istutamise joonis ja 5 Pargipuu ettevalmistamata kasvupinnasesse istutamise joonis toodud nõuetest. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 2 Avalikule alale puude istutamise kord (7) Istutustööde kavandamisel tänavaäärsele haljasribale, sillutatud alale või parklasse arvestatakse alljärgnevaga: 1) planeeritakse vähemalt 3 m laiune tehnovõrkudest vaba ala ühe puurea kohta. Istik peab olema vähemalt 2 m sõiduteepoolsest äärekivist eemal v.a juhul, kui tegemist on haljastuse uuendamisega antud kohas ja kaitstud lumetõrjeks kasutatava soola eest; 2) haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või sillutatud alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse sillutise alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Tugipinnas on tugevdatud struktuuriga kasvualus, mis koosneb tugimaterjalist ja kasvusubstraadist. Tugipinnase rajamise põhietapid
G · Geoloogia- teadus Maa, eriti maakoore koostisest, ehitusest ja arenemisest ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine
Katteseemnetaimed paljunevad näiteks risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikese abil. Loomariigis on vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel, lame-ja ümarussidel ning okasnahksetel. 1 Vegetatiivseks paljunemiseks läheb vaja ainult ühte vanemorganimis. See siis pooldub ja tekib uus tütarrakk. Pungumisel DNA kahekordistub ning tekib tütarrakk, mis on istik, mille mulda panemisel hakkab kasvama uus taim. Vegetatiivselt saavad inimesed taimi paljundada ja toimub looduses ka omal käel. Vegetatiivne paljunemine on evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Kõige levinum on vegetatiivselt paljundamine varre abil: rohtsed pistikud, puitunud pistoksad, võrsikud, võsundid, maa-alused varred. Rohtsed pistikud võetakse taime kõige nooremast osast ning neid on keerukam elus hoida. Need on aga kõige suurema juurte moodustamis võimega
Aga ka need noored, kes 1920.-ndal olid esimeses mängus osalejad ja kelledest Herbert Niiler kõige tõsisemalt mängu kiindus. Trenniti ja mängiti pelgalt huvist ja uudishimust. Füüsiline lähedus Tsaari-Venemaa rüpes St. Peterburgile, kust mäng tuli Eestisse. Nii hästi ei läinud muide Soomel, kes oli Tsaari-Venemaa pealinnast umbes sama kaugel, kuid korvpall jõudis Soome alles 1930-ndate aastate lõpus ja oli pikki aastaid Eestist maas. Korvpallipuu Peterburist toodud istik idanes meie oludes hästi eriti vastuvõtlikud olid koolinoored. Arvan põhjuseks üldise kultuuritaseme, eriti juba tekkinud spordikultuuri taseme olemasolu. Eestlaste hingelaadile oli see algusaegade korvpall meelepärane, kus vastase üle võit tuli saavutada pigem tehnilis-taktikaliste oskustega kui parema füüsisega ja pikkusega. Meie õnn oli ka kahe keskuse Tallinn-Tartu olemasolu, mis tekitas sisemist konkurentsi aga teiseltpoolt ka Läti olemasolu, mis oli teine heas
sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud. · Peale pookimist tuleb haavad liigse aurumise ja haigustekitajate taime sattumise vältimiseks hermeetiliselt sulgeda harilikule sirelile pookimine Meie tingimustes parim pookealus Plussid: loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel) Ungari sirelile pookimine · Plussid Suur kasvujõud, kasvab kiiresti, on tugev , kasvab hästi kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne.
[13] Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel.
Ülesande 1 lahendus Keskmine tellimuste arv 15 mminuti jooksul µ 7 Keskmine tellimuste arv 5 minuti jooksul 2.33 m P(x=m) Tõenäosus, et 5 min jookusl 0 0.097 ei ole ühtegi tellimust Töötajate Arenduskulud Firma Käive (mln $) arv (tuh) (mln $) Abbott Laboratories 10012 50.24 1072 Alza 326 1.44 20 American Home Products Corp 13376 64.71 1354 Bristol Myers Squibb 13767 49.14 1199 Carter Wallace Inc 662 3.61 26 Genentech Inc. 857 2.84 503 IVAX Corp. 1259 7.89 64 Johnson & Johnson ...
I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid *Intensiivpõllundus- on majandamisviis, mis püüab saada pinnaühikult kõrgeid saake ning teeb seda ulatuslikult põllumajandusmasinaid, väetisi, keemilisi jm. tõrjevahendeid kasutades *Istandus- on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest *Impotentsus- ei saa järglasi *istik- mingi taime eraldi kasvav taim *ind- emaslooma (perioodiline) sugukihu *Indlemisperiood- aeg mil emasloom indleb J: *jõusööt- sööt mis antakse loomadele, et nad oleksid tugevamad(n. Hobusele antakse kaeru et jõuaks tööd teha) *jahu- looma jõusööt K: *Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa)- on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili *Kahjurid- on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi,
angegeben (190 Männer, 20 Frauen). An Aids erkrankt sind etwa 40 Menschen, weitere 40 Aids-Kranke starben. In Nordrhein-Westfalen leben etwa 14.000 HIV-Infizierte und Aids-Kranke, darunter rund 12.000 Männer. 680 steckten sich mit dem Virus an, darunter 610 Männer. Bei 160 Infizierten brach die Erkrankung aus, und auch die Zahl der gestorbenen Aids-Kranken liegt bei 160. Allikad · http://de.wikipedia.org/wiki/AIDS#Geschichte · http:// www.spiegel.de/wissenschaft/medizin/aids-stat istik-fuer-deutschland-zahl-der-neuinfektione n-bleibt-hoch-a-730471.html · http://www.aids-info.de/
Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul. Väetamine Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Roosid vajavad heaks arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks kõrget, tasakaalus olevat väetustaset
lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks.
PÕÕSASTE LÕIKUS VILJAKANDEPERIOODIL Harvendus- ja noorenduslõikus. Maksimaalse saagikuse tagab see, kui saagikandeperioodil on mustsõstral sobivas vahekorras erineva vanusega oksi. Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi. Kui põõsastike saagikus hakkab uuesti langema, siis istandik likvideeritakse
· pikeerimine- on tärganud taime ümberistutamine koos juureotsa näpistamisega. Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus ja pikeerimine parandab taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist. · pintseerimine- rohtse võrseotsa äranäpistamine või lõikamine,see pidurdab võrse kasvu ja soodustab puitumist. · seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused. · istik- alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud. füsioloogia ja fenoloogia · kasv- mõõtmete muutumine · areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms. · transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks
A. G. Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad 4 Tammemägi (Setumaa) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi - küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma
Jakobson põhilõunaidalääs, kink, küngas, voor, võhmas. A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad !4 Tammemägi (Setumaa) virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste ulme, õilis. Kaalep vandel. Kusjuures, Capekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad
kasvukoht. Nagu kõik teised taimed vajab pirnipuu kastmist ja ka väetamist. Väetiseks sobib hästi marjaväetis. Pirnipuid tuleks hakata juba varakult kujundama. Kevadeti on hea pirnipuid pritsida magustoitude, keediste haiguste ja kahjurite vastu. jms valmistamiseks kasutatakse keedise, mahla, elee, kompoti jms valmistamise Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk, sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja toorelt, keedisena, multitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. kompotina, jookide-veinide Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. jms Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (3 - 5 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga
Mulda tuleb harkis sõrmedega juurte vahele suruda, et ei jääks tühimikke ja lõpuks mulda jalaga pealt kergelt tihendada. Mulda ei tohi istiku ümber sõtkuda, eriti niiske maa korral, see tihendab liigset mulda ja kaob mulla õhustatus.Vead: · Auk tehakse liiga väike juurte mahutamiseks, see peab olema vähemalt 30 cm läbimöödus ja 25 cm sügav. · Väikese augu korral ei paigutu juured küllalt sügavale ja need võivad vihmaga paljaks jääda. · Istik istutakse liiga sügavalt, nii eet isegi alumised oksad on mullaga kaetud · Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tulebm kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistustuse juures tuleb kontrollida taimejuurte mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise
lõppemist ja kevadel kuni lehtimiseni. Istikul ei tohi olla kuivamistunnuseid. Nõuistik peab olema hästi juurdunud, nõu maht peab vastama istiku kvaliteediklassile. Vaarikaistikud jaotatakse kahte kvaliteediklassi: 1. klass- maapalne osa vähemalt 40 cm ja varre läbimõõt 5 cm kõrguselt vähemalt 6 mm 2. klass- vastavalt 30 cm ja 5 mm Nõuistiku juurepalli maht peab kõigil istikutel olema vähemalt 1 liiter. Foto 4. Vaarika istik KOKKUVÕTE Vaarikate kasvatamise ja sellega seonduvale olen pühendanud viimasel ajal palju aega. Küll teoreetilisel kujul. Uurinud raamatutest, internetist ja marjakasvatajate endi käest vaarikate kasvatamise võlu ja valu kohta. Nimelt on plaanis kevadel rajada marjaistandik isiklikule põllumaale. Praegu oma aias vaarikaid ei ole. Mõned aastad tagasi oli väike vaarikaistandik, aga siis haigestusid taimed ja kõik hävis. Haiguspilt oli väga sarnane vaarikanärbumistõvele.
Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine • Seda on võimalik teha omajuursete põõsaste juures • Tekkinud juurevõsundi väljakaevamisel saame uue roositaime • Rikkalikult juurevõsundeid annavad kurdlehine ja valge roos Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud • Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel
valge maitsetusk ja koredaks Eelviljadeks ei sobi Istutamisel tuleb jälgida, et (viimane töö teha paar kuud Lehti võib koristada terve Varseller juurvilja ei Ei ole eriti valgusnõudlik sarikalised istik ei satuks sügavamale, enne saagi koristamist) kasvuperioodi moodusta, vaid kasvatab 3- Seemned idanevad hästi Paremad eelviljad on kui ta oli kastis. Juurseller mõni leht jäta
*looduslikult kasutatav materjal *puidurikete esinemine (oksad, lõhed, mädanikud, *huvitav keemiline koostis mähad, putukkahjustused, leidub 160 riket) *keskkonna suhtes neutraalne *head akustilised omadused *põlemisel eraldub tuhka vähe 1% ca 1 tm saematerjali 2 tm ümarpalki 120 eurot 5 t ha kasvab juurde 1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa Kuuse istiku hind 0,3 0,1 eurot Kogu maailmas 29% metsamaad (4 miljardit ha) 1 ha mahutab 3000 4000 istikut 1 tm tselluloosi 4-5 tm puitu KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid.
viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel.
Iga 7-10 päeva möödaudes hakkavad arrenema pärislehed mis on ristikutel ja lutsernil kolmetised, idakitsehernel paaritu sulgsed. Kui mulla pinnale on tekkinud 3 päris lehte, siis iduvars mulla sees hakkab paksenema ja iduvarrele moodustuvad külgpungad. Punasele ja roosale ristikule arenevad külgpungad jämenenud iduvarre peale ja siit kasvavad ülesse taime varred. Selliseid põstiste vartega nimetatakse puhmikulise võrsumis tüübiga. Maapinnale mood puhjaid võrseid punane-, roosa istik ja hübriid lutsern. Sellised varred moodustuvad külviaastal ainult punasle ristikule. Liblikõieliste teine võrsumise tüüp on võsundiline võrsumine, kus juure kaele küljele tekivad külgpungad mis annavad mulla siseseid võsundeid. Selline esineb idakitsehernel, aas.seahernel, kevadisel kureläätsel ja hiirehernestel. Kolmas võrsumise tüüp on juure võrseline see on selline võrsumise tüüp kus sammasjuurte külgedele juurte
Viljad valmivad augustis-septembris. Külmakindel, kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. 26 Pookimine Poogitakse tavaliselt kas harilikule - või ungari sirelile. Mõlemal moodusel on omad plussid ja miinused: Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireli (aluse) omadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel. Ungari sirelile pookides tekib pookekohale laiend, mille põhjustab taimekudede mittesobivus. Pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviisi plussiks on asjaolu, et ungari sirel ei aja juurevõsusid ja sireli
Sirelipõõsale tehakse kujunduslõikust kohe peale õitsemist. Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele. Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest. Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus - ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireliomadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel (Calmia istikuäri portaal). 4.22. Viburnum opulus Harilik lodjapuu 4.22.1. Kirjeldus Harilikku lodjapuud leidub kõikjal Euraasias, Aasia lääneosas, Altai mäestikus ja Põhja- Aafrikas. Eestis on ta sagedane (bio.edu.ee).
annaabi.ee 
