Taimekasvatuse kordamine (4)

TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED
1.Kultuurtaimede saagi organid
1. JUUR - peet , kaalikas , naeris , porgand , petersell, redis , mustjuur
2. VARS -kõrrelised ja liblikõielised
3.VÕRSE OSAD

• Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris
  
• Vars- nuikapsas , söödakapsas, kartul , lina, kanep
  
• Leht- salat , spinat
  
• Lehe osad- seller , tubakas , sibul
  

4.ÕIED- lillkapsas , brokkolikapsas, humal
5.SEEMNED JA VILJAD - teraviljad , kaunviljad , õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega)
2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g)
Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus , külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms.
Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m2 –le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega ( puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised:
Varajane oder 200-250 38
Keskvalmiv oder 220-280
Kaer 220-260 36-43
Suvinisu 260-300 35
Talirukis 195-215 26-28
Talinisu 230-260 38-40
Talitriticale 200 30-40
Suviraps 7-8 4-4,5
Taliraps 4-6
Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada.
3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia
Raps e. õlikaalikas. Kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmised liivsavi -ja saviliivmullad, kus pH tase on üle 6,5. Lupjamisega reguleeritakse pH taset. Ei talu põuda ega liigniiskust, turvasmuldadel kasvatatud raps sobib haljassöödaks (lamandub, seeme valmib hilja ja ebaühtlaselt). Samal põllul ei tohi olla 4-6 a. kasvatatud ristõielisi kultuure. Vajab väga hästi ettevalmistatud mulda-nii sügis-kui kevadkünd. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiite ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajadusel tehakse umbrohutõrje.
Külvatakse kevadel esimesel võimalusel (taval.mais). Vegetatsiooniperiood 90-100 päeva.Seeme hakkab aeglaselt idanema mullas +5 C juures, kiiresti 10-15 C juures. Külvatakse kitsa, 10-15 cm reavahega, 2-3 cm sügavusele. (vähem-seeme jääb kuiva kätte, rohkem-seemne idanemiseks kulub palju toitaineid, taim jääb nõrgaks). Järgneb kohe rullimine (mullakontakst, ühtlane tärkamine). Külvisenorm 7-8 kh/ha (150-200 idanevat seemet 1 m2 kohta). Hea saagi saamiseks on vaja 50-100 taime m2 kohta.
Väetamine:vajalik väetisekogus ja –koostis määratakse mulla analüüsiandmete järgi. Väetamisel kasutatakse lämmastikväetist ca 120 kg/ha. Kompleksväetis –P, K, N, S+mikroväetised (Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud) Vedelväetisi pritsitakse taimedele, graanulväetisi antakse külvamise käigus.
Koristamine :Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C.
4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia
Suvivormidest suurema saagikusega, kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, oluline edukas talvitumine .Kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi sort. Enne talvituma jäämist peab taim olema piisavalt välja arenenud, et mitte külmuda. Talvitumisel oluline püsiva lumekatte olemasolu. Talub halvasti külma ja sula vaheldumist, eriti ohtlik lume varane sulamine ja seejärel vee külmumine. Mullastiku suhtes nõudlik (eriti niiskus), kasvab paremini kallakus tasasel maal, kuhu ei kogune veeloike. Sobiv pH tase 6-7 piires. Külvatakse juuli lõpus-augutis (Eestis), tavaliselt teraviljade järel; vegetatsiooniperiood terve aasta. Samale põllule ei tohiks uut rapsi külvata enne 3-5 aastat.
Põllu ettevalmistamine (aega vähe!) algab eelkultuuride künnialuse üleskündmise, segamise ja kobestamisega (kuni 25 cm sügavuselt). Mulda viiakse ka väetisi ja herbitsiite, hävitatakse ja nõrgestatakse umbrohuidandeid. Väetamine:taliraps vajab rohkem toitaineid kui suviraps. P ja K antakse põhiliselt sügisel, väävelväetisi S umbes 30 % sügisel, ülejäänu kevadel. Veel väetatakse Mg-ga, N-ga (lämmastik)
Tavapäraseim külviviis- kitsas reavahe 12,5 cm.
Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m2-le, 5,5-5,8 kg/ha.
Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C.
5.Terise anatoomiline ehitus
Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest . Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist . Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks.
6.Saagi organite ehitus
7.Külvisenormis arvutamine.
Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad külvisenormid Eestis on (idanevat seemet m2-le): talirukis 500-600; talinisu 500-550; suvinisu 500-600; kaer 550-600; oder 400-600. Et neid külvisenorme üle viia kg/ha, on vaja teada seemne 1000 tera massi, puhtust ja idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit:
idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass
Külvisenorm kg/ha=--------------------------------------------------------
külvise väärtuse %
Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse %
100
8.Taliviljade karastumise faasid
Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks.
Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30…65 päeva vältel 0…3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul.
Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2…4 võrsega teraviljataimed, millesse on kogunenud küllaldaselt varutoitaineid. Talvetingimustele vastupidavavaks muutuvad taimed sügisel, nn. karastumisperioodil.
See periood jaotatakse kaheks faasiks: Esimene faas taimel algab siis kui õhutemperatuur päeval on üle 5° C ja öösel langeb 0°C. Karastunud taimede lehtedes suhkruid kuni 22% kuivainest. Sellised taimed taluvad 10 kuni 12°C külma.Teises faasis pole valgus vajalik, kuid temperatuur peab langema alla 0°C. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 20°C külma. Tugevate külmade eest kaitseb taimi lumikate.
9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis.
Rukki, nisu, odra ja triticale talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks.
Taliteraviljade õige külviaeg on väga oluline. Liiga vara-taimed kasvavad vegetatsiooniperioodi lõpuks liiga suureks, nende tihedus soodustab haiguste levikut, takistab mulla külmumist, võib tekkida haudumise oht. Liiga hilja-taimed ei jõua talvitumiseks koguda piisavalt varutoitaineid, talvituvad halvasti. Vastupidavaimad talvetingimustele on 2-4 võrsega hästi juurdunud taimed, selliseks kasvamiseks kulub Eestis umbes 40-50 päeva.
Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30…65 päeva vältel 0…3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul.
Talirukki sobivaim külviaeg on 20 kuni 30 augustini . Talinisul ja talitriticalel 10 septembrini.
10.Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi
1)Kasvuaja pikkuse järgi:
–Varajased 75-90 päeva
–Keskvarajased 85-100
–Keskvalmivad 95-110
–Hilisepoolsed 105-120
– Hilised 115-140
2) Haiguskindluse põhjal:
–Vähikindlad
–Lehemädanikukindlus
3) Kasutusotstarbe järgi:
–Söögikartuli sordid
–Söödakartuli sordid
– Tööstuskartuli sordid
– Universaalkartuli sordid
11.Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks.
Pärast kartulisaagi koristamist sorteeritakse eraldi välja seemnemugulad. Seemnemugulate optimaalne kaal on 50-70 g, harva pisut suuremad. Seemneks ei sobi mugulad , milledel on haigustunnused või mis on vigastatud .
•eelidandamine-kiirendab võrsete tärkamist
Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5 kuni 2,0 cm pikkused valgusidandid.
•soojalöök
Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 30°C juures.Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi.
12.Kartuli kasvatamise ja säilitamise tehnoloogia
Kartuli eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartuli kasvatamiseks ja hooldamiseks. Muld peab olema sõmer, sügavalt kobe (20-25 cm) ja umbrohupuhas. Väetamiseks antakse argaanilisi ja mineraalväetisi, parim spets . kartuliväetis.
Kartul on nõudlik soojuse suhtes. Mugulad hakkavad arenema +3°C juures. Pealsete normaalseks kasvuks vajab 19-21° C sooja. Kartulivarred kahjustuvad juba -2° C juures. Samuti nõudlik valguse suhtes. Kartul vajab palju niiskust just õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. Samas ei talu liigniiskust. Kartul tuleks maha pannna esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 10°C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus.
Mahapaneku meetodid:
1)käsitsi vakku
2)poolmehhaniseeritud
3)mehhaniseeritult
Mahapaneku tihedus
Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest(60-70 cm) ja seemnemugulate tihedusest vaost (23-40 cm vahega) Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm. Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kohe peale mahapanekut tehakse rullimine-vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja mugulate kontakti mullaga (vähendab hilisemat väljaäestamise võimalust), soodustab niiskuse hoidmist. Järgmisteks töödeks ongi äestamine (1-2 korda, esimene kui umbrohuseemnel valge niit taga) ja muldamine (et hoida mugulal rohkelt mulda ümber-muidu lähevad roheliseks-mürgine!). See kobestab mulda ning hävitab umbrohtu (keemiline umbrohutõrje ei asenda äestamist ja muldamist!) Äestamist ja muldamist tehakse kartuli mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine võib vigastada pealseid ja juurestikku, mis omakorda vähendab saagikust.
Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel
-lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge. Lehemädaniku tekkimist soodustab soe ja niiske ilm. Levib väga kiiresti on ohtlik. Varajasel kartulil esineb rohkem kui hilisel )
-keemiline umbrohutõrje (oluline teada, milline umbrohi põllul kasvab, sellele vastavalt valitakse preparaat, soov. kasutada vähendatud norme)
-kartulimardika hävitamine-käsitsi korjates
Väetamist tehakse kasvuajal ka korduvalt (vastavalt mulla koostisele )
Koristamine
Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises.
Koristusviisid
1)mehhaniseerimata
2)osaliselt mehhaniseeritud
3)kompleksselt mehhaniseeritud koristamine
Säilitamine
Säilitustingimused jagunevad:
•raviperiood-mugulad järelvalmivad, koor muutub tihedamaks, vigastatud kohad armistuvad (10 kuni 15 päeva 15°C juures)
•jahutusperiood -kestab 20 kuni 45 päeva, et kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,0°C päevas
•säilitusperiood-2 kuni 4°C, niiskusesialdus õhus peab olema piisav, et kartul ei kuivaks aga et ka ei märguks
13.Taimede kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused
Võib jagada faktorid mõju järgi:
-mullapealsed
-juurestikuliselt mõjuvad
Mullapealseteks olulisemateks taimede kasvu-ja arengufaktoriteks on soojus , valgus, niiskus. Enamik I rühma teravilju hakkab idanema juba 1-2 C juures, võrsumiseks on vaja siiski kõrgemaid temperatuure . Suviteraviljad taluvad mõõdukat öökülma, taliteraviljad aga lausa vajavad oma arenguks jarovisatsiooni e.karastumisperioodi, peale mida võivad nad üle elada väga külma talve (lumekatte all). Teise rühma teraviljad vajavad idanema hakkamiseks kõrgemat temperatuuri (mais, tatar +7-+8, riis +11-12), ka edasiseks kasvamiseks on neil vaja rohkem soojust, seepärast kasvatakse neid ka soojema kliimaga maades. Taliteraviljad on suviviljadest vähenõudlikumad ka niiskuse ja mulla koostise suhtes. Liigniiskust siiski taluvad enamus taimi halvasti (va.riis, mis vajab üleujutamist ja omab võimet omastada ka vees lahustunud hapnikku). Põua suhtes on vastupidavamad teise rühma teraviljad mais, hirss . Riis ja tatar tahavad siiski niisket keskkonda. Paljud taimed vajavad niiskust ja toitaineid rohkem just oma kasvuajal kuni õitsemiseni, pärast seda vähem( hernes ).
Mullapealseteks taime arengut ja kasvu mõjutavateks faktoriteks on kindlasti ka umbrohud, taimehaigused ja – kahjurid . Kui ilmastikutingimuste mõjutamisel inimene oma tegevusega midagi eriti muuta ei saa, siis haiguste ja kahjuritega võitlemiseks on loodud küll vägagi tõhusad vahendid. Umbrohu kasvu vähendada ja mullas taimehaiguste tekitajaid kahjustada saab juba põldu külviks ette valmistades-õigeaegne koorimine , mulla hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega. Kahjurite ja taimehaigustega võitlemiseks pritsitakse taimi vajadusel vastavate lahustega , aitab ka seemnete puhtimine.
Taimede kasvuaegne hooldamine on ka väga tähtis hea saagi saamisel -liigvete ärajuhtimine, lume tihendamine või sulamisele kaasa aitamine , taimede kastmine , väetamine-kevadel pärast lume sulamist kindlasti jne.
Mullasisesed e. juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid.
Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda. Kaerale sobivad erinevad mullatüübid, niiskuse piisav olemasolu on olulisem. Kuiv muld parem nisule, odrale, happeline- kaerale. Taliteraviljadest on rukis mulla suhtes üsna vähenõudlik, kuna tal on suur ja võimas juurestik , mis lubab toitaineid omastada sügavatest kihtidest. Talinisu juurestik on nõrgem, seepärast peavad toitained olema kergesti kättesaadavad. Teise rühma teraviljad eelistavad viljakat mulda, ei armasta liigniiskust (va.riis). Mullastiku struktuuri parandamisel saab inimene väga palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine .
14.Kaera õisiku ehitus
Kaer on pöörisõieline. Pöörise iga haru tipus on üks pähik. Õite arv pähikus 2-4. Kaer on isetolmleja, õitsemine ja terade valmimine algab pöörise tipust. Pähikus õitsevad varem alumised õied. Valminud kaeraterad varisevad kergesti.
15.Külvisenorm, selle avaldumise viisid
Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste strukuurielementide muutumises. Teravalijade optimaalne külvisenorm oleneb peale iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis majanduslikust seisukohast on muidugi kasulik. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka (idanevate seemnete arvu) või külmise massi kg/ha. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m2 –le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga)
16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel
1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumekate-kui lund pole, külmuvad; talirukis kannatab külma kuni -35 C)
2.Haudumine (tekib lumekooriku all; taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks, samuti võimsa kasvuga taimed, nt. varajane külv; aitab niitmine, samuti loomadel süüa laskmine )
3.Vettimine (sula-või vihmavate kogunemine madalamatesse kohtadesse , vesi tuleb juhtida mujale)
4.Jääkoorik (kooriku serv lõikab taime katki)
5.Külmakegitus (esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja jälle üles sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega üles ja rebib juured lahti; aitab rullimine)
6.Lumiseen (levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed)
17.Teraviljade koristusviisid
Teravilja koristamine
•Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7…10 päeva
•Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne. olemasolust.
•Koristamiseks optimaalne aeg kui terade niiskusesisaldus 18…20%
Koristusviisid
1.Otsene ehk ühefaasiline kombainimine-niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua palju tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Miinus -saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel viga saada; seepärast vajab kogu saak kiiret puhastamist ja kuivatamist.
2. Jaoti kahefaasiline-enne terade täisküpseks saamist niidetakse vili ribalõikusmasinatega vaalu . Seemned saavad kõrre otsas järelvalmida. Koristamist alustatakse varem, mil teri variseb vähem.
3.Söödateravilja tervikkoristamine—(siloks) söödaks kasutatakse nii terad kui põhk, terasid ei eraldata. Taimed niidetakse piimvahaküpsuse staadiumis , hekseldatakse. Koristatakse seega varem kui täisküpsuse saavutanud vili. Sellel põllul saab kasvatada järelkultuure või mulda harida.
18.Söödajuurviljade seemnete ettevalmistusviisid külviks.
Põllul kasvatatavad söödajuurviljad
1)maltsaliste sugukonda kuuluvad
- suhkrupeet
-poolsuhkrupeet
-söödapeet
Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 %
2)ristõieliste sugukonda kuuluvad
-söödakaalikas
-söödanaeris
3)sarikaliste sugukond
-porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik)
Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes , kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn.äratamine-lühiajaline idandamine ja drazeerimine.
Seemned laotatakse 7-10 päeva enne külvi laiali, niisutatakse veega. Kui ilmuvad esimesed idud , kuivatatakse seemned. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele.
Seemnete drazeerimine suurendab nende mahumassi, muudab pinna tasaseks, parandab seemne voolavust ja seega väljakülvi ühtlust. Selleks töödeldakse seemned vastava kleepuva (siirupilahuse) massiga ning kõdusõnniku või tolmpõlevkivituha seguga (teisi kasutatakse ka).
19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus
Kartulimugulate eelidandamise eesmärk on kiirendada tõusmete tärkamist. Seemnemugulaid hoitakse umbes 4-5 nädalat piisava valguse, soojuse ja niiskuse käes temperatuuril 12- 15 C. Sellistes tingimustes moodustuvad mugulatele lühikesed, kuni 20 mm pikkused idandid , mille kasv jätkub pärast mahapanekut. Samuti tekivad juurealgmed, mis võimaldavad taimel kiiresti üle minna juure kaudu toitainete omastamisele. Eelidandamiseks sobivad õhurikkad köetavad valgusküllased ruumid. Idandatakse spets. kastides. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse temp. hoidlas.
20.Lina teisendite rühmad
Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina.
Tunnused
Kiulina
Vahepealne lina
Õlilina
Lamav lina
Taime kõrgus cm
70-125
50-75
30-50
50-60
Varte hargnevus
ei hargne
nõrgalt hargnev
tugevalt hargnev
tugevasti hargnev
Varte harv ühe taime kohta
1
1-2
4-5
4-6
Kuparde arv
9-12
15-25
30-50
30-40
1000 seemne mass
3,7-5,5
4,5-6,0
4,0-8,0
2,7-5,0
Õlisisaldus seemnetes %
35-39
38-42
38-45
40-42
Valmivus
varajane
keskvalmiv
varajane kuni hiline
pooltalivorm
Linaseemned on lopergused, siledad, läikivad hästi voolavad . Mõjuvad hästi seedimisele!
21.Juurestiku kaudu mõjuvad kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused.
Mullastruktuur (kerged ja rasked mullad , mulla pH, niiskus, mulla viljakus) Reguleerida saab väetamise teel. Hapniku osakaalu suurendamine-muldamine, niiskus-kastmine jne.
Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid.
Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda. Kaerale sobivad erinevad mullatüübid, niiskuse piisav olemasolu on olulisem. Kuiv muld parem nisule, odrale, happeline- kaerale. Taliteraviljadest on rukis mulla suhtes üsna vähenõudlik, kuna tal on suur ja võimas juurestik, mis lubab toitaineid omastada sügavatest kihtidest. Talinisu juurestik on nõrgem, seepärast peavad toitained olema kergesti kättesaadavad. Teise rühma teraviljad eelistavad viljakat mulda, ei armasta liigniiskust (va.riis). Mullastiku struktuuri parandamisel saab inimene väga palju ära teha alates mulla külviks ettevalmistamisest, mullale toitainete, väetiste ja mikroelementide lisamisest kuni niiskusesisalduse reguleerimiseni (kuivendamine-kastmine). Umbrohu. haiguste ja kahjurite tõrje-vastavate preparaatide kasutamine, eelharimise käigus idude kahjustamine.
22.I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised erinevused.
I rühm:nisu, rukis, oder, kaer (üheiduliste klass, kõrreliste sugukond)
II rühm:mais, hirss, sorgo , riis, tatar (kaheiduliste klass, liblikõieliste sugukond)
Teraviljarühmade eristamistunnused
Tunnused
I rühm
II rühm
1.Pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel
esineb
puudub
2.Tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv
idujuuri mitu, millede arv on liigiti erinev
üks idujuur
3.Õite arenemine pähikus
pähiku alumised õied on enam arenenud
pähiku ülemised õied on enam arenenud
4.Soojusnõue
väike
suur
5.Niiskusenõue
suurem
väiksem (va.riis)
6.Tali-ja suvivormide esinemine
esineb tali ja suvivorme
esineb ainult suvivorme
7.Reageerimine päeva pikkusele
pikapäevataimed
lühipäevataimed
8.Algarenemine
kiire
väga aeglane
Eristatakse
-paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti
-sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või
b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis)
I rühm:
1.Nisu Triticum Aestivum L
-suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva)
-talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda. Talirukkist vähem vastupidav. Kasvuperiood 320-350 päeva)
2.Oder Hordeum L (Eristatakse kahe-ja kuuerealine oder)
-suvioder (kasvat. rohkem söödaks, valm. ka õlut ja linnaseid . Temp. suhtes vähenõudlik, min.idanemistemp on 1 kuni 2 C, opt. 10 kuni 18 C. Tõusmed taluvad 7 kuni 8 C külma. Terade mood. soodsain temp.15 kuni 23 C. Sobib neutraalse pH tasemega huumusrikkad liivsavimullad. Lühim kasvuiga – 70 päeva, hilised sordid kuni 100 päeva.)
-talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades –Saksa, Ungari, Prantsusmaa. Kasut. inimtoiduks, loomasöödaks, õlle tooraineks .)
3.Talirukis Secale L
Soojuse suhtes vähenõudlik, seemned idanevad 1 – 2 C juures. Talub külma kuni – 35 C. Vähenõudlik niiskuse ja mullatoitainete suhtes. Võimas juurestik-vett ja mineraalained saab kätte väga sügavalt mullakihtidest. Sobib liivsavi-ja savimuld. Tuulte abil risttolmleja. Kasvuperiood nagu talinisulgi 320 kuni 350 päeva.
4.Kaer Adena L
Kasut. loomasöödaks ja inimtoiduks (kõrge toiteväärtus). Seemnete min.idanemistemp. 2 kuni 3 C, opt.15 kuni 15 C. Külma talub -8 kuni-9 C. Niiskusenõudlikum kui oder ja nisu, mullahappelisust talub neist paremini. Tänu tugevatele juurtele võib hästi kasvada ka soomuldadel ja esimese kultuurina uudismaadel. Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva.
II rühm
1.Mais
Kasut.-söödaks; inimtoiduks (jahu, helbed, tärklis, piiritus ); tehniliseks otstarbeks (pber, linoleum, plastmass ).
Soojanõudlik (seemned hakkavad idanema +8-10 C juures, kasvuks sobilik temp.+20-25 C, alla 10 C juures kasv peatub. Võib kasvada kuni 6 m kõrguseks. Niiskuse suhtes vähenõudlik, tugev juurestik, võib kasvada ka põuastes piirkondades. Valgusnõudlik. Kahte tüüpi õisikud –isaõisik e.pööris ja –emaõisik e. tõlvik. Õis tekib lehekaenlasse.
2.Hirss
-harilik e.pöörishirss-tanguteravili
-Itaalia e, nuihirss-tanguteravili, haljassööt, heinakultuur
Valguse ja soojanõudlik, seemned hakkavad idanema + 8-10 C juures, kasvab hästi ka väga kõrge õhutemp.juures, põuakindel. Haigus-ja kahjurikindel. Väike seemnekulu (seeme suur). Kasut.-inimtoiduks, söödaks.
3.Sorgo-sarnaneb maisile, kasutuse järgi jagatakse
-terasorgo-terad, leivatööstusele
-suhkrusorgo-suhkrutööstusele
-luuasorgo-luuddae valm-ks
-rohusorgo-loomasöödaks
Soojnõudlik-min.idanemistemp.+10-12 C, kasvab hästi +30-35 C juures. Öökülma ei talu. Põuakindel, mulla koostise suhtes vähenõudlik.
4.Riis-kõrgendiku ja -madaliku (vajab üleujutamist) riis
Nisu järel II kohal kasvatatavuse poolest. Terad-toiduks, õliks; õled-paber, kotid, korvid. Soojanõudlik, kasvab hästi mussoonkliimas. Idanemistemp.+11-12 C, optim.kasvutemp.+25-30 C. Õhusoojuse juures alla +18 C riis ei valmi. Tahab rasket viljakat mulda. Külvatakse või istutatakse kasvukohale, pärast taimede tärkamist ujutatakse põld üle. Terade valmimise ajaks lastakse vesi põllult ära.
5.Tatar
Üks tähtsamaid tangukultuure. Tangud -inimtoiduks, põhk, kliid-inimtoiduks. Kiirekasvuline. Temp.suhtes nõudlik, idanema hakkab +7-8 C juures, öökülm -2 C juures taimed hävinevad. Alla +12 või üle + 25 C juures kasvab aeglaselt. Kasvuperiood 60-90 päeva, õitsemine ja valmimine kestab kaua.
23.Hernele sobivad tugikultuurid
Herne vars on nõrk, lamanduv, mitmesuguse pikkusega. Üksi kasvav hernes lamandub peaaegu alati, teda on raske koristada . Seepärast külvatakse herne hulka tugikultuure, näiteks kõrrelisi teravilju. Tugikultuuriks sobib kaer, oder, suviraps või nisu. Peab olema tugevakõrreline (-varreline) et hernes saaks toetuda. Üks sobivamaid on valge sinep. Suviraps on ise kasvutingimuste suhtes nõudlik, seepärast tuleb hernest külvata hõredamalt.
24.Rapsi 00- sordi seletus
Praegu Eestis kasvatatavad rapsi sordid on 00-tüüpi sordid. Need on madala eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinolaadid kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest.
25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted
Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes, kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn.äratamine-lühiajaline idandamine ja drazeerimine.
Seemned laotatakse 7-10 päeva enne külvi laiali, niisutatakse veega. Kui ilmuvad esimesed idud, kuivatatakse seemned. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele.
Seemnete drazeerimine suurendab nende mahumassi, muudab pinna tasaseks, parandab seemne voolavust ja seega väljakülvi ühtlust. Selleks töödeldakse seemned vastava kleepuva (siirupilahuse) massiga ning kõdusõnniku või tolmpõlevkivituha seguga (teisi kasutatakse ka).
27.Teraviljade ja lina kasvufaasid
1. Idanemine -algab idujuure tungimisega läbi tera katva kesta. Mõjutavad tegurid-temp., niiskus, õhuhapnik. Kuivas või liigniiskes mullas idanemine aeglustub või seiskub. Idanemise kestus oleneb eelkõige temperatuurist. (Eestis 7-17 päeva)
2.Tärkamine-lehe mulla pinnale jõudmine. Esimene leht kaetud sinkaga, mille kasv peatub mulla pinnal. Esimene leht kasvab 6-14 päeva. Samal ajal kasvavad ka juured.
3.Võrsumine-uute külgvõrsete ja lisajuurte moodustumine. Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis on taimel väga oluline organ (varuainete kogum) Siit alguse saanud kasvukuhik on õisiku algmeks. Võrsumist mõjutavad oluliselt kasvutingimused .
4.Kõrsumine-lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud 5 cm kõrgusele mulla pinnast. Taim kasvab allpool asuvast kõrresõlmest, mis tõstab õisikut lehetupes ülespoole. Toimub intensiivne orgaanilise massi juurdekasv.
5.Loomine-ülemisest lehetupest ilmub õisik, st. pool õisikust on välja tulnud. Sel ajal taime intensiivne kasv jätkub. Kui sel ajal toitaineid ja vett vähe, jääb saak napiks.
Õisikute tüübid
*pea-lüliline peatelg, millele kinnituvad pähikud (nisu, rukis, oder)
*pööris-iga haru tipus on pähik (kaer, ka maisi isasõisik) (emasmais-tõlvik)
6.Õitsemine (oder võib õitseda loomise ajal või enne loomist; teised õitsevad kõik peale loomist). Taime pikkuskasv ja lehtede moodustumine lõpeb.
7.Valmimine -algab tera moodustumisega. Järgneb tera täitumine ja küpsemine. Valmimine jaot. 3 järku
1)piimküpsus-taimede ülemised lehed rohelised, terade sisu piimjas . Selles küpsusjärgus koristatud vili ei vasta nõuetele. Selle küpsusjärgu lõpus võib teha tervikkoristust (söödaks)
2)vahaküpsus-lehed koltuvad, terad on pehmed , kuid mitte enam pehme sisuga. Parim aeg söödateraviljaks koristamiseks
3) täisküpsus-saabub 7-12 päeva pärast vahaküpsust. Taimed on kollased , terad kõvad. Algul variseb teri vähe, sobivaim aeg kombainiga koristamiseks.
Lina kasvufaasid
Linataimel on 5 kasvufaasi
1.Tõusmete ilmumine -algab pärast tärkamist. On idulehed ja pung nende vahel
2.”Kuusekese faas”-taim on 7-10 cm pikkune
3.Õiepungade moodustumine-enne pungumist hakkab taim kasvama väga kiiresti 5-6 cm ööpäevas. Kui hakkavad moodustuma pungad , algab pungumisfaas, kiire kasv jätkub
4.Õitsemine-pikkuse kasv lõpeb
5.Valmimine
-roheline küpsus
-varane koldküpsus
-koldküpsus
-täisküpsus