Lambakasvatus (2)

Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat . Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne  võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodangug a kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana.Eesti valgepealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel seviatiga. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 ?m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodangug a, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealiste l lammastel . Eesti valgepealiste lammaste aretus -ja tõukarjade 1997-2001.a.jõ udluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamis e võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug.Teised kavatatavad tõud:Suffolki tõug, Oksforddauni tõug;VP: Tekseli lambatõug, Dorseti tõug , Dala tõug Lihajõudluse määrab lammaste toituvus ja kehakaal . Mida väiksem on rasva sisaldus ja Suurem valgu sisaldus, seda kvaliteetsem on liha.
Villajõudlus- orienteeruvalt saadakse lambalt 3-5 kg villa aastas. Vill kaalutakse kohe peale pügamist.Piimajõudlus on kõige suurem peale uttede võõrutamist. Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi. Põhi karja pügatakse kas 1x aastas,2x aastats või 3x 2 aasta jooksul.Talesid pügatakse 6 kuu vanuselt.Lambavilla kvaliteedinäitajad
peenus,pikkus,tugevus,säbarus,venitavus,vetruvus, elastsus ,vormitavus,läige,värvus,niiskus,hügroskoopus jm.Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses.Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu .Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle rahulik ja vaikne keskkond. Vajaduse korral kasutatakse lisasoojendust. Vastsündinud talle aedik peab olema kuiv ja tuuletõmbuseta.Väljas võib poegida ainul sellist tõugu lammas, kes on kohanenud karjamaal valitsevate keskkonna- ja ilmastikuoludega. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamineTuleb iga teatud aja tagant anda ternespiima.Ternespiima kogus tuleb anda vastavalt kehakaalule. Talledele tuleb tagada soe ruum. Peale sündimist tuleb käterätiga kuivaks hõõruda ja mõõta temperatuuri.Üle 5 tunni vanustele talledele, kes ei suuda pead püsti hoida ja kehat on alla 37 tuleb süstida glükoosi. Talled võõrutatakse 3-4 kuu vanuselt.Lammaste talvise söötmise korraldamineHein,jõusööt, silo ,meraalsööt.400g jõusööta talle kohta. Veiste ja lammaste segak: samal rohumaal samal aastal või rohumaa on jagatud 3meks. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalaudad.
Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas.  Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon , kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate läbimõõt on vastavuses ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte . Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on  95-100 cm kõrgused. Söödasõimedena sobivad hästi nn. skandinaavia tüüpi söödasõimed, mille sõime põhi on horisontaalne ja kus saab sööta kõiki söötasid (hein, silo, juurviljad, sool, mineraal-ja teraviljasöödad , proteiinsöödad).  Skandinaavia tüüpi söödasõimes toimub lamba poolt söödapalade valimine sõime sees ning seepärast läheb vähe sööta raisku, sest seda ei tõmmata lammaste jalgade alla. Lambalautade ruumi põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada kuiv lamamissala, kuhu nad kõik korraga ära mahuksid. Lammaste pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega. Karjatamisperioodil peab olema tagatud lammaste pääs karjamaale või väliaedikusse. Lammaste pidamisel peab olema tagatud pidev juurdepääs joogiveele alates esimesest elunädalast. Kui lambaid ei söödeta vabalt, siis peab olema tagatud lammaste üheaegne ligipääs söödasõimele. Söötmiskohal arvestatakse vähemalt 35 cm pikkuse söödafrondiga ja vähemalt 45 cm sõimepikkusega tiine ute kohta. Ühe tallega utt vajab 60 cm, kahe tallega utt ca 70 cm söödafronti.