Teadmised porgandist (0)

Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju , nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine . Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel. Külvinorm on 0,3-0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega ( salat , redis ). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooniumsalpeetriga (15 gr/m2) , hilisem väetamine ei ole vajalik. Kuival ajal vajab porgand kastmist. Intensiivse kasvu perioodil võib aga liigne niiskus põhjustada juurikate lõhenemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võitlusele porgandikärbsega. Kärbsekahjustusi saab vältida järgmiselt:
1)Külviaja valikuga: sügisel ( oktoobris ) või hiliskevadel (mai lõpp).
2) Katta tõusmed katteloori või perforeeritud kilega .
3)Kasutada seemneid lindi peal. Siis jääb ära harvendamine , mille juures võrsete kahjustusest tekkivad intensiivsed lõhnad meelitavad kärbseid ligi.
4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus.
Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust . Nii et harvendada on väga raske. 
Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad liiga tihedalt.
Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest. 
Paisunud seemned asetage paberrätikule ja laske neil taheneda. Seejärel segage nad ühe-kahe peotäie liivaga ja istutage nagu tavaliselt. 
Veel lihtsam on seemned ümber valada kilekotti , segada nad niiske liivaga, lasta neil ninad välja pista ja pärast ettevaatlikult istutada koos liivaga peenrale vakku .
Räägitakse, et kevadine päev toidab aastat. Nii palju on vaja külvata ja istutada, väetada ja üldse ei jätku aega. Ja niiskuski läheb mullast ära - aurustub kevadise päikese kiirte käes suure kiirusega. Kui veidigi hilineda mulla füsioloogilise küpsuse ajastamisega(parim aeg kevadisteks töödeks), siis muutub mulla läbikaevamine kivisöe kaevandamiseks ja seemned, mis kannatavad kuivuse käes, ei taha kuidagi anda sõbrakke tõusmeid. Kui kevad on veel kapriisne , nagu sellel aastal, kord külm, kord kuiv. Siis algavad veel kevadised öökülmad.- külviaeg nihkub, põua tõttu, tõusmete tärkamine viivitub. Aga kuidas tahaks varem värsket rohelist, värsket porgandit, peeti, rohelist sibulat. Seejuures, on olemas nn. talveeelse külvi meetod, mis võimaldab mitte ainulr kokku hoida kevadist kiiret aega, vaid tagab ka maksimaalselt varase juurvilja saagi. Selle meetodiga võib kasvatada tilli, peterselli, sibulat seemnetest ja õige sordivaliku puhul peeti, naerist, salatit ja redis t. See agronoomiline võte põhineb taime omadusel, vaheldada aktiivset elutegevust suhtelise puhkeolekuga, samuti nende vastupidavusele madalatele pluss ja miinus kraadidele. Puhkeolekus taimed või mõned nende organitest võivad taluda talvist pakast, suvist põuda ja teisi sessoonseid ebasoodsaid olusid. Üheaastaselt taimedel on puhkeolekus ainult seemned, kaheaastastel seemned ja talvituvad osad ( maasikapealsed, sibulad , juurikad) Seemned võivad puhkeolekus taluda pikaajaliselt vegetatsiooniperioodil olevatele taimedele hukatuslikke tingimusi. Enamuse küügiviljade puhul võiksid seemend idaneda peaaegu kohe pärast valmimist, nad ei idane ainult sobilike tingimuste puudumise tõttu (valgus, soojus, niiskus). Sellist seemnete olekut nimetatakse sundpuhkuseks. Talveeelse külvi puhul sattuvad seemned sundpuhkuseks mulda ja seal nad ootavad oma aega kevadeni. Kevadel, nii kui tingimused lubavad, piiravaks (määratud) tingimuseks on sel juhul temperatuur, hakkavad taimed kasvama. Nii skust on mullas küllaldaselt, valgust, palju vaja, tempetatuuri on külmakindlate taimede tärkamiseks vaja ainult 2-4 plusskraadi. 
Kes on see köögiviljakasvataja, kes selliste tingimuste puhul mõteb külvile? Kuid taimed ise teavad paremini, millal on õige aeg hakata kasvama. Sellele lisaks, mullas saavad seemned talvise karastuse ja nendest kasvavad juurviljakultuurid taluvad paremini öökülmi. Kuna tõusmed tärkavad märgatavalt varem, kui kevadise külvi puhul, siis suvise põua saabumiseks jõuavad taimed moodustada korraliku juurekava, mis on vajalik niiskuse ammutamiseks mullast ja kasvatada küllaldaselt lehti. Seetõttu talveelse külvi puhul saadakse saak mitte ainult varem, vaid ka parem. Näiteks kimbuporgandit saate juba juunis, kui kevadises külvid on alles 3-4 lehe moodustamise faasis. Vaatleme täpsemalt talveeelse külvi eripära porgandi näitel. Koha valik ja pinnase ettevalmistus. Talveelseks külviks kasutatav ala peab olema kõrgemal kohal, mis kevadel kuivab ja soojeneb varem, kuid püsiva lumekattega, sest kui tuul lume ära puhub , seemned külmuvad. Mullale esitatakse kõrgemaid nõudmisi, kui kevadise külvi puhul, kuid köögiviljakasvatajal on sügisel ka rohkem aega mulla ettevalmistamiseks. Muld peab olema kerge, viljakas, umbrohust puhas ja hea struktuuriga. Porgandit on sobiv külvata pärast värsket kapsast , uba, kurke, tomatit, 2-3 aastal pärast orgaaniliste väetistega väetamist. Peenrad talveeelseks külviks valmistatakse ette varem, kui ilm on veel soe. Peale eelneva kultuuri koristamise kaevatakse muld veel kord sügavalt läbi, töödeldakse peeneks, et ei oleks känkraid, tehakse vaokesed sügavusega 4 cm, arvestades tulevast külvi. Peenra kõrgus sõltub mulla tüübist., mida raskem, niiskem muld, seda kõrgem peenra kõrgus 15 – 30 cm. Vajalik on ette valmistada ka muld ja materjal multðimiseks ( turvas , kõdumuld, kompost ), millega seemneid katta. Need peavad olema kuivad ja neid tuleb hoida aiamajas.
Porgandeid on varaseid, keskvalmivaid ja hiliseid sorte . Varaste sortide juurviljad on lühemad ja magusamad kuid nad säilivad halvasti. Hilised sordid on pikad nande saak on tunduvalt kõrgem. Porgand vajab kerget pinnast ei tohi anda värsket sõnnikut, kuna juurviljad lõhenevad. Porgand on küllalt külma taluv taim,seemnete minimaalne idanemistemperatuur on -3--5*C., optimaalne 18-25*C. Tõusmed kannatavad külma kuni -4*C. Porgand on kuivakindel kuid kõrgeid saake annab paraja niiskuse korral mullas kogu vegetatsiooni perioodi jooksul. Järsk üleminek kuivuselt suurele niiskusele viib juurviljade lõhenemiseni. 
Eriti nõudlikud on nad niiskuse suhtes seemnete idanemise ajal ja esimeses kasvufaasis . Seemned koguvad endasse vett aeglaselt tänu eeterlike õlide sisaldusele.Muide nende pärast omavad seemned iseloomulikku lõhna, lõhna puudumine näitab, et seemned ei ole külvikõlbulikud. 
Peenarde valmistamine: porgand eelistab viljakaid neutraalseid muldi kuid kasvab ka hästi kergelt aluseliste l või kergelt happelistel muldadel. Pikkade ja ühtlaste juurikate saamiseks on vaja ette valmistada kõrge peenar, sügavkünd,hästi kobestatud (mitte jäme, tükkis, ilma kivideta, kruusata) pärast kergelt tihendada. Parem on peenar teha sügisel valmis, et muld paremini soojeneks aga kevadel kaevata ümber. Ei tohi anda värsket sõnnikut enne külvi. Häid tulemusi annab väheviljakate muldade puhul kompost ja taime jäänused, mis viiakse 1-1,5 labidalaba sügavusele sügisel. 
Porgand on eriti  nõudlik kaaliumi ja kaltsiumi suhtes. Ligikaudne norm on mineraalväetiste puhul 1 m2-le: pool ämbritäit kõdu või komposti raskete muldade kergemaks muutmisel lisataks 2-3 liitrit saepuru, mis on kastetud märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1spl kaaliumsulfaati,1tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka .
Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel külvatakse ka sügiseseks-talviseks kasutamiseks.
Eestis võib porgandit külvata järgmiselt: varased sordid 15-20 aprill, hilised 25 aprill-10 mai. Külvatakse reavahedega 15 sm - 30-40 sm (pastinnagi jaoks mitte alla 40sm). Vahekultuuridega redis, kress-salat jt. Kui külvata seemned kuiva mulda võib tõusmeid üldse mitte saada. Talve alla külvil külvatakse seemned 0,5-1 sm sügavusele, varakevadel 1-2 sm sügavusele, hilised 2-3 sm sügavusele. Sügavama külvi korral ei jätku neile toitaineid et tõusta mulla pinnale. Mulla niiskuse paremaks ettevalmistamiseks tihendatakse mulda enne ja pärast külvi. Peenar kaetakse kilega nii, et peenra ja kile vahele jääks 2-3 sm suurune õhuvahe. Kui ilmuvad tõusmed tuleb kile kohe maha võtta.
Hooldus: esimest korda harvendatakse kui taimel on 1-2 pärislehte. Teine kord kui juurviljad on 1,5-2 sm jämedused. Taimi tuleb kaks korda pealt väetada. Väetatakse mineraalväetise lahusega (10 liitri vee kohta 20-25 g ammooniumsalpeetrit samapalju kaaliumi ja 30-40 g superfosfaati). Vegetatsiooni perioodil kobestatakse reavahesid 4-5 korda koos rohimisega parem peale kastmist või vihma. Kasta on parem õhtul. Vajalik on õigeaegselt porgandit kasta eriti kasvuperioodi alguses, kuna niiskuse puudusel kasv pidurdub, juurviljad jäävad peeneks ja kujult on ebastandartsed. Saagi kogumine ja säilitamine. Hilist porgandit koristatakse enne külmade saabumist kuna külma saanud porgandid säilivad halvasti. Porgandid kaevatakse välja labidaga, sorteeritakse, puhastatakse kohe mullast ja lõigatakse ära pealsed . Kui seda ei tehta kohe muutuvad porgandid pehmeks mis halvendab nende säilivust. Kohe pärast koristust ei soovitata porgandit panna säilima vaid lasta seista neil kuhjas kuni temperatuur pole langenud+2-+4*C-ni. Porgandit on parem säilitada kastides, liivas või purkides, mis on kaanega kaetud. Vanasti säilitati neid mee sees - võib-olla keegi katsetab.
Peamised nõuded: kasvukoht peab olema päikesepaisteline. Kaasaegsed sordid koguvad hästi juurika kaalu päikesevalguses ja pika valguspäevaga. Poolvarjus jäävad juurviljad peeneks.Optimaalne t* 20-22*C. Suur ridade vahe. Porgand vajab piisavalt niiskust kuid kui kastmisega on hilinetud tuleb alguses kasta vähe (kuni 3 liitrit vett m2-le) üle päeva-kahe viia normini (6-10 liitrit vett m2-le). Varased porgandi sordid on eriti nõudlikud niiskuse suhtes. Porgand vajab kobedaid, hea drenaaziga mitte hapusid viljakaid muldi-kõrgeid peenraid. Et värskelt kaevatud peenrad poleks liigniisked oodatakse külviga nädal-poolteist. Enne ja pärast külvi tihendage mulda veidi. Porgandi kärbse kaitseks mullake neid. Peale selle aitab see ära hoida porgandi ülemise osa roheliseks muutumist. Porgandipeenrad soovitatakse istutada vaheldumisi sibulapeenardega või kasvatada neid ühel peenral.
KÜLV TALVE ALLA.
ET SAADA SAAKI VARAKEVADEL APRILLI LÕPUS-MAI ALGUSES, TULEB SEEMNED KÜLVATA SÜGISEL.
TALVE ALLA SOOVITATAKSE KÜLVATA PORGANDIT, REDIST, PASTINAAKI, LEHTSALATIT, KRESS-SALATIT, PEKINGI KAPSAST, SPINATIT, PETERSELLI,KÜÜSLAUKU, SIBULAT (SEEMNEST JA TÜTARSIBULAID PEALSETE SAAMISEKS).
TALVE ALLA KÜLVI EELISED.
Varakevadel on raske mulda harida varasteks külvideks. Kui vastupidi ilm on kuiv aurustub niiskus kiiresti mullapinnalt ja tõusmed pole ühtlased. Külvates sügise lõpus selliseid olukordi tavaliselt ei esine. Seemned, mis on külvatud hilissügisel paisuvad ning säilivad madalal temperatuuril. Sügisel külvatud seemned taluvad paremini kevadisi öökülmi,nende juurestik on paremini arenenud ja järelikult kasutavad paremini ära vett ja toitaineid. Peale selle haigestuvad nad vähem haigustesse ja kahjuritesse kui need taimed mis on külvatud kevadel.
MULLA ETTEVALISTAMINE: talvealuseks külviks valitakse tuulevaikne hästi valgustatud kasvukoht. Soovitav oleks et pinnas on kerge oma struktuurilt (kerge liivakas ja kobe). Väetistest soovitatakse anda komposti (5-10 kg/m2-le). Kui pinnas on kuiv  tuleb teda tugevalt kasta ja tihendada. Peenrad tehakse 1,2-1,6 meetri laiused ,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid.
SEEMNETE KÜLV:
Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas.
Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis.
Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga.
KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI.
Selle juures nagu ka kevadise külvi korral on tähtis kõrge agrotehnika - kobestamine, väetamine ja võitlus umbrohuga.
Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust. Nii et harvendada on väga raske. Raskendab veel harvendamist see asjaolu, et erakordselt väikesed seemnete tõusmed paiknevad liiga tihedalt.
Mõlemad probleemid on kergesti lahendatavad. Pange seemned kuueks tunniks sooja vette, et nad paisuksid. Vee asemel võib(on isegi parem) võtta apteegitilli- või kummelitee, mis aitab kaitsta bakterite eest. 
Paisunud seemned asetage paberrätikule ja laske neil taheneda. Seejärel segage nad ühe-kahe peotäie liivaga ja istutage nagu tavaliselt. Veel lihtsam on seemned ümber valada kilekotti, segada nad niiske liivaga, lasta neil ninad välja pista ja pärast ettevaatlikult istutada koos liivaga peenrale vakku.
* Kuidas kasvatada porgandit. Esiteks tahaks ära märkida, et porgand, see on äärmiselt valgustarmastav taim. Mida valgem on koht, seda kergem on teda kasvatada ja seda tihedamalt võib ta istuda. Porgandit võib külvata vastu talve,15-30 septembrini (kuid parem on seda mitte teha, sest mitte harva hukkuvad seemned külma tõttu ja erilist kiiremat tärkamist, võrreldes kevadiste külvidega, pole täheldatud). Kevadist porgandite külvi võib alustada 15 aprillist, kuid enam sihipärane on külvata soojenenud pinnasesse, umbes pärast 5.maid. Külvi lõpp tähtaeg on 31 mai. Säilitamiseks koristatakse saaki septembris. Saagi korjamise peamiseks kriteeriumiks on, et porgandil hakkavad ilmuma värsked lehekesed ja juurtele väikesed niidikesed. See annab tunnistust sellest, et porgand tuleb ära korjata. Sellist porgandit tuleb lasta hästi läbi kuivada, muidu ta hakkab kasvama. Kui te korjasite porgandi ära enne eelpool märgitud näitajaid, siis võite olla rahulik, kasvama ta ei hakka. Korjates porgandit säilitamis eks, on pealseid parem mitte ära lõigata, vaid murda kätega ära, viies läbi keerutavaid liigutusi ja kergelt murdes. See takistab samuti porgandi kasvu. 
Pinnase ettevalmistamine. Porgand, nagu teisedki juurviljad, armastab kobedat, hästi vett läbilaskvat pinnast. Selle ettevalmistamiseks antakse ühele ruutmeetrile 1 ämber kõdusõnnikut, 1 ämber turvast või kamaramulda, 1 ämber liiva, 1 ämber ärakõdunenud saepuru (see pole tingimata vajalik, võib asendada turbaga), 1l aialupja (dolomiidijahu) pool liitrit tuhka, 1 spl. superfosfaati, 1 spl. nitroammoniumfosfaati, 1 tl.kaaliumiväetist. See kõik kaevatakse hoolikalt läbisegi ja kujundatakse peenardeks laiusega 45-50 cm.
Seemnete külv. Seemned külvatakse 3 pikisuunalisse peenrasse, sügavusega pool cm, mis viiakse läbi nii, et üks neist asub peenra keskel ja teised kaks 5 cm kaugusel äärest. Seemned puistatakse näppude vahelt maha arvestusega 1 g kolmele jooksvale meetrile. Edasi kaetakse seemned sama mullaga.
Peenraid kastetakse ja raputatakse kergelt peale hästi kõdunenud turvast või kamaramulda. Et porgandiseemned idanevad halvasti, soovitan katta peenrad kattematerjaliga, kuni tõusmete ilmumiseni. Kui seda pole, võib kasutada kilet , kuid palavatel päevadel ei tohiks seda teha, võimaliku ülekuumenemise pärast.
Külvide hooldus. Esimene harvendamine viiakse läbi tõusmete 2-3 lehe kujunemise staadiumis. Jäetakse alles enim arenenud taimed, vahekaugusega üksteisest umbes 1 cm, koos sellega viiakse läbi ka rohimine. Harvendatud read mullatakse kergelt käsikobestajaga, seejärel ridu kastetakse. Teine harvendamine viiakse läbi sigimike kujunemise staadiumis. Nii nagu esimesel korral, jäetakse ka seekord alles kõige enam arenenud taimed, kuid nüüd jäetakse nende vaheks 2-3 cm. Taimi enam ei mullata, kuid reavahesid kobestatakse. Kastetakse vastavalt vajadusele. Eriti intensiivne peab see olema juulis. Kasvuperioodil viia läbi sihipäraselt 2 väetamist orgaaniliste väetistega. Esimene harvendamise perioodil ja teine juuli keskel. Selleks võib kasutada virtsalahust arvestusega 1:15-20. Ühele ruutmeetrile peenrale 10L või siis gumaati, mis on lahjendatud vastavalt instruktsioonile. 
Virtsalahus valmistatakse järgnevalt: nõusse pannakse mõned ämbrid värsket sõnnikut ja valatakse veega üle 1:1 ja kaetakse, et vihma peale ei sajaks ja haisema ei läheks, hoitakse 3-4 päeva, perioodiliselt segades (1-2x päevas). Väetamiseks kasutatakse ainult lahustunud osa. Ülejäänud pära võib samas arvestuses uuesti veega üle valada.