Maitsetaimed (0)

        RAVIM - JA MAITSETAIMED 
1. AEDSALVEI 
• Lad. Salvia officinalis 
• Lad. k. “salvus”, 
“salvare” = terve 
Botaaniline  iseloomustus 
•
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) 
sugukond , mitmeaastane  poolpõõsas . 
Botaaniline iseloomustus 
Vars  on alumises osas  puitunud , ülalt rohtne hallikarvane. 
Botaaniline iseloomustus 
–
Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise 
servaga. 
–
Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. 
Botaaniline iseloomustus 
–
Õied  asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, 
harva valged). 
–
Õitseb juunis ja juulis. 
Botaaniline iseloomustus 
–
Seemned on suured, ümarad, mustad. 
– 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. 
Ajaloost 
–
Salvei  on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja 
tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. 
–
Tuntud juba antiikajast, nii vanad 
kreeklased kui ka  roomlased   pidasid  
salveid pühaks  taimeks . 
– Koos  rooma  sõduritega levis salvei 
Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, 
kus teda hakati kasvatama peamiselt 
kloostriaedades. 
–
Inglismaal kasvatatakse salveid juba 
alates 14. sajandist. 
Kasvatamine  
–
Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. 
–
Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul.  
–
Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). 
Kasvatamine 
–
Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. 
–
Vajab päikesepaistelist  kasvukohta  ja kuiva, sügavalt haritud 
kasvupinnast. 
–
Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline  muld . 
Kasvatamine 
–
Esimesel aastal kasvab aeglaselt. 
–
Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. 
–
Kevadel lehtib suhteliselt  hilja , mitte enne mai keskpaika. 
–
Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. 
–
Talub pügamist hästi. 
– Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või 
piirdehekiks. 
Paljundamine 
–
Seemnetega. 
–
Kevadel või suvel tehtud pistikutest (poolpuitunud võrsed ). 
–
Vana põõsa jagamise teel kevadel või augustis. 
Istandik  
 
–
Istandiku  rajamise eel tuleb põld töödelda herbitsiididega ja väetada 
(soovitavalt kompostiga). 
–
Järgmine väetamine on soovitav  teostada 3. kasvuaastal. 
–
Istandiku võib rajada ka peenravaibale. 
–
Istandiku eluiga on 5 aastat (suurim saak 3. ja 4. kasvuaastal, hiljem 
hakkab saagikus  langema . 
 
Saag
 
i kogumine 
–
Esimesel kasvuaastal saaki ei koguta. 
–
Augusti algul oleks vaja taimede latvu kärpida, et intensiivistada 
taimede võrsumist. 
–
Teisel aastal kogutakse saaki üks kord – enne õitsemist lõigatakse 
võrsed peaaegu kuni puitunud osani ja augusti algul kärbitakse 
jälle latvu. 
–
Kolmandast kasvuaastast alates kogutakse saaki kaks korda 
vegetatsiooniperioodi jooksul: juuni lõpul ja augusti keskel. 
–
Saaki kogutakse päikesepaistelise ilmaga. 
–
Taimed kuivatatakse temperatuuril alla 40 °C.  
Saagi kogumine 
2. AED- LIIVATEE  ehk TÜÜMIAN 
●
Lad.  Thymus  
vulgaris 
●
Lad. k. “thymus”, = 
hing 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, 
mitmeaastane poolpõõsas. 
Botaaniline iseloomustus 
●
Vars puitunud, püstine või tõusev, harunev. 
●
Lehed väikesed, lineaalsed,  servad  sissepoole 
käändunud. 
●
Õied lillad kuni roosad. 
●
Õitseb juunist augustini . 
Ajaloost 
–
Liivateed on mainitud juba 5. saj eKr 
sumerlaste poolt.  
–
Oli tuntud egiptlastel (kasutati 
balsameerimisel). 
–
Rooma  sõdurid kasutasid liivateevanne 
enne lahinguid jõusaamiseks. 
–
Keskajal kuulus pühade taimede hulka, 
kasutati usurituaalidel. 
Kasvatamine 
–
Seemned külvatakse kasti aprilli 
algul. 
–
Seemned idanevad paremini valguse 
käes. 
–
Taimed istutatakse avamaale mais. 
–
Taimede  vahekaugus  30 x 30 cm. 
–
Vajab kuiva, kerget, lubjarikast ja 
viljakat kasvupinda ning 
päikesepaistelist kasvukohta. 
–
On üsna külmaõrn ja  kardab  
varakevadist päikest. 
–
Paljundatakse peamiselt 
seemnetest, kuid ka poolpuitunud 
pistikutega . 
Taimede hooldamine ja saagi kogumine 
–
Esimese kasvuaasta taimi on vaja kärpida hiljemalt augusti algul. 
–
Alates teisest kasvuaastast kogutakse 2 saaki - juunis ja augusti algul. 
–
Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 
3. HARILIK  IISOP  
• Lad. Hyssopus 
officinalis 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 
cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. 
Botaaniline iseloomustus 
●
Vars neljatahuline, alaosas puitunud. 
●
Lehed väikesed,  kitsad , süstjad, 
terveservalised, lühikese  rootsuga, 
asetsevad varrel paariti ristvastakuti. 
●
Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud 
on ka roosade, violetsete ja valgete 
õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. 
Ajaloost 
●
Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. 
●
Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja 
aroomitaimena kasutati juba iidsetel 
aegadel . Oli tuntud nii Kreekas, Roomas 
kui ka vanas Egiptuses. 
●
Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel 
juba 16. saj. 
●
Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade 
kaudu Itaaliast. 
Kasvatamine 
●
Külv aprilli algul istikukasti, 0,5 cm sügavusele 
(külvinorm 0,5...2 g/m²), tärkavad 2 nädala jooksul. 
●
Istutatakse kasvukohale mais peale öökülmade 
möödumist vahedega 20 x 30 cm. 
Kasvatamine 
●
Õitsemisperiood kestab ligi 2 kuud. 
●
Seemned valmivad alates teisest aastast, septembris. 
●
Seemnesaak  on 25...30 g/m²-lt. 
●
Seemned on väikesed, 1000 seemne mass ca 1 g. 
●
Seemnete idanevus säilib 3...4 aastat. 
●
Paljundatakse peamiselt seemnetega, ka vanade puhmikute 
jagamise teel. 
Hooldamine ja kogumine 
●
Mulla ja kasvukoha suhtes vähenõudlik taim, eelistab 
päikesepaistelist ja lubjarikast kasvukohta. 
●
Meil talvekindel ja talvekatet ei vaja. 
●
Ürti kogutakse tavaliselt 2 korda suve jooksul alates teisest 
kasvuaastast õitsemise algul (juuli algul ja septembris). 
●
Kuivatatud taimede saak on 0,25...0,4 kg/m². 
4. ANIISI-HIIDIISOP 
• Lad. Agastache 
foeniculum 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. 
●
Pärit Põhja-Ameeerikast. 
●
Kõrgus 50...150 cm. 
●
Mitmeaastane taim. 
●
Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, 
harunev. 
●
Lehed vastakad, hambulised. 
●
Õied tihedas tähkjas õisikus, lillad. 
●
Õitseb juuli-september. 
Kasvatamine 
●
Meie tingimusteS külmaõrn. 
●
Soe ja päikesepaisteline kasvukoht. 
●
Paljundatakse seemnetega. 
●
Otsekülv  peenrasse, vagudesse või istikukasti aprilli algul 
●
Avamaale istutatakse mai algul. 
●
Taimede vahekaugus 20...50 cm. 
●
Kiirekasvuline taim. 
●
Istandus  rajatakse üheaastasena. 
●
Paljuneb ka isekülvi teel. 
Saak  
●
Esimene saagikoristus enne õitsemise algust 
(juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. 
●
Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast 
(augustis). 
●
Kolmas saagikoristus septembris:  
●
- üheaastase istandiku korral lõigatakse 
vahetult enne öökülmade saabumist kogu 
taim; 
●
- mitmeaastase istandiku puhul tehakse 
viimane korje septembri algul, taimele 
jäetakse 10...15 cm taimeosa. 
5. HARILIK  PUNE  
• Lad. Origanum vulgare 
• Kr. k. “oros” = mägi; 
“ganos” =  rõõm  
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. 
●
Kõrgus 25...50 cm. 
●
Vars püstine. 
●
Lehed rootsulised, piklikmunajad, 
terveservalised. 
●
Õied lillakad või roosad 5...10 mm pikkused. 
Levik 
●
Vahemeremaades katab terveid mäenõlvu. 
●
Eestis looduslik liik.  Kasvab kuivades 
metsades ja võsastikes, niidunõlvadel, 
teeservades. 
●
Enamikes  Euroopa maades kasvatatakse 
kultuurtaimena. 
●
Õitseb juulis ja augustis (septembrini). 
Ajaloost 
 Antiikmütoloogias lõi Aphrodite pune 
tähistamaks õnne ja rõõmu.  
 
Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaare 
lootuses, et nende edasises kooselus õnn ikka 
elu lõpuni püsima jääks. 
 
Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks 
(eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna 
rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari 
valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja 
verivorstide maitsestaja). 
 
Eestipärane nimetus pune  viitab  sellele, et 
taime on kasutatud värviandjana.  
Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks 
värvida, seevastu pune rohelised osad 
koostoimes raudvitrioliga annavad musta 
värvuse. 
Kasvatamine 
●
Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, 
pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus 
säilib 3...4 aastat). 
●
Seemned on väga väikesed . 
●
Tõusmed  ilmuvad  3...4 nädalat pärast külvi. 
●
Avamaale tuleks istutada  30...40 cm 
vahedega. 
●
Vähenõudlik taim, eelistab kuiva ja 
päikesepaistelist kasvukohta. 
Saak  
●
Saak koristatakse täisõitsemise ajal. 
●
Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt 
maapinnast . 
●
Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki. 
●
Pune kuivab kiiresti. 
●
Kuivatatult säilitab oma ravitoime 3 aastat. 
6. HARILIK ROSMARIIN 
• Lad. Rosmarinus officinalis 
• Ld. k. “ros” = kaste; 
“marinus” = meri 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae) 
(Lamiaceae) sugukond. 
●
Igihaljas mitmeaastane 
●
 poolpõõsas kõrgus 50 cm (Eestis), 
Vahemeremaades isegi 150 cm. 
●
Juured puitunud, hästi harunenud. 
●
Varred püstised, puitunud, oksad tõusvad. 
●
Lehed on lineaalsed, kitsad, allakäändunud 
servaga, alt valgeviltjad. 
●
Õied helesinised (sortidel ka punased, lillad, 
valged) 5...10 kaupa võrsete tippudes. 
Ajaloost  
●
Rosmariinist on  juttu  juba Piiblis. 
●
Vanas-Kreekas kasutati peamiselt 
lõhnasuitsude tegemiseks. 
●
Keskajal on teda kasutatud nakkushaiguste 
peletamiseks. 
●
Iidsetest  aegadest  peale tuntakse ka 
maitsetaimena. 
●
Rosmariin on üks tähtsamatest kloostriaia 
taimedest . 
Kasvatamine 
●
Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. 
●
Idanemiseks vajab kõrgemat temperatuuri (vähemalt 20º C). 
●
Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalaga. 
●
Talub rahuldavalt pikeerimist, kuid soovitavalt  külvata  kohe hõredamalt 
pottidesse või kassettidesse. 
Paljundamine 
●
Peamiselt seemnetega. 
●
1000 seemne mass ca 1 g. 
●
Idanevus säilib 3...4 aastat. 
Kasvatamine 
●
Eesti tingimustes külmaõrn, mitmeaastasena välitingimustes kasvatada 
ei ole võimalik, kasvatatakse potitaimena. 
●
Päikesepaisteline kasvukoht. 
●
Lubjarikas , haritud kuid väheviljakas muld, ei talu liigniiskust. 
●
Ei talu liigset väetamist. 
●
Ületalve kasvatamisel vajab valget, kuid üsna jahedat kasvukohta. 
●
Mais võib taimed istutada välja peenrasse ja augusti algul taas 
pottidesse. 
Saak 
 
●
Saagiks  kogutakse võrsete tippe. 
●
Üldjuhul peab pärast lõikamist  jääma  taime kõrgusest alles vähemalt ¼. 
●
Lõunamaades koristatakse saak kas enne õiepungade tekkimist või 
õitsemise ajal. 
●
Kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult (kaovad mõruained). 
7. SIDRUNMELISS 
• Lad.  Melissa  
officinalis 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) 
sugukond. 
●
Mitmeaastane  rohttaim , väga 
vormirohke liik. 
●
Lehed sarnanevad kõrvenõgese 
lehtedega . 
●
Varred kandilised, tugevalt 
harunenud. 
●
Õied on väikesed, valged, helekollased 
või roosakad ja kinnituvad  ülemiste  
lehtede kaenlasse. 
●
Õitseb juunist augustini. 
Ajaloost  
●
Oli tuntud Vanas-Kreekas, Roomas, Araabias, 
kus melissiteed kasutati haiguste ja 
haavapõletike raviks ning putukatõrjeks. 
●
Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. 
●
Juba 15. saj alates tehakse melissivett. 
●
Melissi tunti ravimtaimena Antiik-Kreekas juba 
2000 aastat tagasi.  
●
Antiikajal  seostati taime mesilastega, sellest ka 
taime ladinakeelne nimi Melissa[1].  Usuti , et 
kui tühja mesilastarusse panna melissioks, 
meelitab see sinna mesilaspere. Teise 
uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial 
pesa, mille lähedal kasvab  meliss . 
●
Keskajal usuti, et meliss aitab juuste 
väljalangemise vastu ning, et melissilehtedega 
täidetud amulett toob õnne ja armastust. 
 
Kasvatamine 
●
Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. 
●
1000 seemne mass 0,6 g, idanevus säilib 2...3 aastat. 
●
Pikeerimine mõjub hästi. 
●
Idanemiseks vajab keskmisest soojemat ruumi. 
●
Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala pärast. 
●
Kasvukohale istutatakse mais või juunis vahedega 30 x 30 cm. 
Kasvatamine 
●
Meie tingimustes võib külmemal talvel hävida, esimese kasvuaasta 
taimed talvituvad vanematest paremini. 
●
Armastab  soojust ja valgust, kuid mitte liigset kuivust. 
●
Liiga niiskes kasvukohas jääb  eeterlike  õlide sisaldus taimes 
väikeseks. 
●
Vajab toitaineterikast mulda. 
●
Kardab kevadisi öökülmi ja jahedaid öid, tõmbub kergesti kollaseks. 
●
Pindmiste juurte tõttu on soovitatav mullata. 
●
Ühel kasvukohal ei kasvatata üle 4 aasta, mida vanem istandus, seda 
külmaõrnem. 
Saak 
●
Melissiürti kogutakse enne õitsemist. 
●
Taimed lõigatakse 10 cm kõrguselt maapinnast. 
●
Teine lõikus ca 30 päeva pärast. 
●
Vananedes  muutub melissi lõhn ja maitse ebameeldivaks, langeb 
eeterlike õlide sisaldus. 
●
Kuivsaak 20...30 g/m² 
8. HARILIK NAISTENÕGES 
• Lad. Nepeta cataria 
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. 
●
Mitmeaastane rohttaim, 50...70 cm kõrgune. 
Pärit Vahemeremaade idaosast. 
●
Sarnaneb nii välimuselt, lõhnalt kui ka  maitselt  
melissile. 
●
Vars on püstine ja hästi harunev. 
Botaaniline iseloomustus 
●
Lehed kolmnurkjas- munajad  täkilise kuni 
saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. 
●
Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja 
hallikama rohelise värvusega. 
●
Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras 
varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi 
õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes).  
Botaaniline iseloomustus 
●
Õitseb juuni  lõpust septembrini. Seeme 
valmib eesti oludes hästi, paljuneb ka 
isekülvi teel. 
●
Kultuurtaimena kasvatatakse liigi 
sidrunilõhnalist vormi (Nepeta citriodora). 
Nepeta citriodora 
Botaaniline iseloomustus 
●
Hariliku  naistenõgese kõrval teised 
naistenõgese liigid: Nepeta grandiflora  
–
Nepeta 
grandiflora 
Botaaniline iseloomustus 
●
Hariliku naistenõgese kõrval teised 
naistenõgese liigid: Nepeta faasseni 
–
Nepeta 
faasseni 
Botaaniline iseloomustus 
●
Hariliku naistenõgese kõrval teised 
naistenõgese liigid: Nepeta mussinii 
– Nepeta 
mussinii 
Ajaloost  
●
Keskajal peeti teda vaprust 
sisendavaks taimeks (juurte 
närimine aitavat ka hambavalu 
vastu).  
●
Juba 13. saj kasvatati teda 
Inglismaal köögiviljaaedades, 
noori võrseid kasutati 
maitsetaimena roheliste salatite 
segudes. 
●
Lehtedega hõõruti liha enne 
küpsetamist. 
●
Enne Hiina musta tee levikut oli 
Inglismaal tavaliseks 
teetaimeks. 
Paljundamine  
●
Paljundatakse puhmikute jagamise teel või seemnetega. 
●
Paljuneb ka isekülvi teel. 
●
Seemnete idanevus säilib 3...5 aastat. 
●
1000 seemne mass ca 1,1 g. 
●
Seemned võib külvata ka otsekülvina. 
●
Pika idanevusaja tõttu on kindlam taimed ette kasvatada. 
Kasvatamine 
●
Hästi kohanev ja vähenõudlik taim. 
●
Ei armasta liigniiskust. 
●
Valguselembene taim, kasvab päiksepaistelisel või poolvarjulises 
kasvukohas. 
●
Mulla suhtes vähenõudlik pH 4,9...7,5. 
●
Istutada avamaale vahedega 25 x 40 cm. 
Saak 
●
Esimene saak lõigatakse enne peaharude õite puhkemist. 
●
Taimed lõigatakse 5...8 cm kõrguselt. 
●
Suve jooksul saab 3...4 saaki (viimase veel septembri algul). 
●
Kuivatamistemperatuur ei tohi olla üle 40º C. 
MÜNDID  
• Lad.  Mentha  
Botaaniline iseloomustus 
●
Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. 
●
Müntide perekond on väga variantide- ja vormirohke, 
sinna kuulub 18...19 liiki (+alamliigid) ja 13 
hübriidliiki (+paljud aretatud sordid). 
●
Kõikide hübriidide vanemateks on 2 või rohkem 
Euroopa päritolu liiki. 
●
Mündid on ühed vanimad  kultuurtaimed . 
●
Paljud kasvatatavad liigid on hübridiseerunud, 
seetõttu on vormiderohkus väga suur ka 
klassifitseerimine väga raske. Sama liigi tunnuste 
erinevused sõltuvad palju ka kasvukohast ja -
tingimustest ning ilmastikust, see teeb nende 
süstematiseerimise keeruliseks. 
Botaaniline iseloomustus 
●
Mündid on kahekojalised taimed ja tihti viljuvad kas 
halvasti või üldse mitte, kuna mitmetel liikidel esineb 
palju isas- või emassteriilsust. 
●
Seemnetest kasvatatud taimedest on vaid 1/3 oma 
vanemate omadustega, seetõttu paljundatakse 
münte peamiselt vegetatiivselt. 
●
Mündid on maailmas üheks tähtsamaiks lõhna- ja 
maitseaineks vanilli ja tsitruste järel. 
●
Müntide eeterlikke õlisid toodetakse lehtede ja varte 
näärmekarvadest. 
●
Mentool on väga paljude ravimite koostises. 
9. PIPARMÜNT 
• Lad. Mentha x piperita L. 
Botaaniline iseloomustus 
●
30...70 cm kõrgune. 
●
Roomava risoomiga, maapealsete võsunditega. 
●
Vars püstine, peaaegu  paljas . 
●
Lehed süstjad või piklikud, pikarootsulised, paljad, 
teravalt saagja servaga. 
●
Õisik  on tihe, õied roosad või lillakad. 
●
Looduslikult ei kasva, vahel  aedades  metsistunult. 
Kasvatamine 
●
Eelistab toitaineterikast, kerget ja niisket mulda. 
●
Talub ka soomulda (pH 5,5...7,5). 
●
Sobib kasvatamiseks poolvarjus. 
●
Külmadel talvedel võib hävida (võimalusel  katta kuuseokstega). 
●
Paljundatakse risoomi tükikestega või ka ladvapistikutega (kevadel). 
●
Istutatakse vahekaugusega 50 x 20 cm. 
●
Õitseb juulist septembrini. 
Saak  
●
Saaki koristatakse õitsemise algul. 
●
Taimed lõigatakse 5...7 cm kõrguselt. 
●
Enne kuivatamist oleks hea lehed vartest eraldada. 
●
Kuivatatud lehti saab 100...200 g/m2. 
ROHELINE MÜNT 
• Lad. Mentha spicata 
Botaaniline iseloomustus 
●
Spearmint. 
●
Võib olla piparmündist kõrgem. 
●
Õied hõredamas õisikus. 
●
Maitselt mahedam. 
●
Tuntud maitse ja teetaim . 
●
Inglismaal lambalihavürts. 
PIKALEHELINE MÜNT 
• Lad. Mentha longifolia 
Botaaniline iseloomustus 
●
Pehmekarvaline. 
●
Meil esineb harva – veekogude 
läheduses. 
●
Kasvatatakse käharalehelist teisendit 
(Crispa). 
●
Kasutatakse toiduainetetööstuses 
(roheline juust). 
●
Kasutatakse parfümeeriatööstuses. 
VESIMÜNT 
• Lad. Mentha aquatica 
10. HARILIK LEESKPUTK 
• Lad. Levisticum officinale 
Botaaniline iseloomustus 
●
Rahvakeeles kutsutakse taliselleriks. 
●
Sarikaliste (Apiaceae) sugukonda 
kuuluv kuni 1,5 m kõrgune 
mitmeaastane rohttaim. 
●
Vars on püstine. 
●
Juur on harunev ja lihakas. 
●
Lehed tumerohelised, läikivad kaheli- 
või kolmetisulgjad. 
●
Õied kahvatukollased, väikesed 
liitsarikatena varre või okste ladvas, 
õitseb juulis ja augustis. 
●
Eestis kasvab ka metsistunult  elamute  
läheduses, sagedamini läänesaartel. 
Kasvatamine 
●
Eesti tingimustes täiesti 
talvekindel. 
●
Kasvukoha suhtes leplik, 
kasvab ka poolvarjus. 
●
Paljundatakse  juurestiku  
jaotamise teel või 
seemnetega. 
●
Tõusmed tärkavad 3 nädala 
jooksul. 
●
Kasvukohale istutatakse 60 x 
80 cm. 
Saak 
●
Suurema lehesaagi saamiseks 
tuleks õievarred ära lõigata. 
●
Alates 2. kasvuaastast saab 
lehesaaki koristada 2 korda 
suve jooksul. 
●
Juurikaid koristatakse saagiks 
kas 2. või 3. kasvuaasta 
sügisel. 
11. KOIROHI 
• Lad.  Artemisia  absinthium 
Ajaloost  
●
Koirohtu  tunti juba antiikajal. 
●
Peenestatud koirohtu segati 
masseerimise jaoks tarvitatavate 
salvide hulka. 
●
Koirohuhautisega eemaldati 
verevalumeid. 
Botaaniline iseloomustus 
●
Korvõieliste (Asteraceae)  sugukonnast  pujude perekonnast. 
●
40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. 
●
Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel,  kuival  liivasel või 
kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. 
●
Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. 
●
Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või 
kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. 
●
Õied kollased väikesed, kerajad, longus. Õitseb augustis ja septembris. 
Kasvatamine  
●
Kasvatatakse ravim-, maitse- ja ilutaimena. 
●
Kasvutingimuste suhtes väga vähenõudlik. 
●
Paljundatakse peamiselt juurekaelal olevatest lisapungadest tekkinud võsudega. 
●
Suurema istanduse rajamiseks paljundatakse seemnetega. 
●
Seemned on väga väikesed. 1000 seemne mass 0,1 g.  
●
Idanevus säilib 3...4 aastat. 
Kasvatamine  
●
Seemned külvatakse külvikasti märtsis. 
●
Tõusmed ilmuvad 2 nädala pärast. 
●
Kasvukohale istutatakse mai lõpul. 
●
Saaki koristatakse tavaliselt 1 kord suve jooksul – õitsemise algul. 
●
Kuivatatud saak 0,2...0,5 kg/m² 
12.  ESTRAGON  
• Lad. Artemisia dracunculus 
Botaaniline iseloomustus 
●
Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude (Artemisia) perekonnast. 
●
1...1.5 m kõrgune, mitmeaastane rohttaim. 
●
Varred  sirged . 
●
Lehed tervete servadega, lineaalsed, kitsad. 
●
Õied väikesed, kerakujulised, kollakasvalged, tihedates õisikutes. Õitseb juulis, 
augustis. 
●
Eristatakse kahte erinevat vormi: saksa aromaatne estragon (aniisimaitseline) ja 
vene estragon. 
●
Erinevalt teistest pujudest puudub estragonil kibe maitse. 
Kasvatamine  
●
Päikesepaisteline ja parajalt niiske kasvukoht. 
●
Kasvatatakse maitsetaimena enamikes Euroopa maades. 
●
Eestis talvekindel. 
●
Saksa estragoni paljundatakse ainult juurevõsudega, vene estragoni ka 
seemnetega. 
●
Seemned on väga väikesed: 1000 seemne mass 0,11 g. 
●
Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. 
Kasvatamine  
●
Seemned külvatakse istikukasti aprillis. 
●
Tõusmed ilmuvad 2 nädala jooksul. 
●
Istutada vahedega 40 x 60 cm. 
●
Ühel kohal kasvatatakse kuni 5 aastat. 
●
Alates teisest kasvuaastast koristatakse saaki 2...3 korda suve 
jooksul (mai-juuni ja august-september). 
●
Noori võrseid saab tarvitada juba alates maikuust. 
●
Kuivatamisel soovitatakse lehed vartest eraldada ja kuivatada 
eraldi. 
13. AEDRUUT 
• Lad.  Ruta  graveolens 
Botaailine iseloomustus 
•
Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. 
•
Mitmeaastane poolpõõsas. 
•
Kõrgus 20...50 cm (1 m). 
•
Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja 
Vahemeremaades. 
•
Ruudiliste hulka kuulub näiteks  tsitruse  
perekond. Majanduslikus mõttes on see 
ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna 
kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, 
greibipuu ja laimipuu. 
Botaaniline iseloomustus 
•
Vars püstine, väheharunev, alusel 
puitunud. 
•
Lehed rootsulised, paaritusulgjalt 
jagunenud, sinakasrohelised. 
•
Õied rohekaskollased, õitseb juunis, juulis. 
•
Kogu taim on kaetud õlinäärmetega. 
Kasvatamine 
–
Päikesepaisteline kasvukoht. 
–
Lubjarikas või  neutraalne muld.  
–
Paljundatakse seemnetega või vanade puhmikute 
jagamise teel. 
–
1000 seemne mass 2...2,5 g. 
–
Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat. 
–
Seemned külvatakse istikukasti aprilli algul. 
–
Tõusmed ilmuvad 3 nädala jooksul. 
–
Avamaale istutada vahekaugusega 30 x 30 cm 
Kasvatamine 
–
Eestis külmakindel. 
–
Samal kasvukohal kasvatatakse istandusena 4 aastat. 
–
Saagina lõigatakse enne õitsemist taime rohelised osad 
15 cm kõrguselt maapinnast. 
–
Kuivatatud taimi saab 0,2...0,3 kg/m². 
14. HARILIK ANIIS 
• Lad. Pimpinella anisum 
Botaaniline iseloomustus 
•
Sarikaliste sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Kõrgus 20...50 cm. 
•
Kodumaaks  peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, 
kus kasvab looduslikult. 
Botaaniline iseloomustus 
•
Vars ruljas, sooniline, harunev. 
•
Alumised lehed neerjad, keskmised 
sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. 
•
Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis-
juulis. 
•
Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised 
ja valmivad augustis. 
Ajaloost  
 
•
Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest 
aegadest. 
•
Metsikul kujul teda enam ei esine. 
Kasvatamine  
 
•
Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. 
•
Päikesepaisteline kasvukoht. 
•
Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede 
vahe 10...15 cm.  
•
Seeme idaneb vähemalt 3...4 nädalat. 
•
Reavahe 25...30 cm. 
•
Tärkamisest kuni seemnete valmimiseni 
kulub u 135 päeva. 
Kasvatamine  
 
•
Koristatakse koos vartega. 
•
Seemned lastakse vartel järelvalmida 
(soovitatav hoida latvupidi õhukeses 
riidekotis või riputada taimed vartpidi 
kuivama, paber alla, sest seemned 
valmivad ebaühtlaselt. 
Kasvatamine  
 
•
Seemnesaak 60...100 g/m². 
•
1000 seemne mass 1...1,5 g. 
•
Idanevus säilib 1...2 aastat. 
•
Kinnises nõus säilivad seemned 
maitseaineks 3 aastat. 
15. AED-PIPARROHI 
• Lad. Satureja hortensis 
Botaaniline iseloomustus 
•
Huulõieliste (Labiatae) sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Pärit Vahemeremaade ja Musta mere 
piirkonnast. Metsistunult kasvab Lõuna-
Euroopas, Krimmis, Dagestanis, 
Kaukaasias. 
Botaaniline iseloomustus 
•
Kõrgus 15...30 cm. 
•
Lehed kitsassüstjad, rootsuta. 
•
Õied väikesed, violetjad või roosad, harvem 
valged. 
•
Õitseb juulist septembrini. 
Ajaloost  
 
•
Vanad kreeklased ja roomlased 
kasutasid teda nii rituaaltaimena 
kui ka ravim- ja maitsetaimena. 
 
•
Arvati, et ta on Merkuuri mõju all 
ning peidab  eneses  sõna-, mõtte- 
ja  tegude  ühtsust. 
 
•
9. saj Levis kloostiaedade kaudu 
Kesk-Euroopasse. 
 
•
Tänapäeval kasvatatakse väga 
laialdaselt. 
Kasvatamine  
 
•
Vähenõudlik taim (väga viljakal ja 
ka  varjus  kasvades väheneb 
taimede  aromaatsus ). 
 
•
Sooja ja valguslembene. 
•
Paljundatakse seemnetega 
otsekülvi teel. 
 
•
Külvatakse kevadel (maikuu 
esimesel poolel) peale öökülmade 
möödumist. 
 
•
Taimede vahekaugus reas 15...20 
cm. 
Kasvatamine  
 
•
Seemned võib külvata ka külvikasti ja istutada peenrasse 2...4 
taimeliste gruppidena. 
•
Tõusmed tärkavad 10...14 päeva jooksul. 
•
Taime algareng on aeglane. 
•
Külvist saagikoristuseni kulub keskmiselt 60...80 päeva. 
Kasvatamine  
 
•
Saak koristatakse õitsemise algul. 
•
Taimed lõigatakse maha maapinna 
lähedalt. 
•
Suve jooksul korjatakse 2 saaki. 
•
Kuivatatud taimi saadakse ca 200 g/m². 
•
Seemnete idanevus säilib 1...2 aastat. 
•
1000 seemne mass 0,6 g. 
16. AED-HARAKPUTK 
• Lad. Anthriscus cerefolium 
Botaaniline iseloomustus 
•
Sarikaliste (Umbelliferae) 
sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Kõrgus 30...70 cm. 
•
Vars püstine ja harunev. 
•
Lehed sulgjad. 
•
Õied  valged. 
•
Õitseb juunis-juulis. 
Kasvatamine  
 
•
Kiirekasvuline ja vähenõudlik taim. 
•
Eelistab hästi väetatud kuiva päikesepaistelist kasvukohta. 
•
Teda on võimalik suve jooksul külvata 2...3 korda – aprilli 
lõpust augustini 3...4 nädalaste vaheaegadega. 
•
Tõusmed tärkavad 14...21 päeva pärast külvamist. 
•
Istutatakse reavahedega 20...25 cm. Saak koristatakse enne 
õite puhkemist. 
•
Taimed lõigatakse 10 cm kõrguselt maapinnast. 
•
Juurtest kasvab veel koristuseks sobiv uus taim. 
17. AED- MAJORAAN  
• Lad. Origanum majorana 
• “majorana” araabia keeles püsiv, kadumatu. 
Botaaniline iseloomustus 
•
Huulõieliste (Labiatae) sugukond. 
•
Kuni 50 cm kõrgune. 
•
Lehed ovaalsed, kaetud hallikate 
karvadega. 
•
Õied väikesed, valged, roosad või lillad. 
•
Õitseb juunist septembrini. 
•
Meil levinud kaks vormi: prantsuse 
lehtmajoraan ja saksa pungmajoraan. 
Kasvatamine  
 
•
Sooja- ja valguslembene taim. 
•
Viljakam muld. 
•
Seemned külvatakse külvikasti märtsi lõpul või aprilli algul ja 
kaetakse õhukese liivakihiga. 
•
Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala pärast. 
•
Pikeeritakse ja istutatakse paarikaupa. 
•
Taimede algareng aeglane. 
Kasvatamine  
 
•
Avamaale istutatakse juuni 
algul. 
•
Vahekaugusega 20 x 20 cm. 
•
Ürti kogutakse täisõitsemise 
ajal. 
•
Suve jooksul tavaliselt 2 saaki. 
•
Seemnete idanevus säilib 2...3 
aastat. 
18. AEDKORIANDER 
• Lad. Coriandrum sativum 
Botaaniline iseloomustus 
•
Sarikaliste (Umbelliferae) 
sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Kõrgus 20...60 cm. 
•
Pärit Vahemeremaadest ja 
Väike-Aasiast. 
•
Alumised lehed tavaliselt 
sulglõhised, ülemised kaheli- 
või kolmelisulgjad. 
•
Õied valged, õitseb juunis-
juulis. 
•
Vili kerajas. 
Ajaloost  
 
•
Koriander  oli tuntud juba 
antiikrahvaste seas 1000 a. eK. 
•
Eeterlikke õlisid sisaldavate 
taimede seas esikohal. 
Kasvatamine  
 
•
Kasvatatakse maitse-, õli- ja 
ravimtaimena. 
•
Enamasti otsekülv avamaale 
aprilli lõpul, mai algul. 
•
Kasvatamiseks sobib lubjarikas, 
liivane pinnas ja 
päikesepaisteline kasvukoht. 
•
Ridade vaheks 25 cm. 
•
Taimede vaheks 5...8 cm. 
•
Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala 
jooksul.  
Kasvatamine  
 
•
Taimed koristatakse, kui seemned hakkavad pruuniks 
tõmbuma. 
•
Seemned valmivad meie tingimustes hästi. 
•
Seemned lastakse järelvalmida äralõigatud vartel. 
•
Seemnesaak 0,1...0,2 kg/m². 
•
1000 seemne mass 5...18 g. 
•
Seemnete idanevus säilib 3...5 aastat. 
19. VÜRTSBASIILIK 
• Lad. Ocimum basilicum 
Botaaniline iseloomustus 
•
Huulõieliste (Labiatae) 
sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Vars püstine, tugevasti 
harunev. 
•
Lehed õrnalt hambulise 
servaga, munajad, 
rootsulised (meenutavad 
kujult piparmündilehti). 
•
Õied roosad või valged, 
õitseb juulist 
septembrini. 
Botaaniline iseloomustus 
•
Väga vormirohke liik, tuntakse üle 60 erineva vormi ja 
sordi (suure-, väikeseleheline, roheliste tumepunaste 
lehtedega, kirjude lehtedega, lusikakujuliste lehtedega. 
Sidruni -, loorberi-, aniisi-, kampri-, muskaadi- ja 
kaneelimaitselised. 
•
Kodumaaks Lõuna-Aasias Ida-India troopikaalad. 
•
Looduslikult kasvab Lõuna-Ameerikas, Iraanis, Hiinas ja 
Lõuna-Euroopas. 
Ajaloost  
 
•
Oli tuntud Vana-Kreekas ja 
Roomas. 
•
Euroopasse jõudis tänu 
munkadele 12. saj. 
•
Keskajal kasutati teda  muuhulgas  
ka putuka- ja 
skorpionihammustustest tingitud 
mürgistuste vastase vahendina. 
Kasvatamine  
 
•
Kultiveeritakse kõikidel 
mandritel. 
•
Kasvutingimuste suhtes  nõudlik , 
armastab soojust, niiskust, 
huumusrikast, väetatud ja 
õhurikast pinnast. 
•
Külvikasti külvatakse märtsi 
lõpul. 
•
Tõusmed ilmuvad 2 nädalaga. 
•
Reageerib hästi pikeerimisele. 
•
Väga külmaõrn, avamaale 
istutatakse alles juuni algul. 
•
Taimede vahekaugused 
istutamisel 25 x 30 cm. 
•
Pärast kolme lehepaari tuleks 
latv kärpida. 
Saak 
 • Koguda ettevaatlikult, taim ei 
talu muljumist. 
•
Esimene saak kogutakse 
juulis, õitsemise algul. 
•
Teine saak kogutakse augusti 
lõpul. 
•
Taimed lõigatakse maapinnast 
5...6 cm kõrguselt. 
•
Kuivatamine on keeruline. 
•
Kuivatatud taimi saadakse 
100...150 g/m². 
•
1000 seemne mass 1...1,6 g. 
•
Seemnete idanevus säilib 4...5 
aastat. 
20. SALATKRESS  
• Lad. Lepidium sativum 
Botaaniline iseloomustus 
•
Ristõieliste (Brassicaceae) sugukond 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Pärit Kesk- ja Lähis-Idast. 
•
Õied valged, õitseb  maist  juulini. 
•
Juurmised lehed sulgjagused, ülemised lehed lõhestumata, 
lineaalsed, teravad. 
•
Varred lihtsad või harunevad. 
•
Kasvatatakse laia-, kitsa- ja käharlehist vormi. 
Kasvatamine  
 
•
Väga kiirekasvuline taim. 
•
Tõusmed tärkavad 3...4 päeva 
pärast. 
•
Peenrasse külvatakse 
varakevadest kuni juuni alguseni 
iga 10 päeva tagant. 
•
Ridade vahekaugus 10 cm. 
•
Saaki saab juba teisel nädalal. 
•
Seemnete idanevus säilib 2...3 
aastat, seemned idanevad nii 
pimedas kui valges (külv ei vaja 
mullaga katmist). 
21. ÜRT-ALLIKKERSS 
• Lad. Nasturtium officinale 
Botaaniline iseloomustus 
•
Ristõieliste (Brassicaceae) sugukond. 
•
Mitmeaastane rohttaim. 
•
Kuni 60 cm kõrgune. 
•
Vars kandiline, paljas ja õõnes. 
•
Lehed sulgjagused, leheosad lõhestumata. 
•
Õied valged, õitseb maist augustini. 
Kasvatamine  
 
•
Paljudes Euroopa maades ja USA-s väga 
hinnatud vitamiinirikas varajane 
köögivili. 
•
Kasvukohana eelistab niisket pinnast ja 
poolvarju.  
•
Pärast külvi saab saaki juba 2 nädala 
pärast. 
•
Võib kasvatada avamaal, kasvuhoones 
või lavades. 
•
Paljundatakse peamiselt seemnetega. 
  22. TEEKUMMEL 
• Lad. Chamomilla recutita 
Botaaniline iseloomustus 
•
Korvõieliste sugukond, üheaastane 
rohttaim. 
•
Tugeva, iseloomuliku lõhnaga 10...40 cm. 
•
Õisikute läbimõõt 1,5...2,5 cm.  
•
Õisikud üksikult pikkadel peenikestel 
õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest 
õõnes. 
•
Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. 
•
Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad 
pidevalt alates mõnest nädalast pärast 
õitsemise algust. 
•
Idanemiseks vajavad rohkesti niiskust ja 
valgust. 
Levik 
•
Kultuurpõldudel metsistunult elamute 
ümbuses, teeservades, umbrohuna 
põldudel, aedades ja jäätmaadel. 
•
Eestis pole loodusliku liigina, on 
kultuurist metsistunud. 
•
Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kaug-
Idas, Aasias, Põhja-Ameerikas. 
  23. HARILIK KURGIROHI 
• Lad. Borago officinalis 
Botaaniline iseloomustus 
•
Kareleheliste sugukond. 
•
Üheaastane rohttaim. 
•
Kasvab 30...60 (100) cm kõrguseks, 
taim väga mahlakas, lehed ja varred on 
kaetud tihedate, karedate karvadega. 
•
Vars püstine, tugevasti harunenud. 
Õitseb juunist septembrini. 
•
 Paljuneb kergesti isekülvi teel. 
Kasvatamine  
 
•
Vähenõudlik, eelistab  huumus - ja lubjarikast pinnast ning 
valgusküllast kasvukohta. 
•
Külmakindel. 
•
Seemned külvata aprilli lõpul, mai algul, ca 1 cm sügavusele. 
•
Taimede vahekaugus reas 15...20 cm. 
•
Ridade vahe 25...30 cm. 
•
Tärkavad 7...10 päeva jooksul. 
•
Seemneid võib külvata 2...3 nädala järel. 
Kasvatamine  
 
•
Taime kogumist alustatakse 15...25 päeva pärast peale 
tõusmete ilmumist. 
•
Kogutakse noori värskeid lehti, õisi ja võrseid. 
•
Värskete taimede saak 500...1500 g/m². 
•
Seemned valmivad augustis. 
•
Seemnete idanevus säilib 2...3 aastat.