Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Köögiviljad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mulla ja seemnete 
Koristamine
Nimi 
Iseloomustus 
Kasvunõuded 
Külv 
Hooldus  
ettevalmistamine 
säilitamine, töötlemine 
Peakapsas  
 2-aastane 
 Külmakindel (eriti käharpea 
 Ei ole väga nõudlik 
 Tuleb ettekasvatada 
 Mullata – soodustab 
 Esimene saak juuni algul 
 Esimsel aastal kapsapea ja 
kapsas
Kõige nõudlikum on punane 
 Tugevad ja väljavenimata 
lisajuurte teket 
 Korista, kui pea on kõva 
teasel  aastal õis  
  Idaneb  kiiresti 
kapsas 
 Valge – aprilli lõpp, mai algus   Umbrohu puhas‼ 
 Korista pea, aga jäta  juur  
 Ristõieline 
 Vesi – leheroseti ajal vähem, 
 Suure huumusesisaldusega 
  Hilised   sordid  – mai keskel 
 Peale vihma kobesta  muld  – 
sisse. Sügisel tekib sinna 
  Juurestik  tugev 
pea ajal rohkem 
liivsavi  või  saviliiv   mullad  
 Anum, ämber,  peenarvagu  
siis pidurdub vee 
mitu väikest pead 
 Valge peakapsas, punane 
  Liigniiskus  paha 
 Palju niiskust 
  Katteloor  – külma ja 
aurustumine  
 Hilised – august, September 
peakapsas, kähar peakapsas 
 Valgusnõudlik 
 Neutraalsed mullad 
kahjurite eest kaitseks 
 Kõplamine (umbrohu ja 
 Säilita  keldris  või hapenda 
  Seemed  säilivad 4-5 aastat 
  Umbrohi  kitkuda kohe 
 Eelviljadeks – köögiviljad nt. 
 Varased tihedalt, hilised 
mullakorba vastu) 
 Vajavad palju lämmastiku, 
kartulheintaimed , teravili 
harvemalt 
 Pealtväetamine 
fosforit  ja  kaaliumi  
(va. ristõielised) 
 Põua ajal tuleb kasta (1 m2 – 
 
 
 Sõnnik,  kompost  
20-30l vett) 
 
 Maakirbud, kapsakärber, 
kapsakoi , kapsa tuhktäi, suur 
ja väike kapsa  liblikas , kapsa 
öölane 
Lillkapsas  
 1-aastane (moodustab 
 Külmakindel  (peakapsast 
 Teistest kapsastest 
  Istikud  osta aiaärist, 
 Peale juurdumist kobestada 
 Õisikud ma a lõigata, et alla 
 
kasvuaastal õisiku) 
soojanõudlikum) 
nõudlikum 
proovida võib ka otsekülvi 
mulda (soodustab lisajuurte 
jääks paar-kolm lehte, siis ei 
 Lehed pikliku kujuga 
  Minus  kraadiga võib hakata 
 Kergemad  liivsavimullad  
kasvukohale 
teket) 
pudene õisik laiali 
 Õisik – kreemijas, valge 
õisik mädanema 
 Väldi raskeid liivsavi, saviliiv 
 Istudada mai esimestel 
 Piisavalt niiskust, kui kuivad 
  Koristada  kindlalt enne 
 Seemed säilivad 4-5 aastat 
 Niiskusnõudlik (põuaajal 
muldasid 
päevadel 
ilmad , tuleb kasta 
öökülmasid (muidu ei säili ja 
 
võib ära kuivada) 
  Neutraalne  või kergelt 
 Uusi taimi võib kasvatada 
  Veele  soovitatakse lisada 
kaovad väärtused). Kui ei saa 
 Valgusnõudlik (vajadusel 
happeline 
terve suve 
ammooniumnitraati (10-20g 
valmis, eemalda koos 
lehed keerata õisiku peale, 
 Rohkem sooja kui teised 
 Ei tohi liiga sügavale  istutada  
– 10l kohta) 
mullapalliga ja pane 
et natukene kaitsta) 
 Tuule eest kaitstud 
 Mida soojem ilm/ muld  seda 
 Vanematel sortidel lehe 
kasvuhoonesse või keldrisse 
 Vajab: lämmastiku, fosforit, 
 Eelviljadesks ei sobi 
kiiremin ijuurdub 
peale keerata varjutamise 
järelvalmima. Aga ei tohi olla 
kaaliumi. 
ristõielised 
 
jaoks. 
liiga niiske, muidu tekib 
 Kaltsiumi  puudusel  õisik 
 Kodusõnnik, kompost 
 
 
hallitus , mädanemine 
pruun ja mädane 
Spargelkapsas 
 1-aastane 
 Talub lillkapsast paremini 
 Kergemad huumuserikkad 
 Tasub katsetada otsekülvi 
 Mulla kobestamine, 
 Koristada valikuliselt, nii 
 
 Sarnane lillkapsaga 
külma 
liivsavi mullad 
kasvukohale (mai algul – 
muldamine  
nagu õisik valmib 
 Uinuvad  pungad  kaelal. 
 Niiskuse suhtes nõudlikum, 
 Neutraalne või kergelt 
puhitud (ere värv)) 
 Hoolikalt  kastma  
 Valmivad umbes 45-50 
Peale peaõisiku eemaldamist 
vajab tugevat kastmist õisiku 
happeline 
 Istikud – mai algus 
 Ammoniumnitraat (10g – 10l 
päeva peale istutamist, ja 
hakkavad uued kasvama 
moodustumise  ajal 
 Eelviljad: ei sobi ristõielised 
 Väldi liiga tihedat istutamist 
vett) 
kõrvalvõrsed 15-20 päeva 
 Tuleb koristada  kiirest
 Õisikut varjutada ei ole vaja 
 Väldi liiga sügavale 
 Ei vaja varjutamist 
 Lõigatakse umbes  10cm  
muidu hakkab õitsema 
 Põua perioodil on oht et 
istutamist 
 Ohtlik  kahjur  – kapsakärbes 
pikkuse varrega 
 
hakkab kiiresti õitsema 
 
 
 Õied halvendavad  maitset
 Lämmastiku vajadus suurem 
kvalilteeti 
kui lillkapsal 
 Säilib 0°  kuni +1° juures kaks 
 Vältida tuleb booripuudust 
nädalat  
 
 
 
Lehtkapsas 
 2-aastane 
 Külmakindel (kuni -15° ) 
 Kasvab lahjematel muldadel 
 Etteistutamine  
 Kui pinnas on kuiv, tuleb 
 Kapsa lehti võib kasutada 
  Vars  ei moodusta pead 
 Talub suvel kuumust 
 
 Istutatakse mai lõpus või 
kasta 
juba poole suve pealt 
 Varre pikkus sõltub sordist 
 Sarnaneb teiste kapsastega 
 
juuni algul (istikud siis 40 
 Kui vähe vett, alumised 
 Enne püsivate külmade 
 Hele, tumeroheline; punakas 
niiskuse poolest ja valguse 
päeva vanad) 
lehed hakkavad kolletuma 
saabumiseni tuleb 
või violetne 
 
 
 Nuhtlused – suur ja väike 
mullapalliga välja kaevata ja 
 Juurestik sarnaneb  peakapsa  
 
 
kapsaliblikas  
keldrisse viia. Sealt saab siis 
omale 
 
 
võtta lehti 
 
 
 
Nuikapsas 
 2-aastane 
 Külmakindel 
 Vähenõudlik 
 Varajased istikutest 
 Vähe sademeid – kasta 
 Väldi ülekasvamist (siis on 
 Varsvili (ümar,  ovaalne
 Parem saak jahedamal suvel 
 Huumusrikkad saviliivmullad 
kasvukohale 
rohkem 
kõva, kiuline, halb koorida) 
valjka või punaka või violetse 
 Kasvuajal palju vett, muidu 
 Väetise suhtes ei ole nõudlik 
 Hilised – otsekülv 
 Ebaühtlane niiskus mõjub 
 Varajast saaki võib korsitada, 
koorevärvusega) 
vili puitub ja on maitsetu 
 Võib kasvatada kurgi, 
 Mitte liiga sügavale mulla 
halvasti (lõheneb) 
kui saak on 6-7cm jäme. 
 Pika rootusga lehed 
 Niiskuse kõikumine võib 
kõrvitsa, kabatšoki 
alla 
 Kasvab hästi ka kasvuaegse 
 Lõika kääridega vahetult 
 Juurestik sarnaneb peakapsa 
põhjustada varsvilja 
vahekultuurina 
 
väetamiseta 
varsvilja alt koos varrega 
omale 
lõhenemist 
 
 
 Ülekasvanud vilja 
 
 Valgust, võib ka poolvarjus 
 
lõikamiseks võib vaja minna 
olla 
kirvest 
 
 
 
 
 
Rooskapsas 
 2-aastane 
 Külmakindlam kui peakapsas 
 Tahab niiskust palju 
 Ettekasvatamine 
 Mulla kobestamine 
 Ei tasu kiirustada 
 Lehekaenlas moodustuvad 
 Palju niiskust 
 Happelisi muldi tuleb lubjata 
 Seemned aprilli keskl külvata   Suuremad taimed – 
koristusega. Võiks elada ühe 
peakesed 
 Kui põud – palju kastmist 
 Huumusrikkad keskmise 
 Soovitatav on istikuärist osta 
muldamine  
öökülma üle, muutuvad 
 Juurestik sama mis 
  
raskusega saviliivmullad. 
 Kasvukohale  hiljemalt  juuni 
 Palju kasta peakeste 
maitsvamateks 
peakapsal 
 
 Kergemad liivsavi mullad 
alguseks 
moodustumise ajal 
 Säilitatakse madalal temp. 
 Istutamisest valmimiseni 
 Liivmullad ei sobi üldse 
 Vajavad palju ruumi, ei tohi 
 Kasutada paagis soenenud 
lühikest aega 
160-200 päeva 
 Palju valgust ja parajalt  tuult  
tihedalt istuada (70x70; 
vett, ei talu stressi 
 Võib ka mullapalliga 
 Külmakindel 
 Väldi varju, muidu saak vilets 
100x100) 
 Kasvuajal veele lisada 
keldrisse viia 
  
 
köögivilja vedelväetist 
järelvalmimisele 
 
 Tähtis on latva kärpida, et 
 
piirata kasvukõrgust (seda 
 
 
teha vähemalt 1 kuu enne 
saagi koristust) 
 
Porgand  
 Sarikaline 
 Esimesel aastal vähem sooja 
 Kõige rohkem vajab 
 Soovitatav osta seemned 
 Mullale ei tohi tekida 
 Koristatakse terve suve läbi, 
 2-aastane 
  Seeme  idaneb madalal 
kaaliumi, fosforit,  
puhitult (värvilised) 
koorikut, seemned ei suuda 
kuidas vaja on 
 Idaneb aeglaselt 
temperatuuril 
 Lämmastikuga ei ole 
 Kui kasutada tavalist  seemet  
tärgata 
 Kuid hiljemalt enne 
 Tõusmed taluvad öökülma 
soovitatav liialdada 
(1 ööpäev enne leotada – 
 Umbrohud kiiresti hävitada! 
öökülmasid 
 Sügisel ei kannata külma 
 Kergemapoolsed liivsavi ja 
villase   riide  vahel – peale 
 Neid mõlemaid saab teha 
 Märku annab lehtede 
 Palju valgust 
saviliivmullad. 
seda panna tahenema) 
kõblatades 
lamendumine 
 Mitte mingit umbrohtu ja 
 Kasvaba ka soomuldadel 
 Varajane –  aprillis  
 Peenravahe multš võib olla 
 Aiahargiga kaevata (taime 
mitte tihedat külvi 
 Peab olema sügavalt haritud 
 Talveporgand –  maist  kuni 
okaspuukoor 
vigastamata), lõigata roheine 
 Ei vaja palu niiskust 
ja ilma kivideta 
juunini  
 Katteloori võib peal hoida 
osa maga jättes 1-3cm 
 Algul rohkem. Täiskasvanud 
 Ei talu  happelist  mulda 
 Kõige suurem viga on 
kasvõi augusti lõpuni 
pikkune  tüügas 
vajavad vähem 
 Eelviljadeks ei sobi 
seemned külvata kuiva 
 Vajadusel harvendada 
 Ei tohi loopida 
 
 
sarikalised  
mulda 
(taimed jäetakse kasvama 1-
 Säilitada keldris kastis või 
 
 Kästsi külvates lisa 
2cm vahedega). Kui taimed 
kilekotis liiva sees temp. 0 
seemnetele liiva 
suuremad, harvedatakse 2-
kuni +1°C. õhuniiskus 90% 
 Enne külvamist kasta 
5cm vahedega, oleneb 
 
külvivagu hästi märjaks. Lase 
sordist) 
taheneda, külva ja kata kuiva 
 Vajab muldamist (et 
mullaga. Sobib ka 
väljaüulatuvad  otsad  ei 
kasvuturbaga katmine 
muutks roheliseks) 
  Vajutada  natukene kinni ja 
mullatakse suve lõpu poole 
katta  looriga või  kilega  
 
 Külvivaod 20cm vahedega 
 
 Külvivagu 6-8cm 
 Sügavus 3-4cm 
Juurpetersell 
 Kahe või mitmeaastane 
 Külmakindel 
 Mulla suhtes nõudlikum kui 
 Külvatakse hästi 
 Kobestamine, kõplamine 
 Koristatakse pidevalt 
 Sarikaline 
 Tõusemd taluvad lühiajalist 
porgand 
ettevalmistatud peenrale 
 Vajadusel  harvendamine  
 Juurvilju aga hilissügisel 
 Esimesel aastal nii roheline, 
öökülma. 
 Sügavalt haritud 
 Külvatakse esimesel 
 Põuaajal kasta 
 Parim on teha seda kuiva 
kui ka  juurvili . Juurvili kuni 
 Täiskasvanud taimed võivad 
huumusrikkad keskmise 
võimalusel 
 Pealseid saab kasutada 
ilmaga 
20cm pikkune, hallikas, 
talvituda kasvukohal 
raskusega mullad 
 Tähtis on hea niiskusvaru 
toiduks kui taimel on 5-6 
 Lehti lõigates võib siselehed 
kollakasvalge 
 Kõrge temperatuur 
 Eelviljadeks ei sobi porgand, 
 Seemneid võiks enne 
pärislehte 
alles jätta 
 
kasvuperioodil pidurdab 
sellerpastinaak  
leotada ööpäeva toasoojas 
 
 
taimede kasvu ja arengut 
vees 
 Valgusnõudlik 
 Leotatud seeme külvatakse 
 Niiskusnõudlik 
niiskesse mulda‼ 
  Reavahe  20-25cm.  
 sügavus 1-3cm 
Seller 
(pildl  juurseller ; varsseller
 Külmakindel 
 Muld peab olema viljakas 
 Kui ei ole kasvuhoonet, on 
 Reavahede kobestamine 
 Koristatakse enne püsivate 
 2-aastane 
 Juurdunud taimed taluvad 
 Raskem huumuse- ja 
mõtekas istikud osta 
 Umbrohutõrje 
öökülmade saabumist 
 Juurseller on ümarik, 
öökülma (täiskasvanud taim 
toiteaine rikkamatel 
 Istutatakse mai keskpaigast 
 Pealtvõetamine 
 Märku annab lehtede 
alumine osa  neljakandiline
kuni -10°C) 
parasniiskel mullal 
kuni juuni esimeste 
 Ülemiste külgjuurte 
kolletumine ja maha 
Juure värv kollakasvalge, sisu 
 Niiskusnõudlik, muidu jääb 
 Kergemad mullad ei sobi 
päevadeni 
läbilõikamine terava  noaga  
langemine 
valge 
maitsetusk ja koredaks 
 Eelviljadeks ei sobi 
 Istutamisel tuleb jälgida, et 
(viimane töö teha paar kuud 
 Lehti võib koristada terve 
 Varseller  juurvilja  ei 
 Ei ole eriti valgusnõudlik 
sarikalised 
istik  ei satuks sügavamale, 
enne saagi koristamist) 
kasvuperioodi 
moodusta, vaid kasvatab 3-
 Seemned idanevad hästi 
 Paremad eelviljad on 
kui ta oli kastis. 
 
 Juurseller – mõni leht jäta 
4cm jämeduste rootsudega 
valguse käes 
kaunviljad  
 Reavaheks sobib 50cm, 
alles, juuri kärbi tagasi 
 
suuri lehti. 
 Tundlik booripuudusele 
 
taimede vahe 25-30cm 
 Säilitada keldris liiva sees 
 Pärast istutamist tuleb kasta 
eelsoojendatud veega 
Söögipeet 
 Maltsaline 
 Soojanõudlikum kui  tomat  
 Nõudlik  mullaviljakuse  
 Kõige levinum on seemnete 
 Kobestamine 
 Valikuliselt juba juuli lõpus 
 2-aastane 
 Tõusmed on külmaõrnad 
suhtes 
külv kasvukohale (puhitud) 
 Umbrohutõrje 
 Lehtedest tõmmates tuleb 
 Probleemiks – 
 Niiskusnõudlik (seemnete 
 Keskmise raskusega 
 Seeme külvata kui mulla 
 Harvendamine 
välja 
ennakõidumine 
idanemise  ajal; juuli-august) 
huumuse rikkal neutraalsel 
temperatuur on +10°C 
 Kahjurite ja haiguste leviku 
 Varred maha, tüükad 2cm 
 Juurvili – lapikümmargune, 
 Valgusvajadus suur 
mullal 
 Katta kattelooriga või kilega 
jälgimine 
  Peajuur  peab terveks jääma 
ümmargune, silindriline, 
 
 Kergeid muldasid peab 
  Peedi  suurus oleneb kui 
 Suve keskpaiku soovitatakse 
 Säilitada temperatuuril +3 
piklikümmargune 
väetama 
suurte vahedega kasvavad 
mullata 
luni +4°C 
 
 Vihmasel suvel kasvunud 
 Eelviljad: kurk , kartul, 
 Soovitatav külvata üksikult, 
taimed on tuhmimad 
peakapsas 
siis pole vaja harvendada 
  Juur  tundib suht sügavale 
 
 
Lehtpeet e  mangold  
 2-aastane 
 Vajab palju vett 
 Mulla suhtes pole eriti 
 Ettekasvatada 
 Kindlasti peab kastma, ei 
 Saaki koristatakse 
 Maltsaline 
 Ei ole nõudlik valguse suhtes 
nõudlik 
  Soojal  kevadel külvatakse 
tohi väga  kuivaks  maa jääda. 
perioodiliselt 
 Ei moodusta lihakat juurikat 
  Varjus  või poolvarjus 
 Kuid kasvab paremini 
otse kasvumaale samal ajal 
 Aga on põuale vastupidav 
 Lõigates tarvitatakse ainult 
 Toiduks kasutatakse lehti ja 
kasvades on lehed ja varred 
viljakamatel muldadel 
kui söögipeet 
  
väliseid lehti 
varsi  
mahlasemad 
 Külvisügavus 2-3cm 
 Üsna kiiresti kasvavad 
 Põuale vastupidav 
 Seemnest saagini umbes 2-
  Vahekaugus  reas 30-35cm 
südamikust uued lehed 
 Suurte siledate või kurruliste 
2.5 kuud 
 Kuus saab kuskil kaks külvi 
lehtedega  
 Rootsusid võib ka 
 Lehevarred on suured ja 
sügavkülmutada või säilitada 
tugevad 
natukene külmkapis 

 
 Või säilitada mullapallliga 
keldris 
Kaalikas  
 2-aastane 
 Külmakindel 
 Kasvab igasugusel aiamullal 
 Võib kasvatata nii istikust kui 
 Jälgida maakirbu levikut 
 Kasutada söögiks võib juba 
  Lapik , lapikümar 
 Tõusmed taluvad öökülma 
 Eellistada tuleks raskemaid, 
ka otsekülvist 
 Mulla kobesetamine 
siis kui on 6-7cm 
 Tõusme ilmumisest kuni 
 Ilusate ja soojade ilmadega 
niiskemaid 
 Soovitatav on istikutest, 
 Umbrohutõrje 
 Säilitamiseks korista enne 
juurviljani 40päeva 
kasvanud vili on  puine  ja 
 Head ka nõrgalt  happelised  
võimalik vältida maakirpu 
  Kastmine  
öökülmasid 
 Juurvili kasvab mullast välja 
kibe 
 
 Istiku istutamisel – 4-5 
 Harvendamine (idu faasis, 4-
 Tõmba välja, raputa, lõika 
 Sisu on kollane,  kreemjas  või 
 Niiskuse suhtes nõudlik 
pärisjuurt, 1/3 juurest tagasi 
5 pärislehe faasis) 
pealsed  tagasi (1-2cm 
valge 
 Valgusnõudlik 
kärpida 
 Vihmajärgselt mullakoorik 
tüügas) 
 
 Heade kasvutingimustega – 
 Seejärel kasta 
purustada. 
 Säilita temp 0 kuni +1°C 
kiudeta 
eelsoojendatud veega 
 Kuiva ilmaga kasta 
 Juurestik on pinnalähedane 
 Istikud istutada sama 
sügavale kui nad olid kastis 
Naeris  
 Külmakindel 
 Sooja vajadus vähem kui 
 Ei ole nõudlik mullaviljakuse 
 Külvatakse otse kasvukohale 
 Kui kasvatad katteloorita, siis   Vallikuliselt koristada, kui 
  Lapiku , ümarlappiku, ümara 
kaalikal 
suhtes 
 Ei talu ümberistutamist 
jälgi  kahjureid  
läbimõõt on 5-6cm 
või pikliku kujuga 
 Niiskusnõudlik 
 Nõrgalt happeline või 
 Külviaeg sõltub, millal soovid 
 Kahjur – naerimardikas 
 Sügisel koristada enne 
 Koor on kollane, ülemises 
 Ei vaja väga palju valgust 
neutraalne mul 
saaki saada 
 Harvenda kohe pärast 
püsivaid külmasid 
osas võib mõnel sordil 
 Huumusrikkad saviliiv või 
 Suviseks  tarbimiseks  – aprilli 
tärkamist (10- 15cm  
 Säilita nagu kaalikatki 
esineda ka violetset 
liivsavimullad 
lõpul, mai algul 
vahedega) 
varjundit  
 Rasked  savimullad  ei sobi 
 Talveks – juuni lõpul, juuli 
 Vajadusel kasta, muidu 
 Sisu kollane, valge 
 Kasvab hästi ka kuivendatud 
algul 
jäävad maitsetuteks, 
 60-80 päeva 
soomullal 
 Reavahe 50cm, taimevahe 
puisteks 
 Juurestik pinnalähedane 
 Eelviljaks ei sobi ristõielised 
15-20cm 
 
 
 Sosbib  kaherealine  külv 
 Katta kattelooriga 
 
Redis  
 1-aastane 
 Külmakindel 
 Erilisi nõudeid ei ole 
 Võib kasvatada 
 Kastmine (kui ei kasta - 
 Kõige lühem  kasvuaeg  (20-45 
 Lehed lühikarvalised 
 Kõrge temp ja kuumus 
 Koduhoovis sobib hästi 
vahekultuurina või iseseisva 
lõhenevad) 
päeva) 
 Ümarikud, lapikümarikud 
muudavad vilja puiseks 
huumusrikas, parasniiske, 
kultuurina 
 Kasutada katteloori (väldib 
 Koristatakse valikuliselt 
 Koose värv, valge, kollane, 
 Väga niiskusnõudlik 
õhku ja vet läbilaskev muld 
 Sobib kasvatada enne  kurki
maakirbu ja redisekärpse 
 Läbimõõt peaks olema 1,5cm 
mitmes roosakas või 
 Tahab palju valgust 
 Pinnas peab olema kergesti 
tomatit, paprikat, baklazaani 
levikut) 
 Säilivad lühikest aega 
punakas tooni 
 Koduaias on parim redist 
soojenev 
 Kannatavad ka 
 
 Sisu enamasti valge 
kasvatada varakevadel või 
 Keskmiselt happeline muld 
ümberistutamist 
 Kuivuse ja soojuse tagajärjel 
sügisel 
 Seeme külvatakse otse 
võib juurvili tohelduda 
kasvukohale 
 
(kasutuskõlbmatu) 
 Sobiv külviaeg on aprilli 
 Juurestik 20-25cm sügavusel 
keskpaik ja lõpp või mai 
 Seemned säilivad 3-4 aastat 
algus (alguse määrab, kui 
soe väljas on) 
 Reavahe 10- 12cm  (tipi  ritta
 Vahedega 3-4cm 
  Hoidu  liiga sügavast külvist 
Rõigas 
 1- või 2-aastane 
 Külmakindel 
 Sügavpõhjalised 
 Mai algul, või talviseks 
 Umbrohutõrje 
 Korsitada valikuliselt 
 Erineva kuju ja suurusega 
 Ennakõidumise vältimiseks ei 
huumusrikkad mullad 
tarbimiseks juuni keskel 
 Mullakooriku purustamine 
 Ei tohi lasta ülevalmida 
 Koore värvus valge, must, 
tohi temp kasvuajal langeda 
 Eelviljadeks sobivad kaalikas, 
 Reavahe 40-50cm, taime 
 Harvendamine (1-2 pärislehe   Juurikad säilivad 2-4kuud 
punane, pruun, violetne 
alla +15°C 
naeris 
vahe 10-15cm. 
faasis, teistkorda 20-30 
temp 0 kuni +1 kraadi (90-
 Sisu valge 
 Niisukuse suhtes nõudlik 
  
 Sügavus kevadel 1-2cm 
päeva hiljem) 
95% niiskust) 
 Seemned säilivad 2-3 aastat 
 Väga tundlik  boori  ja väävli 
 Sügavus hiljem 2-3cm 
 Kastmine vajalik põua ajal 
puudumise suhtes 
 Võib kasutada täppiskülvi 
 Kahjurite leviku jälgimine ja 
 
tõrje 
Mustjuur  
 Mitme aastane (köögiviljana 
 Külma ja talvekindel 
 Meeldib vett läbilaskev, 
 Varajane – aprilli lõpp, mai 
 Mulla kobestamine 
 Esimest saaki võib saada 
1 aasta) 
  Talvitub  hästi kasvukohal 
sügavapõhjaline, väetatud, 
algus 
 Umbrohutõrje 
juba sept-okt 
 Korvõieline 
 Niiskusnõudlik, talub ka 
sügavalt haritud, kerge 
 Hilised külvid jätavad 
 Harvendamine 
  Labidaga  väljakaevata 
  Juurikas  on  tumepruuni  kuni 
lühikest põuda 
huumuserikas liivsavimuld 
juurviljad  esimesel aastal 
 Kastmine 
 Ülesvõetud juured närbuvad 
musya  koorega , sisu valge, 
 Põuad soodustavad 
 Vältida tuleks savimuldasid 
peenikeseks 
 Pigem külva kohe õigesse 
kiiresti 
tihke  
ennakõidumist 
 Neutraalne või nõrgalt 
 20cm reavahe 
kohta, sest harvendamine on 
 Säilitada 0 kuni+1 kraadi 
 Seeme säilib 1-2 aastat 
 Ei talu orgaanilist väetist 
leeliseline  
 Tõusmed tärkavad 2-3 
väga tülikas 
juures 
 Koore vigastamisels tuleb 
 Kõrge põhjavesi tekitab 
nädalaga 
 
  Talvituvad  hästi kasvukohal, 
 
välja  kollakas  valge vedelik, 
juurviljade harunemise 
kevadel saab neid koristada 
mis läheb kiiresti  pruuniks  
pärast maa sulamist 
 
Kurk 
 Kõrvitsaline 
 Soojuse ja niiskusenõudlik 
 Kiiresti soojenevad, 
 Seeme külvatakse otse maha   Katteloor võib olla peal kuni 
 Esimene saak juba juuni 
 1-aastane 
 Ei talu  miinus  kraade 
huumusrikkad parasniisked 
pigem (puhituna) 
esimese saagini või 
lõpus 
 Peavõrs võib kasvada kuni 
 
mullad 
 Või kasvatatakse 
vajadusel terve saagi 
 Mida tihedamini  vilju  korjad, 
2,5m  pikkuseks  
 Neutraalsed 
kasvuhoones  ette 
perioodi 
seda suurem on saak 
 Juurestik pinnalähedane, 
 Saviliiv või kerged 
 Külv kaetakse 2-3cm paksuse   Umbrohutõrje 
 Kurke korja 
hargnev 
liivsavimullad 
kasvuturbaga 
 Kastmine 
hommikupoolikul, et vältida 
 Seeme säilib 6-8 aastat 
 Eelviljadesks sobib seller, 
 Kasvukohale istutamiseks 
 Pealtväetamine 
viljade närtsimist 
 Risttolmleja 
hernes , uba,  ristik  
peab olema taimel 3-4 
 Kahjurite ja haiguste tõrje 
 
 Ei  soovitata  kasvatada 
pärislehte 
 Rohkem kasta kui  viljad  
kapsaste järel 
 Kurgitaimed on  haprad  
hakkavad  tulema  
 Reavahe 120-160cm 
 Kasta hommikupoolikul, siis 
 Taime vahe reas 30-50cm 
jõuavad õhtuks ära kuivada 
 Kasta eelsoojendatud veega 
 Väetist kasutada kord 
 Katta kattelooriga 
nädalas (vedelväetis) 
Kõrvits 
 1-aastane 
 Soojanõudlikud 
 Tahavad huumusrikast 
 Istikud istutatakse 
 Mulla kobestamine 
 Koristatakse enne 
 Hästi arenenud juurestik 
 Minimum kasvu 
viljakat  saviliiv ja keskmise 
kasvukohale 25-30 päeva 
 Umbrohu hävitamine 
öökülmasid 
 Peajuur võib  tungida  kuni 
temperatuur on 12 kraadi 
raskusega liivsavimuldasid 
vanuselt 
 Kastmine 
 Öökülma viljad ei säili 
5m sügavusele 
 Ei talu öökülma 
 Ei talu happelist mulda 
 Seemne külv mai algul.  
 Pealtväetamine (siis kui 
 Vilja külge jäetakse viljavars 
 Vars  roomav  
 Ei kasva varjus 
 Eelviljadeks: kartul, 
 Istutataval istikul peab 
juurdunud (15päeva) – 
 Koos peab olema 
 Lehed suured ja südajad 
 Vajavad palju niiskust 
kaunviljad,  kapsad  
olema 2-3 pärislehte ja 
virtsalahusega) 
vigastusteta 
  Viljaliha  värv –  oranz , kollane,   Ei talu koori 
 Peenra põhja panna 
väljaarenenud juurestik, 
 Taimede kujundamine 
 Säilitatakse toasoojas ruumis 
roheline või valge 
 Vajavad kasvuks rikkalikult 
komposti, sõnnikut (6-7kg 
muidu ei kannata 
 
 Seemened säilivad 4-5aastat 
toiteaineid 
m2 kohta) 
ümberistutamist 
 Siis peake külvata 
 Istutamise ajaks peab olema 
kompleksväetist ja sellele 
öökülmad kindlalt möödas 
laotada vähemalt 10-15cm 
 Alates 20.maist umbes 
paksune mulla kiht. Peenar 
istutada 
katta musta kile või 
 Taimede vahe 1-1,5m 
peenravaibaga 
  Kaeva  suur auk, täida 
kompostiga ja kata mullaga 
(15cm). 
 Kasta eelsoojendatud veega 
Tomat 
 1-aastane 
 Soojalembene 
 Kasvab peenral ja  anumates  
 Istutada kui öökülmad on 
 Kastmine eelsoojendatud 
 Koristatakse vastavalt viljade 
 Juurestik hästi arenenud 
 Taimed hukkuvad juba -1 
 Peenra põhja võiks panna 
möödas 
veega 
valmimisele 
 On olemas: -piiratud 
kraadi juures 
kihi sõnnikut 
 Peenrale 60x50cm (oleneb 
 Umbrohu kitkumine 
 Saak kestab kuni esimeste 
kasvuga sordid, piiramatu 
 Ohtlik on ka alla +10 kraadi 
 Peenar katta soovi korral 
sordist ka) 
 Kui katad taimed kilega, siis 
öökülmadeni 
kasvuga sordid 
langemine 
multšikilega 
 Istutatud taimi kasta 
enne massilist õitsemist 
 Säilita laastukorvis, kihtide 
 Noor vars on pehme, 
 Väga valgusenõudlik 
 Kergelt happeline 
eelsoojendatud veega 
eemaldada kile 
vahele aseta paber 
mahlane. Vanem vars puitub 
  Veevajadus  on viljade 
 Kergem või keskmise 
  
 Piiratud kasvuga sortidel ei 
 Ruumi temperatuur peaks 
 Tema vili on mari 
moodustumise ja intensiivse 
raskusega liivsavimullad 
ole vaja külgvõrseid kärpida 
olema 8-10 kraadi.  
 Seemenete eluiga võib olla 
kasvu ajal suur 
  Anumas  –  poti  sügavus 30cm 
 Õues kasvades vajab 
 Õhuniiskus 80-90% 
8-10 aastat 
 Suur niiskus takistab 
( kivid , tomati kasvuturvas + 
väetamist 
 
  
tolmlemist (on isetolmleja) 
liiv) 
  
 
 Mullakoorik tekitab 
õhupuuduse (lõhkuda) 
Paprika  
 Looduses mitme aastane 
 Valgusenõudlikud 
 Savimuld ei sobi 
 Istutamisel peaks olema 3-4 
 Vajadusel kasta 
 Esimesed viljad valmivad u. 
 Kodus 1-aastane 
 Tahab rohkem soojust kui 
 Võimalik kasvatada 
lehe külgharu, peaks 
 Pealtväetada 
kaheksa nädala pärast 
 Juurestik  areneb seni, kuni 
tomat 
anumates, pottides, rõdul 
õitsema 
 Ei ole tarvis toestada 
isutamisest 
hakkavad arenema viljad 
 Kasvutemperatuur ei tohi 
või peenral 
 Ei isutata sügavale 
 Ei ole vaja külgvõrseid 
 Korista rohelistena ja pane 
 Ei talu pikeerimist 
langeda alla +20 kraadi 
 Kasvukoht peab olema 
 6-10 taime m2 kohta 
kärpida 
järelvalmima 
 Taim hakkab õitsema 40-60 
 Ei talu miinuskraade 
kaitstud külma tuule eest 
 Sobib V-kujuline  istutus  
  
 Järelvalmimiseks sobib pime 
päeva peale tärkamist 
 Juurestik väike ja pinnase 
 Hästilagunenud kõdusõnnik 
 Istutustiheduse määrab sort 
ja jahe ruum (9-12 kraadi) 
  
ligidal 
või kompost peenra põhja 
 Kasta peale istutamist 
 Tahab palju niiskust, kuna 
  
eelsoojendatud veega 
juured on pinna lähedal 
 Vajadusel katta ka 
 Kui taim on janus, lehed 
kiletunneliga 
vajuvad alla poole 
 
Harilik  sibul  
 2-3 aastane 
 Soojustnõuded on erinevad 
 Sobivad kerged ja keskmise 
 Tippsibulad, istikud, või 
 Sibul tõuseb mullast välja, 
 Saagi koristusest annab 
 Lauguline 
eri kasvufaasides 
raskusega saviliivmullad 
sibula  seeme otse peenrale 
vajuta  tagasi 
märku lehtede 
 Ilma peajuureta 
  Lehestik  talub kuni -7 
 Huumusrikkad ja nõrgalt 
 Tipp – alates mai 20. 
 Umbrohuvaba 
lamendumine ja  kuivamine  
 Vars, mida nimetatakse 
kraadist külma 
happelised või neutraalsed 
tippsibul leotada üks öö 
 Hästi mõjub mulla 
 Võib koristada koos 
kannaks, on lühike 
 Valgusnõudlik 
 Peab olema sügavalt 
kaaliumpermanganaadi 
kobestamine 
pealsetega ja kuivatada 
  Kand  koos lihavsoomustega 
 Kasvualgul ka niiskusnõudlik 
läbikaevatud ja umbrohust 
lahuses.  
 Sibul peab kasvama 
 Koduaias võib ka pealsed 
moodustab sibula 
  
puhas 
 Peenral 20cm  vahed  
maapeale, lõpeta juulis 
tagasi lõigata ja jätta alles 2-
 Paljundatakse vegetatiivselt 
 Soovitatav on sügisel 
(pesasibulad 10-15cm).  
igasugune kobestamine, 
3cm tüügas 
peenrad  tasandada, sest 
 Vao sügavus kuni 4cm 
rohimine 
 Tarbesibulad võib punuda 
sibul tahab hästi vajunud 
 Vajuta  vakku  ja muld peale 
 Pesasibulale on lausa ohtlik 
vanikuks või panna 
maad 
1-2cm 
hilisem kobestmine 
laastukorvi 
 Eelviljad: varajane kartul, 
 Sibulakärbes – vaklade 
 
kurk, lillkapsas 
koorumise ajal on soovitatav  
Talisibul  
 Püsik 
 Kannatab ka kerget külma 
 Kompost 
 Paljundatakse – külvist, 
 Vajab vähe hooldamist 
 Saaki võib kuivatada või 
 Võib kasvatada samal kohal 
 Maalähedasem osa on 
 kodusõnnik 
istikud, jagamine 
 Vajab palju niiskust 
sügavkülmutada 
aastaid (aga alates 3. Aastast 
nõrgema maitsega, tipp on 
 Külvates juuni-juulis, võib 
kasvamisel 
 Peale saagi koristamist peab 
hakakb saagikus langema) 
kibedam 
saaki koristada järgm. Aasta 
kobestama, kastma ja 
 Mullas peituv osa ei 
 Vajab niiskust 
mai-juuni 
väetama 
moodustugi tüüpilist sibulat 
 Eelviljad: varajane kartul, 
 Paned kevadel mulda, saad 
 Peale juulist ei tohi 
– selle asemel on ebasibul 
tomat, kapsas, maitseained  
järgmine kevad saaki 
koristada, lehed on 
 Maapinnal torujad, seest 
 Kasvamisel vajab palju 
 
puitunumad ja järgmine 
õõnsad lehed (pealsed) 
niiskust 
aasta on saaki vähem 
 
 
 
Murulauk  
Püstine vars  
Kasvab nii päikese käes kui ka 
Hästi kuivendatud toiteaine 
Paljundatakse seemnest või 
Vanemate  varte  lõikamine 2-
Kuivatatakse või külmutatakse 
 
1-2 õõnsat ja rulljat 15-30cm 
varjus 
rikkas mullas 
jagamisega 
5cm  pikkusteks  lõikamine 
pikkust lehte 
Õitseb suve algul 
aitab kaasa uute varte kasvule 
 
Suhteliselt külmakindel 
Sügisel pinnapealne osa 
hukkub, taastub kevadel 
Saagi kogumist saab alustada 
6 ndl peale külvi 
Porrulauk  
 Juurestik sibula omast 
 Külmakindel 
 Võib kasvada nii anumates, 
 Istikud tuleks ettekasvatada 
 Et vars kasvaks, on vaja 
 Öökülmad ei kahjusta 
tugevam ja hargnev 
 Ei talu varju, kuid ei taha ka 
kui ka peenral 
kasvuhoones 
mullata 
porrulauku 
 Koristades peab taimed välja 
koguaeg  otsest päikest 
 Sügavalt haritud 
 Vali istikud kus on 4-5 
 Muldamine pleegitab 
 Taimed kaeva hargiga 
kaevama 
 Sobib parasniiske keskkond 
 Kodusõnnik, kompost 
pärislehte 
ebavarst 
mullast välja 
 Taluvad ümberistutamist 
 Kaaliuminõudlik 
 Keskmise raskusega 
 Istuta mai teisest poolest 
 Pikk kasvupriood (190-200 
 Enne hoiule panekut kärbi 
 Söödav osa on ebavars 
liivsavimullad 
 Reavahe 60cm 
päeva) 
juuri ja lehti 
 Seemned säilivad 2-4 aastat 
 Nõrgalt happeline või 
 Taimevahe 15-20cm 
 Vajab selle aja jooksul 3-4 
 Säilita temp +1°C 
neutraalne 
 Istutades kärbi juuri ja lehti 
korda pealtväetamist 
 Mõned taimed jäta peenrale 
 
 Eelviljadeks ei sobi  liilialised   
1/3 ulatuses 
(lahjendatut virtsa) 
talvituma, kata 
 Sügisel kaevamise alla anna 
 Istuta 1-2cm sügavusele 
 
kuuseokstega ja saad 
kodusõnnikut või komposti 
 Kasta eelsoojendatud veega 
kevadel värskelt võtta 
 
Rabarber  
 Juurestik ulatub 2,5m 
 Külmakindel 
 Huumuserikkad 
 Istutatakse varakevadel või 
 Rohimine 
 Saak valmib juba 3-4 nädalat 
sügavusele 
 Talvel kannatab kuni -30°C 
liivsavimullad 
augusti teine pool 
 Taimede ümber 
peale mulla sulamist 
 Mitmeaastane 
 Kevadised öökülmad ei 
 Põhjavesi ei tohiks olla 
 Istutusskeem 100x100 
kobestamine 
 Korraga on soovitatav murda 
 Alates teisest aastast 
kahjusta taime 
kõrgemal kui 1,2m 
 Auk kaevata sügav ja põhja 
 Vajadusel kastmine 
2-3 vart  
arenevad varred 
 Kui  soojus  tõuseb üle 20 
 Tuulte eest kaitstud 
sõnnikut 
 Sügisel taime ümbrus katta 
 Vart ära lõika 
kraadi, saagikus langeb 
 Muld sügavalt läbi kaevata ja   Vajuta muld juurte ümber 
sõnnikuga, kompostiga 
 Ei ole valgusnõudlik, kasvab 
umbrohud välja noppida 
tugevasti kinni 
 Kui  ilmuvad  õisikuvarred, 
ka varjus. Soovitatav on 
 Paljundatakse juurikate 
 Peale istutamist kasta 
murra need ära 
poolvari 
jagamisega või seemnete 
korralikult 
 Niiskus suhtes on nõudlik 
külviga 
 
 Varajase saagikuse soovil on 
 Juurikad jagatakse terava 
vajalik katteloor  
noaga või labidaga, et jääks 
 Vajab eriti palju lämmastiku 
1-2 punga 
Mädarõigas 
 Ehk piparjuur 
 Külma ja talvekindel 
 Soovitatav on 3-4 aastat 
 Paljundatakse juurpistikuga 
 Mulla kobestamine 
 Tavaliselt koristatakse 
 Ristõieline 
 Võib kasvad aka poolvarjus 
kasvatada ühe sama koha 
 Piskik – 15-30cm pikkuni, 10-
 Umbrohutõrje 
oktoobris  
 Mitmeaastane 
 Niiskusnõudlik 
peal, siis  uuendada  mulda, 
15mm paks 
 Suvekeskel tekivad 
 Taimed kaevatakse hargiga 
 Meie ilmastikus seemned ei 
 Lämmastiku ja 
muidu muutub umbrohuks 
 Et oleks lihtne eristada juurt, 
õisikuvarred, eemalda need 
välja 
valmi, palju. jagamisega 
väävlivajadusega 
 Eelviljadeks sobib kartul, 
siis lõika sügisel ülemine ots 
 Suvel võib kõrvaljuured läbi 
 Külgjuured ja lehed 
 Juur võib kasvada kuni 1m 
 
kaunviljad, kurk 
risti ja alumine ots  viltu  
lõigata, et saaks tugevamad 
lõigatakse maha 
pikkuseks 
 Ei tohi olla ristõielised  
 Aprilli lõpp, mai algus 
ja jämedamad juurikad 
 
 Kollakas või  helepruun  koor, 
 Mädarõika järel võiks 
 Istuta poolviltu, ülemine ots 
valge sisu 
kasvatada  kartulit  
1-2cm allapoole mullapinda 
 
 
 Vajuta muld tugevalt kinni 
Spargel  
 Mitmeaastane 
 Taluvad külma kuni -30°C 
 Kerge,  huumus - ja toitea. 
 Seeme külva mai lõpul, juuni 
 Rohimine 
 Korista alates kolmandast 
 Emas ja isastaimed 
 Kevadel algab kasv vara 
rikkas, vett läbilaskev, 
algul eraldi peenral 
 Mullakobestamine 
aastast 
 Seemned säilivad 5-7 aastat 
 Ei ole nõudlik valguse suhtes 
sõgavapõhjaline, kergesti 
 Seemneid võib leotada 
 Pealtväetamine 
 Pleegitatud korja enne 
 Varred püstised ja tugevasti 
 Talub põuda 
soojenev, neutraalne  
eelnevalt 
 Igal sügisel lõika 10cm 
mullapinnale jõudmist (õige 
hargnevad 
 Niiskuse puudusel muutub 
 Umbrohutõrje 
 Kata kattelooriga 
kõrguselt varred maha 
aeg on siis kui muld on võrse 
 Kannavad 3-6 kaupa harusid 
võrse kibedaks 
 2nädala pärast kaeva maad 
 3-4cm sügaval 
 Talveks kata need 3-5cm 
tipu kohal pragunenud 
 Kaalimu vajadus on suur 
sügavalt ja kompost 
 15 taime 1m kohta 
paksuse turba või 
 Aja ettevaatlikult muld 
 
 Järgmine aasta istuta kohale 
kompostikihiga 
ümber võrse laiali ja lõika 3-
 Peenra põhja jälle kompost +   Järgnevatel aastatl täida 
4cm ülaltpoolt juurekal läbi 
mulda natukene (juured ei 
vaod mullaga 
 Muld aja uuesti tagasi 
tohi kompostiga kokku 
 Valge spragel – kuhi 30cm 
 Rohelised korista, kui võrsed 
puutuda 
  Rohelisel  pole vaja kuhjata 
on 15-20cm pikkused 
 Pane taim ja kata 6-10cm 
  Varase  saagi saamiseks 
 Lõika need 3-4cm allpool 
paksuse mulla  kihiga  
kasuta katteloori 
mullapinda 
 Kui kasvatad pleegitatud, siis 
 Pleegitatud võrsete 
peab  pung  jääma 15-20cm 
saamiseks kuhja peendar 
mullapinnast alla poole 
igal aastal ülesse 
 Rohelise puhul 10cm 
 
 Kasta korralikult 
Hapuoblikas  
 Taim õitseb juunist  augustini    Talub varju 
 Nõrgalt happeline 
 Külvatakse otse kasvukohale 
 Maa kobestamine 
 Saaki koristatakse 15-20 
 Veidi  lihakad  lehed 
 Tahab niisket ja  jahedat  
 Tõusmed ilmuvad 12-15 
 Regulaarne kastmine 
päeva tagant, niipea kui 
 Vars kasvab 30cm kuni 1m 
pinnast 
päevaga 
 Mineraalväetisega 
lehed on välja arenemata 
 Ümberistutada iga 3-5a. 
 Külvatakse umbes 2-3 
väetamine 
tagant 
nädalat peale öökülmasid? 
 Teeb ise külvi 
 
 
 
Aeduba  
 1-aastane 
 Soojanõudlikud 
 Kerge kuni keskmine 
 Seemned külva peenrale 
 Rohimine 
 Suve keskel võib alustada 
 
 Vars on  rohtne , maapinna 
 Ei talu kloori (kloorivabad 
parasniiske liivsavi- ja 
kuni 15cm vahedega 
 Mulla kobestamine 
poolvalminud kaunade 
lähedalt  puitunud  1,5-3m 
väetised) 
saviliivmullad 
 Lattoa seemneid on parem  
 Vajadusel  toestamine  
koristamisega 
pikkune 
 Kahjulikult mõjub suur 
 Neutraalne või nõrgalt 
külvata pesiti 
 Hästi mõjub muldamine 
 Kaunu koristades ei tohi neid 
  Kaunad  võivad olla kuni 
temperatuuri kõikumine 
happeline 
 Seemned külva öökülmade 
enne õitsemist 
tirida, vaid murdma peab 
25cm pikad, oleneb sordist 
 Valguse ja niiskuse nõudlik 
 Edukalt võib kasvatada neid 
möödused mai lõpul või 
 Kui õitsemise ajal on ilmad 
 Säilitamiseks oad 
 Jaotatakse: madalad 
ka anumates 
juuni algul 
kuivad siis kasta kindlasti 
kuivatatakse 
põõsaoad, poolkõrged 
 Anumatesse istutamiseks on 
eelsoojendatud veega 
(külmutatakse?) 
piiratud kasvuga aedoad, 
vajalik taime 
 
 
lattoead, kõrged piiramata 
ettekasvatamine (u. 30 
kasvuga aedoad 
päeva) 
 Seemned säilivad 3-5 aastat 
 Ainult jahedatel päevadel 
kata taimed kattelooriga 
 Liigne niiskus katteloori all ei 
soodusta  kaunade arengust 
Põlduba 
 1-aastane 
 Külmakindel 
 Mulla suhtes nõudlik 
 Seemned külva maha 
 Reavahed kobestada 
 Saak valmib ebaühtlaselt 
 
 Liblikõieline 
 Noored tõusmed taluvad 
 Viljakas, neutraalne liivsavi 
esimesel võimalusel 
 Rohimine 
 Esimesena valmivad 
 Sügavale tungiv juurestik 
kuni -5°C 
ja saviliiv mullad 
 Taime vahe 10-15cm 
 Suve keskel – oa-lehetäi 
alumised kaunad 
 Vars on neljakandiline, 
 Eriti õitsemise ajal vajab 
 Külvisügavus raskematel 
 Lepatriinude  ilmumisel  levik 
 Alumiste koristamisega võib 
tugev, kõrgusega 50-120cm 
palju niiskust 
muldadel 5-6cm (7-8cm 
piirdub  
alustada juba augusti keskel 
 Kaun on tavaliselt üle 6cm 
 Valgusnõudlik 
kergematel) 
 Oakaunad sobivad siis 
pikk 
 Enne külvi kasutada 
 Külviread vajuta korralikult 
soolvees  keetmiseks 
köögiviljade kompleksväetist 
kinni 
 Koristamise hilinemisel 
 Külvi peab kaitsm lindude 
võivad osa oateri variseda 
eest võrgu või lehtimata 
kasevitsadega 
Hernes 
 1-aastane 
 Külmakindel 
 Parasnisked liivsavi või 
 Külvata esimesel võimalusel 
 Rohimine, sest kuni 
 Koristada kui hernekaunad 
 Roniv vars 
 Tõusmed taluvad lühiajalist 
saviliivmullad 
(siis on kahjurite oht 
õitsemiseni võib taimi 
on täitunud 
 Juurestik tungib sügavale 
külma (-5°C) 
 Eelviljadeks sobivad 
väiksem) 
liigutada 
 Kaunu mitte rebida 
mullapinda 
 Palju valgust 
juurviljad, mis jätavad 
 Seemne vahe 5-6cm 
 Taimi peab toestama, 
 Lauskoristamine toimub siis 
 Viljaks on kaun 
 Idanemiseks vajab rohkesti 
umbrohuvaba peenra 
 Sügavus 5-6cm (raskematel 
nööriga ja tugikeppidega 
kui kaunad hakkavad 
 Seeme säilib 4-6 aastat 
niiskust 
4-5cm) 
 
kolletuma 
 Külvi tuleks katta, et  linnud  
 Talveks  herned  kuivatatakse  
seemneid ära ei sööks 
Aedsalat  
 1-aastane 
 Külmakindel 
 Huumusrikas, keskmise 
 Külva seeme esimesel 
 Reavahede kobestamine 
 Lehti võib võta paarikaupa, 
 
 Sisaldab piimmahla 
 Noored taimed taluvad 
raskusega või raskem 
võimalusel 
 Rohimine 
siis kui taimel on suuremad 
 Juurestik paikneb õhukeses 
öökülma kuni -5 kraadi 
parasniiske muld 
 Taimevahe 10-15cm 
 Kuiva ilmaga kastmine 
lehed 
mullakihis 
 Pikalt jahedad ilmad (+2 kuni   Nõrgalt happeline 
 Sügavus 1,5cm 
 Taimed peavad kuivama 
 Säilitatakse lõhiajaliselt 0 
 Seemned säilivad 2-3 aastat 
+8) soodustavad taime 
 Väldi poolvarjulisi kohti 
 Varane külv kata 
kiirest, sest liigniiskus tekitab 
kuni +1 kraadi juures ja 
ennakõidumist 
kasvatamiseks 
kattelooriga 
seenhaiguseid 
niiskus 95% 
 Ka kõrge temp. annab 
 
 Avamaale võib ka istutada 
 
kibeda maitse 
istikud 
 Ei talu varjulist  kasvukohta  
 Peenar võiks olla kaetud 
 Kui taim õitseb, las õitseb, 
multšiga (kile, freesturvas) 
siis seemned pudenevad ja 
järgmine aasta hakkavad 
kasvama ise 
Aedtill  
 Sarikaline 
 Tahan mulda mis hoiab 
 Viljakas muld 
 Paljundatase seemnega 
 Umbrohutõrje 
 Koristatakse ku taimed on 
 1-aastane 
niiskust 
 Neutraalne 
 Avamaale külvatakse 
 Reavahede kobestamine 
10-15cm pikad 
 Kasutatakse kogu taime 
 Külmakindel 
 Kerge huumusrikas niiske 
kevadel võimalikult vara 
 
 Kurkide sissetegemisel 
 40-100cm kõrge 
 Valgust armastav 
muld 
 Külv ei tohi olla väga tihe 
lisatakse varsi ja õisi 
 Vars rulljas, lehed kaheli 
 Tõusmed kannatavad kerget 
 Korduskülvi tehakse 3-4 
 Seemnete saamiseks 
kuni neljasulgjaniitjad 
öökülma 
nädala tagant 
koristatase kui seemned on 
 Õitseb juulist septembrini 
 
 Viimast korda augusti algul 
muutunud pruuniks 
 Seeme säilib kuni 5 aastat 
 Kui külvata novembri algul 
 
 Tõusmest esimese saagini 
siis saab kevadel 10 päeva 
40-60 päeva 
varem saakui kevadise külvi 
 
korral 
 
 Et paremin idaneks – leotada 
2-3 päeva vees, iga päev vett 
vahetades 
 Seemne sügavus 2-3cm 
Spinat  
 Maltsaline 
 Külmakindel 
 Eelistab raskemaid 
 Külvatakse vara kevadel – 
 Reavahede kobestamine 
 Koristatakse kui 
 1-aastane 
 Tuuleabil risttolmlev 
neutraalseid muldasid 
aprilli lõpp või mai algus 
 Umbrohu hävitamine 
lehekodarikus on vähemalt 
 Lühike kasvuaeg 
 Kasvatatakse vara kevadel 
 Kasvatatakse eel-, vahe- või 
 Viirkülv 
 Kastmine 
6-7 hästiarenenud lehte 
või sügis-suvel (sest suure 
järelkultuurina nagu salatitki 
 külvi vahe 5-10cm 
 Pealtväetamine 
 Koristatakse kuiva ilmaga 
soojaga hakkab vara 
 Värske sõnnik mõjub 
 Sügavus 2-3cm 
 Tavaliselt spinatit ei 
 Lõppkoristus – tõmmatakse 
õitsema) 
halvasti  spinati  maitsele 
 Eriti varase saagi saamiseks 
harvendata. Taime vahe 
koos juurtega ülesse 
 Niiskusnõudlik 
külvatakse novembris 
reguleeritakse juba külvi ajal 
 Valguse suhtes eriti nõudlik 
 Kui aga peab harvendama, 
 
ei ole 
siis 3-4 lehe faasis 
 
 
 
Majoraan 
 Huulõieline 
 Külmaõrn 
 Viljakat ja huumusrikast 
 Taimi kasvatatakse ette  
 Suve jooksul 3-4 korda 
 Esimest korda koristatakse 
 Püstise või tõusva, 
 Vajab päikselist sooja kohta 
mulda 
 Seemned külvatakse aprilli 
mulda kobestada 
õitsemise algul 
neljakandilise haruneva 
 
 Päikesta tahab 
algul 
  Kuival  ajal kasta 
 Taim lõigatakse maha 5cm 
varrega 
 Savisel mullal hävib 
 Ei vaja külviks külvivagu 
 Reavahed on soovitatav 
kõrguselt  maapinnast  ja 
 Kasvab umbes 25cm 
 Vihmase suve korral ei aita 
 Taimed istutatakse 
katta turbamultšiga 
pannakse kohe kuivama 
kõrguseks 
ka kobestamine 
avamaale öökülmade 
 
 Teise korda koristatakse 
 Seeme säilib 2-3 aastat 
 Laudasõnnikut ei talu 
möödudes 
septembris, enne 
 Tõusmed tärkavad 7-21 
öökülmasid 
 
päeva pärast 
Köömen 
 2-aastane või mitme 
 Tuulevarjuline koht 
 Mulla suhtes nõudlik ei ole 
 Külvatakse varakevadel 
  
 Koristatakse siis kui 
aastane 
 Võib kasvada ka varjus 
 Kõige paremin kasvab 
 1cm sügavusele 
seemned peaharu saikas on 
 Püstine, 50cm kõrge 
lubjarikkal liivsavimullal 
 Ridade vahel võib esimesel 
pruuniks muutunud 
 Sarikaline 
 
aastal kasvatada  kress -
 Varisemise vältimiseks on 
 Idanevus säiliv 2-3 aastat 
salatit , redist 
soovitatav koristada 
 
 Seeme valmib ebaühtlaselt 
kastemarjana 
 
Tüümian 
 20- 40cm  kõrgune 
 Päikesepaisteline 
 Kerge, kuiv ja  lubjarikas  
 Paljundatakse seemnetega 
 Tiheda külvi korral on vaja 
 Saak koristatakse õitsemise 
 Mitme aastane 
 Tuulte eest kaitstud 
  Raskel  mullal tuleb anda 
ja puhmikute  jagamise  teel 
pikeerida 
algul 
 Huulõieline 
  
turvast  
 Tõusmed tärkavad 14-21 
 Talveks tuleb katta taimed 
 Taimed lõigatakse maha 
 Vars on puitunud, püstine 
päeva pärast 
kuuseokstega 
5cmkõrguselt maapinnast ja 
või tõusev 
 Külvatakse aprilli algul 
kuivatatakse  
 Õitseb juunist augustini 
 Kaetakse 1-2mm liivakihiga 
 Alates teisest aastast saab 
 Ravim ja  maitsetaim  
 Avamaale istutada juuni 
kaks saaki 

algul 
 
 Idanevus säilib 2-3 aastat 
Estragon  
 Kuni 1m taim 
 Päiksepaistelist kasvukohta 
 Sügavalt haritud 
 Paljundatakse seemnete või 
 Talveks soovitatakse katta 
 Esimsel aastal üks kord 
 Mitmeaastane 
  
 Parajalt niisket 
juurevõsudega 
kuuseokstega 
koristatakse 
 Korvõieline 
toiteainerohket mulda 
 Tõusmed tärkavad 10-14 
 Taimede vahed katta 
 Teisest aastast alates 2-3 
 Varred  sirged  
 Huumusrikas liivsavimuld 
päeva pärast 
turbamultšiga 
korda 
 Lehed  kitsad , lineaalsed, 
 Juurevõsudega 
 Taimed lõigatakse 10cm 
tervete   servadega  
paljundatakse kevadel 
kõrguselt maapinnast 
 Õitseb juulis ja augustis 
 Ühel kohal kasvatatakse 4-5 
 Noori võsusid võib tarvitada 
 Seeme säilib 2-3 aastat 
aastat 
juba mai kuust 
 
Koriander 
 20-60cm kõrgune taim 
 Tuulevarju tahab 
 Kerge  liivane  lubjarikas 
 Paljundatakse seemnetega 
 Harvendada 5-8cm 
 Koristatakse valikuliselt kui 
 1-aastane 
  
muld 
 Tõusmed tärkavad 14-21 
kauguseni 
seemned hakkavad pruuniks 
 Sarikaline 
päevaga 
muutuma  
 Lehed sulglõhised 
 Külvatakse avamaale, kui 
 Taimed lõigatakse ära koos 
 Õitseb juunis, juulis 
mullapind on piisavalt 
vartega. Lastakse seemnel 
 Seemned säilivad 3-4 aastat 
soojenenud (aprilli lõpp, mai 
järelvalmida 
algul) 
 Sügavus 1cm 
 
Meliss  
 Mitme aastane 
 Toiteaine ja õhurikast mulda   Sügisel sügavalt haritud 
 Tõusmed ärkavad 21-28 
 Sügisel kuhjatakse muld 
 Koristatakse enne õite 
 30-80cm kõrgune 
 Kõige paremini kasvab 
mulda 
päeva pärast 
taimede ümber 
puhkemist 
 Lehed  munaja  saagja 
soojas, tuulevaikses kohas 
 Vajadusel anda turvast või 
 Külvatakse märtsis või 
 Taimede vahed kaetakse 
 Alates teisest aastast 2-3 
servaga 
 Külmal ja lumevaesel talvel 
sõnnikut 
aprillis kasvuhoonesse 
turbamultšiga, enne 
korda suve jooksul 
 Õitseb juunist augustini 
võib hukkuda (isegi kaetult) 
  
 0,3-0,5cm sügavusele 
põsivaid külmasid kaetakse 
 Taimed lõigatakse 6-8cm 
 Seemned säilivad 2-3 aastat 
 Kõige külmaõrnem onteisel 
 Tõusmed pikeeritakse ja 
kuuseokstega 
kõrguselt maapinnast 

 
kasvuaastal 
istutatakse avamaale 
 Ühel kohal kasvatatakse 3-4 
 
öökülmade möödudes 
aastat 
Piparmünt 
 30-60cm kõrgune 
 Kõige paremini kasvab 
 Kerge, toiteainerikas niiske 
 Enne istutamist anda 
 Taimede vahed on 
 Saaki koristatakse õitsemise 
 Vars püstine, peaaegu  paljas  
poolvarjus, põõsaste ja 
muld 
kodusõnnikut mulda 
soovitatav katta 
lagul 
 Lehed piklikud või süstjad 
noorte õunapuude vahel 
 Kasvab ka soomullal 
 Paljundatakse 
turbamultšiga 
 Lõigatakse 5-6cm 
 
 
 
juurevõsunditega või 
 Külmal talvel on vaja taimed 
maapinnast 
latvpistikutega 
tatta kuuseokstega 
 kuivatatakse 
 Juurepistikul peab olem 3-4 
 
punga 
 6-10cm sügavusele 
 Kaugus üksteisest 20cm 
 Paljundatakse kevadel (ka 
 
latvpistikutega) 
Basiilik  
 1-aastane 
 Soe muld 
 Toiteaine ja huumusrikas 
 Külvatakse märtsi lõpul, 
 Reavahed katta 
 esimene saak esimese 
 15-40cm kõrgune 
 Raskel ja õhuvaesel pinnal ei    
aprilli algul kasvuhoonesse 
turvamultšiga 
õitsemise algul 
 Vars on püstine ja tugevasti 
kasva, ka kobestamine ei 
 Avamaale istutatakse juuni 
 Kuival ajal vajab kastmist 
 lõigatakse maha 5-6cm 
harunev 
aita 
algul 
 kobestamist 
kõrguselt 
 Lehed  munajad  
 Mulda saab muuta 
 
 soovitatav on kuivatada 
 Idanevus säilib 4-5 aastat 
sobivamaks kui kaevata 
kimbuna tuuletõumbusega 
turvast või mulda sisse 
varjualuses 
 Väga külmaõrn 
Aed-piparrohi 
 15-30cm kõrgune 
 Palju päikest 
 Huumuse ja toiteaine rikas 
 Paljundatakse seemnetega 
 Harvendamisel jäetakse 2-4 
 Koristatakse õitsemise algul 
 Ühe aastane 
muld 
 Tõusmed tärkavad 7-14 
taime kokku  
 Taimed lõigatakse maha 5-
 Huulõieline 
 Huumuse sisalduse 
päeva pärast 
6cm kõrguselt maapinnalt 
 Vars paljas, hõredate 
suurendamiseks  sobib 
 Külvi kaugus 15-20cm  
 Soodsal aastal saab kaks 
näärmekarvadega kaetud 
sõnnik 
 Sügavus 0,5cm 
saaki 
 Lehed  kitsas  süstjad, 
  
 Soovitatav on taimed 
rootsuta 
ettekasvatada 
 Idanevus säilib 1 aasta 
(harvendamine on tülikas ja 
 
seemneid kulub palju) 
 
 Etteistutades külvatakse 
seemned aprillis 
 Ka avamaale istutatakse 2-3 
taime kokku 
 
Vasakule Paremale
Köögiviljad #1 Köögiviljad #2 Köögiviljad #3 Köögiviljad #4 Köögiviljad #5 Köögiviljad #6 Köögiviljad #7 Köögiviljad #8 Köögiviljad #9 Köögiviljad #10 Köögiviljad #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fred Veldermann Õppematerjali autor
Kokkuvõte köögiviljade kasvatamisest

Sarnased õppematerjalid

Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Prunus cerasus Prunus avium Malus domestica Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas,

Aiandus
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

14. HARILIK ANIIS • Lad. Pimpinella anisum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...50 cm. • Kodumaaks peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, kus kasvab looduslikult. Botaaniline iseloomustus • Vars ruljas, sooniline, harunev. • Alumised lehed neerjad, keskmised sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. • Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis- juulis. • Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised ja valmivad augustis. Ajaloost • Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest aegadest. • Metsikul kujul teda enam ei esine. Kasvatamine • Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. • Päikesepaisteline kasvukoht. • Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede vahe 10...15 cm. • Seeme idaneb vähemalt 3...4 nädalat. • Reavahe 25...30 cm. • Tärkamisest kuni seemnete valmimiseni

Ajaloolised sündmused
Marjakultuurid
2
doc

Marjakultuurid

Kasvab 1-1,5 (2)m Kardab külmasid tuuli Keskmise raskusega saadakse juurevõsust kõrguseks Niiskuse puuduse huumus ja õhurikkaid Enne istutamist Latv on tavaliselt lookas suhtes on väga tundlik liivsavi- ja kobestada mulda 30cm Viljad ehk vaarikad saviliivmuldasid sügavuselt, vajadusel Varre eluiga kestab kaks lisada veel sõnnikut aastat Istutada võib kui ilmad Teisel aastal vars viljub on pikali soojad

Bioloogia
Köögiviljandus
16
docx

Köögiviljandus

kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat

Aiandus
Köögiviljanduse eksami kordamine
8
docx

Köögiviljanduse eksami kordamine

ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi

Köögiviljandus
Teadmised porgandist
10
doc

Teadmised porgandist

Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooni

Loodus
Taimekasvatuse kordamine
9
doc

Taimekasvatuse kordamine

TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust

Taimekasvatus
Maitsetaimed
3
doc

Maitsetaimed

Idaneb2-3 nädala jooksul. noori lehti rohelistes iseloomuliku aromaatse lõhnaga. Väikesed eelistab savikat Tõusmed avajvad tärkamiseks suppides ja salatites. valged, harva roosakad õied on koondunud neutraalset või küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal Köömneid kasutatakse lamedateks sariõisikuteks. Õitseb aluselist ei vilju. Viljad valmivad ebaühtlaselt. erinevates toitudes. Viljad V-VII. Viljad on aromaatse lõhna ja maitsega, huumusrikast Köömneid korjatakse VII-VIII, kui on seedimist ja söögiisu valminult jagunevad kaheks ning varisevad mulda. osa vilju on juba valminud. soodustavad, vähendab kergesti

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun