ents Error t Stat value Lower 95% Upper 95% 95,0% 95,0% 3,13E- Põrsaste arv 10,83 0,886 12,22 30 9,09 12,57 9,09 12,57 lihassilm -0,008 0,018 -0,458 0,647 -0,043 0,027 -0,043 0,027 kui lihassilm suureneb 1 cm võrra, siis põrsaste arv väheneb -0,008 võrra. Kui palju põrsaid sünnib emise pesakonnas, kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm. 10,83+(-0,008)*62=10,32 kui aretustööga püütakse saavutada keskmiseks lihassilma läbimõõduks 62 mm, siis põrsaid sünnib emise pesakonnas keskmiselt 10 tükki.
vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse. Sagedase võõrastesse peredesse eksimise tõttu on itaalia mesilased ka haiguste edasikandjad. 3.4. Itaalia mesilase miinused Itaalia mesilastel on meie kliima tingimustes mitu ebasobivat omadust. Kuna neil on sügisel tarus väga hiline haue september ja oktoober , siis nad lähevad talvituma suurearvulisena. Talvekindlus on neil nõrk ja talvine mesilaste kadu suur, kuid seda on võimalik parandada pideva valiku ja aretustööga. Itaalia mesilased ei talu talvesöödas lehemett, see tekitab neil kõhulahtisust ja perede hukku. Jahedate ilmade korral algab haudme areng hilja ja varajase peakorjega piirkondades ei suuda pere areneda selleks ajaks küllaldaselt suureks. Talvine söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on
urugayanus ja C.jamacaru on ikka kõik üks ja sama liik või ei ole, ent viljapuuna kasvatamist see segadus siiski ei takista. 5 Võrreldes tihnikkaktusega on peruu sammaskaktus saagikam ja märksa jõudsama kasvuga ning Iisraelis on selle liigi aretamisega hakatud usinalt tegelema. Peruu sammaskaktuse viljade söödav osa on suur, 70-80% ning suhkrusisaldus võib ületada 10%. Probleem on viljade üsna lühike säilivusaeg, ent tõhusa aretustööga on tõenäoliselt võimalik sellestki üle saada. Saguaaro-karneegiakaktus (Carnegia gigantea) Saguaaro-karneegiakaktuselon USA kaguosa ja Mehhiko põhjaosa indaanihõimude jaoks olnud aastatuhandeid nii tähtis koht, et taimedesse suhtuti samamoodu nagu hõimuvendadesse. Et kaktusemarjade valmimine langes ajale, mil toitu nappis, oli see
Seda on vaja kuna üha enam kasvab nõudlus toodangu järele. 3 Valiku põhiparameetrid 1.Jõudlus on põllumajandus loomade tähtsaim omadus, mille pärast neid peetakse ja kasvatatakse.Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota kindlas ajavahemikus teatud kogus kõrgekvaliteedilisi loomakasvatussaadusi. Põllumajandus loomade jõudlus oleneb nende pärilikest iseärasustest ja tingimustest milles nad elavad. Pideva aretustööga e. paremate loomade valikuga populatsioonist on võimalik põllumajandusloomade jõudlust suurendada. Selleks on vaja teada põllumajandusloomade jõudluse kujunemise seaduspärasusi. 1.1.Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veise ja kitse piima, vähemal määral ka lammast, hobuste ja kaamelite oma.Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda. Piima tootmine on ka kõige
32 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 33 Buckfasti mesilane Vahepealsetel aas- Buckfasti mesilane on ristandmesilane ja tal ei ole kindlaid välimiku- takümnetel Buckfasti omadusi. Kuna aretamise käigus on buckfasti mesilast ristatud 14 erine- kloostris aretustööga va mesilasrassiga (inglise mesilane, Apis ligustica, A. carnica, A. cecropia, ei tegeldud ja mesi- A. caucasica, A. intermissa, A. mellifica mellifica, A. mellifica lehzeni, lasemasid paljundati A. fasciata, A. cypria, A. central anatolica, A. sahariensis, A. macedonia vaid oma mesila tar- athos, A. monticola), siis on ta neilt kõigilt midagi pärinud. beks, kuid lähitulevi-
maiks. Tarnekvoodi omanikud ei pea ise aruandeid esitama. 7. Veiste jõudluskontrolli korraldus Veiste nõuetekohane üleskasvatamine ja söötmine on tõuaretuse aluseks. Erilist tähelepanu on vaja pöörata noorkarja söötmisele ja kasvatamisele. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga. Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll on aluseks, et karja jõudlust saaksime aretustööga parandada. Kontroll-lüpsi piimaproovid saadetakse Jõudluskontrolli Keskusesse (asukohaga Tartu, Kreutzwaldi 48A, kus Jõudluskontrolli Keskuse piimaanalüüside laboratooriumis : * mõõdetakse kogutud piimaproovide piimarasva, -valgu ja -suhkru sisaldus, somaatiliste rakkude arv (SRA) ja karbamiidi sisaldus; * tehakse esmane andmetöötlus;
etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. On aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. Parandatud tõud-kujunemisjärgus, on enamasti kohalikud tõus, mida on parendatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt
· Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes suurem hulk tööjõudu, kuna väiksem hulk inimesi tegeles toiduainete tootmisega. Vabanenud töörahvas liikus linna, linnade kasvuga kasvas ka põllumajanduslike saaduste vajadus. · Tööjõu olemasolu. Algselt maalt linna läinud inimesed, linnadest ka käsitöölised. · Kapital. Peamine kapital tuli kaubandusest. Hakati ka võtma pangalaenu ning loodi aktsiaseltsid. · Tehnika areng
Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohuröötasid. Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpuks ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. 14. Veisetõugude klassifikatsioonid Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3
sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks
individuaalne õppmine, ümbruskonna inimeste aitamine, füüsilise töö tegemine. Kloostrite ülesandeks oli koolihariduse korraldamine ladina keeles ja vaeste ning haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased- asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid
Piimatoodangut üle 1000 kg aastas või üle 8 kg päevas peeti 1800. aastal silmapaistvaks. Tõugude ajaloo teine periood kestis 19. sajandi alguseni. Selleks ajaks olid Euroopast pärinevad veised levinud kõikidesse maailmajagudesse. 17. sajandil toodi Hollandist pärinevat karja ka Eestisse. 19. sajandil oli Loode- Euroopa karjast põlvnev mustakirju kari levinud juba kogu maakeral ning Põhja- ja Kesk- Euroopas oli see kujunenud domineerivaks. 18. sajandil alustatud süstemaatilise aretustööga kujundati Hollandis hollandi- friisi tõug (nimetatakse veel hollandi mustakirju, idafriisi või friisi tõuks). 18. ja 19. sajandil oli veisetõugude ajaloos suur tähtsus Inglismaa tõugudel. Ülemaailmse kuulsuse omandasid : dzörsi,görnsi,äärsiri,sorthorni,herefordi ja aberdiin- anguse tõug. Keskajal ja hiljem, eriti aga 19. sajandil said ülemaailmselt tuntuks Sveitsis aretatud simmentali ja sviitsi tõug. Sviitsi tõugu nimetatakse Sveitsis ja paljudes teistes maades pruuniks tõuks
y^ = a + b y / x x , kus a võrrandi vabaliige b y / x - regressioonikordaja x X-tunnuse väärtus Vabaliikme a väärtus arvutatakse järgmiselt: a = y - (b y / x x ) , kus y ja x on x ja y tunnuse aritmeetilised keskmised. Oletame, et igalt lehmalt saadakse aastas keskmiselt 200 kg piimarasva ( x ) ja 4717 kg piima ( y ). Milline on prognoositav piimatoodang aastas ( y^ ) , kui aretustööga suurendame piimarasvatoodangut 250 kilogrammini lehma kohta aastas? Arvutuslikult saadi, et b y / x =19 kg 18 See tähendab, et 1 kg piima rasvatoodangu (x-tunnus) suurenemisel suureneb piimatoodang (y-tunnus) 19 kg võrra. Arvutame: a = y - (b y / x x ) = 4717 - (19 × 200 ) = 917 Edasi leiame prognoositava piimatoodangu lehma kohta aastas:
kasutavad hästi rohusöötasid. Arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. ŠOTI MÄGIVEIS – pärineb Šotimaalt. Vanim tõug maailmas. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Pikad laialiasetsevad sarved. Kasvukiirus on aeglane. Väga maitsev liha. 4) Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud – kohaliku tähtsusega tõud, mis on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud – kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj I poolel. 3
tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt
Lõppeb tõu tunnustamisega ja nime andmisega, alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3
9 VEISEKASVATUS tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele. Sel juhul loobutakse selle tõu säilitamisest või alustatakse uute aretuskomponentidega, uue tõu loomist. 3.1.2. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. Need tõud on saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti on nad väikesekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. Nad on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. Need on enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3
selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõnede vähktõbede puhul on ka päritav eelsoodumus. Sel juhul päranduvad mutantsed geenid sugurakkude kaudu järglastele. Näiteks rinnavähi puhul on leitud kaks mutantset geeni, BRCA1 ja BRCA2, mis levivad perekonniti. Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses Kuigi aretustöö teadlik läbiviimine, toetudes geneetika põhitõdedele, algas 20-ndal sajandil, on aretustööga tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult
selle tagajärjel muutuvad normaalsed rakud vähirakkudeks. Mõnede vähktõbede puhul on ka päritav eelsoodumus. Sel juhul päranduvad mutantsed geenid sugurakkude kaudu järglastele. Näiteks rinnavähi puhul on leitud kaks mutantset geeni, BRCA1 ja BRCA2, mis levivad perekonniti. Risk haigestuda on sel juhul 10 korda suurem. Geneetika osa kaasaegses põllumajanduses Kuigi aretustöö teadlik läbiviimine, toetudes geneetika põhitõdedele, algas 20-ndal sajandil, on aretustööga tegeldud juba läbi aegade. Esimesed nisusordid, mis erinesid looduslikest, on 7000 kuni 10000 aastat vanad. Sordiaretuse teel on saadud näiteks hübriidne mais, mille saagikus on võrreldes algsega tõusnud ligi 250%. Nisu puhul on aretatud stressikindlamaid sorte, mis on sobivad kasvatamiseks just paljudes kohtades arengumaades. Palju aretustööd on tehtud tomatitega, mille tulemusena varieeruvad viljad nii suuruselt, värvuselt kui ka kujult
annaabi.ee 
