Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones: avamaal külvi ja istutusaja valik - külmakindlad (porgand) külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja koristatakse peale öökülmade saabumist, lõunapoolse kallakuga maad - soojenevad kiiremini, kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5...4 oC. Mulla temperatuuri tõstmiseks multšimine või spetsiaalse paberi või kilega katmine (katteloor). vihmutamine alandab temperatuuri ja on ka öökülmade kaitse sortide valik 5) vesi Vesi on kõikide organite peamine koostisosa. Köögiviljad sisaldavad 65...96% vett. Vesi on tähtis ka mitmete taimes toimuvate füsioloogiliste protsesside läbiviimiseks (fotosüntees, toitainete liikumine, temperatuuri reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet
V: Kuna kosmiline gaas on hõre, peab teda algselt kokku suruma, et tekiks täht. Kokkutõmbunud gaasipilves tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrkumised ja teised protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus
Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus 2 Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor. Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega
öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem. Peale istutamist tuleb taimi kasta ja paigaldada katteloor. Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib katteloori hoida peal kogu kasvuperioodi .Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel
tuua. Kasvuhoone on suhteliselt isoleeritud ala, mistõttu röövikuid roomab väljast sisse vähe. Suurim oht on liblikad, kes lendlevad hämariku saabudes ning tulevad kasvuhoonesse munema. Sageli meelitab nad kohale helendav kile või lisavalgustus. Sulgege liblikate lendluse ajal (juuni lõpp ja juuli algus) iga päev hämariku saabudes kasvuhoone uksed ning katke avatud aknad ja ventilatsiooniavad võrguga (hästi sobib katteloor). Hoidke kasvuhoone ning selle lähiümbrus umbrohupuhas, sest öölased munevad meeleldi umbrohule. Viimased on toiduks ka röövikutele. Kontrollige taimi vähemalt kord nädalas, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Pidev vaatlus kahjuri varajaseks avastamiseks on eduka tõrje eeltingimus. Öölaste bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse munaparasiiti Trichogramma brassicae, mida müüb firma Koppert (toote nimi Trichostrip). Kasutada on seda mõtet aga vaid siis, kui olete täiesti
Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu)
temperatuuri tekkimise tagajärjel. 11 Kilekasvuhoonesse saab porgandi külvata väga vara, enamasti juba märtsikuus. Siis on juba varajastel sortidel võimalik isegi jaanipäevaks saaki saada. Minul pole esialgu kile alla kasvatamist plaanis teha, aga kindlasti saab seda kasutada edaspidi. Kasvatamine katteloori all Viimasel ajal on aiapidajate hulgas suurt poolehoidu leidnud katteloor, mida kasutatakse paljude aiakultuuride kasvatamisel. Eriti vajalik on katteloor porgandi puhul, sest võimaldab hoiduda tülikatest porgandikahjuritest ja saada kvaliteetset saaki. Porgand kaetakse kattelooriga kohe pärast külvi. Servad kinnitatakse tugevalt, nii et tuul seda ära ei viiks. Katteloori õige kasutamine võimaldab ilma taimekaitsevahenditeta saada kahjuritest rikkumata ilusaid porgandeid. (1) Mina katteloori all kasvatamist esialgu ei kasuta. Kasvuaegne hooldamine
soojaks muutunud ja porgand vajaliku kasvuhoo kätte saanud. Porgandipeenrale võib paigaldada ka kiletunneli, mida saab kauem peal hoida, ka sobiva temperatuuri hoidmine on selle all lihtsam. Kile alt võib esimesi tarvitamiskõlblikke porgandeid saada juba juuni lõpus, juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest.
varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled · Kartuli-lehemädaniku tõrjeks pritsida taimi kompostiveega. Vali haiguskindlamaid sorte! · Lehetäid imevad tipulehtedest magusat nestet - tõrjeks lepatriinud ja nõgesevesi ja rohelise seebi piirituse lahus · Maakirbud - nende vastu aitab katteloor ja puutuhaga ülepuistamine ning taimede väetamine · Metsloomakahjustused neid võib tõrjuda nt. verejahu baasil tehtud leotistega, nende hulka kuulub ka Plantskydd. Metsloomad ei söö nartsisse, liiliaid ja lauke. · Nematoodid elavad mullas ja kahjustavad mullas paiknevaid taimeosasid aitab külvikorra rakendus ja peiulillede kasvatus · Närilised niitke muru ja kasvatage püvililli. Abiks tulevad ka kassid ja rebased
Suurem konteiner pottide või väga väikeste paljundusmaterjali paigast Kastmisvann või külvikasti all pistikute korral liigutamata. Kaitseb pistikuid ja seemikuid madalate Kergest materjalist Pistikute ja seemikute temperatuuride ja tugeva Katteloor kangas kaitseks peenral päikesekiirguse eest Kilekotid ja Läbipaistevad või Pottide ja külvikastide Niiskuse ja soojuse katted mustad kilekotid kaitseks, multsimiseks säilitamine Külvikasti või poti peal Õhuniiskuse ja valguse Klaaskatted Klaasist plaadid peale külvamist säilitamiseks Painutatud vitstele
arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk 5. Tasanduslaud 6. Tihenduslaud 7. Luisk 8. Kilekotid ja katted 9. Klaaskatted 10. kastmisvann 27.04.2016 Marje Kask 4
Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale.
Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses? · Loomad peavad saama loomuomaselt käituda, pääsema karjamaale või välialale.
Peab toimuma valguse käes, ainult nii moodustuvad tugevad eosed. Temperatuur 14-16 kraadi,õhuniiskus 85%. Sobivad ka eelidandamisteks ka kilekotid. Tähtis on, et kottidesse oleks torgatud ka augud, kust toimuks õhuvahetus. Kartulit maha pannes tuleb jälgida,et eod ei murduks. Eelidanmine võib toimuda ka väljas transees. Oluline on see,et sinna transee põhja pannakse 20-30 cm, kõdusõnnikut, parim on hobuse sõnnik. Sõnnik kaetakse õlgedega. Sinna peale pannakse kartul ja katteloor. Mugulad võib pooleks lõigata aga silmad peavad jääma mõlemale poole. Rohumaade väetamis süsteem. Väetisteks nim aineid mis parandavad taimede toitumistingimusi ja selle kaudu suurendavad taimekasvatustoodangut või parandavad selle kvaliteeti.parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised
annaabi.ee 
