliselt ringratast). Siis tekivad nn ,,nõiaringid". Tiinus kestab 9 kuud. Talled ei järgne emale. Neil on varjevärvus, puudub lõhn. Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht. Ilves (Lynx lynx) Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased. Välimus: 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kg. On pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun, talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse tõmmatud (tavaliselt ei ole küüniseid jälgedel näha)
Sigadele ja lindudele söödetakse mikroobest fütaasi looduskaitselistel eesmärkidel. Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe. Söötmisõpetus loeng 07.10.08 Vats kui ökoloogiline süsteem · Vats on anaeroobselt töötav fermentaator ( mikroornismide poolt toodetavad fermendid hakkavad lagundama sööta) · Vatsa-võrkmiku kontraktsioonid 1,6...1,7 X min · Vatsavedeliku pH kõigub piirides : 5.0...7,5 · Vatsa temperatuur on vahemikus 38...42°C · Vatsa satub ca 100 ml hapnikku ööpäevas
5) Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest, rasvast tehtud hakkliha keemilisel analüüsil. Tarbija eelistab madala rasvasisaldusega liha. Näiteks: Nimetus Rasvasisaldus, % Valgusisaldus, % Mineraalaineid, % Kuivainesisaldus, % Täiskasvanud utt 30 16 1 47 Tall (67 kuud) 17 17 1 35 Üle 38 kilostel talledel toimub kehamassi juurdekasv rohkem rasva koguse suurenemise arvel ja seepärast on kvaliteetsema liha saamiseks soovitav lambad realiseerida 4045 kg kiloselt 6) Lihassilma pindala (rinnalüli viimase ja landelüli esimese lüli vahelt). Mõõdetakse kas ultraheliaparaatidega elusal loomal või planimeetriga tapajärgselt joonistatud pinnalaotuselt. Piimalambatõud Piimalambatõugusid ei ole maailmas väga palju. Tänapäeval teatakse umbes kahte tosinat
süsteemi, mao ja soolkanali raske tabandus (kõhulahtisus). Sead: palavik (40,5 -41,5°C), lonkamine, vesikulaarsed kahjustused suus, kärsal, udaral, vesikulaarsed kahjustused jäsemetel kuni sarvtohlu eraldumiseni. Põrsaste suremus kõrge (villid ja kõhulahtisus), müokardiit, pankreatiit, gastroenteriit. Tiinetel emistel abordid tiinuse lõpus, surnud põrsaste sünd. Lambad - haigustunnused vähem ilmekad. Villid ja haavandid jäsemetel, udaral, mastiit harvemini suus. Talledel ei pruugi ville esineda, neil tekivad hingamis- ja südametegevuse häireid ja suur suremus. Salivatsioon vähemärgatav, lonkamine, villid sõravahes, -piirdel. Kitsed – haigus kulgeb tüüpilisemalt. Villid on suu limaskestal ja jäsemetel, harvem udaral. Salivatsioon. Lakteerivatel kitsedel piimatoodangu langus. Dif.diagnoos: Teised vesikulaarhaigused (sigade vesikulaareksanteem, vesikulaarne stomatiit, sigade vesikulaarhaigus), Veiste katk, Veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, Dermatiidid
annaabi.ee 
