Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorho...
Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne Kiirem kasv ja suurem toodang Muutunud sigimistsükkel Hecki veis Hecki veis on veisetõug, mida peetakse tarva tagasiaretiseks. Nad lähtusid seisukohast, et tarva geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda. ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli veiseid, ukraina halle veiseid ja korsika veiseid, Camarque'i veiseid, hispaania võitlusveiseid ja teisi tõuge.
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatu...
Subjektiivsel jälgib tarbija liha välimust, värvust, marmorsust, õrnust, lõhna ja maitset. Sellist määratlust võib pidada liiga ühekülgseks. Objektiivne aga hindab nii nuuma- ja tapatulemusi kui ka liha anatoomilisi- morfoloogilisis ja füüsikalisi-keemilisi näitajaid ehk näitajaid, mida saab määrata, mõõta ja fikseerida. Veiseliha kvaliteedi hindamine aitab välja selgitada, milline on tootmiseks sobivab veisetõug. KASUTATUD KIRJANDUS 1. T. Põlluäär (2012). Kas lihaveisekasvatusele üleminek piimaveiste kaudu on mõttekas? Tõuloomakasvatus 3/2012, lk 4-6 2. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts - http://www.lihaveis.ee/ 3. A. Suurmaa (2005). Lihaveisekasvatus Eestis. Tartu: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, lk 9-43, 202- 216. 4. http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/loomakasvatus/lihaveisekasvatus
(Why Dexters?) Dexterite populaarsuse taga on kõrged toidu hinnad ja vajadus orgaanilise toidu järgi. Paljud inimesed peavad väikest dexterite karja põhitöö kõrvalt, et katta oma toidulaud orgaanilise ja odavama toiduga. See on lihtne kuna dexterid ei vaja palju hoolt. Nende liha on populaarne tarbijate seas kuna on väga kvaliteetne ja väga heade maitse omadustega, väiksed luud ja liigesed tagavad minimaalsed jäägid. Hecki veis Hecki veis (pilt 4) on veisetõug, mida peetakse tarva (Pilt 5) tagasiaretiseks. Vennad Lutz ja Heinz Hecki alustasid 1920. aasta paiku paralleelselt Berliini loomaaias ja Münchenis olevas Hellabrunni loomaaias tarva tagasiaretust. Lutz Heck oli sel ajal Berliini loomaaia direktor. 13 Nad lähtusid seisukohast, et tarva(Pilt 5) geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda
suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine
nõuetele. 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi 1) Primitiivsed ehk kohalikud tõud 2) Ülemineku ehk parandatud tõud 3) Aretus- ehk kultuurtõud Jõudluse järgi 1) Piimatõud 2) Lihatõud 3) Kombineeritud jõudlusega ehk kahesuunalisega jõudlusega tõud 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud Eesti Holsteini tõug(EHF),Eesti punane veisetõug (EPK),Eesti maatõug(EK) Lihatõud Hereford,Aberdiin*-anguse, limusiin. 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamalt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi,kudede ja organite suurenemises. ABSOLUUTNE JUURDEKASV=Wt-W0 Looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus(aastas,kuus,ööpäevas)
aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Eesti holsteini 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 7614 kg aastalehma kohta ( r - 4.09%, 312 kg piimarasva; v 3,35%, 255 kg piimavalku). Eesti punane veisetõug (epk) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 6995 kg ( r- 4,28%, 300 kg; v- 3,44%, 241 kg) Eesti maatõug (ek) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid
aborigeense karjaga ning ristanditest on kujundatud uus hollandi ja aborigeense karja vahepeal paiknev tõug, mida on püütud kujundada selliseks, et tema jõudlusvõime oleks võrreldav hollandi tõu jõudlusvõimega ja kliimaga kohanemine oleks lähedane aborigeensele karjale. Hollandi tõug (nim. ka holsten-friisi, holsteni ja friisi tõuks) koos eelnimetatud sugulastõugudega on kõige levinum piimaveisetõug maailmas. Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ... nimetati tõuks alles 1951. a. On saadud hollandi tõu vältaval ristamisel eesti aborigeense karjaga. Iseloomulikud on 2 heledat vööti mustal põhjal - üks ületab selja turja, teine ristluu piirkonnas. Kõhualune, jalad ja udar on valged
rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja sarved peened , kuuluvad ülearenenud tõud- dzörsi veisetõug.*kohev konst- hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude, ka lihastik, seetõttu lihaskude lopsakam, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. *toores konst- pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt flegmaatilise närvisüsteemiga. Omane tööveistele.Duersti: (ainevahetus- ja teiste füsioloogiliste protsesside iseärastele rajatud)* hingamistüüp- kiire
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv.
5. Veisetõugude klassifikatsioon Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud. 6. Piima- ja lihatõud Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin, 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv Areng keha diferentseerumine ja kujunemine keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Arengon organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Arengu käigus rakud, koed ja organud diferentseeruvad ning neil tekivad uued funktsioonid. Kasv looma organismi kvalitatiivne muutmine, mis avaldub massi, organite ja kudede suurenemises
Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust. Levinud Lõuna-Eestis ja saartel. Moodustab 20% aastalehmade üldarvust. Aastalehma keskmine piimatoodang 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. Eesti maatõug (EK) Kujunes välja eesti rahvuse kujunemisega
Kanad: muna-, lihakana (broiler), võitlus(kanad)kuked, dekoratiivlinnud. 23. Konstitutsioonitüübid Õrn konstitutsioon · Nahk on õhuke ja liikuv, mistõttu võib moodustada kurdusid kaelal. · Luustik on peen, lihastik kuiv ja vähearenenud. · Pea kerge ja sageli nõgusa profiiliga. Veistel on sarved peened. · Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed. · Tüüpilised esindajad on dzörsi veisetõug ja araabia hobusetõug. Tihke konstitutsioon · Sarnane eelmisele tüübile, kuid nahk on veidi tihkem, karvastik tihedam. · Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. · Lihastik on väiksemahuline, rasv- ja lihaskude vähe arenenud. · Luustik on peen, kuid tugev. Siia kuuluvad enamik piimaveiste, kiirushobuste ja jahikoerte tõuge. Kohev konstitutsioon · Silmapaistvalt on arenenud lihas- ning nahaalune rasv- ja sidekude.
väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug, araabia hobusetõug. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon. Pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Tavaliselt on nad flegmaatilise närvitüübiga. See konstitutsioonitüüp
Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6) PIIMA-JA LIHATÕUD Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Hästi arenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Hästi arenenud, näärmerikas ja hea verevarustus udarates. Lihaomadused tagasihoidlikud (eesti holsteini tõug (ehf), eesti punane veisetõug (epk ) ,eesti maatõug (ek)). Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud
taani punane tõug, keda on kasutatud paljude tõugude aretuses, sealhulgas läti pruuni, eesti ja leedu punase tõu juures. Väikesearvuline angli tõug on samaväärselt aretuskomponendiks paljude tõugude juures. Punaste tõugude hulka loetakse tegelikult punasekirjud tõud nagu rootsi ja norra punasekirju ning äärsiri tõug. Punasekirjut holsteini ei peeta omaks, aga aretuskomponendina, eriti viimasel ajal kasutatakse küll. EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. Teiste tõugude mõju oli väiksem, kuid kõikide koosmõjul kujunes välja punaste veiste massiiv Eestimaal. Loomad olid
Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime eesti holstein. EESTI PUNANE VEISETÕUG Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu.
Pole suure kasvuline, kuid hea kohaneja. Küllalt kaua aretati väikese mõju all või sõltumatult. Lehamd olid hea tervise ja sigivuse, pika eluea, hästi kürge rasva- ja valgusisaldus. Piimatoodang polnud kõrge(5000kg). Taani punane tõug tuntuimaid punaseid tõuge maailmas. Kujunes välja Füüni saarel. Kuna lähedal asus angli tõug, siis aretustöö käigus kujunes välja suure kasvuline, heade proportsioonide ja tugeva vundamendiga veisetõug. Üheaegselt peeti silmas liha- ja piimajõudlust. 70ndate lõpuks oli näha, et taani punane ei suuda konkureerida mustakirju tõuga. 15. Maailma pruunid veisetõud Pruunidest tõugudest omavad tähtsust sviitsi ja dzörsi tõug. Vastupidavad kombineeritud jõudlusvõimetega loomad levisid teistesse maadesse, sealhulgas ka Ameerika. Euroopas jätkati piima- lihatüübi kujundamist. USA-s suund piimatüübi kujundamisel. Sviitsi tõug range aretusprogramm
Ajalooline suurjaotus Eesti ja Liivimaa, mitmel tänaseni maastikus selgelt eristuval objektil on selge kubermanguline jaotus. Telliskivi ulatub P-Saksamaalt poole Eestini, umbes Türini. Lõuna-Eestis asutati Baltisakslaste perekonnakalmistuid. Õigeusu kirikud on valdavalt Lõuna-Eestis, aga ka Saaremaal on palju. Lõuna-Eestis on kukk kirikutornis valdavalt ja Põhja-eestis valdavalt rist. Punane lehm on Lõuna-Eestile tüüpiline veisetõug (Eesti punane). Põhja-Eestis musta valge kirju (Eesti holstein). Punast on vähemaks jäänud kuna annab vähem piima. Aastal 2005 on pm kogu Eesti musta-valge kirju. Eesti kultuuritegelased on valdavalt Lõuna-Eestist. Viljandimaalt on väga palju tuntud inimesi pärist. Rahvus on sündinud Lõuna-Eestis. Kihelkondade aktiivsus ärkamisajal oli kõige suurem Lõuna-Eesti kandis ja eriti Mulgimaal.
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
