Maitsetaimed (0)

Nimi ja pilt
Iseloomustus
Kasvukoht
Kasvatamine
Kasutamine
Aedmajoraan
Huulõieline. Püstise või tõusva, neljakandilise haruneva varrega. Kasvab umbes 25 cm kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb VI-IX. Tugevalõhnaline.
Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest
Vajab päikselist sooja kohta, viljakat ja huumusrikast mulda.
Põhjapiirkonnas tulebtaimi ette kasvatades . Seemned külvatakse aprilli alguses . Majoraani seemned on väga väikesed, nad ei vaja külvivagu, piisab mullapinnal tasaseks rullimisest. Tõusmed ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed istutatakse avamaale öökülmade möödumisel.
Õitsemise algul kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult kala, suppide , liha ja kastmete maitsestamiseks.
Ravimtaimena puhitust leevendav , seedimist soodustav
Tüümian e. aed- liivatee
Püstiste, alusel putunud, 30- 40cm vartega igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole käändunud servaga. Väikesed valkjad või roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb VI-VII.
Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga.
Eelistab sooja päikesepaistelist kasvukohta ja kergema,t vett hästi läbilaskvat mulda.
Seemned külvatakse kasvuhoonesse aprilli keskel, kaetakse ainult väga õhukese liivakihiga. Pikeerimisel võib jätte paar taime kokku. Välja saab istutada mailõpp, juuni algus, kasvuuumiks jätta 20-30cm. Jagamise teel paljundamist võiks teha kevadel. Kardab varakevadist päikest ja lumeta pakst, seetõttu katta sügisel kuuseokstega.
Noori võrseid ja lehti kasutatakse lambaliha, aga ka muu rasvase liha ja kala maitsestamiseks. Talub pikka keetmist. Õitsemise alguses korjatud ürdi ravi toimed: röga lahtistav, rahustav, valu vaigistav jm.
Estragonpuju
Kõrge(80-120cm), aromaatne, tumeroheline rohttaim . Sirged varred harunevad ülaosas ja on hästi lehistunud. Lehed on kitsad, 10mm pikkused, lineaarsed , teravatipulised ja terveservalised. Väikesed kerajad õisikud on valkjaskollased.õitseb VIII-IX. On levinud kaks estragoni vormi. Kibedama maitse ja lõhnaga, kõrgemat vene magusavõitu aniisimaitselist ja madalamat prantsuse estragonpuju.
Eelistab päikselist sooja paika. Lepib ka poolvarjuga, Vajab piisav niiskusevarug, mitte savimulda
Vene estragonpuju on lihtne paljundada seemnetega. Külvi võib teha otse avamaale. Prantsuse estragonpuju saab paljundada ainult jagamise teel või pistikutega . Kasvuruumiks tuleb arvestada 50-80cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. Prantsuse estragonpuju võib vajada talvekatet.
Tarvitatakse enne õite pukemist kogutud ladvaosa ja lehti peamislt värskelt, võib ka sügavkülmutada. Lihatoitude, köögiviljade ja marinaadide maitsestamiseks. Eeterlikku õli parfümeeriatööstuses. Ravimataimena toniseeriv, seedimist soodustav, söögiisu parandav.
Aedkoriander
Vara- ja kesksuvel (VI-VII) rikkalikult õitsev väikeste valgete või roosakate õite ning pitsiliselt sulgja lehestikuga taim. Peene vaolise varrega, kasvab kuni 60cm kõrguseks 20-60cm. Alumised sulglõhised lehed kuivavad varakult. Lehed on terava lõhnaga, mida on kirjeldatud kui sidrunikoore ja salvei vahepealset, paljudele ebameeldiv. Vili kerajas , kuni 5mm läbimõõduga, lõhnavad samuti tugevalt, kuid palju meeldivamalt(maitseainena kasutuses).
Eestis vajab sooja, tuulte eest kaitstud kasvupaika. Eelistab kergemat kuivapoolset mulda. Suht vähenõudlik.
Külvatakse varakult(soojenenud mulda) otse kasvukohale, seeme idaneb 2- 3 nädalat. Külvisügavuseks piisab1 -1,5cm. Vajadusel harvendatakse. Seemned valmivad ebaühtlaset alates augusti lõpust ja kipuvad varisema. Koduaias peaks korjama valikuliselt ja laskma kuivada/järelvalmida. Annab isekülvi.
Värskeid, enne õitsemist korjatud lehti kasutatakse salatites, riisi-ja munaroogade, liha lisandina. Kuivatatud vilju peab laskma enne tarvitamist 2 kuud järelvalmida, et maitseomadused paraneksid. Neid kasutatkse pagaritoodetes, konservides, likööri ja parfümeeriatööstuses jm.Ravimtaimena on seemned seedimist soodustavad, vähendavad gaasivalusid.
Harilik ehk sidrunmeliss
Kuni 60cm kõrgune põõsasjas püsik. Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud varrega. Teravatipulised ja saagja servaga vastakad lehed on väikesed ja munaja üldkujuga, helerohelised ja meeldivalt sidrunilõhnalised. Varte ülemise osa lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1cm valkjad õied(oluline tunnus). Õitseb VI-IX.
Eestis lühiealine, võib karmil talvel täielikult külmuda.
Vajab sooja ja tuulevarjulist kasvukohta. Talub poolvarju. Muld peab olema hea veeläbilaskvu-sega.
Külvatakse kasvuhoonesse aprilli lõpul 0,5cm sügavusele, seeme idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse. Välja saab istutada peale öökülmaohu möödumist. Kasvuruumiks arvestada 30-40cm. Sooja suve järl võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel. Vajab talvekatet.
Suvel tarvitatakse värskelt, talveks kogutakse vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega . Sobib kõigi toitudega, kuhu sobib ka sidrun .Lisatakse valmis toidule. Üldtoniseeriva joogi saab.Rahustav, kõhugaaside vastu, und soodustav.
Harilik köömen
Tavaliselt kaheaastane püstiste, umbes 50cm kõrguste vartega sarikaline(ülemises osas harkjalt haruneva varrega).Sulgjad lehed on lõhised, iseloomuliku aromaatse lõhnaga. Väikesed valged, harva roosakad õied on koondunud lamedateks sariõisikuteks. Õitseb
V-VII. Viljad on aromaatse lõhna ja maitsega, valminult jagunevad kaheks ning varisevad kergesti.
Vähenõudlik, talub varju. Kultuurtaimena eelistab savikat neutraalset või aluselist huumusrikast mulda.
Paljundatakse seemnetega. Külvatakse varakevadel ~1cm sügavusele. Idaneb2-3 nädala jooksul. Tõusmed avajvad tärkamiseks küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal ei vilju. Viljad valmivad ebaühtlaselt. Köömneid korjatakse VII-VIII, kui osa vilju on juba valminud.
Maitseainena kasutakse peale viljade veel värskeid noori lehti rohelistes suppides ja salatites. Köömneid kasutatakse erinevates toitudes. Viljad on seedimist ja söögiisu soodustavad, vähendab puhitust, diureetilise toimega.
Piparmünt
Rohkete maa-aluste ja-pealsete võsunditega. Kandiliste, tihedalt lehistunud vartega 30-60cm rohttaim. Lehed on varrel vastakad, piklikud ja hambulise servaga. Enamasti on varred ja lehed tumerohelised, kuid võivad sorditi erineda. Väikesed lillakad õied on liitõisikutena varte tippudes. Õitseb VI-VIII. Hübriidina seemneid ei moodusta. Teravalt aromaatse lõhnaga.
Vajab huumusrikast, parasniisket, kerget mulda ja eelistab poolvarjulist kasvukohta.
Paljundada saab juurevõsuga, vanade puhmaste jagamise teel ja pistikutega. Istutage taimed üksteisest 20-30 cm kaugusele. Paljundamiseks tuleb kevadel puhmikuid jaotada või istutada risoomitükke 5 cm sügavusele.Haiguste leviku vältimiseks lõigake sügisel võsud kääridega maapinnani tagasi. Kasulik on talveks kergelt katta, sest lumeta pakane võib pinnalähedasi risoome kahjustada.
Lisatakse värsketele salatitele, kastmetele ja magustoitudele. Piparmündiõli kasutatakse kosmeetikas , mentooli toiduainetööstuses. Ravimtaimena seedmist soodustav, iiveldust, puhitust vähendav. On leebe rahusti .
Vürtsbasiilik
Püstise, kandilise varrega,50cm kõrgune , hästi harunenud ja lehistunud rohttaim. Lehed munajad , lühirootsulised ja aroomikad. Ülemiste varrelehtede kaenlais ilmuvad valged kuni roosad väikesed õied. Õitseb VII-IX. Väga vormi ja sordirohke taim.
Huulõieline suvik.
Nõudlik ja soojalembene taim. Päiksepaisteline koht, huumusrikast, hästi vett läbilaskvat mulda.
Seeme külvatakse kasvuhoonesse aprilli lõpus, mai alguses. Tõusmed ilmuvad umbes nädala pärast, pikeeritakse pottidesse. Välja saab taimed istutada jaanipäeva paiku, kui öökülmaoht möödas. Parem on siiski kasvatada kilehoones või-tunnelis; jahedal vihmasel suvel jääb saak avamaal peaegu olematuks .
Vahemere köökides väga erinevate toitudega. Ravimtaimena spasme lõõgastav, puhitusevastane, rahustav, põletikuvastane.
Hea meetaim .
Aed-piparrohi
Üheaastane rohkesti haruneva varrega huulõieline taim, 30cm kõrgune. Lehed kitsad, vastakud, noorelt hallikasrohelised, hiljem punakasrohelised. Õied väikesed, roosakad, tähkjas liitõisikus. Õitseb VII-IX. Taim tugeva vütsika lõhnaga.
Eelistab päikeselist kasvukohta, mulla suhtes ei ole nõudlik.
Paljundatakse seemnetega(idanevus säilib ainult ühe aasta).Seemned võib külvata otse kasvupaigale või taimed kasvuhoones ette kasvatada, külvisügavusega 0,5cm. Kuna ta on hõredalt lehistunud taim, jäetakse harvendamisel ja istutamisel 2-3 taime kokku kasvama.
Terveid lehti sobib kasutada kõigi soolaste toitude ja hoidiste maitsestamisel. Ravimtaimena seedimist soodustav, kõhugaase vähendav, baktereid hävitav.