Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniatuurset kuuske. Kaksikhammas talub tallamist, kuid ta ei tule liigset päikest. Laanemetsa loomastik: Eesti laanemetsades on vähe loomi, kuid võib kohata väga tihti jänest, kes lausa armastab laanemetsi, kuna seal leidub temale sobivat toitu, näiteks jänesekapsas. Laanemetsade võib kohata ka hunte, rebaseid ja ilveseid. Kokkuvõte: Mina puutusin kokku laanemetaga alles hiljuti, kui otsisin loomade söötmis kohta, kuhu jahimehed panevad loomadele toitu ja selle kõrval on puu otsas üks onn, millest on hea vaade söötmis kohale ning onnis olevalt voodi, kui ma sellest kuulsin, siis otsustasin minna kohe samal päeval seda otsima. Ma otsisin kaua ja asjatult kuna ma leidnud onni ega söötmis kohta, kuid ma nägin jänest. Koju jõudes oli ema murest murtud ja oli kuri. Ma olin ära ikka päris tükk aega. See mets, kus ma käisin oli laanemets. Elu on seiklus!
Sundsulgimine. · Valgusreziimi muutmine. · Prakeeritakse haiged, vigased kanad ja kuked. · Valgustatakse 3 ööpäeva pidevalt. · Sööta ja vett antakse nagu varem. · Viimasel valguspäeval pannakse künadesse teokarpe ja ette jääb vesi. · Alates 4 päevast sööta ei anta, lühendatakse valguspäeva- 6 t. · Sööda andmist alustatakse 7-8päeval. · Esimesel söötmis päeval kiiresti ja vähe. Kõik peavad pääsema küna juurde. · Teisel päeval- suurendatakse kogust, lisada kruus ja liiv. Vesi. · Juurde tuua kuked. Valguspäevale 14 tundi. · Munad on hästi viljastatud alates kolmandast nädalast. Munemis tsükkel. · nimetatakse munemispäevi kahe mitte munemispäeva vahel. · Mida pikkem tsükkel, seda kõrgem toodang. Stressid. · Välditavad. sotsiaalne stress. Stress ebaõige söötmise järel.
seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km
nagu näiteks lühikesed iseloomuliku asetusega sõrmed. Väga oluliseks tunnuseks on ka embrüonaalse arengu mahajäämus, mistõttu ajaliselt sündinud lastel on ebanormaalselt väike sünnikaal. Vastsündinud on nõrgad ja loiud, nende imemisrefleks on puudulik ja hääl nõrk. Vastsündinute füüsiline ja vaimne areng on peetunud ja elujõuetus süveneb kiiresti sünnijärgses perioodis. Levinumad sümptomid: Väike kasv Longus ülemised silmalaud Söötmis-/söömisraskused Kokku kasvanud/väändunud Hingamisraskused sõrmed Arengupeetus Väljaarenemata Vaimne väärareng pöidlad/sõrmeküüned Eraldumata munandid poisslastel Kodarluu puudumine Suurem muhk kuklal või peas 2.-3. varba kokkukasvamine Väike pea Kompjalgsus Väändunud/väärarenenud kõrvad Väike vaagnaluu, mis takistab
Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga. Kehaehitus
lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampsir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampsiri sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpsiri sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampsiri sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid
punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampšir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampširi sead olid suurekasvulised, tugeva konstitutsiooniga, püstkõrvalised, kasutasid hästi karjamaad ja ka nende lihaomadused olid rahuldavad. Tõug on madala sigivuse, kuid hea kohanemisega söötmis-pidamistingimuste suhtes. Neid võib edukalt pidada nii karjamaal kui ka betoonpõrandal.Sigu aretatakse puhtalt ning kasutatakse edukalt ka mitmete teiste tõugudega ristamiseks.Hämpširi sead on omapärase värvusega: musta keret läbib valge vööt, mis kulgeb turjalt esijäsemetele. Standardi kohaselt ei tohi valge värvus levida kere tagaosale. Hampširi sead on suure kasvuintensiivsusega, kasutavad efektiivselt sööta, tapmisel annavad pikki lihaselisi, õhukese pekiga rümpasid
Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Üldiselt sünnib Edwardsi sündroomiga lapsi vähem kui Down'i sündroomiga lapsi, kuid nende puudused ja väärarengud on raskemad ja eluks mittesobilikud, mistõttu rasedus katkeb sageli juba varases järgus. 4 2. SÜMPTOMID Eri juhtudel võivad Edwardsi sündroomi väljendusvormid väga erinevad olla. Siiski toon välja levinumad. · Väike kasv · Söötmis-/söömisraskused · Hingamisraskused · Arengupeetus · Vaimne väärareng · Eraldumata munandid poisslastel · Suurem muhk kuklal või peas · Väike pea · Väändunud/väärarenenud kõrvad · Tavatult väike lõug · Väike suu · Lõhe huules/suulaes · Püstakil ninaots · Kitsad silmalaud · Lai vahe silmadel · Longus ülemised silmalaud · Kokku kasvanud/väändunud sõrmed
Väga tähtis on läbi viia ANAMNEES, väga põhjaikult. Kõike uurida nii karjasiseselt, kui ka kontakte. Karjavisiit-lisainfo kogumine, lahanguleid, üldine farmi korraldus. Märkmed, salvestised, videod. Lahang tuleks teha kohe pärast surma, et vältida bakteri kadu, mis võivad kaasneda surmajärgsete muutustega. Nakkushaiguste tõrje ja ennetamine Odavam on ennetada. Kui inimene on terve on loom terve ja vastupidi. Kontroll vähendame haigestumist ja suremust. Järjepidev. Söötmis- pidamistingimused hoida head. saavutatakse läbi haigete ravimise ja ennetamisega. Elimineerimine viime haigusjuhud minimaalsele tasemele. Üksikud juhud. Täiesti lahti ei saada. Likvideerimine Haigus pole enam ringluses loomade või inimeste vahel. Vaid laborites suletud. BIOTURVALISUS Karjatäiendus (loomad teisest karjast), karjamaakontakt, sperma ja embrüod jne. hügieeni meetmete kompleks, vältimiseks ülekannet ühelt teisele.
Munakoores on 7000-17000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest, söötmis- ja pidamistingimustest, stressist ja haigustest. Temperatuur Muna koaguleerumistemperatuur on 57 °C. Terve kanamuna võib jahtuda ilma külmumata -1...-2 °C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril -3...-4 °C viib külmumise järel muna purunemisele. Munas toimub ka gaasidevahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 °C temperatuuril ja 80% suhtelise õhuniiskuse juures kaotab
Ad libitum e. isu järgi söötmine Isu järgi söötmise kindlustavad pendelsöötjad Vee kohal paiknevast söödapunkrist ulatub vette varras, mille otsas on kuul või ketas. Kala võib seega valida ise söömise aja ja saadava söödakoguse. Klapi reguleerimise abil saab määrata korraga kalale antava Foto 5. Pendelsöötjad Härjanurme söödakoguse. kalakasvanduses. Foto T.Paaver Kokkuvõte Pakutavate söötade valik ja soovitatavad söötmis-reziimid muutuvad pidevalt. Sööda ostmisel ja kasutamisel peab arvestama kala suurusega, söödakoefitsendiga, söötmismudeliga ning aastaajaga Söötmisest olenevad kalade juurdekasv, tervis ja liha omadused Kasutatud kirjandus Paaver T, Kasesalu J, Gross R, Puhk M, Tohvert T, Liiv A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Halo Kirjastus. Tartu. Enneveer, M. (1985) Kalakasvatus. Valgus. Tallinn. http://remedium.ee http://ruralrouteramblings.wordpress.com/2011/06/30/far
Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks,mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulešovi järgi:tihke ehk tugev konstitutsioon,õrn,kohev,toores. Duerts:hingamistüüp ehk leptosoomne,seedetüüp ehk eurüsoomne,vahepealne ehk mesosoomne. 13. Konditsioon ehk toitumus. Konditsiooni all mõistetakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudlue saavutamiseks. Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes
Rohkem kui pool sajandit tagasi kujunenud tori hobune leiab tänapäeval rakendust ratsaspordis, rakendispordis, harrastajate ratsutajate seas, turisminduses ja võib öelda, et ei ole hobustega seonduvat ala, kus vana-tori hobusega ei sobi tegeleda. 2 Vana-tori hobuse välimik Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega
kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulesovi konstitutsioonitüübid: 1)tihke e tugev konstitutsioon (piimaveised) 2)õrn konst. (ülearenenud tõud) 3)kohev konst. (lihaveised) 4)toores konst. (tööveised) Dueresti konstitutsioonitüübid: 1)hingamistüüp e leptosoomne tüüp (piimaveised) 2)seedetüüp e eurüsoomne tüüp (lihaveised) 3)vahepealne e mesosoomne tüüp (kombineeritud tõud) 13. Konditsioon ehk toitumus. Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat rasvainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Eristatakse järgnevaid konditsiooni astmesid: 1)töökondditsioon 2)sugukonditsioon 3)näituse konditsioon 4)nuumakonditsioon 5)patoloogiline konditsioon (liigne rasvumine, näljakonditsioon) 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi
140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu? Jah Uttede kehamass on jõudluskontrolli järgi kõrgem...? Eesti tumedapealisel lambatõul Miks on vaja talledele manustada sünnijärgselt E-vitamiini ja seleeni? Et vältida tallede valgelihastõbe
Mõõtmete arv sõltub sellest, milleks neid kasutatakse. Mõõtmisel peavad loomad asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Loom peab olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahenditeks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Erisatakse kõrgus-, laius-, pikkus-, sügavus- ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste ja tüübid Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon(rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine. 13. Temperament flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus Varavalmivus
Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas. Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema. Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.) Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on
Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks halli stepitõugu veiseid Ukrainast. 18. ja 19. sajandil ristati kohalikku karja välismaalt ostetud sugupullidega. Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis
Pilt 6. 2.5 Toitumine Toit on mitmekesine. Kõige sagedamini võib magudest leida väikesi pelaagilisi kalu ja nende noorjärke, vähilaadeseid, pelaagilisi tiibjalalisi limuseid, noori kalmaare, usse, harvem meduuse ja väikesi kammloomi. [2] Kalakasvatuses toidetakse toitudega, mis tavaliselt sisaldavad 29 30 protsenti lipiide ja 40 43 protsenti proteiini, mis aitab efektiivselt lihasmassi kasvatada. Parim tulemus saavutatakse siis, kui on olemas arvutiga juhitav söötmis süsteem, millele on lisatud tagasiside süsteem, et vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega. 2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H),
väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak.
imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmis automaatide abil. Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained
imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud. Kalakasvanduses tuleb neid õpetada inimese poolt antavat sööta sööma. Söömaõpetamine toimub startersöödaga, mida jagatakse käsitsi või söötmis automaatide abil. Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained
Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub? Mõjutavad tegurid: 1) pärilikkus; 2) füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid; 3) looma vanus; 4) kinnis ja uuslüpsiperioodi pikkus; 5) lehma vanus esimesel poegimisel; 6) kehamass; 7) söötmis pidamistingimused; 8) lüpsitehnika. 13. Põllumajandusloomade kasv ja areng Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas. Kasv on looma keha kvalitatiivne muutumine assimilatsiooni tagajärjel, mis avaldab organismi massi, kudede ja organite suurenemises. Põllumajandusloomade kasvu ja arenemise võib jaotada järgmisteks perioodideks: 1) looteline
energiaallikat suuretoodanguliste loomade ratsioonis, asendamaks tärkliserikkaid söödateravilju. Mõned katsed on näidanud, et manustades energiajoogina 1 kg glütserooli päevas väheneb NEFA- de taset veres ja sellega ketoosioht. · Parandab eriti silo söömust. Maaleht jutustab · Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit. · Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosisisaldusele. ,,Uurimistulemused näitasid, et
ühest laudast korraga välja ja korraga sisse,laudas tuleb hoida puhtust, loomade sissetoomisel tesiest ettevõtest tuleb loomaarstilt eelnevalt kontrollida tervist. Õhk peab olema puhas ja laudas peab toimima ventilatsioon. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata. Lõaspidamine iga lehm on laudas kindlal kohal. Liikumis vabadus laudaperioodil piiratud. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- metalltorudega kolmest küljest piiratud,tagumisest küljest lehm fiks nööriga,lehmad ei asu kindlatel asemetel. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-võimaldab loomadel rohkem liikuda. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur või looduslikulkarjamaal.Kui üks koppel paljaks süüdud, aetakse lehmad teise kopplisse, koppel ei tohi laudast väga kaugel asuda(max 2km)
arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid
*seedetüüp- omavad külg ja pealtvaates ristküliku kontuure, turi laiem, lühike silindriline rinnakorv, hingamis- ja vereringeelundid vähem arenenud, loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Lihaveisetõud. *vahepealne ehk mesosoomne tüüp- kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüüpi alla raskesti klassifitseeritavad loomad, kuuluvad liha-piimatõugu veosed (kombineeritud tõud). 13. Konditsioon ehk toitumus-looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevad reservainetega varustatuse seisund teatud jõudluse saavutamiseks. Hinnatakse silma järgi. *töökonditsioon-(missugune näeb välja tööloom) roided õrnalt nähtavad, õhuke rasvkude, lihastekultuurid nähtavad. *sugukonditsioon- ei tohi olla ületoidetud, roided õrnalt nähtavad, Peab tagama hea sugulise aktiivsuse ja sugurakkude produktiivsuse. *näitusekonditsioon- roided ei ole nähtavad, pisut ületoidetud
Norm 6 78 1020 54 32,4 54 42 300 Vahe 0 0,6 -4,8 -3,6 7,8 1,8 -2,4 -36 7. Aastas vajaminevad söötade kogused, nende kasutamise ja maksumuse koondtabel. Sigade Sööta Perioodi Söötmis Sööta Sigade rühm Sööt arv seale pikkus päevi rühmale Hind(kr/kg) Kogumaksumus 435010/ 113104/ 7,152/ 808909,8/ Imikpõrsad Prestarter/S 43501 0,26/0,358 10/8 348008 124587 6,456 804333
Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, selleks et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Suguküpsus: veistel saabub heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada, sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu
vastupidava ja tragi iseloomuga (Kreen, 2003). 4 1. Eesti hobune Eesti hobusel on iidne põlvnemine, kuid andmed hobuse põlvnemise kohta otseselt puuduvad. Ta kuulub põhja metshobuste rühma. Eesti hobune on loomu poolest vähenõudlik, vastupidav ja lisaks on ta kasvult väike. Oma osa on antud iseloomujoontes kehvadel söötmis- ja pidamistingimustel ning karmil looduslikul valikul. Hobust hinnatakse eelkõige tema välimiku põhjal. Tal on küllaltki väike, lai ja sügav pea. Kael on lai paks, rind lai ja laudjas munajas. Jalad on tal tugevad ja kabjaserv vastupidav. Ta on elava temperamendiga ja hea iseloomuga. Puuduseks on vahest esinev nõgus selg ja ebakorrektne seis. Antud hobused on üldiselt vilkad, vähenõudlikud ja küllaltki vastupidavad. Samuti on nad energilised, hea
............................................................................... 66 4.2.4. LEHMADE PIDAMINE.............................................................................................................................................. 67 4.2.4.1. Lõaspidamine ....................................................................................................................................................... 67 5.2.4.2. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine. .............................................................................................. 71 4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. ............................................................................................................. 72 5.2.4.4. LEHMADE KARJATAMINE JA SUVINE PIDAMINE.................................................................................... 75 5.2.4.5. NOORKARJA PIDAMINE ..................................
Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Puudused: Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest täiendava koguse kehasoojuse tekitamiseks. Söötmis-puhkelatritega laut Iseloomulikud on samad eelised ja puudused. Vabapidamisega lautades on võimalik rakendada iseteenenduslikku ja automatiseeritud söötmist - hein ja põhk võivad asetseda lauda ühes otsas olevas koresöödahoidlas, kus loomad söövad seda isu järgi läbi edasinihutatavate võrede. Silo sõidutatakse sõimedesse transportööriga. Kvaliteetset puhast piima on lihtsam toota sellistes lautades, kus lehmi lüpstakse
4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel. Füsioloogilised eripärad, mis on tingitud laktatsiooni järgust, looma east, innaajast ja tiinusest. Keskkonnast, eeskätt söötmis- ja pidamistingimustest, aga ka klimaatilistest tingimustest põhjustatud. Piima omadustest oleneb ka sellest saadava toote omadused, aga mitte ainult, põhilised erinevused määrab ikkagi töötlemisviis ning juuretise kasutamise puhul kultuurbakteritest. Kuna piim on inimesele niivõrd väärtuslik toiduaine, on kasutusele võetud kõikvõimalikud töötlemisviisid ning tänu sellele esineb piim meie toidulaual väga mitmekülgsel viisil. Variatsioon on lai – vedelelast
Silma järgi hindamisel tuleb arvestada loomade soolist erinevust. Isasloomad on harilikult suuremad ning toorema ja tugevama konstitutsiooniga. Ka on isasloomad tihti temperamentsemad ja kurjemad. Emasloomad on üldiselt väiksemad, kergema ja nõrgema konstitutsiooniga ning rahulikuma käitumisega. Silma järgi hindamisel ei saa jätta tähelepanuta väliskeskkonda, milles loomad asuvad ja on üles kasvanud. Tuleb arvestada reljeefi ning söötmis-, pidamis- ja hooldamistingimusi, sammuti looma vanust, sest väljaarenemata noorloomi ei saa hinnata samadel alustel kui täiskasvanud loomi. Eri konstitutsioonitüüpe tuleb sama tõu piires erinevalt hinnata. 6 2.1 Pea Pea on looma tähtsamaid kehaosi, sest sellega on seotud suuraju kui närvitegevuse tsentrum. Pead hinnatakse kuju ja suuruse alusel pikkuse, laiuse ja profiili järgi
Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks halli stepitõugu veiseid Ukrainast. 18. ja 19. sajandil ristati kohalikku karja välismaalt ostetud sugupullidega. Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli
välimusega ning spordihobusena suure liikumiskiiruse ja vastupidavusega. Puhasaretuse kasutamise puhul kuuluvad paaritatavad täkud ja märad samasse tõugu. Saadud järglased kasvatatakse üles sellele tõule kohastes tingimustes. Ristamine on hobusekasvatuses väga laialt levinud. Selle meetodi järgi kasutatakse eri tõugudesse kuuluvaid täkke kohalike märade paaritamiseks. Saadud ristandid on tavaliselt suuremad, töövõimelisemad kui kohalikud hobused, kuid samal ajal söötmis- ja pidamistingimuste suhtes nõudlikumad. Hobuste tõuaretuseks tuleb valida niisugused märad, kellest on võimalik saada ja üles kasvatada häid noorhobuseid. Sugutäkkudele esitatakse karmimaid nõudeid - ta peab täielikult vastama tõutüübile, peab kuuluma kõige sobivamasse aretuseks valitud tõugu, peab olema märadest parem, parandaja, ei tohi olla märade veresugulane. Tõuhobuste hindamise eesmärk on nende arvelevõtmine, tõuomaduste hindamine ja sel teel paremate tõuhobuste
61. Venelane 2. Platsil 2 mängijat. Nagu tavaline mäng, aga iga elementi teeb uus inimene. Nt. vastuvõtt, sööt ja lööma tuleb juba otsajoone tagant uus. 62. Venelane 3. Platsil 2 mängijat, 3 palli. Mõlemal pool on üks pall ühe käes. 3. palliga sööt sellele, kelle käes on pall. Viskab palli paarilisele ja söödab vastasolevale palliga mängijale, kes omakorda enne söötmis viskab palli paarilisele jne. 63. 66 lisapunktidega. Lisapunktid tänase trenni õpitud asjade tegemise eest 64. Põrkemäng. 2 võistkonda, võrdne arv liikmeid. Lõpmatu arv puuteid ühel pool. Kui lööd auti, siis pead ära tooma oma poolele ja uuesti mängima vastase poolele söötes. Kui vastane puutub, siis peab tema ära tooma. Kui pall veereb, siis on geim läbi. Iga maha
laktatsiooni lehmade kehamõõtmed ja kehamass Kehamõõtmed Eesti holsteini tõug Eesti punane tõug Ristluu kõrgus (rk), cm 141,8 135,0 Turja kõrgus (tk), cm 134,4 127,0 Kere põikpikkus kepiga (kppk), cm 155,0 149,0 Rinna ümbermõõt (rü), cm 194,5 182,0 Laudja laius 1 (ll1), cm 50,2 46,9 Laudja laius 2 (ll2), cm 47,6 43,7 Laudja laius 3 (ll3), cm 30,2 29,1 Laudja pikkus (lp), cm 49,1 46,0 Kehamass, kg 592,6 485,0 9. SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate
pidamine. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik. 5 3.VEISEFARMI RISTLÕIGE 3.1. Veiste puhke-söötmis (kombilatrites) pidamine Veiste kombilatrites pidamisel on igal loomal eraldi puhkeala. Lõaspidamislautadest erineb see sellepoolest, et lõad puuduvad. Lehmad fikseeritakse latritesse latri tagaosas paikneva konksuga varustatud kapronköie abil. Kasutusel on ka variant, et lehmad fikseeritakse latripiirde tagaosa külge liikuvalt kinnitatud raamikujulise sulguri abil. Vastava mehhanismiga on võimalik korraga vabastada kogu loomarühm ja suunata see lüpsikotta [3, lk 187]
Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt
18. sajandi lõpul kasvatati Taanis kahte tüüpi sigu: jütlandi ja saare sigu. Neist esimesed olid suurekasvulised, sarnanesid põhjasaksa ja inglise pikakõrvaliste sigadega. Saare-tüüpi sead olid väikesed, lühikeste 26 kikkis kõrvadega, tugevasti harjastega käetud. Mõlemat tüüpi sead olid toore kehaehitusega, madala lihaproduktiivsusega, kuid hästi kohanenud kohalike söötmis-pidamis-tingimustega. Kohalikud sead ei rahuldanud talumeeste sel ajal üha kasvavaid nõudmisi sealiha tootmisel. 19. saj. alguses hakati Taanimaale sisse tooma sigu Saksamaalt, Inglismaalt, Portugalist, Hispaaniast, Indiast, Hiinast jm. Suurenes sigade arv ja paranesid nende produktiivsus-omadused. Seakasvatus hakkas jõudsasti edenema. Juba 1850. aastal eksportis Taani Hamburgi ja teistesse Põhja-Saksamaa sadamatesse 2000 elussiga ja 900 tonni sealiha. 19
Enamik ristamiskatseid näitab, et järglaste jõudlusomadused on vanemate omaduste suhtes vahepealsed. Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veiste, kitsede ning osalt lammaste, hobuste ja kaamlite piima. Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Tähtsaim piimatootja on veis. Olenevalt tõust ning söötmis- ja pidamistingimustest võib piimatoodang kõikuda väga suurtes piirides. Piima tähtsaimad koostisosad on rasv ja valk. Kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima toodavad kohalikud tõud (eesti maakari, dörsi, jaroslavli jne.). Neile järgnevad piima- lihatõud (simmentali, sviitsi jne.), punased tõud (stepi punane, eesti punane, läti pruun jne.) ja mustakirjud tõud. Piima rasva- ja valgusisaldusele avaldab pärilikkus otsustavat mõju.
15) kus mza – zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu aastane mass kg. Arvutustulemused on esitatud tabelis 1.5. Tabel 1.5. Söödasegude koguste arvutuse tulemused Looma- Söödasegu Lisavee Zootehnilistele nõuetele vastava söödasegu rühma mass mass kg nimetus mass niiskus kg ööpäevas söötmis ühele aastas kg % korral loomale loomale ööpäevas Nuumikud 335 74 61 396 198 7,92 144540 Söödaköök peab suutma toota 396 kg zootehnilistele nõuetele vastavat söödasegu, milleks läheb tarvis 61 kg vett, 50 kg jõusööta, 175 kg suhkrupeeti, 100 kg lõssi ja 10 kg rohujahu
1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku.
Ks= f(kj, Mp, Mr). Nüüd tuleb fun-le anda konkr. kuju. Selleks valime ruut-fun.Ys=b0+b1*xp+b2*xr+ b3*xj+b4*xp2+b5*xr2+b6*xj2+b7*xp*xr+b8*x*xj+b9* xr xj (reg.võr). Nüüd on vaja leida bi. Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf. Kuna P sõltub Mp ja Mr, siis Kf=f(kf, Mp, Mr). Tuleb koostada sama reg.võr. nagu Ks leidmisel. Bi leitakse sama moodi. Reg.võr. saab uue kuju. Soetamiskulud (Kp)- ostumass (Mp); 1kg hind (hp). Kp=Mp*hp. Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisega seotud kulud ja omahinna mudel on: O(Mp,Mr, kj, kf, hp) = (Ks (Mp,Mr,kj9+Kf(Mp,Mr,kf) + Mp*hp)/Mr. Seda valemit on tülikas kasut. ja koost. sama
materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui naaberrahvad, tulles Euroopa aladele hobustega, mitte jalgsi nagu paljud teised rahvad, seetõttu liigitatakse ta ka põhja-metsahobuse rühma. [1] Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm kliima muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks. [2] Kõige vanemad kirjalikud andmed eesti hobuse kohta pärinevad 11. sajandist maadeuurijalt B.Adamilt, kes iseloomustab oma reisikirjeldustes eestlasi rikkuse ja heade hobuste poolest. [1] Eesti hobust on väga palju välja veetud ja temaga on parandatud paljusid teisi tõugusid. 12.- 13. sajandil vedasid Eestist hobuseid välja peamiselt Novgorodi kaupmehed. Rootsiaegne
Pikk, sügav, kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel. Kehakontuur kolmnurkne. Piimaveised. 2. Seedetüüpi ehk eurüsoomne tüüp ristküliku kontuur. Turi on laiem, laudjas laius ei ületa eeskeha laiust. Lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis-ja vereringeelundid vähem arenenud. Lihaveised. 3. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp liha-piimatõud. Raske määrata. 13) KONDITSIOON EHK TOITUMUS Konditsiooni all mõeldakse looma söötmis- ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatuse seisundit teatud jõudluse saavutamiseks. Konditsiooni astmed: 1. Töökonditsioon-vaja reservaineid, rasvkude ei ole mahukas. 2. Sugukonditsioon-hea suguline aktiivsus ja sugurakkude produktsioon. Ei tohi olla ületoidetud. 3. Näituse konditsioon-pisut ületoidetud. 4. Nuumakonditsioon-nahaalune rasvkude paks ja lihastik mahukas. 5. Patoloogiline konditsioon- a)liigne rasvumine; b) näljakonditsioon ehk kurtumus.
Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp.Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli). Mao mikrofloora Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid
Nende hulgas eristatakse perioodilisi parasiite ja permanentseid parasiite. Vt. ka parasiitide 1iigitelu. stenofaagsed parasiidid (kr. stenos -- kitsas + phagos -- neelav; parasiit). On kohastunud parasiteerima ainult ühel peremeesliigil või väikesel arvul sugulasliikidel. Vt. ka parasiitide liigitelu. subkliinilised parasitoosid (ld. sub -- all + kr. klinikos -- voodis lamav; parasitoos). Parasiitide mõõduka invasiooni ja peremehe normaalse resistentsuse korral (head söötmis- ja pidamistingimused) kulgevad parasitoosid märgatavate kliiniliste haigustunnusteta, kuigi põhjustavad seejuures loomade toodangu vähenemist. Subkliinilised parasitoosid on alati seotud ka parasiidikandvusega. suletud majandi reziim. Kehtib kõigis 1oomakasvatusmajandites ja -farmides. Tootmistsooni ei lasta kõrvalisi isikuid. Vajaduse korral võib farmi külastamise loa anda majandi juhataja kooskõlastatut peaveterinaararstiga. Pääslas antakse külastajatele puhtad
roiskumisproduktid maksas kahjutuks ja elimineeritakse neerude kaudu. 3. Krooniline obstipatsioon 4. Nakkushaigused intensiivne valgu roiskumine seedetraktis. Tõelised koolikud- Koolikunähtudega kulgevad seedetrakti haigused. Kõige sagedamini hobustel. Põhjuseks: · sööda korralikku peenendamist takistavad hammaste ja mälumislihaste haigused, põletikud, haavandid, kasvajad, massiline parasiitide esinemine soolestikus, iileusseisund jne. · sageli söötmis- ja pidamistingimuste rikkumine: ülesöötmine, raske füüsiline töö pärast söötmist, riknenud sööt koos mullaga, mittesöödava materjali söömine (toksiinid, mehaaniline ärritus) Sellesse gruppi kuulub kuni 40 erinevat vormi Katarraalne soolte spasm e. enteralgia catarrhalis hobustel (söötmisreziimi rikkumine, külmetus, parasiidid). Parasümpaatilise närvisüsteemi toonus on tõusnud, soolelingudes tekivad tugevad spastilised kontraktsioonid, mis vahelduvad lõtvumisega
annaabi.ee 
